Vaba eestlane , October 25, 1983

              Lk, 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 25. ©j^toc^nl 1983 — Tuesday, October 25,1983 Nr. 78
V A B A D E E E S T L A S T E H M L E K A N D IA
A gESTLAM]
Vaba Eestlane, 1955 Le&lie St, Don Mills,
Ont.M3B2M3 '
TOIMETAJA: Hannes Oja
.mMETUSE KOLIJBEGIUM: 'KarrA^^^ Jõe, Olev Trass
TELEFONID; toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutusedp
, ekspeditsioon) 444-4832
TELUMISfflNNAD Kanadas: aasta $51.—, poolaastas $28.—
1 ja veerandaastas $15.r-
TELUMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $65,—, pool-aastas
$35.— ja veerandaastas $18.^
Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknumbri hind 70 c .
^ KUULUTUSTE fflNNAD üks toU ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5;—.esiküljed
REE iST
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Oht. M3B 2M3
1SliliiHiiiililllilSSÜilili!llillliinSilüllili!llll!ilililillll!lillllllillii]|^
Mida pingelisem ön rabvusvabe-iine'
. olukord: seda . suuremad m
yõimalused muudatuste tekkimi­seks
riikide vahelistes suhetes, Ön
sõbralikke vahekordi, mis niuuttt-vad
poliitiiiste tormide tõttu jahe-daiks,
kuid samal ajal leiavad pal­jud
.endised äntagpnistid tee üks­teisele
lähenemiseks iiiiig mõlema­le
poolele kasuliku kobstöö raja­miseks.
Šelleist viimased aspektiist
lähtudes tuleb vaadelda ka Amee-irika
Ühendriikide ja koi^munistli-kn
Hiina Irontakte üksteisele käe
iiiätamiseks, mis ei ole tingitud
niivõrd vastastikustest soojadest
tonnetdst kui praktilistest kaaluta
'lustest • •
See käe Matamžsg poliitika al­gas
tegelikult juba president Nixo-lai
valitsemise pierioodü, mil
tlhendrügid kasutasid ära Hima ja
N« Lüdu vahel tekkinud vaenuli­se
vahekorra mõlema kommiimst-likii
hüglase viahele küln löömiseks.
Nixoni ajal saa^yutatud edumaa
Minlaste juures vähenes tunduvalt
president Carteri ajat kuna hün-laised
hakksbid ameeriklasi mnb-ii^
dama ning pidasid targemaks
Jääda äraootaval® seisukohale. Pe-
Mngi ettevaatlik poliitika Wash-mgtoni
snihtes muutus veelgi umb-semaks
kui Valge Maja peren^e-lieks
sai Ronäld Reagan, kes' oma
yalimifkampaania ajal ei teinud
saladust, ^ ta isümpatiseerib Tai­vanis
eksisteerivale, antikommu-selge
Iniisuiirer määral ämeeriMa-sed
toetavad Hiina armee moder­niseerimist,
kuid tõenäoliselt müü­vad
Ühendnigid hiinlastele mpod-isaid
relvi jä usaldavad hiinlaste
kätesse ka oma relvatööstuse jkõi-ge
uuemat tehnoloogiat. Kaitsiemi-nister
Weinberger kinnitas pialju-tõotavalt,
et ta loodab Hiina ja
ühendriikide vahel tulevikus sõja­lisel
ajal «laialdast koostööd" kuid
ta ättis lähemalt, määdtleHtiäta
selle koofstöö detailid, A
Majandusliku] alal pidas minis^^^^
ter Wemberger samuti Washing­toni
volmikuna vajalikuks teha
Mullastele kontsessiooiie^ Nii muu­davad
ameeriMased Hiinasse sussu''
duya ekspordi kontrolli liberaalse­maks
jä paindlikumaks, miS või-maldab
sealsel kommunistlikiBl va­litsusel
osta Ühendriikidelt 75
protsendi ulatuses kõrg-fehnoloo-gia
rubriiki kuuluvaid kaubaartik»
leid, kaasaarvatud elektronarvutid
ja teised elektroonilised aparaadid,
mis seni kuulusid ekspordikeelu
alla. Eontsenisšioonide raamides
paigutasid ameeriklased kommu­nistliku
Hiina „s5bralike riikide^^
lüki ning nõustusid ostma Pekin-gUt
800 niüjoni dollari eest teks-tülkaupu,
kuid selle tingimusega,
et IMna ostab Ühendriikidelt nisu.
rez le„
[ottü oskas
ära kasutaba N. Liidu ja Ühend­riikide
vahekorra lialvenemise
ning hakkas yenemaale lähenemi­sega
Washingtonile survet avalda­ma.
Peking^ iaibati, et hiinlastel
avaneb hiilgav võimalus kahe tü-litSseva
suurvõimu vahel kolmanda
mõjuvõimsa tegurina oma huvides
manööverdada ning ühte yõi teist
poolt oma huvides üksteise vastu
välja mängida. Nüüd oli Washihg^
ttonis selge, et Reagani rigüdse
Taivani toetamise poliitikaga võib
Hiina täielikult uuesti N. Liidu
sõiduvette libiseda ning Reagan ja
tema nõuandjad otsustasid Pekin-
^ ja Taivani suhteis oma poliitikat
muuta; Uue suuna vqtmist peeti
niivõrd oluliseks, et septembris
saadeti kaitseminister Weinb^^
Hiinasse, kus tal piid pikemad
nõupidamised ja läbirääkimised
Hiina juhtkonnaga, eesotsas prae-g;
use tähtsama võimumehe Öeng
)mg^iga.
Läbirääkimiste tulemuste
antud andmetest võib järeldada, et
Weinbei^ tegi Pekiniple vordle-unisi
suuri konteessipone, kuid yas-lliitašuks
ei tulnud ta koju tagasi
Ahja jasto ei • ole, veel.
Kaitseminister Weiubergeri eri­liseks
saavutiüseks oli Ühendriikide
Ja Hiina juhtide vastastikuste kü°'
laskäikude organiseerimine. PeMmi-gls
sõlmitud kokkuleppe kohaselt
saabub Hiina peaminister Zhao
Zijang Washingtoni külla eelolevas
jaamiaris ning president Reagan
sooritab talle vastuküla^skäign eel­olevas
aprillis. Reagani külaskäiku
Pekingisse peetakse väga oluliseks
ka sisepoliitiliselt, kuna see tõstab
tuiiduvalt presidendi prestiizM en­ne
1984, aasta lõpul toimuvaid
uue presidendi valimisi.
sõlmitud kokkulepete
ja koostööliste tehingute põhjused
on käegakatsutavad. JVlõlemad
pooled lähevad välja realistlikest
kaaluflustest -i^ Siiinlased majan­duslikest
kaUatsiopniäest^ mille­dele
liitub toetava käe otsimine
Venemaa ekspansiooni pidurdämi-
Iseks kuna ameeriklased taotlevad
Hiinaga koostööd Moiskvale surye
avaldamiseks. Sellise realismi taga­põhja
haihtuvad ka kõik need
idealistlikud ja põhimõttelised sei-susköhad,
milliseid alati on alla
kriipsutanud president Ronald Rea­gan,
kes aga nüüd peab nähtavas­ti
kaasa minema sündmuste kiire
vooluga ning aistuma sainme, i^is
tema poliitiliste põhimõtetega ja
arusaamadega ' kuidagi:. kokkis ei
•sobio V.'
Kes on maailma kõigi aegad®
suurim spioon? Esimese maaUma-sõja
aegne saksa spioon Mata Ha­ri
— arvavad paljud. Kuid teised
ei lepi sellega Ja annavad selle,
kõrge tütli Richard Sorgele, kes
tegutses Teise maaüniasõja ajal
Jaapanis ning andis venelastele pi­devalt
edasi Saksa^ saatkonnast
saadud kõige salajasemaid and­meid.
Kolmandad paigutavad maa­ilma
suurimate reeturite esirinda
läänemaaUma aatomipommi sala­duste
reetjad Klaus Fucbsi Ja abi­elupaar
Rosenbergid, -kuid neljan­dad
arvavad tagatipuks, et koik
need tegelase^ on õpipoisid Briti
suurspiooni Kim Phüby kõrval,
kes tegutses aastaid Briti salaluu­re
vene osakonna Juhatajana, kuid
pühendas tegelikult oma energia
lääneriikide saladuste kohta
Eesti vabadusvõltluslike organisatsioonide Juhatused VIII Põhja-Ämeerika Sõjameeste Päevadel Lakewoo- venelastele andmete kogumi-dis.
Pildil esireas vasakult teia© TEVÜ esimees ü.Tamre, koi. H. uus, koi. Y. Anson, ÜEV esimees Ä. ^ele. 1949. aastast saadik oli ta si*
Jursv EVÜL esimees R. Tori demeheks Briti salaluure ning
' Ühendriikide FBI Ja CIA vahel,
" •. . •• ;„ .. • . • ~~- • . . .\ -,- kuid langes lõpuks kahtluse alla Ja'
põgenes 1963. aastal Venemaale.
Praegu on Phüby Moskvas suur
mees ja endise KGB iUema ja
praeguse partei peasekretäri Juri
Ändropovi lähem nõuandja, kellele
on antud KGB kindrali aukraad.
• — k i i r e m i n i allakämia ja oli ette näha tema peatset Ei ole kahtlust — Kim Phüby on
täielikku kokkuvarisemist, muutusid spekulatsioonid t^^ võunaliku pärija üle üha intensüvse- erakordselt kõrge lennuga reetur,
maks. Sealjuures ei peetud võimalikuks, et imjleeriumi juhtimine võiks langeda KGB juhi Andropovi kä- kes kunagi ei Jäänud saatuslikult
tesse. ^Nõukogude tõttu rahva ja juhfltonna poolt vihatud ja kardetud, vahele nmg oskas alati õigel ajal
Arvati, et sise-. Ja vähspomtilistel^^^^^ kõrgema võimiB kamdjana mingil juhul vastuvõe- sumusest välja libiseda nin« oma
tavtshekisti ettevahuistiisega^^ ^ omapärast karjääri Jätkata.
Sündis aga see, mida kõige roh- Talvesõjast osavõtnute tegevust, olla A^ene sihnaks ja kõrvaks. See, Phüby elukäigu^ on oalju müsti-kem
kardeti ja kõige vähem öpda- kaasaarvatud Andropovi oma. ja lühiajaline-välisministeeriumi list hing tema reeturliku tegevuse
ti. Brezhneyi surmaga vabanenud Heitiuste lähtealuseks oli Karjala, tööga tutvumine, vahnistasid teda motüvid on jäänud ähmaseUcs te-trooni
täitmine sündis kiiresti ja kel tuli sõjakäiku igati toetada, ette järgmisele tähtsale positsioo- ma elukäigu uurijatele. Kim Philby
näiliselt harmooniliselt, mis mine- SeUes langes suur vastutus parteile niie, nn. Budapesti missioonile, -oli sündmud 1912. aastal Indias Jä
vikku ah^estades^^^n^^^^ selle nooremale harule^komsQ- kus ta chärge d'affair'ina ja hil- kuulus Cambridg^l üükoolis hari-valme.
?ole võimatu, et Andropov molile. Esimest juhtis kurikuulus jem saadikuna viibis 1954. kuni duse saanud mglise koorekihi hul-usurpeerig
võimu, kuid oli sealjiiu^ Otto Kuusinen, kes oU Karjala; 1957. aastani. Üldiselt on teada ka. Ta isa St. John Küby oli kuulus
res palju põhjalikumalt ettevalmis-^A^ Presiidiumi 1956. a.sündniused Ungaris, mis õpetlane Ja seüdeja, kes tegi enda-tatud
ja kavalam kui tema eelkäi- esimees ja sõja alguses Moskvas moodustavad selle hõimu ajaloos le nime Araabia maaümas. Kim
ja Beria seda oli dnud. loodud Soome nukuvalitsuse pea- ühe verisema peatüki. Spontaan- Phüby sattus 19-aastase noorukina
Andropovi prominentsele koha- minister. Ahdropovil, kes oli tõus- selt tekkinud ülestõus Moskva ik- Cambridge't ülikoolis kommunisti­le
'kerfdmiselt^^ iseenesest- nud koms0m9U esimeseks sekretä- kest vabanemiseks ja tõelise de- de võrku ning temast sai parteilü-mõistetavalt
suur huvi tema polii- riks, tüli töötada Kuusineniga kä- mokraatia loomiseks lämmatati ge. 1934. aastal näeme teda Juba
tilise tagapõhja vastu. Kahjuks on siia Vene sõjaväe poolt teostatud vere- Vünis, kus ta võitleb koos Austria
aga sellesse puutuv informatsioon ja agressiivset organiseerijat, kõhk- saunaga, mis toimus Andropovi sotsialistidega Hitleri pooldajate
võrdlemisi üldsõnaline, võitlejat. Kuusinenist sai initsiatüvil ja kus ta ilmutas kõige vastu. Samal aastal abiellub ta Vii­gi
nõukogude juhtivate meeste pu- tema protezhee. See suhe kestis selgemalt tshekistile vajalikke ise- nis üllatuslikult Austria kommunis-hul,
nii on ka Andropovi e l u l * aastaid ja sar^^^ ti juuditari Litzi Friedman'iga.
sed andmed katkendlikud. jaks Moskvasse, keskse võimu 1957. kuni 1967. aastani oli 1935. aastal tõmbavad punaste
Nõukogude a l ü k a d k ä s i ä Andropoy tagasi Moskvas, kus täi- agendid ta koos teiste Cambridge'i
laeaarfalikuli tema tõusu partei- ^ lähemalt teada, milliseid tis esialgu mitmesuguseid parteilisi üliõpUaste Guy Burgess'i Ja Donald
ffedelü üma teeneid üksiiaqaM-^^^s^'^^®^^^^^^^ mis viisid teda pea- I c L e a h l g ä N . Lüdu spionaazhi-kumalt
kiijeldamata. ajal täitis, kuid olles Karjala kom-gu kõigisse N . Liidu osadesse,
rr ^ 1 1' i - V . * V somoli juht nõuti temalt kahtle-
Tteatakse parteihsvja; VOHTO^ „ata iarjala piirkonna tagala
kmd hoopis vahe on teada uksik- ' - f j g^Ueks oU tal mitmeid: eeli-asju
tema yarasema tegevuse koh- ^^.^
ta, mis algas Karjalas ja icändus
ka Bältimaile.
võrku.
Sellise informatsiooni ;tagasi-hoidmise
üheks põhjuseks bn asr
jaolu, et N. Liidu võimupositsioo­nidel
olevate meeste m^
seotud genotšüdidegä, küüditamis-
Peab veeLhsama, et ta ei o e (^^^^ggUgg tegevuse varjami-tanasem
tostnM oma jalga ule geks esines PMlby sel ajkl fashis-puri,
vabasse maaihna. tide pooldajana, kuid võttis Teise
Kremli võimumeestega kokkupuu- maailmasõja algpäevü peale sak-tumisel
sai ta partei teoreetiku savastased noodid, niis andsid t^^^
Kohalike komsomoli lükmete Suslovi soosikuks, mis pure^^^ võimaluse ühüieda 1940. aastal
näol OÜd ^tal allikad, milüste tas teda pa^^^^ Keskkomitee sek Briti salaluureorganisatsiooni Sec-abii
sai võimaükke vabaduslü- retäriks edutamisel, millisel kohal ret IntelügenceServise'ga. 1944.
kumiste algeid neutraMseerida ja ta oh^ aastal oli ta juba selle organisat-ka
soome iuureüksusi tabada Karjalas ja Ungaris ülesnäiäa- siooni vene osakonna Juhataja Ja
ning hävitada. tud halastamatute ja otse jõhkrate 1949. aastal saadeti ta Washingto-tega
ja veresauhadega. Neist ei ta- El saa arvesse võtmata jätta või- surveabinõude tarvitamisele võt- ni, kus ta oli sidemeheks briti Ja
ha asjaosalised ise rääkida ja nõu- ih^^^^^ ta sellistest aktsiooni- mise tõttu usaldati talle 1967. a. ameerika luureorganisatsioonide
kogude ajalöolaised hoiduvad rah- dest isiklikult osa võttis või^ neid KGB verine mantel. Andropov vahel. iSeal kohtas ta kahe aasta
vale hirmutegude meeldetuletami- juhtis. ; hakkas jätkama nõukogude aja- kestel pidevalt CIA vastuluureosa-sest.
iCa välismaaÜmale tsiviliseeä- Viisteist kuud parast Talvesõja loos veretöödega tuttavaks saanud konna Juhtaja James Angletoniga,
tud näo näitaniiseks: pole karulik lõppu alanud Teise M j-t. tööd, kellega ta arutles salaluureprob-minna
elulugudes detailidesse, sest esimestel kuudel vallutasid soom- kuid siiski palju rafineeritumalt, leeme ning tõenäoliselt vüs eksitee-sellega
võivad pä,evavalgeletuUa lased kogu N.\^ Karjala Andropov asus KGB-d moderni- le Angletoni, kelle üheks ülesan-mpnedki
Vabale maaihnale veel seda, kaasaarvatud Oneega järve seerima ja selle mõjuvõimu suii- deks oli vene agentide paljastami"
te^ädmata vastumeelsed ja diskredi- ääres asuvat pealinna Petrozavods- rendama ning laiendama. Ta aren- ne läänemaaüma luureteenistuses,
teerivad teod ning sündmused. kit kohn. aastat, kuni 1944. a. juur das sellest välja maaihna moodsa- . v ^,
Andrd^^^ ni lõpuni, oma käes. Andropovi ma ja agressüvsema salapolitsei Kuid 5>hilby kaastöölised Mc
dmud 1914: a. Edela-Venemaal,^ KGB alluvusse ^ean Ja Burgess ei olnu^ mi osa-raüdteelase
pojana. Ta alustas maailmasõja esimesest päevast kuulu^^^ sõjalise ettevahnistusega ^^ad kui seda oli Philby Ja sattu-tööd
16-aastasenä, algul laevadel peale aktiivs^^^^ piirivalve üksused ja sisekaitse ^id kahtluse aUa. PMlby hoiatas
Volgal ja š e l l e ^ ^ laevatehases sanide tegevusse: Karjalas. Teades väed, kelle arv ulatub mitmesaja- ^«^^ Ja mõlemad mehed põgenesid
Rõbmskiš, kus ta ühines kömso- nõukogude partisanide meetodeid tuhandeni. Salapolitsei ülesannete ülepeakaela Venemaale, kus nad
moliga ja sai selle kohalikuks or- ja aktsioonide iseloomu sõja ajal hulka kuuluvad nõukogude juhti- f ^'Jf^ aastad tagasi sund. Philbyt
ganisaatoriks. Lõpetas 1936. a. kodumaal ja^ m siis tuleb jä. vate tegelaste julgeoleku kindhista- kahthistatresialgu „kolmaiida me-
RõbihskisSisevete Transpordi;koi- reldada, et samasugust taktikat mine, salajaste asutuste, ettevõtete ^f^^^ >
ledzhi ja veel samal aastar^^s^^^^^ ja installatsioonide valvamine ning puudus^^^ Ing-hariduse
jätkamiseks N' Karjala Partisanide üksuste tuuma moo- vangunajade: ja orjalaagrite valit- f f > ^? -l 7^^?
(Karjala Autonoomne NSV) pea- dustasid kommunistid, kelle üles- semine. KGB teostab kontrolh sa- ' ^ ^ ^ ^
linna Petrozavodskisse, kus ta jäi- andeks oU, peale sõjaliste ülesan-telliitmaäde salaluure osakondade la ajakirjanikuna ku-l
^ i rakendus komsomoH töösse. nete, rahva vaos hoidmiseks toime üle, nagu Ida-^aksamaa j.t. nmg Ü^J- 1 aastani Beirutis, kust ta
Androp^^^^
teisse 1938. a. ja juba iärsm^el rahva ^emorahseeruniseks nmg vastava orgamsatsioom kaudu ju-^^^^^
Talvesõja a^s4^ c l ^^
Karjala komsomoli esimeseks «^"^^ , Ladnm-Ameenkas, Aafnkas ja j^j^^^.^ amlmeW, kuid teL d ar-
: sekretäÄ'ning 1947. a.Kar-^ ''0^ " " ^ ^ r-teerUud ja ant^ taUe võimalus
Jahi ANŠV Kompartei Keskko- ^^^^^^
ISLAMABAD7 Afganistani MIC
lennukit pommitasid Pakistani pii­riäärset
küla, surmates iihe ja haa­vates
teist. Pakistani raadio tea­tas,
et valitsus tahab avaldada pro­testi
üRO-s rünnaku pärast. Aval­duses
ei öeldud küla nime ja kas
selle läheduses oli afgaanide põge-iiikelaager,
niis saanuks,tabainuse.
'^rääkiraisteks.
LOS::ANGELES:'—;N.: Liidu
kaubalaev, mille mahalaadimisest
keeldusid sadamatöölised protes­tiks
Korea lennuki allalaskmise
pärast, seisis laadimata sadamas
ja on otsustanud oma lastiga ta­gasi
minna. Lastiks oli vodka ja
lauamaterjal. Laev on olnud USA
rannakaitse valve all, kuna lae­vale
oli lubatud pommi pannao' ^;
mitee teiseks sekretäriks
Molotov-Ribbentropi : paktiga
Euroopa jagamisel langes Soome
Liidu, mõjusfääri. Stahn ei viit­nud
aega kokkuleppe alusel luba­tud
saagi kottipanemisega ja alus­tas
1939. a. sügisel sõjakäiku
Soome vastu. Algas Talvesõda.
Venelaste ohvriterikkasty fiaskoga
misel järgnes sealgi suurem pu- nud mitmeid maaümapoliitilisi
hastustöö arreteeruniste, kuudita- sündmusi. Selles on olnud ka eba- Läänes on andmeid, et KGB kind-miste
ja niõrvädega, nüllistes k^ tagasilööke. Kõige rai Kim Philby on Andropovüe
Andropovi käsi pidi mängus ole- suuremaks fiasMs oh Rooma ngnandjaks Just nendes küsimus-ma.
paavsti vastu organiseeritud aten- tes, mis puudutavad suhteid ühend-
Käriala oH Andropovile etteval-^^^^^^^ ...^ riikidega ja Inglismaaga. See on
minaks treeningiwäljaks KGB M B i ^ n e x a sum^^^^ Andropov ise ei
lubi kohale ^^^^ troonile tõusnud tea läänemaaümast ega sünsete • l . . At,^m«^v väliselt viisakas, dip- inimeste mõtiemaaümast mitte l^m.ei !ta!ha;^ nõuk ogude sin^en• tÄ"alle^ ^M^os^k^vaMss^e, .K.o^mp^art ei k^alk^ule"er^iv ^ja ^jul m.^ , sisemiselt Kküihmn ,P hmilõbhyk ugoin. ^k,0õni giis egnie n'tõdeen, ädoel-ine, et
ajaloolased palju rääkida. Pigem Keskkomiteesse inspektori koha
' sooviksid nad seda, kui vene sõ- sokutanud. Uuel kohal oli Andro-jaUsei^
restiizhi häbiplekki hoopis povi ülesandeks olla ühenduse
maha vaikida. Sellest- tingituna ei pidajaks N . Liidu ja sateUiitriikide
Valgusta ämethküd biograafiad ka komparteide vah
Tuleb vaid meelde tuletada Un- monstratsioonide Ja meeleavaldus-gari
ülestõusu, ku^ need iseloo- te peaorganisaator, mis toimuvad
mujooned kõige tüüpilisemal läänemaaümas sünse tuumarelvas-kejul
esUe tulid. tuse väljaehitamise pidurdamiseks.
rg lk. 3)
Nr. 78
<jxm
VALVEi
NÄDALAI
29. ja 30. okt.
dr. R. Yanaselja,
B, ja 6. nov.
dr. T. Sauks, tel]
Vabadusvõitil
ühingu 20. ciai
Buffalos
Lääne New Yorgj
dusvõitlejate Ühingu
va tähistamine toimi
5. nov. algusega kell!
la Kadettide Majas,
Buffalos.
Kavas on päevako]
Ohio Eesti Vai
Ühingu esimehelt Ar
laule Urmas Kärner]
gist ja Buffalo rahv£
„Vikerkaare" esinem]
mängivad Aruvald
Torontost, õhtusöök
naistelt. Sissep^s $1|
ooniks helistada (7l|
(716) 839-0761.
Jälgige
organisotsil
tegevi
V A B A EESTI
Kommentaoril
(Algus lk.
Seda arvesse võttes
by mitte ainult spio(
riasse, vaid tema tel
palju laialdasemal pij
tab tõenäoliselt tulei
väljakujundamist.
Kanada poolriiklik j
nii Air Canada muu^
ilma naerualuseks,
paniile kuuluv reis
möödunud juulis Ott^
toni teekonnale ni
bensUnilaadungiga, ei
das ainult poole tee
jade paakidega leiini
tud hädamaanduma
ühel mahajäetud leni
Lennuki piloot R<
kerkis päevakangelas
juhtis kü^eameta le^
nus 160 kilomeetri
valle mahajäetud
kus ta sooritas häd!
päästes 61 reisija eluj
line kangelastegu
ti suursaavutus, mid|
küllalt ülistada. Sel
lennu põhjustajaks
teenindusmeeskond
lennuki paakide täi
ära liitrid gallonited
lennuki paakidesse poi
teainet, kui see Ottal
toni sõitmiseks vajalj
Kuid nüüd taganl
Canada Juhtkond saa|
omapärase distsiplinJ
niga ning on õnnelil
„surmalennu" peasii^
nistanud lennuki ui
Pearsoni Ja kaaslenj
ohvitseri Maurice Qui
Eobert Pearson on
nistuskraadis kuueks
gJeks ohvitseriks ning
tal on töölt kaheks
valdatud. Mõlemad
yad selle omapärase]
tulemusena saamata
arvel tuhandeid doll?
Ja peasüüdlased,
või ei viitsinud gaUo|
ümber arvestada?
said karistada üks I(
päevase töölt (kõrvj
kaks mehhamkut viit
eemaldamisega. Sell|
aktsiooni puhul Jääb
miks lennuki kapten]
ohvitseri karistati,
elektrooniline kütteaj
rikis ja ei töötanud,
maldanud lenduriter
vara kontrollida.
Kui Air Canada JMI
et kütteaine kontroüij
süüdlane kapten,
ühm(( on hoopis teisi
nhig on esitanud Air
sipünaarotsuse vastu I