1983-10-25-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 78 Nr. 78
fltaarid
lallma kõigi aegad®
)? Esimese maailma»
(sa spioon Mata Ha-paljud.
Kuid teised
la ja annavad selle,
jichard Sorgele, kes
maailmasõja ajal
I andis venelastele pi-
Saksa saatkonnas!
salajasemaid and-lad
paigutavad maa-reeturite
esirinda
I aatomipommi sala°
Ivlaus Fuchsi ja abi-lb€|
rgid, kuld neljan-
I tagatipuks, et kõil^
l on õpipoisid Briti
lüm Philby kõrval,
listaid Briti saialuu-
(na juhatajana, kuid
£ult oma energia
[saladuste kohta
idmete kogumi^
ist saadik oli ta s!-
ftl salaluure ning
51 ja CIA vahel,
ss kahtluse alla ja
Uastal Venemaale,
(by Moskvas suur
KGB iUema ja
peasekretäri Juri
nõuandja, keUele
kindraH aukraad/
|— Kim Philby oa
^e lennuga reetur,
käänud saatuslikult
las alati õigel ajäi
mbiseda ning omä
|äri jätkata.
is on palju müsti-
[eeturliku tegevuse
iud ähmaseiks te-
[jatele. Kim Philby
aastal Indias ja
äte'i ülikoolis hari-
Use koorekihi hul^
Kilby oli kuulus
5:ja, kes tegi enda-maailmas.
Kim
laastase noorukina
joolis kommunistS-jmast
sai parteilil-jnäeme
teda juba
(itleb koos Austria
itleri pooldajate
tal abieUub ta Vii-kustria
kommunis"
Friedman^iga.
ibavad punaste
siste Cambridge'!
rgess^i ja ponald
I Liidu spionaazhi-jgevuse
varjami"
[y sel ajal fashis-
[kuid võttis Teise
jäevil peale sak-
[, mis andsid tal-leda
1940. aastal
janisatsiooni See-iServise^
ga. :jl944.
selle organisat-
)nna juhataja Ja
Bti ta Washingto-lemeheks
briti ja
}organisatsioonide
is ta kahe aasta
tA vaštuluureosa-les
Aiigletoniga,
IS salaluureprob-lliselt
viis eksitee-je
üheks ülesan-
(atide paljastami-luureteenistuses,
raastöölised Mc
|oi olnud nii osa-
Philby ja sattu-
Philby hoiatas
Imehed põgenesid
[maale, kus nad
tsi surid. Philbyt
„kolmanda me-reeturliku
tege-
Jiüd tõendid. Inglid
siiski vajali-lada,
kuid ta elas
päkirjanikuna ku-
5eirutis, kust ta
kadus kerkides
tvas. Nagu nüüd
saadi Philby
38 kohta siisM
kuid teda ei ar-taUe
võimalus
|id, et KGB kind-on
Andropovile
nendes kusimusid
suhteid ühend-laaga.
See on
^ndropov ise ei
3t ega siinsete
lailmast mitte
tõenäoline, et
kõigi nende de-
|a meeleavaldus-mis
toimuvad
ise tuumarelvas-pidurdamiseks.
(Järg lk. 3)
LL 3
ja 30* okt
dr. E, Vanaseljal, tel
5. ja 6. novo
dr. T. Sauks, tel. 461-0912
wwwwwyw
¥abcidysv@§flejcit@
ühingu 20o acistapiev
iuffalos
Lääne New Yorgi Eesti Vabadusvõitlejate
Ühingi^ 20. aastapäeva
tähistamine toimub laupäeval,
5. nov. algusega kell 7 õhtul Poola
Kadettide Majas, 927 Grant St.
Buffalos.
. Kavas on päevakohane sõnavõtt
Ohio Eesti Vabadusvõitlejate
ühingu esimehelt Andres Traksilt,
laule Urmas Kärnerilt New Yorgist
ja Buffalo rahvatantsu rühma
^Vikerkaare" esinemine. Tantsuks
mängivad Aruvald & Nieländer
Torontost, õhtusöök ühingu pere^
.naistelt. Sissepääs $15. Reservatsiooniks
helistada (716) 633-9057,
(716) 839-0761.
Jälgige eesti
^rglnnisatsioonide
tegevust
¥ A B A E E S T L A S E S!
TORONTO LINN
yLEMINEK STANDARD KELLAAJALE
PÜHAPÄEVAL. 30, OKTOOBRIL 1983
Linnanõukogu avaldas proklamatsiooni, mille kohaselt kodanikelt
nõuti suvise kellaaja rakendamist 24. aprillist kuni
30. oktoobrini 1983. Kodanikelt nõutakse nüüd, et nad lükkaksid
oma kellad jä uurid ühe tunni võrra tagasi.
i{ELLl@ÖSEL 30. OKTOOBRIL
Arthra* C. EggletOBQ
Linnapea
Võrumaalaste sügispeol esinesid Võru segakoor, rahvapillimehed ja
tegelaskonnale, laval keskel Aino. Pahn, August Tuvikeme |a öme Laikve.
Pildil vaade arvukale
Foto: Vaba Eestlane
IConBflffgeiit^^rid • 0 d
(Algus lk. 2) '
Seda arvesse võttes ei kuulu PhII-Iby
mitte ainult spioonide kategooriasse,
vaid tema tegevus toimub
palju laialdasemal ijinnal ja mõjutab
tõenäoliselt tulevase maailma
väljakujundamist/
Kanada poolriiklik lennuikompa-
MI Air €anada muutus kogu maailma
naerualuseks, kui üks kompaniile
kuuluv reisilennuk asus
möödunud juuüs Ottawast Edmonton!
teekonnale nüvõrd väikese
bensiinilaadungiga, et see võimaldas
ainult poole tee kartmist ja tüih-
|ade paakidega lennuk oli sunnitud
hädamaanduma | Manilobas
ühel mahajäetud lennuväljal.
I\emiüki püoot Robert Pearson
kerkis päevakangelaseks, kuna ta
juhtis kütteaineta lennuki liugleh-nus
160 kilomeetri kaugusel asuvaile
mahajäetud lennuradadele
kus ta sooritas hädamaandumise,
päästes 61 reisija elud. See oli tõeline
kangelastegu ning lennukuns-t!
suersaavutus, mida ei suudetud
killalt ülistada. Selle omapärase
lennu põhjustajaks oli Air Canada
teenindusmeeskond Ottawas, kes
lennuki paakide täitmisel segas
ära lütrid gallonitega nüig pani
lenniiki paakidesse poole vähem küt-teainet,
kui see Ottawast Edmon-'
toni sõitmiseks vajalikuks osutus.
Kuid nüüd tagantjärele on Air
Canada juhtkond saanud hakkama
omapärase distsiplinaarse aktsiooniga
ning on õnnelikult lõppenud
„sunnalennu'^ peäsüüdlasteks tunnistanud
lennuki piloodi Rohert
Pearsoni ja kaaslenduri, esimese
ohvitseri Maurice QuintaPi. Kapten
Robert Pearson on alandatud tee-nlstuskraadis
kuueks kuuks esimeseks
ohvitseriks ning Maurice Quin-tal
on töölt kaheks nädalaks kõrvaldatud.
Mo(lemad mehed kaotavad
selle omapärase karistamise
tulemusena saamata jäänud palga
arvel tuhandeid dollareid.
Ja peasüüdlased, kes ei osanud
Või ei viitsmud gaUoneid liitriteks
ümber arvestada? Maapersonalist
said karistada üks lennutehnik 10-
päevase töölt kõrvaldamisega ja
kaks mehhanikut vüepäevase töölt
eemaldamisega. Selle karistamis-aktsiooni
puhul jääb selgusetuks,
miks lennuki kaptenit Ja esimest
ohvitseri karistati, kuna lennuki
elektrooniline kütte^inenäitaja oli
rikis ja ei töötanud, mis ei võimaldanud
lenduritel kütteainetaga-vara
kontrollib a.
i^iidonisalustcitakse lo^
Londoni Eesti Selts alustas eel- ÜRO-st.
neva poolaasta tegevust populaar- Seltsi peakoosolek toimub püha-seks
kujunenud loengute sarjaga, päeval, 11. märtsU keU 14.00 Re-
Esialgul on neid kavas kaks: deemeri Luteri kirikus,
kolmapäeval, 26. okt kell 19.30 Eestlaste väike rahvusgrupp
Kalju Loone„Huvitavaid tõsiasju kannatab-järjest vähenemise all,
sõdadest"; - kas teise kohta asumisega või loo-
Ungari õppetool Toronto ülikooli juures rajati 1978. i.lonm^^^^ teisipäeval, 22, nov. keU 19.30 mulikel Viimasel aastal
gari ühiskond Kanadas ja Kanada keskvalitsus, õppetooli valitseb Department of SlavicLanguages(slaavi Robert Kreem „Inimene ja tema lang^ seltsi liikmete arv viie isi-keelte
osakond). Ungari programm pakub üUõpüasile võimaluse uurida ungari keelt, kirjandust ja ku!- ühiskond". Loengud toimuvad Re- ku võrra. Juulis suri raske haiguse
tuuri ning nende oluHst osa ainulaadses Kanada mitmekultuuriUses lihiskbimas. deemeri Luteri kirikus. tagajärjel tulihingeline eesüane ja
Edaspidises korrapärases tege- kauaaegne seltsi laekur G. Kõp-.
Programmis on seitse kursust Asutamisel nimetati drv-^^ul Ji- ^^^^^^V^n ^^^^das per. Juba peale asumist Londonis-rotatsiooni
alusel, koos nelja igal Magoesi Harvardi ülikoolist esime- P^tooH. Tavakohaselt asütatakse^^^^j^^ se 1949. aastal on ta usinalt kaa-^
aastal programmis oleva kursuse- seks ukrama uurimiste Õppetooü iiksõppeto^^ sa löönud laulukooris, näitetrupis^
ga. Lisaks kursustele ungari uuri- juMks tati GaeU õppetool St. FrancisX^^^ pühapäeval, 19. veebr, kell Seedrioru ehitamisel jne. Viimas-,
miste programmile pakutakse teis- nmg kauaaegne ukrainlaste unis- viei^ ülikooli jumrde^^^A^^ 14 00 Eesti Vabariigi aastapäeva tel aastatel pühendas osa oma va-tes
osakondades täiendavaid kursu- tus Kanadas sai reaalseks. ^^^^^^ N^^^ tähistamine Need üritused peetak- bast ajast perekonnale nägusa suk
si ajaloos ja polütiHses teaduses. Prof. Magosci, 38-aastane, sai ^ _ _ . . ^^««^ se Trinity Luteri kiriku ruumes. vila ehitamiseks ja talvekuudel
Prof. George Bisztray, 45-aasta- oma MA ja PhD kraam Princetoni^^^^^^^^^|^^^ Ms ,.Men
kooüs (1979) ja Acadianuurimis- sel tegevust jäUe täienduskool Tii- of Song" kooris. See oli suureks
fte õppetool Monctoni ülikooüs na Hanseni juhatusel. Kuigi laste kaotuseks, eriti allakirjutanule,
(1981) arv on kahanenud ainult kohnele^ sest teenisime samas Üksuses, te-
, . ^ . ^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ t^^
mng saanud oma doktorikraadi vardi väljaannete seeria ,,HarvardvÜmane on seotud ka kähe t^^^^ abikaasadele, des hüjem sugulasteks. VõiböUa
Mmnesota ülikoolis 1972. aastal Series in Ukrainian Studies^Moi- ülücooliga Nova^S Prince kes on huvitatud eesti keelega tut- just nendes meestes, kes mitte iga-vordlevas
kirjandusteaduses. Prof. metaja. Ta räägib vüt keelt ja on Edwardlsland'ü. vunemisest. Oma lahket abi kooli- päev ei seisa rambivalguses, nagu '
Bisztray valiti Amenean Hunga- avaldanud mitmeid raamatmd. Kas kuues etkine õppetool ^ kadunu, peitub meie tugevus
nan Educators Association nõuko- Inimestena, kel p^^^ paguluses
gusse 1980,. tema kohustused Ua- oma polütüise saatuse üle enamu- juures volks olla eesti õppetooir ' ' Samuti" lahkus Londoni eesti
gariuunmiste programmi esime- ses uuemas'ajaloos, _ ' TAGASWAABE MÖÖDUNUD ühisk^
ne Õpetlane on olnud õppetooli ju- ülikoolis. Enne tema nimetamist ta
hiks alates selle algusest. Ta oi oli Vanem uurimisteadlane Ukrai-õppinud
Eotvos ülikoolis Budapes- nian Studies Institute Harvard'is,
tisy Oslo ja Nebraska ülikoolides Harvardi loengute pidaja ja Här-ukramlased
on näidanud tähelepanuväärset
visadust ja osavust,
juhtides iihe osa oma rahva sotsiaalsest
energiast haridusele, lat^kstiilikyinsf
KUUDELE aastaid EKN valitud liikmena
esindas sealse eesti ühiskonna hu-
Juunis peetud baiti rahvaste visid ja isegi kõrges Vanaduses ei
pbolt ühiselt korraldatud küüditä- keeldunud kaasa töötamast seltsi
1[. Loone
hena hõlmavad kaastoimetajana^
„Hungarian Studies Review" tööd
ja organiseerides ning juhatades
Hungarian Studies Conference'e,
mis peetakse iga kolme aastata- selleks et säilitada; ajaloolisi mä- Ofitario Kunstikooli (Ontario Col- Uispäeya tähistamisel oli peakõ- juhatuses,
gant Torontos. iestusi, aga ka kmdlustada seEe l^S^^^ prof. Peeter Auksi
Ukraina uurimiste õppetool To- arengut tulevikus; aastal Piret Sarapuu tekstiili ja : •- : •.
ronto ülikooli juures on ühiselt loo- Esimene Ukraina uurimiste õp- maali alal. Peale kunstikooli üldr
dud mitmekultuuri direktooriumi petool ön mõeldud, et edasi uurida ^^^^"^^^^^^^^^^^-^^ erialaks
ja Toronto Chair of Ukrainian Stu- ajalugu, kultuuri ja xikrainlaste^^ ta töötab
dies Inc. poolt 1979. a: märtsis, polütmst majandust ja on täienda- ^^"^^^ ^J^^^^^^^^^^^^ aial siidile ja
Katseid sellise programmi saami- tud ukraina MrjanduSejä kultuuri- ^^^^^^^^ tekstülidele. Seda tehnikat
seks tehti juba Toronto üHkoolis kursustega, mida juhatab ülüiooU ®i ole eesti kunstnikud senini laie-
1953. a., kui Ukrainian Canadian slaavi keelte ja Brjänduse osa- "^^^^^^su^^^^^- Lõuendi asemel,
Gommittee Toronto osakond hak- kõnd. Kanadas On 600.000 ukraih- mis on jämedatoimeUne, kasutab
kas raha koguma. Kuigi komitee last, neist Torontos 80.000, mis p i ^ ^ i i d i , See materjal eeMab
oma eesmärki ei saavutanud sel suurimaks ukrainlaste ühiskonnaks suguseid värvimaterjale, milliseid
ajal, huvi projekti vastu jätkus. Kanadas.
Meson 0 0
ei ole kerge saada Kanadas ja tihti
peab neid tellima Pariisist. Selles
tehiiikaš saavutatakse maalilised
pinnad, mis on kõige läheda-
Moksab Kanadass
" tegevuses Soome rinde tagalas.
N: Liidu juhina, absoluutse Või- semad^ Selline läbipais-
2) mu positsioonil Võib Ändropovilt tev maal 0
/TT • -1 karta mitmesuguseid ebameeldi-rane/sobides ka t
(Ungari ülestõusu mahasurumiseks ' tn V a c f a h Tnn.a r^-.^c nn inQni-kutsus
ta üiestõo^ Lte läbirää- ^ - V^^^^Z^^ 3-
nende julgeoleku. Lubadus osutas . . vormidest. Reaalsed i vormid muu-Ä
l r t i t . Nfint TiiA, aktsioone ka siis, kui need se värvid, kui ka vonnid ö
iuMM^ juhtidega , pJe,eIt aksee AAnnddrorpLovv^i as- ^^^^jiv^a^d. t^ek„i tada laialdasrahulole.duseks.et neid kaiida siidisele pilv
Poolaastas
Weerandaastas
$51..
$28..
$15..
Väljaspool Eanadads
$65.
$35l.
18.
inUPOSTIGA + SAATEKULU
$56..
Kanadas: Yäljaspooll
Kanadat:
_ I $47.—
keetilikuks ja puritaanlikuks ning ,• ' ' ia isernile eimüse lähedasin^^^
meheks, k. o^ alati valmis omf P Ä ' Ä ^ ^ Ä S « P^^^
karjaan edutam.se huv.des sõna SeSs T ^ ^ d " S ^ S ^^^^
murdma, reegleid painutama
ku. vajahk, ka ule laipade astuma. falooVanrja^*S? ta t^^^^^^^^^ hiks on anda südile vär^^ide ja vor-parteilane,
kuigi propagandas ^ i Ä ^ ^ " " ^ ^ " ' ^ ^
Ta |0n kindlakäeline ja veendunud
kekodanlikke mõnusid. Kompartei .^^^^ .P^^^^ ^^^^^^^^ on kangas-kahekeelsuse
kooHst läbi käinud ^"^f^ f
ja tshekisti ettevahnistusega And- t^^r^^^^^
/opovi drakoonilistest sammudest ^ L ii^^H ^^^^^^^
võib vaid päästa tema reast välja- " ^ " ^
langemine. Neeru- ja südamehai- P^aegusiesi juniiaest. . jundatud rõivastuseseriieii^
guse tõttu üha halvenev tervis an- Nendega pilraajalise dekoratiiv-tijimise:
tõttil^on/võimÄ, :et.:ta sell esemeü. — '. . ^ '• •
tunneb soome keelt või selle Piret Sarapuu ori esinenud paljult
irjaia muretj mis teeb teda del disaini ja rakenduskunsti näi-vjelgi
ohtlikumaks vaenlaseks. : tustel. Eelolev näiius on tema esi-
' mene iseseisev näitus, ühe noore
Ja just sellepärast, ef ta teab eesti naise otsinguid jätöötulemu-
On teada, et Andropov on va- soomesugu rahvaste kangekaelset §1 võime jiäha Vana
hete-vahel käinud tagasi Karjalas, Ja paindumata põlvust vene ning ku suures saalis,^ m^^^^
oma karjääri alguse tallermaal, kommunistliku vaimu vastu, võib gusega sobiv selleks otstarbeks,
kus tal tõenäolikult on veel mit- kujuneda praegune Andropovi aja- Näitus öh avatud pühap., 23. okt.
meid sõpru. järk neile :erirähvušt& raskeks^ 26. okt. kell
V $30.— + ,$21.-
werandaasfeas $16.— -^ $10.50
VÄUASPOOL KANADAT ja USA^s
LENNUPOSTIGA aasta§
aast^ $35.
Aadressi muudatus 70 centi
la
tJksiknumbri hind 70 centi
Kanada aadressidek p a i^
ÜSA aadressidele „ZIP CODE**
Fangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Pnblishers nimele.
nab lootusi peatseks võimuvahetuseks
ja võibolla ka järjekordseks
heitluseks võimu pärast. Kas see
aga kaasa toob muutust Moskva
vähemusrahvuste poliitikas, on küsitav.
Kui Air Canj ida juhtkond väidab,
et kütteaine kontrollimisel oli peasüüdlane
kap ten, süs lendurite
ühm? on hoop s | teisel arvamisel
ning on esitan id Air Canada dist-
Samuti on ta sagedasti
nud Eestit ja peaasjalikult seal
asuvat Kirovi nimelist kalanduse
näidis-sovhoosi) kus ta on ol-intud
külaliseks selle direktorile
katsumisajaks. : 6-~9, laup
Olukord^ kodumaal aga ei ojj pühap., 30. okt. 11-4.
päris botuseta, kui me ei jää
Moskva venestamise sammude . • .-.;
suhtes fataalse ükskõiksusega
29. okt. kell 12-T ja
E.E.
Tefffmine saafa:
19^§ Leslie Sto Don Mills, Ont; M3B 2M3
Palunimulle saata ¥ABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise /kiripostiga alates
. . . . . . . . . . . . . . 19... ..... Tellimise katteks lisan $............ sünjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata aimult tahtldrjas)..
Nimi
Aadress
laaroföimse
Koolile, venemaaeestlaseie. pealtvaatajateks, vaid kui me oma
Nende tutvus ja sõprus on teatavasti
saanud alguse Teise maailmasõja
ajal Karjalas, partisanide
vabadusvõitluses vähegi mõnesugust
aktiivsust liäitame.
L.:
„ V Ä B Ä EESTLANi
<m valvel eetstlaskonna
üldhmide eest!
Oi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 25, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-10-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831025 |
Description
| Title | 1983-10-25-03 |
| OCR text |
Nr. 78 Nr. 78
fltaarid
lallma kõigi aegad®
)? Esimese maailma»
(sa spioon Mata Ha-paljud.
Kuid teised
la ja annavad selle,
jichard Sorgele, kes
maailmasõja ajal
I andis venelastele pi-
Saksa saatkonnas!
salajasemaid and-lad
paigutavad maa-reeturite
esirinda
I aatomipommi sala°
Ivlaus Fuchsi ja abi-lb€|
rgid, kuld neljan-
I tagatipuks, et kõil^
l on õpipoisid Briti
lüm Philby kõrval,
listaid Briti saialuu-
(na juhatajana, kuid
£ult oma energia
[saladuste kohta
idmete kogumi^
ist saadik oli ta s!-
ftl salaluure ning
51 ja CIA vahel,
ss kahtluse alla ja
Uastal Venemaale,
(by Moskvas suur
KGB iUema ja
peasekretäri Juri
nõuandja, keUele
kindraH aukraad/
|— Kim Philby oa
^e lennuga reetur,
käänud saatuslikult
las alati õigel ajäi
mbiseda ning omä
|äri jätkata.
is on palju müsti-
[eeturliku tegevuse
iud ähmaseiks te-
[jatele. Kim Philby
aastal Indias ja
äte'i ülikoolis hari-
Use koorekihi hul^
Kilby oli kuulus
5:ja, kes tegi enda-maailmas.
Kim
laastase noorukina
joolis kommunistS-jmast
sai parteilil-jnäeme
teda juba
(itleb koos Austria
itleri pooldajate
tal abieUub ta Vii-kustria
kommunis"
Friedman^iga.
ibavad punaste
siste Cambridge'!
rgess^i ja ponald
I Liidu spionaazhi-jgevuse
varjami"
[y sel ajal fashis-
[kuid võttis Teise
jäevil peale sak-
[, mis andsid tal-leda
1940. aastal
janisatsiooni See-iServise^
ga. :jl944.
selle organisat-
)nna juhataja Ja
Bti ta Washingto-lemeheks
briti ja
}organisatsioonide
is ta kahe aasta
tA vaštuluureosa-les
Aiigletoniga,
IS salaluureprob-lliselt
viis eksitee-je
üheks ülesan-
(atide paljastami-luureteenistuses,
raastöölised Mc
|oi olnud nii osa-
Philby ja sattu-
Philby hoiatas
Imehed põgenesid
[maale, kus nad
tsi surid. Philbyt
„kolmanda me-reeturliku
tege-
Jiüd tõendid. Inglid
siiski vajali-lada,
kuid ta elas
päkirjanikuna ku-
5eirutis, kust ta
kadus kerkides
tvas. Nagu nüüd
saadi Philby
38 kohta siisM
kuid teda ei ar-taUe
võimalus
|id, et KGB kind-on
Andropovile
nendes kusimusid
suhteid ühend-laaga.
See on
^ndropov ise ei
3t ega siinsete
lailmast mitte
tõenäoline, et
kõigi nende de-
|a meeleavaldus-mis
toimuvad
ise tuumarelvas-pidurdamiseks.
(Järg lk. 3)
LL 3
ja 30* okt
dr. E, Vanaseljal, tel
5. ja 6. novo
dr. T. Sauks, tel. 461-0912
wwwwwyw
¥abcidysv@§flejcit@
ühingu 20o acistapiev
iuffalos
Lääne New Yorgi Eesti Vabadusvõitlejate
Ühingi^ 20. aastapäeva
tähistamine toimub laupäeval,
5. nov. algusega kell 7 õhtul Poola
Kadettide Majas, 927 Grant St.
Buffalos.
. Kavas on päevakohane sõnavõtt
Ohio Eesti Vabadusvõitlejate
ühingu esimehelt Andres Traksilt,
laule Urmas Kärnerilt New Yorgist
ja Buffalo rahvatantsu rühma
^Vikerkaare" esinemine. Tantsuks
mängivad Aruvald & Nieländer
Torontost, õhtusöök ühingu pere^
.naistelt. Sissepääs $15. Reservatsiooniks
helistada (716) 633-9057,
(716) 839-0761.
Jälgige eesti
^rglnnisatsioonide
tegevust
¥ A B A E E S T L A S E S!
TORONTO LINN
yLEMINEK STANDARD KELLAAJALE
PÜHAPÄEVAL. 30, OKTOOBRIL 1983
Linnanõukogu avaldas proklamatsiooni, mille kohaselt kodanikelt
nõuti suvise kellaaja rakendamist 24. aprillist kuni
30. oktoobrini 1983. Kodanikelt nõutakse nüüd, et nad lükkaksid
oma kellad jä uurid ühe tunni võrra tagasi.
i{ELLl@ÖSEL 30. OKTOOBRIL
Arthra* C. EggletOBQ
Linnapea
Võrumaalaste sügispeol esinesid Võru segakoor, rahvapillimehed ja
tegelaskonnale, laval keskel Aino. Pahn, August Tuvikeme |a öme Laikve.
Pildil vaade arvukale
Foto: Vaba Eestlane
IConBflffgeiit^^rid • 0 d
(Algus lk. 2) '
Seda arvesse võttes ei kuulu PhII-Iby
mitte ainult spioonide kategooriasse,
vaid tema tegevus toimub
palju laialdasemal ijinnal ja mõjutab
tõenäoliselt tulevase maailma
väljakujundamist/
Kanada poolriiklik lennuikompa-
MI Air €anada muutus kogu maailma
naerualuseks, kui üks kompaniile
kuuluv reisilennuk asus
möödunud juuüs Ottawast Edmonton!
teekonnale nüvõrd väikese
bensiinilaadungiga, et see võimaldas
ainult poole tee kartmist ja tüih-
|ade paakidega lennuk oli sunnitud
hädamaanduma | Manilobas
ühel mahajäetud lennuväljal.
I\emiüki püoot Robert Pearson
kerkis päevakangelaseks, kuna ta
juhtis kütteaineta lennuki liugleh-nus
160 kilomeetri kaugusel asuvaile
mahajäetud lennuradadele
kus ta sooritas hädamaandumise,
päästes 61 reisija elud. See oli tõeline
kangelastegu ning lennukuns-t!
suersaavutus, mida ei suudetud
killalt ülistada. Selle omapärase
lennu põhjustajaks oli Air Canada
teenindusmeeskond Ottawas, kes
lennuki paakide täitmisel segas
ära lütrid gallonitega nüig pani
lenniiki paakidesse poole vähem küt-teainet,
kui see Ottawast Edmon-'
toni sõitmiseks vajalikuks osutus.
Kuid nüüd tagantjärele on Air
Canada juhtkond saanud hakkama
omapärase distsiplinaarse aktsiooniga
ning on õnnelikult lõppenud
„sunnalennu'^ peäsüüdlasteks tunnistanud
lennuki piloodi Rohert
Pearsoni ja kaaslenduri, esimese
ohvitseri Maurice QuintaPi. Kapten
Robert Pearson on alandatud tee-nlstuskraadis
kuueks kuuks esimeseks
ohvitseriks ning Maurice Quin-tal
on töölt kaheks nädalaks kõrvaldatud.
Mo(lemad mehed kaotavad
selle omapärase karistamise
tulemusena saamata jäänud palga
arvel tuhandeid dollareid.
Ja peasüüdlased, kes ei osanud
Või ei viitsmud gaUoneid liitriteks
ümber arvestada? Maapersonalist
said karistada üks lennutehnik 10-
päevase töölt kõrvaldamisega ja
kaks mehhanikut vüepäevase töölt
eemaldamisega. Selle karistamis-aktsiooni
puhul jääb selgusetuks,
miks lennuki kaptenit Ja esimest
ohvitseri karistati, kuna lennuki
elektrooniline kütte^inenäitaja oli
rikis ja ei töötanud, mis ei võimaldanud
lenduritel kütteainetaga-vara
kontrollib a.
i^iidonisalustcitakse lo^
Londoni Eesti Selts alustas eel- ÜRO-st.
neva poolaasta tegevust populaar- Seltsi peakoosolek toimub püha-seks
kujunenud loengute sarjaga, päeval, 11. märtsU keU 14.00 Re-
Esialgul on neid kavas kaks: deemeri Luteri kirikus,
kolmapäeval, 26. okt kell 19.30 Eestlaste väike rahvusgrupp
Kalju Loone„Huvitavaid tõsiasju kannatab-järjest vähenemise all,
sõdadest"; - kas teise kohta asumisega või loo-
Ungari õppetool Toronto ülikooli juures rajati 1978. i.lonm^^^^ teisipäeval, 22, nov. keU 19.30 mulikel Viimasel aastal
gari ühiskond Kanadas ja Kanada keskvalitsus, õppetooli valitseb Department of SlavicLanguages(slaavi Robert Kreem „Inimene ja tema lang^ seltsi liikmete arv viie isi-keelte
osakond). Ungari programm pakub üUõpüasile võimaluse uurida ungari keelt, kirjandust ja ku!- ühiskond". Loengud toimuvad Re- ku võrra. Juulis suri raske haiguse
tuuri ning nende oluHst osa ainulaadses Kanada mitmekultuuriUses lihiskbimas. deemeri Luteri kirikus. tagajärjel tulihingeline eesüane ja
Edaspidises korrapärases tege- kauaaegne seltsi laekur G. Kõp-.
Programmis on seitse kursust Asutamisel nimetati drv-^^ul Ji- ^^^^^^V^n ^^^^das per. Juba peale asumist Londonis-rotatsiooni
alusel, koos nelja igal Magoesi Harvardi ülikoolist esime- P^tooH. Tavakohaselt asütatakse^^^^j^^ se 1949. aastal on ta usinalt kaa-^
aastal programmis oleva kursuse- seks ukrama uurimiste Õppetooü iiksõppeto^^ sa löönud laulukooris, näitetrupis^
ga. Lisaks kursustele ungari uuri- juMks tati GaeU õppetool St. FrancisX^^^ pühapäeval, 19. veebr, kell Seedrioru ehitamisel jne. Viimas-,
miste programmile pakutakse teis- nmg kauaaegne ukrainlaste unis- viei^ ülikooli jumrde^^^A^^ 14 00 Eesti Vabariigi aastapäeva tel aastatel pühendas osa oma va-tes
osakondades täiendavaid kursu- tus Kanadas sai reaalseks. ^^^^^^ N^^^ tähistamine Need üritused peetak- bast ajast perekonnale nägusa suk
si ajaloos ja polütiHses teaduses. Prof. Magosci, 38-aastane, sai ^ _ _ . . ^^««^ se Trinity Luteri kiriku ruumes. vila ehitamiseks ja talvekuudel
Prof. George Bisztray, 45-aasta- oma MA ja PhD kraam Princetoni^^^^^^^^^|^^^ Ms ,.Men
kooüs (1979) ja Acadianuurimis- sel tegevust jäUe täienduskool Tii- of Song" kooris. See oli suureks
fte õppetool Monctoni ülikooüs na Hanseni juhatusel. Kuigi laste kaotuseks, eriti allakirjutanule,
(1981) arv on kahanenud ainult kohnele^ sest teenisime samas Üksuses, te-
, . ^ . ^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ t^^
mng saanud oma doktorikraadi vardi väljaannete seeria ,,HarvardvÜmane on seotud ka kähe t^^^^ abikaasadele, des hüjem sugulasteks. VõiböUa
Mmnesota ülikoolis 1972. aastal Series in Ukrainian Studies^Moi- ülücooliga Nova^S Prince kes on huvitatud eesti keelega tut- just nendes meestes, kes mitte iga-vordlevas
kirjandusteaduses. Prof. metaja. Ta räägib vüt keelt ja on Edwardlsland'ü. vunemisest. Oma lahket abi kooli- päev ei seisa rambivalguses, nagu '
Bisztray valiti Amenean Hunga- avaldanud mitmeid raamatmd. Kas kuues etkine õppetool ^ kadunu, peitub meie tugevus
nan Educators Association nõuko- Inimestena, kel p^^^ paguluses
gusse 1980,. tema kohustused Ua- oma polütüise saatuse üle enamu- juures volks olla eesti õppetooir ' ' Samuti" lahkus Londoni eesti
gariuunmiste programmi esime- ses uuemas'ajaloos, _ ' TAGASWAABE MÖÖDUNUD ühisk^
ne Õpetlane on olnud õppetooli ju- ülikoolis. Enne tema nimetamist ta
hiks alates selle algusest. Ta oi oli Vanem uurimisteadlane Ukrai-õppinud
Eotvos ülikoolis Budapes- nian Studies Institute Harvard'is,
tisy Oslo ja Nebraska ülikoolides Harvardi loengute pidaja ja Här-ukramlased
on näidanud tähelepanuväärset
visadust ja osavust,
juhtides iihe osa oma rahva sotsiaalsest
energiast haridusele, lat^kstiilikyinsf
KUUDELE aastaid EKN valitud liikmena
esindas sealse eesti ühiskonna hu-
Juunis peetud baiti rahvaste visid ja isegi kõrges Vanaduses ei
pbolt ühiselt korraldatud küüditä- keeldunud kaasa töötamast seltsi
1[. Loone
hena hõlmavad kaastoimetajana^
„Hungarian Studies Review" tööd
ja organiseerides ning juhatades
Hungarian Studies Conference'e,
mis peetakse iga kolme aastata- selleks et säilitada; ajaloolisi mä- Ofitario Kunstikooli (Ontario Col- Uispäeya tähistamisel oli peakõ- juhatuses,
gant Torontos. iestusi, aga ka kmdlustada seEe l^S^^^ prof. Peeter Auksi
Ukraina uurimiste õppetool To- arengut tulevikus; aastal Piret Sarapuu tekstiili ja : •- : •.
ronto ülikooli juures on ühiselt loo- Esimene Ukraina uurimiste õp- maali alal. Peale kunstikooli üldr
dud mitmekultuuri direktooriumi petool ön mõeldud, et edasi uurida ^^^^"^^^^^^^^^^^-^^ erialaks
ja Toronto Chair of Ukrainian Stu- ajalugu, kultuuri ja xikrainlaste^^ ta töötab
dies Inc. poolt 1979. a: märtsis, polütmst majandust ja on täienda- ^^"^^^ ^J^^^^^^^^^^^^ aial siidile ja
Katseid sellise programmi saami- tud ukraina MrjanduSejä kultuuri- ^^^^^^^^ tekstülidele. Seda tehnikat
seks tehti juba Toronto üHkoolis kursustega, mida juhatab ülüiooU ®i ole eesti kunstnikud senini laie-
1953. a., kui Ukrainian Canadian slaavi keelte ja Brjänduse osa- "^^^^^^su^^^^^- Lõuendi asemel,
Gommittee Toronto osakond hak- kõnd. Kanadas On 600.000 ukraih- mis on jämedatoimeUne, kasutab
kas raha koguma. Kuigi komitee last, neist Torontos 80.000, mis p i ^ ^ i i d i , See materjal eeMab
oma eesmärki ei saavutanud sel suurimaks ukrainlaste ühiskonnaks suguseid värvimaterjale, milliseid
ajal, huvi projekti vastu jätkus. Kanadas.
Meson 0 0
ei ole kerge saada Kanadas ja tihti
peab neid tellima Pariisist. Selles
tehiiikaš saavutatakse maalilised
pinnad, mis on kõige läheda-
Moksab Kanadass
" tegevuses Soome rinde tagalas.
N: Liidu juhina, absoluutse Või- semad^ Selline läbipais-
2) mu positsioonil Võib Ändropovilt tev maal 0
/TT • -1 karta mitmesuguseid ebameeldi-rane/sobides ka t
(Ungari ülestõusu mahasurumiseks ' tn V a c f a h Tnn.a r^-.^c nn inQni-kutsus
ta üiestõo^ Lte läbirää- ^ - V^^^^Z^^ 3-
nende julgeoleku. Lubadus osutas . . vormidest. Reaalsed i vormid muu-Ä
l r t i t . Nfint TiiA, aktsioone ka siis, kui need se värvid, kui ka vonnid ö
iuMM^ juhtidega , pJe,eIt aksee AAnnddrorpLovv^i as- ^^^^jiv^a^d. t^ek„i tada laialdasrahulole.duseks.et neid kaiida siidisele pilv
Poolaastas
Weerandaastas
$51..
$28..
$15..
Väljaspool Eanadads
$65.
$35l.
18.
inUPOSTIGA + SAATEKULU
$56..
Kanadas: Yäljaspooll
Kanadat:
_ I $47.—
keetilikuks ja puritaanlikuks ning ,• ' ' ia isernile eimüse lähedasin^^^
meheks, k. o^ alati valmis omf P Ä ' Ä ^ ^ Ä S « P^^^
karjaan edutam.se huv.des sõna SeSs T ^ ^ d " S ^ S ^^^^
murdma, reegleid painutama
ku. vajahk, ka ule laipade astuma. falooVanrja^*S? ta t^^^^^^^^^ hiks on anda südile vär^^ide ja vor-parteilane,
kuigi propagandas ^ i Ä ^ ^ " " ^ ^ " ' ^ ^
Ta |0n kindlakäeline ja veendunud
kekodanlikke mõnusid. Kompartei .^^^^ .P^^^^ ^^^^^^^^ on kangas-kahekeelsuse
kooHst läbi käinud ^"^f^ f
ja tshekisti ettevahnistusega And- t^^r^^^^^
/opovi drakoonilistest sammudest ^ L ii^^H ^^^^^^^
võib vaid päästa tema reast välja- " ^ " ^
langemine. Neeru- ja südamehai- P^aegusiesi juniiaest. . jundatud rõivastuseseriieii^
guse tõttu üha halvenev tervis an- Nendega pilraajalise dekoratiiv-tijimise:
tõttil^on/võimÄ, :et.:ta sell esemeü. — '. . ^ '• •
tunneb soome keelt või selle Piret Sarapuu ori esinenud paljult
irjaia muretj mis teeb teda del disaini ja rakenduskunsti näi-vjelgi
ohtlikumaks vaenlaseks. : tustel. Eelolev näiius on tema esi-
' mene iseseisev näitus, ühe noore
Ja just sellepärast, ef ta teab eesti naise otsinguid jätöötulemu-
On teada, et Andropov on va- soomesugu rahvaste kangekaelset §1 võime jiäha Vana
hete-vahel käinud tagasi Karjalas, Ja paindumata põlvust vene ning ku suures saalis,^ m^^^^
oma karjääri alguse tallermaal, kommunistliku vaimu vastu, võib gusega sobiv selleks otstarbeks,
kus tal tõenäolikult on veel mit- kujuneda praegune Andropovi aja- Näitus öh avatud pühap., 23. okt.
meid sõpru. järk neile :erirähvušt& raskeks^ 26. okt. kell
V $30.— + ,$21.-
werandaasfeas $16.— -^ $10.50
VÄUASPOOL KANADAT ja USA^s
LENNUPOSTIGA aasta§
aast^ $35.
Aadressi muudatus 70 centi
la
tJksiknumbri hind 70 centi
Kanada aadressidek p a i^
ÜSA aadressidele „ZIP CODE**
Fangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Pnblishers nimele.
nab lootusi peatseks võimuvahetuseks
ja võibolla ka järjekordseks
heitluseks võimu pärast. Kas see
aga kaasa toob muutust Moskva
vähemusrahvuste poliitikas, on küsitav.
Kui Air Canj ida juhtkond väidab,
et kütteaine kontrollimisel oli peasüüdlane
kap ten, süs lendurite
ühm? on hoop s | teisel arvamisel
ning on esitan id Air Canada dist-
Samuti on ta sagedasti
nud Eestit ja peaasjalikult seal
asuvat Kirovi nimelist kalanduse
näidis-sovhoosi) kus ta on ol-intud
külaliseks selle direktorile
katsumisajaks. : 6-~9, laup
Olukord^ kodumaal aga ei ojj pühap., 30. okt. 11-4.
päris botuseta, kui me ei jää
Moskva venestamise sammude . • .-.;
suhtes fataalse ükskõiksusega
29. okt. kell 12-T ja
E.E.
Tefffmine saafa:
19^§ Leslie Sto Don Mills, Ont; M3B 2M3
Palunimulle saata ¥ABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise /kiripostiga alates
. . . . . . . . . . . . . . 19... ..... Tellimise katteks lisan $............ sünjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata aimult tahtldrjas)..
Nimi
Aadress
laaroföimse
Koolile, venemaaeestlaseie. pealtvaatajateks, vaid kui me oma
Nende tutvus ja sõprus on teatavasti
saanud alguse Teise maailmasõja
ajal Karjalas, partisanide
vabadusvõitluses vähegi mõnesugust
aktiivsust liäitame.
L.:
„ V Ä B Ä EESTLANi
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-10-25-03
