1980-01-20-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
/ - teisipäerv^, 22. jaanuaiia 1980 — r, Jan-uary 22,1980 •.vaxniiijfigaemiBaaaBag VABADE EESTLASTE .HMLElÄNDJi^ ' VÄLIAAMJJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 .Tecumseüi St Toroažos. - PEATOIMETAJA-Karl Arro TOIMETAJA: Hames Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn, C, Toronto OM. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 864-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.—, poolaastas $19.50 Ja veerandaastas $10.50, kiripostlga aastas ,$56.—, poolaastas $30iD ja veerandaastas $16.— TELLIMISHPNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-, poolaastas $21.— ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga USA-s: aastas $61.—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.— , • LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.—, poolasstag $36.— ja veerandaastas $19—. Aadressi muudatus 50 c. — üksiknumbri Siind 45 c» WITH ÖTHER HEAD5 OF STATE ANDWE ALLAeREE™ ishedby Free Estonian Publisher Ltd., 135 TecumsÄ Stj Toronto Ont.M6J2H2 A m p p ..'Ja ma olen mformeeriniid Mr.' Brezlmevi.. Lase käia! president Carter on oma viimaste nädalate kestel astutud välispoliitiliste sammudega demoristreerinud, et ta. kavatseb hakata jühendriikide Ja läämeinaail-ma huvide kaitseks maailma poliitilisel areenil hakata tarvitama tu^ gevamat kätt ja mõjuvamaid vas-tuabinõiisid N. Liidu agressiivsele pealetmigipoliitikale piiri' panemiseks. Presidendi kindlajoonelisem poiiitika on seda hädavajalikuni, et seni on rahvale Jäämid temast mul^ je kui pehmest ja heatahtlikust koolmeisterlikust rahva juhist, kellel on* vähe aimu välispoliitilistest keerdkäikudest Ja kellel puudub^ sirge selgroog Ja kindel käsi Kremlis rahvusvaheliste intriigide alal väljaõppe saamid meestele väärikalt vastu astumiseks. Carteri seniste aastate välispoliitiline koolitunnistus arniab vägagi palju materjali tema kritiseerimiseks ja tema võimete iile nurisemiseks. M ajas €arter Aafrikas ühendriikide poliitikat vasakpoolselt häälestatud nõuandja Ähdrew Youngi juhtimisel ebapraktiliselt ja ühekülgselt, mille tulemusena Modeesia probleem muutus iiha pihgefisemaks enne kui inglased päästeinglitena kohale saabusid. Araabia õli kindlustamiseks ei oie Carter osanud vajalikke abinõusid tarvitusele võtta ega Ühendriikide positsioone selles sektoris sõjaliselt liugevdada, mille tulemusena Ühendriikidele sõbraliku Iraani valitseja anarhistide poolt kukutati ning sealsed õliallikäd ameeriklastele suleti. Viimasel ajal on tunudk! terve rea samme hoiatamiseks ning nende pealetun-gihoo pidurdamiseks. Nende sammude raamides on märMmisväär-semateks ühendrükide teravilja väljaveo piiramine N. Liitu 17 mil-jom tonni ulatuses, moodsa tehnoloogia keelustamine venelastele, Pakistani relvastuse suurendamine, N. Liidu kalapüügiõiguste kitsendamine Ühendrükide rannikul, uute' konsulaaresinduste rajamise 9 •« j^ÄSHINGTON (ViS kirjasaatjalt) — Eelnevatel aastatel on aegajalt Lääneniaailmas kuuldunud hääli, kes soovitasid lääneriikidel boikoteerida käesoleva aasta suvel Moskvas pieetavaid olümpiamänge. Kuid need hääled jäid hüüdjaks hääleks kõrbes. Tähelepanu neüe laiemas ulatuses ei pööratud. Nü kindlalt oli maailma üldsuses Juurdunud arvamus, et taolise boikotiga kuhugUe ei Jõuta, isegi süs kui tehtaks tõsisemaid katseid selle organiseerimiseks. Nüüd aga tõstatas 1980. aasta Moskva olümpia boikoteerimise küsimuse rahvusvahelisse fookusesse ei keegi muu kui Ameerika Ühendrükide pre-sidenaJimmy Carter ise. Ja se© küsimus leiab präeguiillatavalt laialdast diskuteerimist ühendriikide Nü arusaamatu kui see ka on Ikuid paljud polütiü^ed vaatlejad ja kommentaatorid vabas maaU-mas kujutavad N. Liidu diktaator Brezhnevi soliidse ja koostöötahte-lise poliitikmia, kes on valmis lääneriikidega sooje suhteid arendama ja kelle poüitilisjeks kreedoks on detente. Nende kirjameeste ja polütüiste asjatundjate arvates on Leonid Brezhnevi suuremaks probleemiks ainult asjaolu, et ta peab poliitbüroos asju ajama selliste vastiimte meestega ja impe-rialistlücest ideedest vnlUitatud kommunistidega nagu Miliail Sus-lov ja Andrei Gromõko, keda üsna mitmed lääne kommentaatorid peaVad peasüüdlasteks Afs^anista-ni okupatsiooni teostamisel. Mõned asjatundjad teavad isegi „Moskvast saadud" andmetel Ifjn-nitada, et Brezluiev olevat olnud haigevoodis km tehti otsus puna-' armeega Afganistani sisse marssida ning keegi ei olevat temalt tema arvamist küsinud. Sellised teooriad ja mõttemõlgutused kerkivad lääneriikide ajalehtede veergudel ning raadio- ja televisioonüntervjuudeš alati esile kui tegemist on mõne uue N. Liidu agressiivse aktsiooniga. Läänemaailmas leidub mehi ja „asja-tundjaid", kes alati katsuvad kinnitada ja põhjenedada, et osa N. Ludu julitkohnast eesotsas Brezh-neviga ei aja riskantset vallutus-polütikat vaid nende eesmärgiks on läänerükidega leplikult koos elada ja detente pölütikat viljeleda. Äga vaata ^ seal on mõned mehed, kelledele senine mõnus Nägu teame, viitas Jimmy Car- et sporti peab polütikast lahus datavat suurüritust boikoteerida. . „ ,^ ter olümpiamängudele oma 4. jaa- hoidma ja nad tegid etteheiteid^ seismapanek, m o r a t ^ » president Garterüe sellepärast, et joone pooldajad, et seUine boikotti ^^««sel" ««g^gi ei istu-ja nemad rdiste ja^teadushke d ^ ^ ^^^^^^ ^ ^ ^ ^ viimane kaalub võimalust Moskva tooks endaga kaasa rohkem tüli on valmis ainjdt sõjariistu taris- ; vahetamiseks 3a/lähema m^^^ otsustanud rakendada vastu-sehse koostöö loomine Hiinaga., -aktsioonina Nõukogude Liidu ^õ^ Praegu on ^elavalt kone - all }^-^^^^, tungimisele Afganistani: Moskva ^olumpm^borf^oteei^^^ President üües, et Moskvale tuleb eeloleval suvel ja Eurbopa tööstus rükide kaasahaaramine majandus like sanktsioonide rakendajate rin Kuid kas nendest N . - L i i du ai-selgeks teha, .et Nõukogude Liidu agressiivne käitumine võib endaga kaasa tuua USA sportlaste eemalejäämise Moskva, olümpiamängu-jdest, samuti jätaksid sinna sõitmä- , . „ ... . ita need ameerika turistid, keda ja tema edasitungile pjm panemi-.^^^^^ seks? Vaevalt. Olukord on seda! ohtlikum ja kiütüisem, et venelased on aastate jooksul palavliku kiüusega pes ehitanud oma konventsionaalsete relvadega varustatud sõjaväe, mis on praegu oma võimsuse tipul, samal ajal kui lää,- nerügid on mugavalt uinunud Ja se. olümpialt eemalejäämiseks. Nad lisasid, et kuna Ameerika ühendriikides ei ole sportlik tegevus riigUe allutatud, siis Moskva mängudest osavõtuküsi-must saab otsustada ainult USA olümpiakomitee Ja mitte USA valitsus. Neüe vastas ägedalt tuntumaid Ühendriikide ajakirjanikke Mary McGrory, keUe vaated muide tavaliselt kokku langevad Demokraatliku Partei liberaalse, jä vaja pahandust kui sellest kasu oleks. Kuid otsustati valesti, ütleb ta, tama ja tsaaride imperialistlikku poliitikat jätkama! Need mõtted, oletused, kinnitu-ning anti Hitlerüe suurepärane sed Ja arvamised on süskitõsiölu-rahvusvaheline tribüün oma pro- dest väga kaugel ja ka käesoleval paganda tegemiseks. juhul tundub Brezlinevi puhtaks- NMd ei tohiks korrata sama v h j P ? ^ ga, kirjutab G. WÜL Ning kui ka ^or näüvse tõsiolude ja faktide Presidendi väljendustele deeris paar päeva hiljem Vaba-, . . , , ^ , ^ rüHaste Partei esimees m"^^^^^^ jutas muuhulgas järgmist: ,,See on naeruväärne (s.t. USA olümpiakomitee esinda j ate seisu-teised lääneriigid ei peaks boüto-tiga kaasa minema, siis peaks Ameerika Ühendriikidel ' endal kindlameelsust jätkuma mitte Moskva olümpial kaasa teha.. ' Just kui need read said kirja pan-. mahamatmisena. Brežhney on tegelikult isiklUtult mitmel puhul maininud,, et detente poliitika viljelemine ei tohi segada ega häirida N. Lüd^u plaane maailma revolutsiooniliste jõudude toetamisel ja nende abistamisel. Selle väljen- BrOck, minnes veelgi kaugemale Carteri poolt antud hoiatustest neil ei ole vene soomusdivüsidele ütles, et Ameeija u h e n » oUimpia-vastu panna väMkaid>Jõudusid;;P^^^^.^^^^^^^^^ Moskvale korraldada anti, Olukord meenutab neid aegu kus Hitter ehHas üles oma;SÕJamasi-!f ^ ^ ^ ^ " ^ ^ ^ ^ ^ sõjaväed ei lah- poliitilisi, võite viimastel aasta-ku Afganistamst. Mimnetel. Siis kui olümpiatuli \,,Ma mäletan 1936. aasta oUim-\| Moskvas süüdatakse, muutub vene piat Berliinis ja seda viisi kuidas | karu maaüma^ sUmis inimkonna Hitler kasutas neid mänge oma täisväärtuslikuks liikmeks ja teda na Ja rakendas,selle käiku'paraja momendi saabumlsei^v . Kogu vaba maailma sumad vaa-tävafl abiotsivalt lent Garterüe, kuid tegelikult ei ole Carteril öavale tulnud isegi hääled, et pre-: praegusel momendil enam erilisi sident Carter oli shahhikukutami-, trumpkaarte välja mängida. Tal propagandaks ja Natsi-Saksämaä võetakse kui head ja korralikku dud,. sai Moskva olümpiamängudel dusega tehakse kõigile lääneriikide poüUUnitele jä poliitilistele vaatlejatele selgeks, et venelasi ei tohi keegi takistada ega nende teele ette astuda kui nad annavad mäaihnavallutamise plaanide teos- Moskvalt ära võtta ja need korral- j tamisel oma tõhusa toetuse koha-boikoteerimise idee;^ uut Ühendriikide asepresident Walter Mondale, pidades kõnet lowa osariigis , tuli väi j a ettepanekuga, et 1980. aasta Olümpiamängud tuleks sel iieasMdlane> keeldudes t a l l e i s e g i raskusi Saksamaa Ja kriitilistel momentidel abi andmi- j prantsusmaa toetuse saamisega ve^ sest Ja mõjutades teda mässajatele Järele andma. Carteri reaktsioon tundus sana ka Nikaraagua pahem tele mässajatele moraalse toetuse andniisel, mille tagajärjel sealne parempoolne diktatuurirezMIm kukutati, kuid selle afääri lõpptulemusena kummitab kogu Kesk* Ameerika langemine vasakpoolsete mõjusfääri. Kõlavad sõnad Ja deklkratsioonid ei suutorad eriti eredas valguses näidata ka ühend-iriikide välispoliitikat vene punaarmee võitlusüksuste avastamisel Ki^ubal ja Washington oli sunnitud lõpuks pürduma ainult deklaratsiooniga, et nende üksuste viibimine Kuubal on -Ühendrükidele „vastu-võtmatu^ V ' i Kõik need sündmused e! suutnud siiski nähtavasti kõigutada president Carteri usku N. Lüdü siirasse koostöötahtesse ning alles siis ku5 punaarmee tankid veeresid okupat-sioonivägedega iile piü-i Afganistani hakkas Carter taipama, et asi on palju tõsisem kui ta seni oli ar-vaniid ning et vene ekspansioon! piiramiseks ei aita ainult sõnadest Ja kokkulepetest vaid tuleb asuda on nüüd as-nelastele majandusliku surve avaldamiseks, mis omakorda näitab kuivõrd nõrgal alusel baseeruj) NATO rükide onsavaheüne koostöö. Relvastatud konflikti venelastega pea^vad ameeriklased katsuma iga hinna eest vältida kuna neil ei ole lihtsalt sÕJavžige, varustuste ega ekspansionistliku poliitika õigustamiseks," ütles mõjukas vabariiklasest poliitik, lisades: ,,Ma arvan, et. me ei saa heaks kiit-a meie osavõttu Moskv^a olümpiamängudest siis'kui nõukogud ei ^le oma vägesid tagasi tõmmanud." ÜleriigUine ameerika üliõpilasspordi ühing (NCÄA) on üheks kõige tähtsamaks USA spordiorgani-satsiooniks. Moodustavad jü üliõpilased lõviosa olümpial osalevast ameerika sportlaste kontingendist. vajalikke baase ^edukate sojahste seUe üUõpüasspordi katusorgani. operatsioonide labiyümise^. Suu- „ rimaks lootuseks s^m on l ^ i a , ^ aastakoosolekul kerkis samuti üles võib anda sõdureid, keda Ühendru-' gid varustavad moodsate relvade- Kuid lõpuks — kas kõigi .nende: ettevaatus- Ja vastuabinõucle otsimisega ei ole Juba hiljaks Jäädud, kuna hambuni relvastatud punaarmee on valmis mitmes sektoris korraga riindama ning võib avada ka uue rinde Jugoslaavias, kus Tir to ajastu lõpp on käegakatsutavas Moskva olümpiamängude boikoteerimise küsimus. Asi läks isegi hääletusele. (B Kõige vanem eesti eksiil-seltsi-dest Rootsis, Boräsi Eesti Selts, tähistas detsembri alul Oma 35. tegevusaasta juubelit.- Boräsi Eesti Selts asutati tegelikult l7. detsembril 1944 Boräsi tööle asunud 30 eestlase poolt. Asutajate vankumatuks eesmärgiks seati Valdava häälteenamusega võe ti vastu seisukoht toetada president Carterit süs kui vümane peaks edaspidi vajalikuks pidama Ühendrükide eemalejäämist Moskva olümpiamäiigudelt. ' . Vastava resolutsiooni esitaja, kauguses? Tundub, et sündmuste .Rhode Islandi Ülikooü president areng oleneb sellest, mulised plaa- šweOt Äitles, et On aeg saanid Ja kavad on Kremlis välja töö-•^^nud ometi kord venelastele ei" tatud Ja kui küpseks venelased ütelda. Ning NCAA eksekütiivdirek-praegust olukorda peavad, suure- tor Walter Byers, kes resolutsiooni maskaalaliste operatsioonide teos- soetas, üües järgmist: „NÜ kaua tamlseks, mis hõlmavad ka äraa- me ajame asju nagu midagi Ma õMallikate vallutamise. poleks juhtunud, jätab see kõigile mulje, et Ameerika Ühendrügid ei hooU. Aga miks peame me. aitama Nõukogude Ludul pöörata maail- , , ...... . . male oma nägusamat .palvepoolt ja_emakeele saihtamme ja aren^- ^ing ignoreerima selle rngi agres-mme võõras (ühiskonnas, kohalike' olemust?" ^ eestlaste koondamine ja organisee- > rimme kultuuriliseks tegevusieks ja Vastandina (üliõpüasspordi katüs-vastastikuseks abistamiseks; Juu- organisatsioonüe võttis aga USA Delipea avas esimees Eralt Art, olümpiakomitee Moskva nägudega kes vaatles seltsi asutamist ja te- kaasaminemise seisukoha. Mitmed naabrit." Kui aga lääneriikide boücötiga olümpiamängud sisuliselt kokku varisevad — keegi ei võtaks neid siis enam tõeliste Olümpiamängudena — ütleb Mary McGrory, süs oleks see Nõukogude Liidule suureks kaotuseks. Nad kaotaks sellega hulga välisvaluutat. Nad kaotaks oma prestüzhi. Ja mis neid kõige raskemini tabaks oleks mõju riõükogude- rahvale. Nõukogude! rahvas, keda on juba mitmed aastad ergutatud ja toidetud Moskva olümpia propagandaga, oleks sügavalt pettunud. Ja hakkaks küsima, et mikspärast süs lääneriikide sportlased ei võta os ä ? Ning Kreml ei saaks dada mõnes teises riigis, näiteks juba suurvõistlusteks valmisolevatel Montreali või Müncheni endistes olümpiapaikades. Mängude Moskvas korraldamine annaks Nõukogude Liidule legitiimsuse ajal kui sama riik on toime tulnud agresšioohiaktiga, ütles USA asepresident. ' SeUest nähtub, et Washingtonis on praegu päris tõsiselt kaalumisel küsimus, mida teha eeloleval suvel ette nähtud Moskva olümpiaga. likele kommunistidele võimule pääsemiseks ja tarbekorral toetavad punaseid võimule pürgijaid kas I oma satelliitide sõduritega või saadavad võõrasse riiki oma okupatsioonijõud nagu näeme seda Afganistanis. Oleks vist juba aeg lõpetada kõik taoliked müüdid Kremli „pa-hadest" ja „heiadest" meestest, mis võivad ainult lihtsameelseid lugejaid ja kuulajaid eksiteele Ei ole sugugi võimatu, et ameeriklased Ja mitmed teised lääne-riigid Jätavad IVfoskyasse sõitma*' ta Ja võib isegi Juhtuda, et organiseeritakse olümpiamängud kuskil mujal, kas süs käesoleval, või nagu mõned ettepanekud on — Järgmisel aastal, kuna ettevalmistusteks ei ole muidu ehk küllaldaselt aega. Pilt, mida N. Lüdu lugejad saa-vad oma ajakirjandusest Afganistani sündmuste kohta on hoopis teme, mida antakse lääneriikide lehelugejatele, kommünistüku valitsuse võimuleupitamist vene tankide toetusel kirjeldatakse umbes samalaadselt hagu 1940. aasta juu-nisühdmusi Eestis, kus kommu- Nõukogude Liit oma mõjualuste nistliku ajakirjanduse ja ajalöo-mepoolset protesti sugugi onia maadega, teadagi et pole sellega gevust. Teisena feõneles A r v i Moor. selle juhtivad tegelased seletasid. rahva eest varjata, mi nagu varjatakse rahva eest muid asju. Ka üks teine tuntud USA ajaldr-janik, konservatiivne kommentaar tor George Will, pühendas ühe osa oma fcilmhetes ameerika ajalehtedes sündikeeritud kirjutuse Moskva olümpiamängude boikoteerimisele, mülist aktsiooni ta tugevalt soovitas. , Ameerikapoolne boikott oleks märgutuleks öös, mis ärataks ühendriikide rahva detente'i uimast, kirjutab George Wül. t a ütleb, et esimest korda 44 aasta jooksul leiab olümpia aset ühes agressiivselt totalitaarses riigis, tõmmates paralleeü 1936. aasta Berüini mängude ja käesoleval aastal eelolevate mängude vahele. - George Will:näitab, kuidas ka enne 1936. aasta mänge kerkis läänemaailmas ;üles m'õte ja vajadus natsistliku Saksamaa poolt körral-nõus. Lahkhelid selles küsimuses vlõiväd välja Vna maäümä spordiliikumise lõhestamiseni kahte eri leeri, samuti paraUeelsete piamängude korraldamiseni kahes eri paigas — üks kommunistlikele riikidele, teine vabade rahvaste sportlastele. Ilmus ANTS VOMM'i kauaoodatud nägus[ raamatute' andmeU rahvas tõusis spontaanselt üles maksva rügUror-ra vastu ja pani maksma N. Ludule sÕbraUku kommunistliku valitsuse;.",'; Vaatame ainult, mida kirjutavad tassi korrespondendid J. Kör-nUöv ja R. Mussih 8. jaanuaril Afganistani pealumast Kabulist. Alljärgnevad väljavõtted on võetud nende rapordist, mis avaldati Tallinnas ilmuvas „Rahva Hääles": „Meie ees on kerge- ja raške-kuulipüdujad, automaadid, vintpüssid ja püstolid pealdisega ,,Made m USA" ja „Made m China". Selle relvahunniku kõrval on suured pakid broshüüre ja lendlehti üleskutsetega kukutada rahvakord, mis kehtestati Afganistanis april- Urevölutsiooni tulemusena. See kõik on ära võetud kontrrevOlut-sioonilistelt jõukudelt, kes paisati Afganistani BV territooriunple Penston< rohke k( Toi-onto lis möödunu nud Eesti P rontos koosv võttis osa lii kes nautisid kalist kava j da. Koosviib esinaine ja Elfriede, L soojade sõn ning soovis 'rahu. Muusikalis Elna Libe i saatel. Laiilj — ;K. Tüi-np Mandi-e ,,Ko Kodulinn''.. suure aplaus gipalve ja h eest pidas õ; laulud on kui alati oln seekord kõl salt E. Liigi Teadaanne misringi juh 31. jaanuari ringi koosvii ratsiooniga ringi juhata mainis, et ri kuna paljud ged ning so i-õõmu ja tc lelahutušt. ' Klubi jär toimub 20. Eesti Vabe nutamiseks lm lit .1*1 23 VVESTJ Rexdall väUsmaalt nistani sõji on arreteerj ku julgeolej Afganistai oleku ValH meile täna territöoriun formeerin^ leti mitut lutsioonilistl Üks neist endine kru nes Afganis sattus ka s( teo eest vai Afganistanil emigrantidj vabadust tl "tub astumJ da formeei mokraatlü Saanud ivti sid uued peks" spet risse Fesh^ uis, kus ta I läbi eriett^ de ja Hih sel. Pärantl grupp, kui Afganistani rida elanik gandat, pa| tapmisi mi elluviu
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , January 20, 1980 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1980-01-20 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e800120 |
Description
Title | 1980-01-20-02 |
OCR text | / - teisipäerv^, 22. jaanuaiia 1980 — r, Jan-uary 22,1980 •.vaxniiijfigaemiBaaaBag VABADE EESTLASTE .HMLElÄNDJi^ ' VÄLIAAMJJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 .Tecumseüi St Toroažos. - PEATOIMETAJA-Karl Arro TOIMETAJA: Hames Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn, C, Toronto OM. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 864-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.—, poolaastas $19.50 Ja veerandaastas $10.50, kiripostlga aastas ,$56.—, poolaastas $30iD ja veerandaastas $16.— TELLIMISHPNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-, poolaastas $21.— ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga USA-s: aastas $61.—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.— , • LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.—, poolasstag $36.— ja veerandaastas $19—. Aadressi muudatus 50 c. — üksiknumbri Siind 45 c» WITH ÖTHER HEAD5 OF STATE ANDWE ALLAeREE™ ishedby Free Estonian Publisher Ltd., 135 TecumsÄ Stj Toronto Ont.M6J2H2 A m p p ..'Ja ma olen mformeeriniid Mr.' Brezlmevi.. Lase käia! president Carter on oma viimaste nädalate kestel astutud välispoliitiliste sammudega demoristreerinud, et ta. kavatseb hakata jühendriikide Ja läämeinaail-ma huvide kaitseks maailma poliitilisel areenil hakata tarvitama tu^ gevamat kätt ja mõjuvamaid vas-tuabinõiisid N. Liidu agressiivsele pealetmigipoliitikale piiri' panemiseks. Presidendi kindlajoonelisem poiiitika on seda hädavajalikuni, et seni on rahvale Jäämid temast mul^ je kui pehmest ja heatahtlikust koolmeisterlikust rahva juhist, kellel on* vähe aimu välispoliitilistest keerdkäikudest Ja kellel puudub^ sirge selgroog Ja kindel käsi Kremlis rahvusvaheliste intriigide alal väljaõppe saamid meestele väärikalt vastu astumiseks. Carteri seniste aastate välispoliitiline koolitunnistus arniab vägagi palju materjali tema kritiseerimiseks ja tema võimete iile nurisemiseks. M ajas €arter Aafrikas ühendriikide poliitikat vasakpoolselt häälestatud nõuandja Ähdrew Youngi juhtimisel ebapraktiliselt ja ühekülgselt, mille tulemusena Modeesia probleem muutus iiha pihgefisemaks enne kui inglased päästeinglitena kohale saabusid. Araabia õli kindlustamiseks ei oie Carter osanud vajalikke abinõusid tarvitusele võtta ega Ühendriikide positsioone selles sektoris sõjaliselt liugevdada, mille tulemusena Ühendriikidele sõbraliku Iraani valitseja anarhistide poolt kukutati ning sealsed õliallikäd ameeriklastele suleti. Viimasel ajal on tunudk! terve rea samme hoiatamiseks ning nende pealetun-gihoo pidurdamiseks. Nende sammude raamides on märMmisväär-semateks ühendrükide teravilja väljaveo piiramine N. Liitu 17 mil-jom tonni ulatuses, moodsa tehnoloogia keelustamine venelastele, Pakistani relvastuse suurendamine, N. Liidu kalapüügiõiguste kitsendamine Ühendrükide rannikul, uute' konsulaaresinduste rajamise 9 •« j^ÄSHINGTON (ViS kirjasaatjalt) — Eelnevatel aastatel on aegajalt Lääneniaailmas kuuldunud hääli, kes soovitasid lääneriikidel boikoteerida käesoleva aasta suvel Moskvas pieetavaid olümpiamänge. Kuid need hääled jäid hüüdjaks hääleks kõrbes. Tähelepanu neüe laiemas ulatuses ei pööratud. Nü kindlalt oli maailma üldsuses Juurdunud arvamus, et taolise boikotiga kuhugUe ei Jõuta, isegi süs kui tehtaks tõsisemaid katseid selle organiseerimiseks. Nüüd aga tõstatas 1980. aasta Moskva olümpia boikoteerimise küsimuse rahvusvahelisse fookusesse ei keegi muu kui Ameerika Ühendrükide pre-sidenaJimmy Carter ise. Ja se© küsimus leiab präeguiillatavalt laialdast diskuteerimist ühendriikide Nü arusaamatu kui see ka on Ikuid paljud polütiü^ed vaatlejad ja kommentaatorid vabas maaU-mas kujutavad N. Liidu diktaator Brezhnevi soliidse ja koostöötahte-lise poliitikmia, kes on valmis lääneriikidega sooje suhteid arendama ja kelle poüitilisjeks kreedoks on detente. Nende kirjameeste ja polütüiste asjatundjate arvates on Leonid Brezhnevi suuremaks probleemiks ainult asjaolu, et ta peab poliitbüroos asju ajama selliste vastiimte meestega ja impe-rialistlücest ideedest vnlUitatud kommunistidega nagu Miliail Sus-lov ja Andrei Gromõko, keda üsna mitmed lääne kommentaatorid peaVad peasüüdlasteks Afs^anista-ni okupatsiooni teostamisel. Mõned asjatundjad teavad isegi „Moskvast saadud" andmetel Ifjn-nitada, et Brezluiev olevat olnud haigevoodis km tehti otsus puna-' armeega Afganistani sisse marssida ning keegi ei olevat temalt tema arvamist küsinud. Sellised teooriad ja mõttemõlgutused kerkivad lääneriikide ajalehtede veergudel ning raadio- ja televisioonüntervjuudeš alati esile kui tegemist on mõne uue N. Liidu agressiivse aktsiooniga. Läänemaailmas leidub mehi ja „asja-tundjaid", kes alati katsuvad kinnitada ja põhjenedada, et osa N. Ludu julitkohnast eesotsas Brezh-neviga ei aja riskantset vallutus-polütikat vaid nende eesmärgiks on läänerükidega leplikult koos elada ja detente pölütikat viljeleda. Äga vaata ^ seal on mõned mehed, kelledele senine mõnus Nägu teame, viitas Jimmy Car- et sporti peab polütikast lahus datavat suurüritust boikoteerida. . „ ,^ ter olümpiamängudele oma 4. jaa- hoidma ja nad tegid etteheiteid^ seismapanek, m o r a t ^ » president Garterüe sellepärast, et joone pooldajad, et seUine boikotti ^^««sel" ««g^gi ei istu-ja nemad rdiste ja^teadushke d ^ ^ ^^^^^^ ^ ^ ^ ^ viimane kaalub võimalust Moskva tooks endaga kaasa rohkem tüli on valmis ainjdt sõjariistu taris- ; vahetamiseks 3a/lähema m^^^ otsustanud rakendada vastu-sehse koostöö loomine Hiinaga., -aktsioonina Nõukogude Liidu ^õ^ Praegu on ^elavalt kone - all }^-^^^^, tungimisele Afganistani: Moskva ^olumpm^borf^oteei^^^ President üües, et Moskvale tuleb eeloleval suvel ja Eurbopa tööstus rükide kaasahaaramine majandus like sanktsioonide rakendajate rin Kuid kas nendest N . - L i i du ai-selgeks teha, .et Nõukogude Liidu agressiivne käitumine võib endaga kaasa tuua USA sportlaste eemalejäämise Moskva, olümpiamängu-jdest, samuti jätaksid sinna sõitmä- , . „ ... . ita need ameerika turistid, keda ja tema edasitungile pjm panemi-.^^^^^ seks? Vaevalt. Olukord on seda! ohtlikum ja kiütüisem, et venelased on aastate jooksul palavliku kiüusega pes ehitanud oma konventsionaalsete relvadega varustatud sõjaväe, mis on praegu oma võimsuse tipul, samal ajal kui lää,- nerügid on mugavalt uinunud Ja se. olümpialt eemalejäämiseks. Nad lisasid, et kuna Ameerika ühendriikides ei ole sportlik tegevus riigUe allutatud, siis Moskva mängudest osavõtuküsi-must saab otsustada ainult USA olümpiakomitee Ja mitte USA valitsus. Neüe vastas ägedalt tuntumaid Ühendriikide ajakirjanikke Mary McGrory, keUe vaated muide tavaliselt kokku langevad Demokraatliku Partei liberaalse, jä vaja pahandust kui sellest kasu oleks. Kuid otsustati valesti, ütleb ta, tama ja tsaaride imperialistlikku poliitikat jätkama! Need mõtted, oletused, kinnitu-ning anti Hitlerüe suurepärane sed Ja arvamised on süskitõsiölu-rahvusvaheline tribüün oma pro- dest väga kaugel ja ka käesoleval paganda tegemiseks. juhul tundub Brezlinevi puhtaks- NMd ei tohiks korrata sama v h j P ? ^ ga, kirjutab G. WÜL Ning kui ka ^or näüvse tõsiolude ja faktide Presidendi väljendustele deeris paar päeva hiljem Vaba-, . . , , ^ , ^ rüHaste Partei esimees m"^^^^^^ jutas muuhulgas järgmist: ,,See on naeruväärne (s.t. USA olümpiakomitee esinda j ate seisu-teised lääneriigid ei peaks boüto-tiga kaasa minema, siis peaks Ameerika Ühendriikidel ' endal kindlameelsust jätkuma mitte Moskva olümpial kaasa teha.. ' Just kui need read said kirja pan-. mahamatmisena. Brežhney on tegelikult isiklUtult mitmel puhul maininud,, et detente poliitika viljelemine ei tohi segada ega häirida N. Lüd^u plaane maailma revolutsiooniliste jõudude toetamisel ja nende abistamisel. Selle väljen- BrOck, minnes veelgi kaugemale Carteri poolt antud hoiatustest neil ei ole vene soomusdivüsidele ütles, et Ameeija u h e n » oUimpia-vastu panna väMkaid>Jõudusid;;P^^^^.^^^^^^^^^ Moskvale korraldada anti, Olukord meenutab neid aegu kus Hitter ehHas üles oma;SÕJamasi-!f ^ ^ ^ ^ " ^ ^ ^ ^ ^ sõjaväed ei lah- poliitilisi, võite viimastel aasta-ku Afganistamst. Mimnetel. Siis kui olümpiatuli \,,Ma mäletan 1936. aasta oUim-\| Moskvas süüdatakse, muutub vene piat Berliinis ja seda viisi kuidas | karu maaüma^ sUmis inimkonna Hitler kasutas neid mänge oma täisväärtuslikuks liikmeks ja teda na Ja rakendas,selle käiku'paraja momendi saabumlsei^v . Kogu vaba maailma sumad vaa-tävafl abiotsivalt lent Garterüe, kuid tegelikult ei ole Carteril öavale tulnud isegi hääled, et pre-: praegusel momendil enam erilisi sident Carter oli shahhikukutami-, trumpkaarte välja mängida. Tal propagandaks ja Natsi-Saksämaä võetakse kui head ja korralikku dud,. sai Moskva olümpiamängudel dusega tehakse kõigile lääneriikide poüUUnitele jä poliitilistele vaatlejatele selgeks, et venelasi ei tohi keegi takistada ega nende teele ette astuda kui nad annavad mäaihnavallutamise plaanide teos- Moskvalt ära võtta ja need korral- j tamisel oma tõhusa toetuse koha-boikoteerimise idee;^ uut Ühendriikide asepresident Walter Mondale, pidades kõnet lowa osariigis , tuli väi j a ettepanekuga, et 1980. aasta Olümpiamängud tuleks sel iieasMdlane> keeldudes t a l l e i s e g i raskusi Saksamaa Ja kriitilistel momentidel abi andmi- j prantsusmaa toetuse saamisega ve^ sest Ja mõjutades teda mässajatele Järele andma. Carteri reaktsioon tundus sana ka Nikaraagua pahem tele mässajatele moraalse toetuse andniisel, mille tagajärjel sealne parempoolne diktatuurirezMIm kukutati, kuid selle afääri lõpptulemusena kummitab kogu Kesk* Ameerika langemine vasakpoolsete mõjusfääri. Kõlavad sõnad Ja deklkratsioonid ei suutorad eriti eredas valguses näidata ka ühend-iriikide välispoliitikat vene punaarmee võitlusüksuste avastamisel Ki^ubal ja Washington oli sunnitud lõpuks pürduma ainult deklaratsiooniga, et nende üksuste viibimine Kuubal on -Ühendrükidele „vastu-võtmatu^ V ' i Kõik need sündmused e! suutnud siiski nähtavasti kõigutada president Carteri usku N. Lüdü siirasse koostöötahtesse ning alles siis ku5 punaarmee tankid veeresid okupat-sioonivägedega iile piü-i Afganistani hakkas Carter taipama, et asi on palju tõsisem kui ta seni oli ar-vaniid ning et vene ekspansioon! piiramiseks ei aita ainult sõnadest Ja kokkulepetest vaid tuleb asuda on nüüd as-nelastele majandusliku surve avaldamiseks, mis omakorda näitab kuivõrd nõrgal alusel baseeruj) NATO rükide onsavaheüne koostöö. Relvastatud konflikti venelastega pea^vad ameeriklased katsuma iga hinna eest vältida kuna neil ei ole lihtsalt sÕJavžige, varustuste ega ekspansionistliku poliitika õigustamiseks," ütles mõjukas vabariiklasest poliitik, lisades: ,,Ma arvan, et. me ei saa heaks kiit-a meie osavõttu Moskv^a olümpiamängudest siis'kui nõukogud ei ^le oma vägesid tagasi tõmmanud." ÜleriigUine ameerika üliõpilasspordi ühing (NCÄA) on üheks kõige tähtsamaks USA spordiorgani-satsiooniks. Moodustavad jü üliõpilased lõviosa olümpial osalevast ameerika sportlaste kontingendist. vajalikke baase ^edukate sojahste seUe üUõpüasspordi katusorgani. operatsioonide labiyümise^. Suu- „ rimaks lootuseks s^m on l ^ i a , ^ aastakoosolekul kerkis samuti üles võib anda sõdureid, keda Ühendru-' gid varustavad moodsate relvade- Kuid lõpuks — kas kõigi .nende: ettevaatus- Ja vastuabinõucle otsimisega ei ole Juba hiljaks Jäädud, kuna hambuni relvastatud punaarmee on valmis mitmes sektoris korraga riindama ning võib avada ka uue rinde Jugoslaavias, kus Tir to ajastu lõpp on käegakatsutavas Moskva olümpiamängude boikoteerimise küsimus. Asi läks isegi hääletusele. (B Kõige vanem eesti eksiil-seltsi-dest Rootsis, Boräsi Eesti Selts, tähistas detsembri alul Oma 35. tegevusaasta juubelit.- Boräsi Eesti Selts asutati tegelikult l7. detsembril 1944 Boräsi tööle asunud 30 eestlase poolt. Asutajate vankumatuks eesmärgiks seati Valdava häälteenamusega võe ti vastu seisukoht toetada president Carterit süs kui vümane peaks edaspidi vajalikuks pidama Ühendrükide eemalejäämist Moskva olümpiamäiigudelt. ' . Vastava resolutsiooni esitaja, kauguses? Tundub, et sündmuste .Rhode Islandi Ülikooü president areng oleneb sellest, mulised plaa- šweOt Äitles, et On aeg saanid Ja kavad on Kremlis välja töö-•^^nud ometi kord venelastele ei" tatud Ja kui küpseks venelased ütelda. Ning NCAA eksekütiivdirek-praegust olukorda peavad, suure- tor Walter Byers, kes resolutsiooni maskaalaliste operatsioonide teos- soetas, üües järgmist: „NÜ kaua tamlseks, mis hõlmavad ka äraa- me ajame asju nagu midagi Ma õMallikate vallutamise. poleks juhtunud, jätab see kõigile mulje, et Ameerika Ühendrügid ei hooU. Aga miks peame me. aitama Nõukogude Ludul pöörata maail- , , ...... . . male oma nägusamat .palvepoolt ja_emakeele saihtamme ja aren^- ^ing ignoreerima selle rngi agres-mme võõras (ühiskonnas, kohalike' olemust?" ^ eestlaste koondamine ja organisee- > rimme kultuuriliseks tegevusieks ja Vastandina (üliõpüasspordi katüs-vastastikuseks abistamiseks; Juu- organisatsioonüe võttis aga USA Delipea avas esimees Eralt Art, olümpiakomitee Moskva nägudega kes vaatles seltsi asutamist ja te- kaasaminemise seisukoha. Mitmed naabrit." Kui aga lääneriikide boücötiga olümpiamängud sisuliselt kokku varisevad — keegi ei võtaks neid siis enam tõeliste Olümpiamängudena — ütleb Mary McGrory, süs oleks see Nõukogude Liidule suureks kaotuseks. Nad kaotaks sellega hulga välisvaluutat. Nad kaotaks oma prestüzhi. Ja mis neid kõige raskemini tabaks oleks mõju riõükogude- rahvale. Nõukogude! rahvas, keda on juba mitmed aastad ergutatud ja toidetud Moskva olümpia propagandaga, oleks sügavalt pettunud. Ja hakkaks küsima, et mikspärast süs lääneriikide sportlased ei võta os ä ? Ning Kreml ei saaks dada mõnes teises riigis, näiteks juba suurvõistlusteks valmisolevatel Montreali või Müncheni endistes olümpiapaikades. Mängude Moskvas korraldamine annaks Nõukogude Liidule legitiimsuse ajal kui sama riik on toime tulnud agresšioohiaktiga, ütles USA asepresident. ' SeUest nähtub, et Washingtonis on praegu päris tõsiselt kaalumisel küsimus, mida teha eeloleval suvel ette nähtud Moskva olümpiaga. likele kommunistidele võimule pääsemiseks ja tarbekorral toetavad punaseid võimule pürgijaid kas I oma satelliitide sõduritega või saadavad võõrasse riiki oma okupatsioonijõud nagu näeme seda Afganistanis. Oleks vist juba aeg lõpetada kõik taoliked müüdid Kremli „pa-hadest" ja „heiadest" meestest, mis võivad ainult lihtsameelseid lugejaid ja kuulajaid eksiteele Ei ole sugugi võimatu, et ameeriklased Ja mitmed teised lääne-riigid Jätavad IVfoskyasse sõitma*' ta Ja võib isegi Juhtuda, et organiseeritakse olümpiamängud kuskil mujal, kas süs käesoleval, või nagu mõned ettepanekud on — Järgmisel aastal, kuna ettevalmistusteks ei ole muidu ehk küllaldaselt aega. Pilt, mida N. Lüdu lugejad saa-vad oma ajakirjandusest Afganistani sündmuste kohta on hoopis teme, mida antakse lääneriikide lehelugejatele, kommünistüku valitsuse võimuleupitamist vene tankide toetusel kirjeldatakse umbes samalaadselt hagu 1940. aasta juu-nisühdmusi Eestis, kus kommu- Nõukogude Liit oma mõjualuste nistliku ajakirjanduse ja ajalöo-mepoolset protesti sugugi onia maadega, teadagi et pole sellega gevust. Teisena feõneles A r v i Moor. selle juhtivad tegelased seletasid. rahva eest varjata, mi nagu varjatakse rahva eest muid asju. Ka üks teine tuntud USA ajaldr-janik, konservatiivne kommentaar tor George Will, pühendas ühe osa oma fcilmhetes ameerika ajalehtedes sündikeeritud kirjutuse Moskva olümpiamängude boikoteerimisele, mülist aktsiooni ta tugevalt soovitas. , Ameerikapoolne boikott oleks märgutuleks öös, mis ärataks ühendriikide rahva detente'i uimast, kirjutab George Wül. t a ütleb, et esimest korda 44 aasta jooksul leiab olümpia aset ühes agressiivselt totalitaarses riigis, tõmmates paralleeü 1936. aasta Berüini mängude ja käesoleval aastal eelolevate mängude vahele. - George Will:näitab, kuidas ka enne 1936. aasta mänge kerkis läänemaailmas ;üles m'õte ja vajadus natsistliku Saksamaa poolt körral-nõus. Lahkhelid selles küsimuses vlõiväd välja Vna maäümä spordiliikumise lõhestamiseni kahte eri leeri, samuti paraUeelsete piamängude korraldamiseni kahes eri paigas — üks kommunistlikele riikidele, teine vabade rahvaste sportlastele. Ilmus ANTS VOMM'i kauaoodatud nägus[ raamatute' andmeU rahvas tõusis spontaanselt üles maksva rügUror-ra vastu ja pani maksma N. Ludule sÕbraUku kommunistliku valitsuse;.",'; Vaatame ainult, mida kirjutavad tassi korrespondendid J. Kör-nUöv ja R. Mussih 8. jaanuaril Afganistani pealumast Kabulist. Alljärgnevad väljavõtted on võetud nende rapordist, mis avaldati Tallinnas ilmuvas „Rahva Hääles": „Meie ees on kerge- ja raške-kuulipüdujad, automaadid, vintpüssid ja püstolid pealdisega ,,Made m USA" ja „Made m China". Selle relvahunniku kõrval on suured pakid broshüüre ja lendlehti üleskutsetega kukutada rahvakord, mis kehtestati Afganistanis april- Urevölutsiooni tulemusena. See kõik on ära võetud kontrrevOlut-sioonilistelt jõukudelt, kes paisati Afganistani BV territooriunple Penston< rohke k( Toi-onto lis möödunu nud Eesti P rontos koosv võttis osa lii kes nautisid kalist kava j da. Koosviib esinaine ja Elfriede, L soojade sõn ning soovis 'rahu. Muusikalis Elna Libe i saatel. Laiilj — ;K. Tüi-np Mandi-e ,,Ko Kodulinn''.. suure aplaus gipalve ja h eest pidas õ; laulud on kui alati oln seekord kõl salt E. Liigi Teadaanne misringi juh 31. jaanuari ringi koosvii ratsiooniga ringi juhata mainis, et ri kuna paljud ged ning so i-õõmu ja tc lelahutušt. ' Klubi jär toimub 20. Eesti Vabe nutamiseks lm lit .1*1 23 VVESTJ Rexdall väUsmaalt nistani sõji on arreteerj ku julgeolej Afganistai oleku ValH meile täna territöoriun formeerin^ leti mitut lutsioonilistl Üks neist endine kru nes Afganis sattus ka s( teo eest vai Afganistanil emigrantidj vabadust tl "tub astumJ da formeei mokraatlü Saanud ivti sid uued peks" spet risse Fesh^ uis, kus ta I läbi eriett^ de ja Hih sel. Pärantl grupp, kui Afganistani rida elanik gandat, pa| tapmisi mi elluviu |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-01-20-02