Vaba eestlane , January 20, 1980

              / -
teisipäerv^, 22. jaanuaiia 1980 — r, Jan-uary 22,1980
•.vaxniiijfigaemiBaaaBag
VABADE EESTLASTE .HMLElÄNDJi^
' VÄLIAAMJJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 .Tecumseüi St Toroažos.
- PEATOIMETAJA-Karl Arro
TOIMETAJA: Hames Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn, C, Toronto OM. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 864-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.—, poolaastas $19.50 Ja
veerandaastas $10.50, kiripostlga aastas ,$56.—, poolaastas $30iD
ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHPNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-, poolaas­tas
$21.— ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga USA-s: aastas
$61.—, poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.— , •
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.—, poolasstag
$36.— ja veerandaastas $19—.
Aadressi muudatus 50 c. — üksiknumbri Siind 45 c»
WITH ÖTHER HEAD5
OF STATE ANDWE
ALLAeREE™
ishedby Free Estonian Publisher Ltd., 135 TecumsÄ Stj
Toronto Ont.M6J2H2
A m p p
..'Ja ma olen mformeeriniid Mr.' Brezlmevi.. Lase käia!
president Carter
on oma viimaste nädalate kestel
astutud välispoliitiliste sammudega
demoristreerinud, et ta. kavatseb
hakata jühendriikide Ja läämeinaail-ma
huvide kaitseks maailma polii­tilisel
areenil hakata tarvitama tu^
gevamat kätt ja mõjuvamaid vas-tuabinõiisid
N. Liidu agressiivsele
pealetmigipoliitikale piiri' panemi­seks.
Presidendi kindlajoonelisem
poiiitika on seda hädavajalikuni, et
seni on rahvale Jäämid temast mul^
je kui pehmest ja heatahtlikust
koolmeisterlikust rahva juhist, kel­lel
on* vähe aimu välispoliitilistest
keerdkäikudest Ja kellel puudub^
sirge selgroog Ja kindel käsi Krem­lis
rahvusvaheliste intriigide alal
väljaõppe saamid meestele vääri­kalt
vastu astumiseks.
Carteri seniste aastate välispolii­tiline
koolitunnistus arniab vägagi
palju materjali tema kritiseerimi­seks
ja tema võimete iile nurise­miseks.
M ajas €arter Aafrikas
ühendriikide poliitikat vasakpool­selt
häälestatud nõuandja Ähdrew
Youngi juhtimisel ebapraktiliselt
ja ühekülgselt, mille tulemusena
Modeesia probleem muutus iiha
pihgefisemaks enne kui inglased
päästeinglitena kohale saabusid.
Araabia õli kindlustamiseks ei oie
Carter osanud vajalikke abinõusid
tarvitusele võtta ega Ühendriikide
positsioone selles sektoris sõjaliselt
liugevdada, mille tulemusena
Ühendriikidele sõbraliku Iraani va­litseja
anarhistide poolt kukutati
ning sealsed õliallikäd ameeriklas­tele
suleti. Viimasel ajal on
tunudk! terve rea samme
hoiatamiseks ning nende pealetun-gihoo
pidurdamiseks. Nende sam­mude
raamides on märMmisväär-semateks
ühendrükide teravilja
väljaveo piiramine N. Liitu 17 mil-jom
tonni ulatuses, moodsa tehno­loogia
keelustamine venelastele,
Pakistani relvastuse suurendami­ne,
N. Liidu kalapüügiõiguste kit­sendamine
Ühendrükide rannikul,
uute' konsulaaresinduste rajamise
9 •«
j^ÄSHINGTON (ViS kirjasaatjalt) — Eelnevatel aastatel on aegajalt Lääneniaailmas kuuldunud
hääli, kes soovitasid lääneriikidel boikoteerida käesoleva aasta suvel Moskvas pieetavaid olümpiamän­ge.
Kuid need hääled jäid hüüdjaks hääleks kõrbes. Tähelepanu neüe laiemas ulatuses ei pööratud.
Nü kindlalt oli maailma üldsuses Juurdunud arvamus, et taolise boikotiga kuhugUe ei Jõuta, isegi süs
kui tehtaks tõsisemaid katseid selle organiseerimiseks. Nüüd aga tõstatas 1980. aasta Moskva olüm­pia
boikoteerimise küsimuse rahvusvahelisse fookusesse ei keegi muu kui Ameerika Ühendrükide pre-sidenaJimmy
Carter ise. Ja se© küsimus leiab präeguiillatavalt laialdast diskuteerimist ühendriikide
Nü arusaamatu kui see ka on
Ikuid paljud polütiü^ed vaatlejad
ja kommentaatorid vabas maaU-mas
kujutavad N. Liidu diktaator
Brezhnevi soliidse ja koostöötahte-lise
poliitikmia, kes on valmis lää­neriikidega
sooje suhteid arenda­ma
ja kelle poüitilisjeks kreedoks
on detente. Nende kirjameeste ja
polütüiste asjatundjate arvates on
Leonid Brezhnevi suuremaks
probleemiks ainult asjaolu, et ta
peab poliitbüroos asju ajama sel­liste
vastiimte meestega ja impe-rialistlücest
ideedest vnlUitatud
kommunistidega nagu Miliail Sus-lov
ja Andrei Gromõko, keda üsna
mitmed lääne kommentaatorid
peaVad peasüüdlasteks Afs^anista-ni
okupatsiooni teostamisel. Mõ­ned
asjatundjad teavad isegi
„Moskvast saadud" andmetel Ifjn-nitada,
et Brezluiev olevat olnud
haigevoodis km tehti otsus puna-'
armeega Afganistani sisse marssi­da
ning keegi ei olevat temalt te­ma
arvamist küsinud.
Sellised teooriad ja mõttemõlgu­tused
kerkivad lääneriikide aja­lehtede
veergudel ning raadio- ja
televisioonüntervjuudeš alati esi­le
kui tegemist on mõne uue N.
Liidu agressiivse aktsiooniga. Lää­nemaailmas
leidub mehi ja „asja-tundjaid",
kes alati katsuvad kin­nitada
ja põhjenedada, et osa N.
Ludu julitkohnast eesotsas Brezh-neviga
ei aja riskantset vallutus-polütikat
vaid nende eesmärgiks
on läänerükidega leplikult koos
elada ja detente pölütikat vilje­leda.
Äga vaata ^ seal on mõned
mehed, kelledele senine mõnus
Nägu teame, viitas Jimmy Car- et sporti peab polütikast lahus datavat suurüritust boikoteerida.
. „ ,^ ter olümpiamängudele oma 4. jaa- hoidma ja nad tegid etteheiteid^
seismapanek, m o r a t ^ » president Garterüe sellepärast, et joone pooldajad, et seUine boikotti ^^««sel" ««g^gi ei istu-ja nemad
rdiste ja^teadushke d ^ ^ ^^^^^^ ^ ^ ^ ^ viimane kaalub võimalust Moskva tooks endaga kaasa rohkem tüli on valmis ainjdt sõjariistu taris- ;
vahetamiseks 3a/lähema m^^^ otsustanud rakendada vastu-sehse
koostöö loomine Hiinaga., -aktsioonina Nõukogude Liidu ^õ^
Praegu on ^elavalt kone - all }^-^^^^, tungimisele Afganistani:
Moskva ^olumpm^borf^oteei^^^ President üües, et Moskvale tuleb
eeloleval suvel ja Eurbopa tööstus
rükide kaasahaaramine majandus
like sanktsioonide rakendajate rin
Kuid kas nendest
N . - L i i du
ai-selgeks
teha, .et Nõukogude Liidu
agressiivne käitumine võib endaga
kaasa tuua USA sportlaste eemale­jäämise
Moskva, olümpiamängu-jdest,
samuti jätaksid sinna sõitmä-
, . „ ... . ita need ameerika turistid, keda
ja tema edasitungile pjm panemi-.^^^^^
seks? Vaevalt. Olukord on seda!
ohtlikum ja kiütüisem, et venela­sed
on aastate jooksul palavliku
kiüusega pes ehitanud oma kon­ventsionaalsete
relvadega varusta­tud
sõjaväe, mis on praegu oma
võimsuse tipul, samal ajal kui lää,-
nerügid on mugavalt uinunud Ja
se.
olümpialt eemalejäämiseks.
Nad lisasid, et kuna Ameerika
ühendriikides ei ole sportlik te­gevus
riigUe allutatud, siis
Moskva mängudest osavõtuküsi-must
saab otsustada ainult USA
olümpiakomitee Ja mitte USA va­litsus.
Neüe vastas ägedalt tuntumaid
Ühendriikide ajakirjanikke Mary
McGrory, keUe vaated muide ta­valiselt
kokku langevad Demo­kraatliku
Partei liberaalse, jä va­ja
pahandust kui sellest kasu oleks.
Kuid otsustati valesti, ütleb ta,
tama ja tsaaride imperialistlikku
poliitikat jätkama!
Need mõtted, oletused, kinnitu-ning
anti Hitlerüe suurepärane sed Ja arvamised on süskitõsiölu-rahvusvaheline
tribüün oma pro- dest väga kaugel ja ka käesoleval
paganda tegemiseks. juhul tundub Brezlinevi puhtaks-
NMd ei tohiks korrata sama v h j P ? ^
ga, kirjutab G. WÜL Ning kui ka ^or näüvse tõsiolude ja faktide
Presidendi väljendustele
deeris paar päeva hiljem Vaba-, . . , , ^ , ^
rüHaste Partei esimees m"^^^^^^
jutas muuhulgas järgmist:
,,See on naeruväärne (s.t. USA
olümpiakomitee esinda j ate seisu-teised
lääneriigid ei peaks boüto-tiga
kaasa minema, siis peaks
Ameerika Ühendriikidel ' endal
kindlameelsust jätkuma mitte
Moskva olümpial kaasa teha..
' Just kui need read said kirja pan-.
mahamatmisena. Brežhney on te­gelikult
isiklUtult mitmel puhul
maininud,, et detente poliitika vil­jelemine
ei tohi segada ega häiri­da
N. Lüd^u plaane maailma revo­lutsiooniliste
jõudude toetamisel
ja nende abistamisel. Selle väljen-
BrOck, minnes veelgi kaugemale
Carteri poolt antud hoiatustest
neil ei ole vene soomusdivüsidele ütles, et Ameeija u h e n » oUimpia-vastu
panna väMkaid>Jõudusid;;P^^^^.^^^^^^^^^ Moskvale korraldada anti,
Olukord meenutab neid aegu kus
Hitter ehHas üles oma;SÕJamasi-!f ^ ^ ^ ^ " ^ ^ ^ ^ ^ sõjaväed ei lah- poliitilisi, võite viimastel aasta-ku
Afganistamst. Mimnetel. Siis kui olümpiatuli
\,,Ma mäletan 1936. aasta oUim-\| Moskvas süüdatakse, muutub vene
piat Berliinis ja seda viisi kuidas | karu maaüma^ sUmis inimkonna
Hitler kasutas neid mänge oma täisväärtuslikuks liikmeks ja teda
na Ja rakendas,selle käiku'paraja
momendi saabumlsei^v .
Kogu vaba maailma sumad vaa-tävafl
abiotsivalt lent Garte­rüe,
kuid tegelikult ei ole Carteril
öavale tulnud isegi hääled, et pre-: praegusel momendil enam erilisi
sident Carter oli shahhikukutami-, trumpkaarte välja mängida. Tal
propagandaks ja Natsi-Saksämaä võetakse kui head ja korralikku
dud,. sai Moskva olümpiamängudel dusega tehakse kõigile lääneriiki­de
poüUUnitele jä poliitilistele
vaatlejatele selgeks, et venelasi ei
tohi keegi takistada ega nende tee­le
ette astuda kui nad annavad
mäaihnavallutamise plaanide teos-
Moskvalt ära võtta ja need korral- j tamisel oma tõhusa toetuse koha-boikoteerimise
idee;^ uut
Ühendriikide asepresident Walter
Mondale, pidades kõnet lowa osa­riigis
, tuli väi j a ettepanekuga, et
1980. aasta Olümpiamängud tuleks
sel iieasMdlane> keeldudes t a l l e i s e g i raskusi Saksamaa Ja
kriitilistel momentidel abi andmi- j prantsusmaa toetuse saamisega ve^
sest Ja mõjutades teda mässajatele
Järele andma.
Carteri reaktsioon tundus
sana ka Nikaraagua pahem
tele mässajatele moraalse toetuse
andniisel, mille tagajärjel sealne
parempoolne diktatuurirezMIm ku­kutati,
kuid selle afääri lõpptule­musena
kummitab kogu Kesk*
Ameerika langemine vasakpoolsete
mõjusfääri. Kõlavad sõnad Ja
deklkratsioonid ei suutorad eriti ere­das
valguses näidata ka ühend-iriikide
välispoliitikat vene puna­armee
võitlusüksuste avastamisel
Ki^ubal ja Washington oli sunnitud
lõpuks pürduma ainult deklaratsi­ooniga,
et nende üksuste viibimine
Kuubal on -Ühendrükidele „vastu-võtmatu^
V '
i Kõik need sündmused e! suutnud
siiski nähtavasti kõigutada presi­dent
Carteri usku N. Lüdü siirasse
koostöötahtesse ning alles siis ku5
punaarmee tankid veeresid okupat-sioonivägedega
iile piü-i Afganis­tani
hakkas Carter taipama, et asi
on palju tõsisem kui ta seni oli ar-vaniid
ning et vene ekspansioon!
piiramiseks ei aita ainult sõnadest
Ja kokkulepetest vaid tuleb asuda
on nüüd as-nelastele
majandusliku surve aval­damiseks,
mis omakorda näitab
kuivõrd nõrgal alusel baseeruj)
NATO rükide onsavaheüne koos­töö.
Relvastatud konflikti venelas­tega
pea^vad ameeriklased katsuma
iga hinna eest vältida kuna neil ei
ole lihtsalt sÕJavžige, varustuste ega
ekspansionistliku poliitika õigusta­miseks,"
ütles mõjukas vabariik­lasest
poliitik, lisades: ,,Ma arvan,
et. me ei saa heaks kiit-a meie osa­võttu
Moskv^a olümpiamängudest
siis'kui nõukogud ei ^le oma väge­sid
tagasi tõmmanud."
ÜleriigUine ameerika üliõpilas­spordi
ühing (NCÄA) on üheks kõi­ge
tähtsamaks USA spordiorgani-satsiooniks.
Moodustavad jü üliõpi­lased
lõviosa olümpial osalevast
ameerika sportlaste kontingendist.
vajalikke baase ^edukate sojahste seUe üUõpüasspordi katusorgani.
operatsioonide labiyümise^. Suu- „
rimaks lootuseks s^m on l ^ i a , ^ aastakoosolekul kerkis samuti üles
võib anda sõdureid, keda Ühendru-'
gid varustavad moodsate relvade-
Kuid lõpuks — kas kõigi .nende:
ettevaatus- Ja vastuabinõucle otsi­misega
ei ole Juba hiljaks Jäädud,
kuna hambuni relvastatud punaar­mee
on valmis mitmes sektoris
korraga riindama ning võib avada
ka uue rinde Jugoslaavias, kus Tir
to ajastu lõpp on käegakatsutavas
Moskva olümpiamängude boikotee­rimise
küsimus. Asi läks isegi hää­letusele.
(B Kõige vanem eesti eksiil-seltsi-dest
Rootsis, Boräsi Eesti Selts, tä­histas
detsembri alul Oma 35. tege­vusaasta
juubelit.- Boräsi Eesti
Selts asutati tegelikult l7. detsemb­ril
1944 Boräsi tööle asunud 30
eestlase poolt. Asutajate vankuma­tuks
eesmärgiks seati
Valdava häälteenamusega võe
ti vastu seisukoht toetada presi­dent
Carterit süs kui vümane
peaks edaspidi vajalikuks pida­ma
Ühendrükide eemalejäämist
Moskva olümpiamäiigudelt. '
. Vastava resolutsiooni esitaja,
kauguses? Tundub, et sündmuste .Rhode Islandi Ülikooü president
areng oleneb sellest, mulised plaa- šweOt Äitles, et On aeg saa­nid
Ja kavad on Kremlis välja töö-•^^nud ometi kord venelastele ei"
tatud Ja kui küpseks venelased ütelda. Ning NCAA eksekütiivdirek-praegust
olukorda peavad, suure- tor Walter Byers, kes resolutsiooni
maskaalaliste operatsioonide teos- soetas, üües järgmist: „NÜ kaua
tamlseks, mis hõlmavad ka äraa- me ajame asju nagu midagi
Ma õMallikate vallutamise. poleks juhtunud, jätab see kõigile
mulje, et Ameerika Ühendrügid ei
hooU. Aga miks peame me. aitama
Nõukogude Ludul pöörata maail-
, , ...... . . male oma nägusamat .palvepoolt
ja_emakeele saihtamme ja aren^- ^ing ignoreerima selle rngi agres-mme
võõras (ühiskonnas, kohalike' olemust?" ^
eestlaste koondamine ja organisee- >
rimme kultuuriliseks tegevusieks ja Vastandina (üliõpüasspordi katüs-vastastikuseks
abistamiseks; Juu- organisatsioonüe võttis aga USA
Delipea avas esimees Eralt Art, olümpiakomitee Moskva nägudega
kes vaatles seltsi asutamist ja te- kaasaminemise seisukoha. Mitmed
naabrit."
Kui aga lääneriikide boücötiga
olümpiamängud sisuliselt kokku
varisevad — keegi ei võtaks neid
siis enam tõeliste Olümpiamängu­dena
— ütleb Mary McGrory, süs
oleks see Nõukogude Liidule suu­reks
kaotuseks. Nad kaotaks selle­ga
hulga välisvaluutat. Nad kao­taks
oma prestüzhi. Ja mis neid
kõige raskemini tabaks oleks mõju
riõükogude- rahvale. Nõukogude!
rahvas, keda on juba mitmed aas­tad
ergutatud ja toidetud Moskva
olümpia propagandaga, oleks sü­gavalt
pettunud. Ja hakkaks küsi­ma,
et mikspärast süs lääneriiki­de
sportlased ei võta os ä ?
Ning Kreml ei saaks
dada mõnes teises riigis, näiteks
juba suurvõistlusteks valmisoleva­tel
Montreali või Müncheni endis­tes
olümpiapaikades. Mängude
Moskvas korraldamine annaks
Nõukogude Liidule legitiimsuse
ajal kui sama riik on toime tulnud
agresšioohiaktiga, ütles USA ase­president.
'
SeUest nähtub, et Washingtonis
on praegu päris tõsiselt kaalumisel
küsimus, mida teha eeloleval su­vel
ette nähtud Moskva olümpiaga.
likele kommunistidele võimule
pääsemiseks ja tarbekorral toeta­vad
punaseid võimule pürgijaid
kas I oma satelliitide sõduritega
või saadavad võõrasse riiki oma
okupatsioonijõud nagu näeme se­da
Afganistanis.
Oleks vist juba aeg lõpetada
kõik taoliked müüdid Kremli „pa-hadest"
ja „heiadest" meestest,
mis võivad ainult lihtsameelseid
lugejaid ja kuulajaid eksiteele
Ei ole sugugi võimatu, et amee­riklased
Ja mitmed teised lääne-riigid
Jätavad IVfoskyasse sõitma*'
ta Ja võib isegi Juhtuda, et orga­niseeritakse
olümpiamängud kus­kil
mujal, kas süs käesoleval, või
nagu mõned ettepanekud on —
Järgmisel aastal, kuna etteval­mistusteks
ei ole muidu ehk kül­laldaselt
aega.
Pilt, mida N. Lüdu lugejad saa-vad
oma ajakirjandusest Afganis­tani
sündmuste kohta on hoopis
teme, mida antakse lääneriikide
lehelugejatele, kommünistüku va­litsuse
võimuleupitamist vene tan­kide
toetusel kirjeldatakse umbes
samalaadselt hagu 1940. aasta juu-nisühdmusi
Eestis, kus kommu-
Nõukogude Liit oma mõjualuste nistliku ajakirjanduse ja ajalöo-mepoolset
protesti sugugi onia maadega, teadagi et pole sellega
gevust. Teisena feõneles A r v i Moor. selle juhtivad tegelased seletasid.
rahva eest varjata, mi nagu var­jatakse
rahva eest muid asju.
Ka üks teine tuntud USA ajaldr-janik,
konservatiivne kommentaar
tor George Will, pühendas ühe osa
oma fcilmhetes ameerika ajalehte­des
sündikeeritud kirjutuse Mosk­va
olümpiamängude boikoteerimi­sele,
mülist aktsiooni ta tugevalt
soovitas. ,
Ameerikapoolne boikott oleks
märgutuleks öös, mis ärataks
ühendriikide rahva detente'i ui­mast,
kirjutab George Wül. t a üt­leb,
et esimest korda 44 aasta jook­sul
leiab olümpia aset ühes agres­siivselt
totalitaarses riigis, tõmma­tes
paralleeü 1936. aasta Berüini
mängude ja käesoleval aastal eel­olevate
mängude vahele.
- George Will:näitab, kuidas ka en­ne
1936. aasta mänge kerkis lääne­maailmas
;üles m'õte ja vajadus
natsistliku Saksamaa poolt körral-nõus.
Lahkhelid selles küsimuses
vlõiväd välja Vna maäümä spordi­liikumise
lõhestamiseni kahte eri
leeri, samuti paraUeelsete
piamängude korraldamiseni kahes
eri paigas — üks kommunistlikele
riikidele, teine vabade rahvaste
sportlastele.
Ilmus ANTS VOMM'i
kauaoodatud
nägus[
raamatute' andmeU rahvas tõusis
spontaanselt üles maksva rügUror-ra
vastu ja pani maksma N. Ludu­le
sÕbraUku kommunistliku valit­suse;.",';
Vaatame ainult, mida kirjuta­vad
tassi korrespondendid J. Kör-nUöv
ja R. Mussih 8. jaanuaril Af­ganistani
pealumast Kabulist. All­järgnevad
väljavõtted on võetud
nende rapordist, mis avaldati Tal­linnas
ilmuvas „Rahva Hääles":
„Meie ees on kerge- ja raške-kuulipüdujad,
automaadid, vint­püssid
ja püstolid pealdisega ,,Ma­de
m USA" ja „Made m China".
Selle relvahunniku kõrval on suu­red
pakid broshüüre ja lendlehti
üleskutsetega kukutada rahvakord,
mis kehtestati Afganistanis april-
Urevölutsiooni tulemusena. See
kõik on ära võetud kontrrevOlut-sioonilistelt
jõukudelt, kes paisati
Afganistani BV territooriunple
Penston<
rohke k(
Toi-onto
lis möödunu
nud Eesti P
rontos koosv
võttis osa lii
kes nautisid
kalist kava j
da. Koosviib
esinaine ja
Elfriede, L
soojade sõn
ning soovis
'rahu.
Muusikalis
Elna Libe i
saatel. Laiilj
— ;K. Tüi-np
Mandi-e ,,Ko
Kodulinn''..
suure aplaus
gipalve ja h
eest pidas õ;
laulud on
kui alati oln
seekord kõl
salt E. Liigi
Teadaanne
misringi juh
31. jaanuari
ringi koosvii
ratsiooniga
ringi juhata
mainis, et ri
kuna paljud
ged ning so
i-õõmu ja tc
lelahutušt.
' Klubi jär
toimub 20.
Eesti Vabe
nutamiseks
lm
lit .1*1
23 VVESTJ
Rexdall
väUsmaalt
nistani sõji
on arreteerj
ku julgeolej
Afganistai
oleku ValH
meile täna
territöoriun
formeerin^
leti mitut
lutsioonilistl
Üks neist
endine kru
nes Afganis
sattus ka s(
teo eest vai
Afganistanil
emigrantidj
vabadust tl
"tub astumJ
da formeei
mokraatlü
Saanud ivti
sid uued
peks" spet
risse Fesh^
uis, kus ta I
läbi eriett^
de ja Hih
sel. Pärantl
grupp, kui
Afganistani
rida elanik
gandat, pa|
tapmisi
mi elluviu