Vaba eestlane , January 26, 1984

              L t 2
9
. OB XBS£
Vaba Eestlane,
Ont. MSB 2M3
jrOIMETÜSE EpLLEEGIUM: KarlArro, Hein©
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused
©k^ditsicon) 444-4832
TELOMISHINNAD Kanadas: aasta. $51.—,|wlaastas $28
V ja veerandaastas
TELUMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas ^$65.—, pool
\ aastas $35.—ja veerandaastas $18.—
'. Aadress muudatus 70 c. ~
KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.--; esi""'-' *«'
R E STO
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont M3B 2M3
Nr.?
Kominanistlk Venemaa teeib
SBiuri pingutusi, et läänemaailmale
midagi müüa, mis aitaks tasakaa­lustada
suuri väljaminekuid sellis­tele
importkaupadele nagu toiduai­ned
ja masinad. N.Lüdu eksporti
läänemaailma on jäänud siiski vä­ga
piiratuks, kuna Moskval ei ole
peale õli, gaasi ja teiste loodusva­rade
peaaegu midagi läände saata.
Viimaste aastate jooksul on püütud
läänemaailma autoostjaid meelita­da
dumpingu hinnaga turule lastud
Lada autodega, kuid need on oma
populaarsuse kaotanud — odav
hind ei suuda kompenseerida teh­noloogiliselt
ajast malia jäänud au­tot
ning Lada odav ja näotu väli­mus
viskab oma mahategeva var»
ju ka selle auto omanikule.
Nüüd on Mosl^vas veendumusele
mmt' ÄendiKt Eestö ajaloos dusteis |a
Eci TpmntQi teti Ühispank eesti kooUde ja mmte
1954. aäsb^ foonidele ning y&lst&ti stipen-ipaaga
jähatiise^^i^^ äri- ditmildega iiükoolides õppivaid
l i s ^ p^rdd väikeses ak-kaksas
kahdeä Yaiia Mdrese Mri- tüvselt eesü iUiiskonnas. Need ma­lka
selt^ondlikes |niiimides panga- jai&ditslikQd soodiBStusei ja toeta-operaüsioc
»!® hälckasid^ sooritama, %d, mis Toronto ISestI Fank 30.
siis ei osanud vist keegi ette aiina- aasta ^ J ^ ^ iihlskomisde bii
pf' et pani^ äriseisl paisub 30-ne andnud, tõusevad tagasiiioidlike
paista jooksu! i 4 ^ 5 i ^ ^ dollari- arvestuste kohalt 2 miljoni dol-ie
ning eestlased toovad oma pan^ larile. 1^^^^ arv^e, et Suur-ka
hoiusQmmasid 24,3 miljonit Toronto piirkcHuias elab ca 10.000
dollarit; Selline areng ning panga eestlast, siis teeb !see iga eestlase
läMkäigtt tohutu töis tundus siis kohta 200 dollarilise SEtmma, mis
tõimaftiin% eriti kuna eiestlaste on nagsi leitud raha;
mm. rahaasutuse! toli võistelda _ ... ^
Kanada smirte äripankadega, kel- , ^ ^ loomÄ mida r ^
lede h^öntorid on peaaegu ^em Toronto eestlaskonnale sel-kõi^
suurekitel tänavaniffkadell Sy?' ;et Toronto E^ti t J M s i^
keUede r « ^ i d oma rahaMe
mõttes oma liiloneskonnai ja laie^^
mas mõttes kogu eesti iihiskonna
havides,
Kuid Eestis: panganduse |^ ühls- iišaldus; panga, vastn ning seda
ttegevuse alal töötanud inimeste kindlamialt lili^lsid Toronto eestla-juhtunisel
sai eestlaste oma raha- sed^^^o^ j^f
a s iM Apeatselt iile sünnivaludelt k arvesta-aing
sedamööda, kuidias kasvas takse^ lükmeteiaryu 5S00 Isikule,
irahva usaldus -Eiesti ÜWspanga süs /õib^^^Ä^^^
vastu —-sedamööda kasvasid ka le Toronto eestlastest kogune-hoiused
|a vastavalt siiurenelsid ka nud oma panga ümber.
IsiWike-rlaenude M .: -,
tehtud laenude summad. Panga ju- , ^ tegime endile Illusioone
sooritas ettenägeliku j ä p õ h -E^e^te ti Ühišnank kasvab ka tulevl-et
Lada läänemaailmas
suupärasemaks tegemiseks nmg
selle sõiduki populariseerimiseks
on vaja auto välimusele lisada ele­gantsi,
mis jätaks mulje, et tege­mist
ei ole proletaarlase sõidukiga
Eesti meeste võitöusvaim näitan oma j M u 40 aastat tagasi Narva rindel peetud võitlustes. PildU jag^tak- vaid pursuiliku masinaga. Küsimus
se valiviise eest aimärke. Veebniarls tähistatakse neid võitiissi Tomntc^ mälestiis-^rtusega^ ett võitluste seisab ainult selles, kes saaks hak­kama
selle suure ülesande teosta­misega.
Venelased teavad, ei nad
ei saa ise seUe^a^ haldtama, kuna
nad ei tulnud ise toime ka selle
vabriku ehitamisega, mis produt­seerib
Lada autosid. Vabriku ehi­tasid
teatavasti Itaalia firmad ning
samuti on Lada mudel konstrueeri­tud
i960-nendate aastate Fiafi mu­delite
järgi, mida veidi muudeti
1970-nendatel aastatel Fiati järgi.
Kurmani iileškutse
„kraadlust"!
säüitada
läbikaalutud sammu, kui
ta oma ruumid üle tõi Toronto ^ . ^H ^öu^e tempoga, nagu
Eesti Majja,^^k^
oonide teostamine oHköigüekät-^^f^
tesaadavnimg asjaajamine Ühispank on saavnta-eestlkeeles.
aud toenaohsdt Torontos elava
* |y •eestlaskonna;,;^ /airesse;:,võttes
Nüüd panga arengukäiku ning oma^^M^
eesti rahaasutuse edu põhjusi hem maksimum! piiri, Sin võib
vaadeldes ja analüüsides võime tekkida vaikseid üles-alla kõikü-ütelda,
et panga kiire kasv oli es- misi, kuid tõenäoliselt jääb liikme-iinajoOnestmgitud
panga juhtkon- te arv peatuma kuhugfle 5500 pii­na
realistlikust ja antud olukordi ridesse, seda loomulikult sellel eel-õigelsti
aryestatast pölütikast. See diKel, et surma läbi lahkunud va-foliitika
basie^rus eeskätt rangetel nemate liikmete asemele astiivad
ühistegevuse pnntsiipidel, mille noored^ Järgmiste generatsioonide
eesmäi^ksoU teenida kõigi või-^^^^^e^ Samal ajal t a h ^ aga
maiuste piirides oma lükmeid ning loota, et panga äriseis kasvab pide-anda
paremaid finantsilisi tingimu- yalt proportsionaalselt eestlaste
ši nii laenajatele kui ka hoiustaja- maJandaislikE jõikuse kasvamise-tele.
Kuid kõiTuti seUega sai pan­ga
juhtkonnale peaselt selgeks, et
eestlaste rahaasutus on ainult siis
võimeUne võistlema täies ulatuses
Kanada sunrierahaasutust^^^^
isi, on smiteline sooritama peaaegu seks ülesandeks hoolitseda seUe
kõifei pangaoperateioone, #st, et^ 1 ^ Eesti Ühispangaga
/ V liitiriö^ võim ar^
la; nii rakendatid Toronth^ Eesti vul eesti noori, Need n<mre^^ ei
Oleme aastakiimneid uskunud ja noortele õpetanud, et eesti keel ja eesti ineel kuuluvad kokku. Abi saamiseks on pöördutud
Meie rahvuslus on põhiHseltkultuurt^ nagu näiteks professor Valter Rand seda korduvalt on Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa
rõhutanud; Meie kultuur omakorda on lahutamatult seotud eesti keelega. Lauliku sõnad on meil selgesti autotööstuste poole ning niiüd ongi
meeles: kädb kord^kü keele kõla, arg siis sinagi tõuse ja ela! jõutud läbirääkimistega nii kauge-
• le, et prantsuse autofirma Renault
Aga ometi ometi seisame (Ma ei tee sün ka iseenese k ^ SISU on üldiselt kirev ja põhüi- ^ ^g^^^^ ^^^^ Moskvitshi
Müd süm silma-västu uu^ kes on selt ajakirjanduslik, sõna heas uue mudeli väljatöötamise, mis
ajakirjaga; kus ingUse keel on ees- Eestist Imvitatud, ei saa aga selle mõttes. Kõigepealt PANORAMA, peaks produktsiooni minema 1986.
ti keelega pooleks, kuigi ehk mitte eest karistada, et vanemad tema- lühiülevaade eesti noorte tegevu- aastal ning saksa autofirma
just nii lootusetul kujui, kui |a küllaldasel määral eesti keeles sest Lääneranniku Eesti Päevadel, Porsche: AG hakkab valmistama
negi marmorpagulase suus, kes j)i- ei;tegelnüd. Kellega kiillalt tegeldi, Chicagos, New Yorgis, Washingto- Lada nimelisi sportmasinaid, mis
kemalt mõtlemata võib ütelda^^^^^ räägib ka eesti keelt, selle koh- njs ja muu hulgas suvise Atlandi peavad panema lääne autoostjate
,,Näe,^karbitsatrakk sai kopi käest tlontõendu liivarannikul. näod rõõmust säraiba. Lääne auto
^iketil^n^^
l e s m Ä ^ ^ ^ M ^
kes^ties^muuhulga^ ta
Maadmas j.uh^t ufb v^a ga ^yf^m^ ^aspekti väliseestlaste elus: liiihi-selt
uut.) ; . I; jjgggi selle aU ka täpselt mõistab.
NewYorgis ilmus äsja esifae^^^^TO — fen Taagepera sõ-number
uuest ajakirjast niSga nadega „eesti trummi tagumine*' ^
,,ESTO AMERICA", kus ees|as- — toimub paratamatult kohaliku Selle peale ütleks üks õige kentle- lääne autotööstused aitavad vene
just räägitakse osalt eesti,j^alt maa keeles. S edu->man Kassisabast või Pelgulinnast autotööstust ajakohastada, mis või-inglisekeeles^
äga mitte poki|ra^^ ^sjas ehk umbes nü: ,,Komaan, viskasi- maldaks Moskval paremate tule­kute
viisil läbi-segi. |. veendunud on, ka kui ta soravalt me vahel Rutsiga kahe pääle asuni- mustega lääne turgudel võistelda
- t . eesti keelt ei räägi ja eesti keeles ku hinge ialla ja läksime linna pää- ja sünseid autotööstusi pigistada,
Kahekeelseid pisiajaku-ju^^^^®^ oska. Täiendus- le härga tegema, aga ega me selle mis omakorda aitab suurendada
varemgi snn-seal ümunud^ aga j j ^ ^ õpetajatele, gaidi-, ja skaudi- pärast veel kraaded olnud!Kire- sünset tööpuudust
ESTO AMERICA puhul on iun^juhtide^^^^^^^^ /
selt tegemist tõsise ja ulatisliku^ osad nagu MOSAIIK, ESTO ifir
ettevõt^ga^^^^^^^ jomu:asJagu peavad võiks siinkohal mõnda NEWS I N B R I E F ja Ühiskondlik propagandamasinal m
tundvate taiskasvamid^^^m^^^^^ aegsasti ja g^^^^gg^^,!^^^
poolt. ; pihus, kui kaks katusel; pool muna ülemaaUselt teada, kus mis lahti^j^^g rakendatud igasuguste tee-
(Väljaspool väHseesti üMslwnda kui tühi koor. on. Lõpuks lugejakirjad, rubrük jj^^^^^^ propageerimiseks ja üles-võib
inimene teatavasti saadatäis- Nüüd siis asja juurde ~ mida mis tavapärases eesti ajakirja^^^^ kütmiseks. Jääb mulje, et lääne-kasvanuks
ka enne viiekümnendat pai5-u][)EST0 AMERICAN Kõige- ses sageli puudub, mi et juhtkirja- j^aaUmal ei ole selles sektoris mi-eluaastat).
Püsinia jääb ometi põ- pealt tork^^ dele^mida^äiteks Karl Ast „Pos- ^^g. kommunistidele vastu panna
hmneVküsimus:- W sellise kaanepüdi kui ka sisu osas. time^^pu^l.nimetas õppida, kui-ettevõttejaoksküps?
Ja kuinü, . tiraadid juhtkirja^^M^ ^ ^V^aad^^ töötava rahva eest hooütse-süs
. . . miks? Miks peame, kas
või osaliseltki; lahutama eesti kee­le
eesti meelest?
. . .. firmade ülesandeks ei ole mitte ai-
Palju pilte, palju naervaid na. n„,^ «ute mudelite väljatöötamine,
gusid^Edasi:^KES? KUSr
--^ lühiülevaated nooremate eest-^^^ud^^^^^ suure
laste tegevusest ule maa ja sel- autotööstuse tehnilise sisseseade
Me Üsaks (^oi^e (alia^^^Jm)'^^^^ proto-slooni
tõstmine. ,
Nü et kordub jälle vana lugu —
Kaanepüdis domineerib Tallmnä kuidagi vastu vaielda. Seevastu ^^^^
Vastus on kahjuks õige igaühele,
kes elab lahtisi silmi; Põhja Ämee-
. ett-on
Ikwito Eesti tunsspan-atuse
Ja teiste brgMte eiÜi-langas
eAföe credit M tõenäoll-
!n9 Onterios tshekikäb!^ rahvuslikel ihotiivMd, vÄ
suurendati laenude ülemmäära puht praktilistel kaaliitlustel»- mi-itiele
liikmele, haks^ Miiüiia rei- dai rohkem pank neOe suudab iMSi"
dtsbekke Ja Kanada rilMikke sääs^ hüviseid pakkuda, se-endati
j^sioniaja da smiremad võimalused on m6of~
säästuplaan |a 4iidi
moodSsale kompuuteri süsteemile.
jLühidaU: Toronto l ^ t i /Ü
(teostas kõiki tähtsamaid pangaope
te ligi tõmbamiseks nliig
„omapa]^ga'V liitmiseks.
Siinsel ^^m^
ratskHmei mistõttu panga^^^^U priat^e Ja üldtuntud
ei olnud vajadust otsida omä „Ühendu-fahalistde
tehingntde ,,täienM on jõud^ on sün yõixtiemisi
Kanada rahaasDtustest^^^N^ võõras. Seda am^CTÕtteš on va^
(iMse tegurina tidii^
jkeele^ touiiiiv asjaajanilne, mis da ühlstegeviB põhialustega jft
keigendas tunduvalt nende vane- ^ ^ ^ t © Eesti Ühi^anga tegevuse»
anate inimeste blukcH-da, kelledel g a . ^ käesoleval
e keetega. V vl^^^
^ ^ M on
siluett ja sinine, must ja valge puuduvad surmakuulutused, jniile-värvikolmUt
väga maitsekal ja dega eesti tavapärased ajalehed Kuid propaganda jääb propagan-uudsel
(aga mitte modenüstli- täidavad lehekülgi daks ja tegelik elu erineb tunduvalt
kui) kujul. sellest, mida Ipartei kabinettides
„ ^ . Tõsisemate artiklite hulgas on rezhümi ülistamiseks paberüe pan-rika
mandril elab palju noori eesti Sini-must-valge kasutamine on deli- kõige pikem ja põhjalikum Peeter nakse ja kogu maaümas levitatak-päritoluga
inimesi, kellel nii Eeisti kaatne ja õrn probleem, miUest Ristsoo kirjutus Poola sündmuste gg. Kommunistlikus ajakirjanduses
maa kui eeki meele vastu oh tõsi^^ Ja kajastusist ja mõjudest Eestis, leidub selle kohta palju näiteid,
ne huvi, aga kellel eestikeelne lu- püksitrakside kandjad miti:e alaü uudist on siin vähe, aga teenia on kuna kõiki väärnähteid ei suudeta
gemine läheb palju koharlikümalt aru pole saanud. ESTO AMERICA teretulnud. Paul Taylor Robertson vaatamata partei tsensuurile var-kui
iüglise. keeles, kirjutamisest kaanel on meie värve kasutatud kirjutab eesti muusikast känadala- jata nmg mõnigi neist pääseb isegi
rääkimata: Eestikeelseid ajalehti diskreetselt ja ^ m nü et ge pilguga nähtima. Tegelikult on ajalehtede veergudele.
ja ajakiijü nad enamasti ei loe.sel^^^n^^^^ , . . , ^. . . ^,
lihtsal põhjusel, et nemiehimian-g^^ kiga (rokuga? rokiga? kõikumise- lu-gurpole
asjas
^ ESTO AMEmCA püüab siin ta- "^^^^ ^ 1 ^ , ^ ^ ^ ^ Järvi esine- ta. SeUe peene nime taga peitub
bada kahte kärbest ühe hbcfega::.^^^ mist New Yorgis Göteborgi orkest- tõenäolisett avalik pesumaja, kus
koharuladrniikeeU kui sisu ^^^^^^ peame imesta- rahvas võib käia oma pesu p^se-gusel
viisu, et noori kahepaikseid e1^^semsed hihikatked w - n^ .gma mitmekülesust ia samuti mas. T. Rist kürjutab muu hulgas:
(uuem ja peenem sõna seUe tarvis vad tekitada väärarusaamisi. Esi- ^ ^ ^ « ^ ™ ^ :
m /margmaaM"Y iäUe^ teks: „Kahjuks ei valda suur osa f kodanmu julgust. Näiteks ^^Kõne aUa tulev selvepesula
ESTO •
muud:
ajakirjandust,
leidub e4 neid k^ü^^^^^ na!" Teiseks: „üSA-s senini flmu- nang kohustasliku u ehituse ase- sulasse pääseb hoovi kaudu. Min-
^ ' ^ liä edasi näeme, et kangialuse šei-
KtEld Toronto eestlaskoninale eestluse säilitamise tugevamaid Ja
selgus pet^i, et Eesti Ühispank ei tähtsamaid tugisambaid, mis ko»
lhocpseiui4 mitte a W meid veelgi
mete, vaid jõudumööda kogu eesti oma
selt meie mo<S^ S õ K d a ? - * d ^ ' ^ ' ^ " " ^ " ^ ' ^ "^"^
le meie hulka vajar nooremate eesti (keelt vaWavate) poolt sepiteetud^a^^ ^ aastas asuvale sehiale. See on
k 3astdematu,,Moomka^poott,mis ^ia^n.^^^v^^ asub kooUmaja,
Mis eesti keele oskusessepuÄ lõpeb Aarne oma sõnadega tema jäj.gjjj^^^,,pggyata paremale.
Ms imustavad need kalud k^as^ Sellele võib üks või teine mmdu- naisele, ühest eelmisest kurjast Minnes tükk maad edasi, võib
maalased ära ühe õige oluü§®gi^^^^ nagu vabas ühis- Alasti saataniUckus, mis näitab, märgata ka vastavat silti. Vümast
seiga: kui üldse ,,süüst" rääkida, k ^ ^ omaltpoolt kuidas tema igat sammu jälgitak- p^^ aga õhtuhämaruses väga äh-siis
on see nende inna süü" et ütleks lihtsalt: aamen! Isegi Mao se ja mis samal ajal püüab lohku- mase lambipimi tõttu peaaegu üld-paljud
noored eesti päri^^ seoseid. se näha. Emie pesulasse jõudmist
Mniesed hästi ©esikeelt ei i-ää^^^ tuhat lille õitsevadl^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^ :
;::(enne, kui-ta-999.neist ära noppis)»..
^1
11
I
VALVL
NÄDALÄi
28. j a 29. laan.
; Jr. R. yaiitisc)ji{
4. ja 5. veebr,
dr. M. Leesmenl
Kontaktid m
AJLEX m
TORONTO (EKN|
Paari vümase
Toronto elanUc
suutnud luua pide]
kontakti oma püi
düükme David C|
on ühtiasi föderaj
kultuuri minister,
like kohtamistegf
tõstnud mitmel
Ja Balti küslmusij
Eelmise aasta
Kängsepp Collem
tuse olukordadest
lüs teada, mü viis
saaks meile api
oli kirja edasi
ter Allan MacEJ
tas Idrjale alles
väideti, et elusti
<l^es oa kõrgem
de Liidus. Kana
lik, et Balti riij
kindel venestai
tust, ega Wndli
Eachen ei anc
jale lüMkese b|
oleVast, kuid eel
teabematerjalist!
Balti riikides.
AlexKängsepJ
liige, kuid ta k^
se komisjoni,
misjoni soov pk
lased võtaksid
diliUcmetega ja
reie, mis on ne|
riikide kohta jj
mis tegema m(
siooni saamisel
duda Eestlaste
nadas büroo
ti võtmine ee{
kutena on pariij
porbleemidde
helepanu suuna]
A. Kängsepp
kirja Collenette
dab saada otse^
ma vastuse.
Kommenti
(Aid
tuleb veel ül
Selleks on arnj
käsipuudeta tij
saanud trepist
maitules jahil
Edasi nurise
ta ja,, et varem
kuus j;äcva näi
laupäeval sulel
töökoormus su|
ras tuleb nüüt
lõpeb järgmi
„Veel teeb kli^
nõude vähesm
oli vajalikke
münium-, emal
se Piisavalt, sij
vaid 3 suurt jj
sist vanni. M|
saanud?"
Jah — mis
nud? Mis on
rahva elust s
meie. Nendel
vaatuse andm
nistliku par<x)i|
ja tema kõrj
« Juri Androl