Vaba eestlane , July 25, 1978

              \
vobertle
Ifmiib 2 kordcf flödofos
feisfpöevflfl ]a ne
7 ;
Teisipäeval, 25. juulil 1978 — Tuesday, July 25, 1978
SI0SSnZ!IS3CSCCIBB
HONG KONG — Arheoloogid
on avästainud 40 hauda Sinikiangi
provintsis, mis Imuluyad ajajäji^
2000 a. (bagaisi. Hauad kuuluvad
c?heahili raiuvale ja sisaldavad
vsäoteliklke reliikviaid, samuti
löooiiade ja inimeste
peavad lirmas iiobust^a sõitjad
hobustele piiijs^
kui nad katsuvad itäita tänavate
puhtuse: nõudeid. Eeskiiijad on
nii ranged, et %. 'juulist alates ei
tohi tänaival näha enam ainustM
pabulat. B^gia ajalehed m
sid, eti see öii hobuse pmistajaite
oma ojsi, (kuidas nad peavad oma
hobused hpc^ ;alt
All Kybb©;
pillis-»Kyi Tal lillilt
Sirvides asukohamaa zhiirnaale sattoS hiljuii näppu huvitav artikkel 30-ndate aastate hiigel-äridest
volts-štradivariüstega Ameerikas, Need n.E. «Vanaisa- ja vaesestunud vfiulikunstnike"
viiulid, mille sisemustes leidus >,origlnaalseld''^Antonius gtradivailuse (1644r~1737) lipikald»
müüdi kiimiiete tuhandete kaupa asjata teada olid sooritaniidL
hea ostu, sest koltunud lipikutelt v5Is lugeda, et viiuiimeisttf^^ oi! olnud Anionliios Štssdivarlniis
Oemonensis^t jsi et 'VÜul oli valmistatud iy^adebat 1? ts 0 •
STOKHOIM Noonte
Rootsis, kes: satuvad politsei kätte
purjusoleku tõttu, oh kasvanud
30% võrra. Osaliselt süüdistataik-se
olukorras lasjayolu> et noored
pärast keskmisega kangusega õlu
. keejdu on haknud rohkem; tarvi­tama
kanget eksportõlut ja viina
ning mitte — nagu
Äri st-rädivadiijstega lõi lainteid
ka kalie sõja valieüses Eestis..
1933. a. ilnumud ..Esmaspäevast**
võib lugeda, et k a E ^ i s võis sa­geli
kuulda mõne eriti hinnalise
viiuli leiust 1930-ndate alguaasita-te
p»alku olid kuulsaks saanud n.h
;,Vii jandi, „Stradivariused". See,
oli ajastu, kui raske oli kindlaks
teha kvalifitseeiritud võlts-eksper-tide
saadusi. Tihti olid kavalad
viiulimeistrid suuremate (teadmis­tega,
kui head eksperdid. "
Vähestel on ehk veel meeles, et
Talliimas töötas organiseeritud
viiulivõltsijate jõuk, kelle too­ted
ulatasid ka välismaale ning
kelle võrku langes nii mõnigi
j-ahakas turist.
giisega õlle keelajlad lootsid nõr
gemat teise klassi õlut. ^
DIJON — Tuhanded kalad su­rid
Meuzini jões ida Prantsusmaal
veininiürgitusse. üle 600.0000 dol­lari
-väärtuses Burgundi veini oU
' üks vihastunud veiniprodutseeri-j
a tööline kallanud Ntüts Saint
Georges'is. ^olgitorussk Kui; see
jõkke jõudis * s i i i ^ s kõik kalad
; 12 mü(i ulatuses.
ÄIEXICO CITY
ne cloyis-rahva:s,
„T-manni meistrite'' nijme all
tunti Tallinnas isikuid, ke 5 imm-tasid
väärtuseta viiuleid vanade
meistrite tööde pähe. Kima nime-tä;
tud ^antikvaarid" olid hästi or.
ganiseeritud, töötasid nad kind­late
võtetega. Grupi juht T. pol­nud
ise hiiyõrd viiuldaja ega
meister, kuid hakkiajä mees, kel
ei puudunud eksperdi teadmised.
Ta kaaslased olid laiali, omades
pisikesi töökodasid kusiti keldri-kornisel
tagasihoidliku. sildiga
uksel:; •„Viiuliparandaja".:; Aeg­ajalt
liikus neid Tartu ja Tallinna
vanakraami turgudel, \ juhuslike
asjadega kaubitsejate ümber ja
ostsid üles näruse välimusega
viiuleid, mis tänulik, materjal pa­randamiseks.
— Eelajalooll
keda on kaua
peetud Ameerika, mandri vani-maiks
küttideks, on sattunud olu­korda,
et nad oma vanima rahva
nimetuse Ameerika mandrE pea­vad
kaotama. Kanadaiastest, ar-gentiinlastest
ja venetsueellastest
koosnev antropoloogide rühm; ön
leidnud Venetsueelast noore mäs-todöni
jäänused. Kütid ön surma­nud
looma üle IS.OOÖaja^ ta­gasi,
umbes 1500 aastat erine _kül
vanimad tuntud clovis4nimesed
sündisid - Uus^Mehhikos,' ühend­riikide
lõunaosas; ; /;
OSLO — Norra tuletõrjuja ar­reteeriti
põhjusel, et ta tulekahju­sid
kustutades t e k t e uusi tule­kahjusid;
Kristianstadis elav 21-
aastane oli; süüdanud tule mitmes
välisehituses; MÕhe nädalalise
yäli^oonete ta.j ö;a ^ a m väM?
a^^^mwsL^^S^ <^ ^ ^ ^ ^^
turul oli I^arvä mees ,ifcunstnik"
,5kes kohtas BmearikB turisti
Venmaialt liaasnitd par^kosiiias
oli braitaliö( veidi suurem harüi-kuist
viiulist),.niis aegodie jooksul
polniud erilist itarvitaimkt lei(^^
Siisfld hoiti seda mälesltusena. Pe-refeoamapea
tuli IkiCMxi iõaiietule
mõttele laista teda viiuli® ümber
teha,; et viimast poja Jadfcs pare-niiiii
kaisuitda.
" Isehakanud viiulimeister m
nutaski pilli ära ja pärast tegid
asjatundjad kindlaks, et algku­ju
oli olnud Cremonast ehk
Ainati brantsho.
Kunstiliselt jä kõlaliselt oli rüst
kadunud, jäi vaid väike ajalooline
väärtus.
. Eestis esines 'ka jühtuirneid, kus
Timani^ ^valmistatud ^M^ulsused"
oma teekonna lõpuks; omamehe
kätte tulid tagasi! Vahepealsed
meistrid olid teinud „täiendusi",
nii et o l i raske omaenda käsitööd
ära t u n d a . . . ^
Raske on kindlaks teha võltsi-miate
motiive, se&t leidub ka^ tõ­siseid
tööomhi, k i r j i i k b „Esmas-päev"
— kes tegutsevad endaleiu­tatud
retsepti järele; ja puhtast
asj aarmastusest tingituna näevad
aastateviis vaeva ideaalse viiuli
loomisel. Mater j alikš kasutati va­na
fcõvakstõmbunud puud, mida
otsiti metsadest, maa seest ja
maj ade lammutamisplatsidelt.
Äritsemine eesti Stradivarius-tega
ei olnud sihitud laiade
masside poole, vaid otsiti kuns­tiharrastajaid,
kogujaid, asjast-huvitatuld
ja rahamehi/ kes
olid valmis mõutud hinda „eht-sa*
Vyihdi eest maksma.
Võhikule, nagu üldiselt teada; ha­rilikult
ei palcu mingit hUvi anda
välja hiigelsummait ühe vüuli
eest; Aga a s i anuutub huvitavaks,
kui ostja loeb end asjatundjaks
ja usub juhuslikult" avastatud
olevat ehtsa („vana") viiuli, mis
pealegi küsitud htoast mitu kör-puriuiga,
€ft pettust k a mikrasilsqb-bilisel
vaatlusel itaiuBlikuks teha.
Nime slssepõletaiminje ja kleepi­mine
jäeti sageli ära, sest palju­del
viamadel viiulitel oli see aiega-de
kestes kulunud või kaduaud.
Viiuli üleimine kaite kräabiti õhu­keseks
j a n i i mm ta umbes 2
kuud hiljem tunduvalt parema
kõla. Lõpuks puistati vüuii sise­musse
peent aisfalditohnü. Pole
vale, et kunstiviõitsimine oli ise
suur kunsti.
Väärtuslikumateks kunstiriista-deks
SO-ndatel aastatel olid prof.
Koohl viiulid SaJksamaal, kel
kauase uurimise tulemuseoia õn­nestus
yalmiätadai pille mis vörd-sed
vanade Itaalia kuulsustega
nagu Amati, Stradivarius, Guar-nerius
j.t..; Sellise ekstraklassi
viiuli hinnaks toona Eestis oli
umbes: Ekr. 500.
Eesti tunitumad viiulimeistrid
olid Anton, Kristal j a end. Narva
lastekodu juh. Viahur, kes oma
lemmikviiulid ristis nimedega na­gu
,,Heran.inia", „Vanemuine" jne.
Viiulimeister Pudel müüs omal
ajal eestlasele R. Palmile eht
Lehmanni viiuli.
Üldiselt leidus iseseisyas Eestis
palju vanu Peterburi kuulsa­mate
meistrite töid, kuid itaa­l
i a Mimedega tüli olla ettevaat-
•lik.'^''.:V--:>-^^
Pühalikuks ja sündantsoojendavaks hetkeks oli Seedrioru noo?-
" te poolt Mede asetamine Eesti eest langenute monumeiidi ees
:.olevale altarile..Pildil^ noored mälestusaltari^ees. •
. , : Foto:-Vaba Eestlane
^immi siMCarra: E f e n i M siis- ^
kt suutsid enneaegselt põgeneda.
Politsei hakkas tid kaht-(
austama, sest mees võttis eriti
agaralt osa kustuijustööst. Üle-toÄamis^
mees . Ä i s ^ sm
omaks. Tuletõrjuja sMlas ma3ad_
: bensiiniga, .nuda ta oli ostnud
tuletõrje arvel ;auito jaoks. ;
NEW YORK Ühe juudi usu­sekti
rabi il^rooklj^is on alates
1967: ja. alalise p o f e e i kaitee a3i
ja tookordse Imn^ea Lindsay
korraldusel' politseiauto on parr
gifcud rabi ihaj ette, et teda
kaitsta kalaletuiigide vastu/ Lin­napea
Köch tegi korralduse; val­ve
lõpetada, 'kima see maksab
• linnale 4 milj. doHarit aastas.
J ^ k e s protestito ja arvata-
• vasti valvet jätkatakse,
HOUSTON— Alasti noor daam,
jblond" ja ,Msti vormitud", Jõtjtas
Texase kohal;lendavas 'Na/tional
Airlines lennukis esimese klassi
. kabiinist turismiklassi, shampan-^
;. japüdel käes naeris j a hõiskas
ning teatas,; et ta on just pärihud
• 5 milj. dollarit. NRUIUŠ 15 ininutit,
; enne kui stjuuardessid jt. lennuki
teenistujad said t a kiniii püüda,
mipa mähkida ja 1. klassi tagasi
viia, kus talle rüded selga topiti.
Kuid kasutati osavasti ära
vahade lõhkiste vüulite osi.
viiuiimeiiätrü on olnud oina
idee jä saavutused mis ostjaid
eksiteele viinud. Eesitis maksis
vabrikuvüiü 12 krooni. Pärast
ümbertöötlemist äga 400 krooni.
Üldiselt pandi rõhku asjaolule, et
ümbertööitletud viiul käsitöö mul^
je jättis. Viiuli pea asetati vahest
uuega, m i s o l i käsitsi valmistatud
j a omas näiteks lõvi või mao pea
kuju. Edasi aimati järele tunnus­märgid,
nagu ebaühtlase laiusega
servad ehk n.n. ,,Stradiya)riuse
niäad" — nurkade ehitus viiuli
sisemiišeS/ Kohati kraabiti-nühiti
lakki maha j a kaela juures pare-malKe
(mMm. PehmömiStd osad kuksiö
Eesti viiulimeistrid elatasid
enamasti vana-de pillide paranda­misest,
sest uute valmistamine
nõudis palju aega, .peent lasja-todlikkust
ja head tahet. ;
' Golliers Entsüklopeedia andme^
tel vaimistas: Stradivarius oma
pika eluea (93 a.) vältel üle tu­hande
viiuli, suurem osa mõõdu-ga
14-5/16 tolli. Kuulsamad ek-seplarid
neist on „Betits", (1704);
,;Viobti (1709); „Alard (1715) ja
„M:essiah" (1716). Lipikutel esi­nes
Malta rist j a nimetähed A. S.
kahekordses rõngas. ^
Nooremale generatsioonile on
ehk teadmata, et k a • Eestis val-mistaiti
Yiiuteid Ymal s>)a\ Mm
Neliteist suve tagasi toihius
Intsikurmus - LiÕuna-Eeati nais­kooride
laulupäev. . 10. juunil toi­mus
seal tänavune naiskooride
laulupäev, millest üle poolesaja
naiskoori ligi 2000 lükmega osa
võtsid.- Lisaks kooridele esinesid
seal 11 rahvatantsuiTuhma 200
tantsijaga, 9 puhkpilliorkestrit;
rajooni haisrahvatantsumhma,d,
sega-, ning m e e ^ o r i d ja Põlva
külakapell ning Värska leelota-jäd.
Kokku ulatas esinejate arv
3000-le. Peo aujuhiks oli Lembit
Verlin, kes oli k a 1964. a; peo ju­hiks.
• Naislwride laulupäeva
üldjuhiks OÜ Arvo Ratassepp.
Eesti Teaduste Akadeemia Zoo­loogia
ja Botaanika Instituudi
teadlased uurinud järve vett,
söödaaineid ja järveasukate elu­tingimusi.
Teadlasste soovitusel
asutati kalamajahd j a vähendati
ning keelustati noodaga köla-püük.
Järve on palju lastud koha-maime,
kes on kiiresti järve „va-.
litsemise" oma kätte võtnud, ku­na
koha on oma iseloomult rööv­kala,
kes Võ,rtsjärves kasutab
söögiks vähemväärtuslildke kalu!
Nähes koha'kiiret kohanemist,
toodi Biskaia lahest püütud kol-meaastasi
angerjamaime, kes sa­muti
kiiresti on selle veekogu
kasvutingimused omalis võtnud.
Teadlased on. välja töötanud ka­vad
juba Peipsi ja Pihkva järve
produktsiooni suurendamiseks.
üks lugu; ehituste:
mahajäämusest järgneb kodu­maa
ajakirjenduses teisele, on
eesti ehitusmehed siiski ühed pa­rimad
N. Liidus. 1977. a, tunnis-
™ ^ l^lyBBTMXD))20^^^^
Jt^zxmSi^^^ ^'Äm^^^."i^'S)^&-)M\mfe ^ymaeäi ž);^?//^^^^^^^ keemia-
''t^l itm&mi m;m kord ^ülevaakise üheks võifcja^s.^!^^^
N. Liidu ulatusega D. Mendel-
NEW Y O RK
• pooldav . N . ; Y.
J. H. Donovan ütles
— Surmanuhtlust
osariigi senaator
oma kõnes
Dalamaid
tembus- O. diskreetsuse raamesse
ja ää»Ti-TCe>T\ möM^ M>as i w i s -
^tfe ;,miet''' näMaita. V
Tõi; oma.;;„]aosr" ühe ^õige
enam kÄnöiatud vüuli 5a* vüs
turisti kuhugi suurde, tühja
ruumi kus pidi niidagl enneole­matut
demonstreerima. V
Tiihjaš ruumis omas mäng hea,
erilise kõla ja võibolla m'õjus ka
loo saladuslikkus turistidele, iga­tahes
oli ta viiulist vaimustatud.'
Tulist rauda oli vaid vaja tagu­da,;
j a pikapeale jõuti kaubas
kokkuleppele, kusjuures hinnaks
oli 4Ö0.000 senti (Ekr. 4.0Ö0—
toonase kursi järele umbes 1.055
dollarit). Turistil polnud reisul
viibides; võimalik (kogu seda sum­mat
tasuda. T a ladus lauale 3.000
krooni j a kirjutas ülejäänud tu­handele
veksli. Londonis peatu­des
otsustas turist yüulit näidata
toonasele eksperdile firmast
W. E . H i l i & Sons. Vüul võeti
vastu ja vastus saa-buiha riädäla
jooksul Oli vaja eemaldada viiür-l
i pealmine kaas ja täpselt ana­lüüsida.
. ^Vüul osutus ^ võltsitui^ Ja väär­tusetuks
Puuköi sajandite piikikuse iöÖ
sooritas eleteimui. TÄUTMn
meisüer Ä i s teikskimid augud koi (rima'* ' a j a l . ..
Igasugused ALUM. TÖÖD:
UKSED; AKNAD .•
SISEMISED PUUTÖÖD
kimitatud aegadest purenenud
imaitükikesele: Omaniku' jutu. jä-rele
ÖIJ ; Ä ) yBjmista^tud ,^ata-seega
madalamaks; koiia^^ k^^^^^ mida mängis keegi vana)aas^a\ on m^^V ^my^^BSl (^aV^ ,
mad imdkar^emsk< }kehvik (^GQS), Yimü ^fesefed Qlvci(wtoi V\^%.m^\L ^tefeVS^^^^^^^^^ ^^^^^^ ^ ^ ö - »
le antakse e s u n e s e j a t ^ d i p t e esinesid iumv ISsitoY^
}Ja rahaline preemia, ITarju ehi­tusmeestel
on õnnestunud tulla
riiisteks tmnistatud 36 kooli hul­gas
õli k a Tartu 3. keskliool, kus
kaheksa parima huika juba kolm [^eömia/ringi Jüicmed õpüased M .
muuhulgas: .„Kui Jeesust poleks
surmatud, ei olek$ tänapäeval
Vanade viiulite osas lukus ki
kuuldusi, kuidas üks kuuls
Amati; C1596--X684), Stradivariu-ristiusfcu.
Mis oleks kristliku usu' se väljaõpetaoa e^ Nico-jõfust
ja vaimsusest saanud; kui lo, Amaltide suguvõsast, ^remjo-
Jeesus oleiks saarfud 8—15 aastat, nast, Itaalias. Praeguse kuju
viiulüe andis Andrea Amat
1520—1580. Amatide töötletud
viiulite -pikkus ; 13-% • ja 14
kusijuures ta oleks hea ülalpida­mise
pärast mõni aasta varem
vabaistaitud?!" ;• : •
Tel. 422-0783 - L i c . 1^876
|aaÄ\,at järjest. Premeeritud eest­laste
ehitusettevötet juhivad Her-i
bert Šlmisker, Jüri Paas ja El'
mar Põldmaa.
Vaba Eestlase talituses;
REET.;—;eesti rahvalaule
Reet Hendriksoii
PEEGELDUSI Rene Uferi.;viisid
Leida Järvi, Andres Raudsepip
j.t.;.
KAJAKAS ~:Koduset
kohvikust Kanadas
TEL AVIV — Peaminister Be-giniga
opositsioonis olev töölispar^
tei süüdistab peaministrit rahuvõi-maluste
hülgamises ja põikpäise
poliitika ajamises. Parlamendis
ekkis ägO; vaielus peaminister Be-gini
ja töölispartei juhi Peresi va­hel.
Opositsioon süüdistab peami­nister
Beginit, et' see ei ole enam
füüsüiselt ega vaimselt võimeline
eesti
TULE RÄNDAliIE;;MÄNDIDE' ;
V A R J U ' ; — ;Eesti gaidide;,Ja;;
skautide laule suurlaagritest
LASTE MAAILM;—-; Helmi Betfenr
EESTI RÄHVA-^ JA;JÕULULAULE
• Ellen Parve • .
LAÜL;SINULE.-Jüri: Lipp : :
• Plaadi, hind koos, saatekuluga
LÕUNAMAA LINN —;
Andres Raudsepp ($7.
Eestis on. viimastel aasfcatea toi­munud
eesti rahvatantsuema An­na
Raudkatsi mälestuseks , ,Tul-jaku"
taiitsimise; võisthjs. Võist­lused
peetakse kohtad^,: mis on
seotud Ä. Raudkats! tegevusega,
Tänavused võistlused, peeti K u ­ressaares,
kuiiu olid saadetud pa-
Bamberg j a E. Lind tegid uuri­mise
„ f arbu õhu analüüs": Teise
koha saanute hulgas oJi Kohila
keskkooli keemiaring M. Laan-metsa
juhatusel. Tallinna; 43.
keÄool, Aseri keskkool, Tartu
10/ keskkooli jä Võru 1. keskkool
tulid kolmandale kohale kuulu­vate
hulka. '
oma ülesandeid täitma. Peaminis- tantsijad üle maa olevaist
ter Begin on seni keeldunud igasu. * ^^^^atantsurühmadest. Võisteldi
gustest kompromissidest araablaš-l^°^"^^^^^:^^
tega ning ei poolda okupeeritud p^^^ansamblite esindajad, B-maaalade
tagasiandmist araablas-P^Ws ülejäänud rahvata^^^^
tele. Iisraeli range polütika tule- P^^^® ^^i^ä ja D-grupis rahva-musena
lõppesid ka asja Inglis- ^toaste hulka
maal toimunud Iisraeli jä Egiptuse ^^^akse neid, kes on tegelenud
välisministrite läbirääkimised t u - K ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ vähemalt l ^ i me
aastat ija kelle vanus on üle; 30.
Peakohtunikeks; olid Ulla Toomi,
j a Alfred Raädk.^A-M saa-vutasid
esikoha Tiina Härmand
j a Olev .Taniroo Tartust, B-klas-sis
Anne Soovik j a Valeri Hrab-roy,
Pämustv D.klaSsis Aino Sil-ling
jä Aavo Pijlizner Pärnust.
Üldse oli võistlejaid kuusküm­mend
paari.
lemusteta.
.; ;;;•- ^;,^ , V :Y „;:.:-, ;,,;
Kaks sõdurit seisid valvel laag-riala
väraval. Väike . poiss iälcs
mööda talutades oinast nööri ot-
..šaiS.' •;.;•' , .••;•'•',.;,•••; .^
. J l e i , poiss!' * hüüdis üks sõdu-feist,
„miks su vennäi peab nöör
ümber kaela olema?"
„Senepärast, et sel ei tuleks
mõte sõjaväikke pääseda," vastas
poiss.
MOSKVA - Moskvas saadud tea- •
dete kohaselt mõisteti ukraina.va­badusvõitleja
j a dissident f^evLuk-janenko
10 aastaks vangi ja viieks
aastaks sundasumisele. Lukjanen-ko
on 50-äastane advokaat^ ning te­ma
karistamiseks toimus kohtu­protsess.
Ukraina põhjaosas asuvas
Gorondja linnas. Lukjanenkot süü­distati
selles, et ta moodustas Uk­rainas
organisatsiooni, kes hakkas
nõudma inimõiguste rakendamist
Helsingi kokkulepete põhjal.
Võrtsjärv on a;lati olnud väike-
, se kalasaagiga, kus peamiseks
' püügikalaks oli küsk. Aastaid on
KASEKÄSN
(tarvitatakse vähjahaigustfej vasti)
„^dy" 34 36th Str. Toronto. Oni
M8W .3K9 - Tel. (416 ) 259-6892