1978-07-25-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lik. 2 ^> 25. luulil 19.78 Nr. 55
VABADE BESTIJIfiTEBÄÄLEEÄNDM
?MJAAM)JA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth Tcromtos.
y PEATOIMETAJA: Karl Ärt^
TOIMETAJA! Hami^
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oist.
toimetus 364-7521, talitus
304^7675
TELLIMISHIMAD Kanadas: aastas $30.--j poolaastas ^16.— ja
Teeraadaastas $9.—, Mripostiga aastas $48.—, poolaastas $25.50
V ja veerandaastas $13.50.
TELLBOSHINNAD väljaspool Kanadat: aastas |32.—, ^laas-tas'
$17.~ ja veerandaastas $9.50. Kirippstiga USA-s: aastas
|53.~, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.--
MOTJPOSllGÄ ülemere-maadesse: aastas $62.-; po(
; $31.50 ja veerandaastas $i^^
Aadsmi muudatus 30 c.>- Üksiknun[ibri
Püblished by Free Estonian Püblisher, Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3; Oirt.M6J^^2^^
lÄmeerika tJhendriikide president
di Carteri äsjased sammud N. Liidu
agressiivsele šise- Ja välispoliitikale
surve avaldamiseks ei ole
tekitanud hädaldavaid vastuhääli
mitte ahmlt' ^Moskvas'''.vaid ./ka;
Washingtonis. President Carter
tiihistas teatavasti ühe komplitseeritud
elektronarvuti Ja moodsate
õSitööstuse masinate müügi Vene-maale,
mis oli morudaks pilliks
venelastele kuid äratas suurt tähelepanu
ka ühendriikide töösturite
ringkondades, kes on harjunud
eeiistama dollarite teenimist mo-raaliprintsiipide
kinnipidamisele.
NLüdu hädakisa president Carteri
sammude taustal onrnõiste-tav,
kuna venelased on saanud
läänemaailmalt detente poliitika
raamides pidevalt krediite ja
moodsat tehnoloogiat. Kui Carteri
uus välispoliitika, mille taga on
tõenäoliselt mõjuvama tegurina
presidendi valSspoliitiline nõuandja
Zbigniew Brzezinški, hakkab
detente poliitikat viima vastastikuste
kontsessioonide ja järeland-miste
taotlemise alusele, siis OIB
loomulik, et Moskva ei ol^ sellise
poliitikaga harjunud ja paneb kogu
oma laialdase pröpagandaapara-tuuri
käiku Carteri poliitika kritiseerimiseks
ja selle hukka mõistmiseks.
N. Liidu propaganda suurimateks
argumentideks Carteri
kritiseerimisel on väited, et
ühendriikide president mängib
ohtlikult tulega, tema yälispoljitika
ohustab rahu nmg võib viia sõjaliste
kokkupõrgeteni. ,
Need süüdistused tunduvad loo-rauSikult
otsitutena, ühekülgsetena
ja läbipaistvatena, kuna tegelikult
on rahu ohustajaks olnud N. Liit,
kes on suurendanud pidevalt oma
relvastust, saatnud oma nõuandjaid,
relvastust ja kuuba palgasõdureid
Aafrikasse ning organiseerinud
kommunistlikke riigipöördeid
Lõunä-Jeemenis j a Afganistanis,
mis on muudetud täielikult
N. Liidu satelliitriigiks. Tõendeid
Moskva agrešsüvse poliitika ja
maailmavallutamise plaanide kohta
on nii palju, et isegi kõige naiivsematel
ja üliliberalistlikult häälestatud
läänemaailma poliitikuiel
peaks selge olema kust poolt tonn
võib hakata puhiima ja et Ühendriikidel
ja teistel lääneriikidel on
viimane aeg olukorrale vastavalt
purjede ümber seadmiseks.
See purjede š€5admine ei ole aga
lihtne j a kerge ülesanne, kuna
aastate jooksul on detente poliitikale
tehtud läänemailmas tohutut
reklaami ja vüduä paljud lääne-mäailina
elanikud veendumusele,
et detente poliitika alternatiiviks oii
,sõda. Seda teooriat bn trummelda-
Md Moskva propagaridaorganid,
kuid sellele on kaasa aidanud ka
suur osa läänemaailma oma äja-ku-
jandust ja teised massimeediumid,
mis teadlikult või obateadli-kult
teenivad kommunistliku N.
Liidu huvCi'- •
' Carterile.on ka tõsiseks probleemiks,
et ühendriikides ei ole pärast
Vietnami katastrofaalset sõda
veel välja kujunenud rahva tõeline
hoiak pealetungiva kommunismi
ja N. Liidu imperialismi
vastu võitlemisel. Mõningate uurimuste
ja andmete järele kaldub
Ühendriikide rahvas arvama, et
ameeriklased peavad mängima
praegusest aktiivsemat rolli maaün
masündmuste kujimdamisel ning
neile suundade andmisel kuid teisest
küljest on ka teada, et paljud
mõjuvõimsad grupid, eriti need,
kes välispoliitika kujundamisel
kaasa räägivad, on tugevamakäe-
Ilsele poliitikale vastu ja pooldavad
praegust järelandmise ja^ minnalaskmise
poliitikat.
Sellist suunda on märgata ka
Ühendriikide ärilistes ja tööstuslikes
ringkondades, kes panevad
pearõhu dollarite teenimisele ja
unustavad sealjuures kõik teised
probleemid. Nii -kostavad juba
praegu töösturite ja ärimeeste r i dadest
nminad, et president Carter
hävitab oma agressiivsete
sammudega ära ameeriklaste turud
N. Liidus. Mainitakse, et
Ühendriikide eksport N. Liitu ulatus
1977 ^ aastal 1,62 miljardi dollarile,
kuna Ühendriigid importeeri-sid
N. Liidust ainult 619 miljoni
dollari eest vene kaupasid. Sel puhul
kinnitatakse ühtlasi, et Ühendriikide
masinate ja nisu^aljaiveö
keelustamine N. Liitu ei ohusta venelasi,
kuna nad võivad neid produkte
osta vabalt teistest läänemaailma
tööstusriikidest.
Need küsimused ei ole siiski nii
lihtsad kui ärimehed ja töösturid
seda väidavad. Üldiselt on teada,
et Ühendriikide senati poolt rakendatud
Icaubanduslikud kitsendused,
mis rakendati N. Liidu vastu juutide
väljarändamise kitsendamise
pärast, on Venelastele tekitanud
suurt meelehärma ja kahtlemata
ka suuri majanduslikke tagasilööke.
Kui ameerika ärimehed loevad
Venemaale saadetud ekspordi eiest
saadetud dollareid, siis peaksid
nad teisest küljest kä vaatama
mida venelased nende dollarite
KIIIKKONNIEMI — Siit on ainult mõned kilomeetrid Koola poolsaareni, mis on maakera
laiem ja tähelepandavani kindlustusvoönd. Kuid seda peetakse ka maakera kergemini ,,häavata-kohaks;
Eriti selgus see hiljutisel Korea lennuki eksimise puh^^^
tega nõrgendada timdüvalt Atlan-1 pole sealsel alal 'katsetatud vee! li-di
kaitset. * sajfeüitteainega varustamist.
Iisaku väh^
ma väikseid allveelaevu ja kuni sõjaväge. Kdeva valve, jaoks on
fregaitiklassi tahrvaid pealvee- rakendatud ainult 120 sõdurit,
laevu parandaiste tegemiseks Vai- kuid k » manöövrid selles pür-gemere
kanali kaudu Leningradi, konnas on keelatud.,Norra kaitse-
Snured laevad, nagu N.Lüdu a^ ministeeriumi sekretär Johan
nus lennukite.emalaev ,,Kiiev'^ jörgen ütleb, et on olnud
peavad minema läbi NATO ^ v e seni tagasilioidlik oma raiiuaeg,
all oleva Bairentsi mere, Põhja- sete vägede saatmisega Koola
mere ja Läänemere Leningradi poolsaarele. FiirkWias ei ole hä-dokkidesse
parandamisse. Selle vitajarpommitajäid j a motorikee-olukorra
pärandamiseks plaanil- rituddivüsid on ysna tagasib
seb N. Lüt praegu kähe suurema Ukud võrreldes teiste N; Liidu
ujuvdoki rajamist Murmanskisse, tugipunktide piinliondades olevate
BraegU kuuhib N. Liidu põhja- vägede arvuga, äiida vajatakse
laevastiikku 500 sõjalaeva, muu- Põhja-Norra Võtmepiirkonnale
hulgas' kolm ; neljandikku riigi ©ttenälitud võimalike rünnaiku-strateegilistest-
allyeelaevadest. operatsioonide puhul
Oma laevastiku ,yhaavatavuse" Mitmed sõjalised juhidon siis-vähendamiseks
plaanitseb N. Liit | k i teisel arvamisel.
Barentsi mere idapoolsele rannikule
suubuva Petshora jõesängi
muutmist. Mage jõevesi külmub
kiiremini kui SQolane merevesi
ja seetöbtu nõrgeneb Golfi hpovu-1
se soojendav miõju.'
N. Liidu strateegüisite ra^
kettide allveelaevade baas asetseb
Petsamos, 50 km kaugusel iÄa
196 ikm pikkuselt ja eriti hoolikalt
valvatud Norra ja N. Liidu pii-ristv
;•; • : ' •
Tähtsaim, tugilioht on piirist 80.
..:Ian ..kaugusel' olev- Murmansk.
Maa-ala ,yhaavataivus" ei olene
ainuüksi |^ATO piirkonna lähedusest.
Ida-TRirgi kõrval on see ainus
koht kus NATO sõja,lisel liidul
on ühine piir N. Liiduga, üks
probleem Koola osas on aga selles;
et tugipunktid • asetsevad
hõlpsasti miinitatavaitc väinadö
'taga..^ , ^ ; • • :: . ' •
Kuna N. Liidu laevastik püsib
sadamas tavaliselt kauem kiii
lääneriikide omad, siis Murmanski:
fjordis on sageli ankrus
kuni 8 laeva, kõrvuti. Kui need
laevad räheksid kriisi hetketel
korraga 'täies lastis merele, võidakse,
NATO-s ; "seda .tõlgitseda
võimaliku konfiikti märgina.
Ilmasik jäloodusliltiid tingimused
asetavad mitmesuguseid tõkkeid
nõukogude laevastiiku liikumisele.
Golfi hoovuse tõttu on.
Murmansk aasta läbi jäävaba,
kuid ainult mõne kilomeetri kaugusel
idapool on meri talviti tugevasti
,jääs. Aintdt kõige: rohkem
kolme kuU kesitel aastas võib
Nad: peavad .N. Lüdu amfühsõi
dukite treeningut selgeks tunnuseks
Norra {vastu kavatseta^
tavast rünnakähvadrasest.
N. Lüdu põhjapoolne laevastik
eest said ja kuidas; need masinad 1 sõita piki põhjarannikuit Vladivas-ja
teised produktid tugevdavad N . ! tokis oleva idapoolse laevastiku
Liitu ja aitavad kaasa tema agrešsüvse,
välispoliitika teostamise-le.
^:;'.;. .:.-•••••••:•/'•:.,
ühendriikidel on jrtba ammu aeg
vaadata maailmaprobleemidele
ärimehe pilgu asemel riigimehe
pilguga. Kui seda ei suudeta vÕi
ei taheta teha j süš võib tõesti saabuda
aeg, kus lääriemaailmä ärimehed
müüvad venelastele selle
tüki poomisnööri, millega nad ise
oksa tõmmatakse.
Neljandal läti noorsoo kongressil
Williamstownis, Massachusettsis
esines seletusega venelaste
pöoE Baiti riikides; erlti^^^^^k^ Lätis
teostatava rahvusmõorvä poliitika
kohta 'kunstnik Helena Geimina,
kes hiljuiti: Lätis välja pää-
•Bes. •••••••:':::: •:;'/;- ' •
Helena Geimina oli dissidendina
orjalaagris kinni peetud 4 aastat
ja tema mees 10 aastait. Vene oku-paitsiöonivõimud
püüavad hävitada
-lati -rahvuslikku kultuuri ja
muuta läti rahvas oma pärismaal
vähemusrahvuseks. . S e l l e k s antakse
Venelastele •soodustusi Lätisse
asumiseks. Lätlastele ei jat-ifcii
kortereid, sest esimeses jär-je-korras
antakse korterid venelastele
ja N. Liidu tagamaadest tui-tugipurikti;
.
, Muul ajal laevatee ;kulgeb Barentsi
mere ja Norrale kuuluvate
Teravmägede saare kaudu
Ätlandüe ja sealt lõunasse.
See tee on NATO üksustele hästi
jälgitav nii pealvee^ kui" ka -allveelaevade
liikumise osaš.
• -See põhjustab Norras kartuse
et sõja puhkemisel riigi põhjaosa
on meelitav: o^nnakueeSraärk,
fcima iSr. Liit tahab kaitsta o^a
laevastikku ja vallutada sealset
sj^ateegüišt sillapead " Põhja-At-l^
hdi; lähistel. Norra sõjaväe juhid
muretsevad, et ühendrükide
laevastiku toetuse summad võivad
oma kavatsetavate kärpimis-nud
imniigrantidele, seletas Helena
Geimina.; ;
Neljandal läti noorte kongressil,
mis esmakordselt peeti USA-s,
oli öšavõtmas 400 delegaati. kogu
vabast
Iga kuue kuu jooksul N. Liidu
Teadlaste arvates jõevoolu tei-p^^^^*i^^^^^ juurde uue inva-sale
suunamine tähendab pai- ^i°°^i^^^Ya j a N Liidiü on koljusid
kUomeetreid Jäätumata l^ldaselt tugevus; jalaväe divnsi
rannaalasid. Norrasse transpo rteerimiseks he-
Koola poolsaar ei ole: tähtis P^?^^^'^^^
'päevaga. Sõjaväejuhtide arvates
on rünnaklennukeid võimalik kiiresti
kohale, saatai I^eningradi lähedal
olevaist baasidest. Nad
leiavad, ©t N. Liidu sõjavägi on
küresti õppinud iasutama lennukite
emala^va „Kiievit" oma len-nuoperatsioonidel
ühe kõrgema
N. Liidu kohus Moskvas tegi vaga
kummalise j a küsitava väärtusega
otsuse kui ta esitas kahele
Moskvas töötavale Ühendriikide
ajakirjänikiüe nõudmise, et nad
peavad valeks tunnistama oma artiklid,
mis on avaldatud N. Liidu
televisioonivÕBmude kohta ajalehtedes
„I^ew York Times" ja B a l t i more
Sun".
Selle kohtuotsuse eellugu on põhiliselt
väga omapärane ja bisar-ne.
Moskvas töötavad ameerika
korrespondendid Craig Whitney ja
HaroldPiper jälgivad muu-hulgas
teravalt nõukogude dissidentide tegevust
j a peavad nendega tihedat
kontakti, kuna see võimaldab neil
saada kõige paremat informatsiooni
inimõiguste rikkumise ja alla^u-nmiise
kohta N. Liidus. Ajak^a-nikud
pidasid muide hoolsalt silmas
ka Gruusia dissidenti Zviad
Gämsaklmrdia't> kes mõisteti kohtus
kolmeks aastaks vangi ^. Liidu
laimamise" pärast ja kellest
tehti pärast kohtuotsuse väljakuulutamist
televisioonifilm, kus ta
kinnitas, et ta on tegelilcult siiüdž
ja on tõesti laimanud N. Liitu, N.
Liidu äissidendid kinnitasid aineiv
rika lehemeestele, et kogu sci*
Gamsakhurdia ,,ülestunnistus" televisioonis
oli puhtakujuline lavastus
jä võltsing, millel ei ole tõepõhja
all. CraigWhitney ja llarold
Piper käisid isiklikult Gruusias
asja kontrollimas ja küsitlesid piü-
Jusid inimesi, mille tulemusena
nad jõudsid otsusele, et televisiooni
jaoks filmitud Gamsakhuräia
,patukahetsus" oli tõeliselt enne
protsessi kaebealuse poolt avaldatud
mõningatest selekteeritud väljendustest
kokkumonteeritud lugu,
millele oli lisatud võltsinguid.
N. Liidu võimud sooritasid kohtus
vastukäigu ja tõid tunnistajana
köhale süüdimõistetud Gniusia dissidendi
Gamsakhurdia, kes tunni
tas, et tema „ülestumnstus" ci olnud
võltsitud. Kohtus näidati ka
asitõendina ainult ühte osa Gam-sakhurdia
televisioonifilmist, kuna
ülejäänud osa oleks selle avaldamisel-
tõenäoliselt • päevavalgele
..toonud võltsingu. ' • " .
Kogu loo juures on kummaline
lehk ning kohtuprotsessiga tahetakse
nähtavasti hirmutada ameerika
ajakirjanikke, et need oma
nina igale poole ei topiks ning lepiks
ainult ametlikult poolt aiitud
informatisöoniga. Kuid see kohtuprotsess
tõstatab veel iiles teise ja
palju olulisema küsimuse — kuidas
peaksid Ühendriikide võimud
suhtuma Ameerika mandril tegid-sevatese
vene ajakirjanikesse, k e l - .
de ainukeseks ülesandeks peale
luüretegevuse on Ühendriikide
riikliku süsteemi ja Sotsiaalse olukorra
ki-itiseerimine ja kapitalistlikus
maailmas esinevate väärnähete
ülespuhumine. Paljudes N
Liidu ajalehtedes ilmub pidevalt
erirubriik pealkirja all /.fulevikula
ühiskonna dzhunglites'-, milledes
Ühendi-iikides ja teistes lääne!:üki-des
viibivad Tassi ja Pravda korrespondendid
laimavad Ameerikat,
ameeriklasi, teisi läänedeniokraa-tiaid
ja nende elanikke. Kuidas
oleks l9pd nende punaste propa-gandameeste
kohtu alla andmisc-mitte
ainult laevastikule. N. Liidul
on seal kaks :motoriseeritud
jalaväe diviisi ning nn maal kui
veel liikuvat amfübsõidukitega
varustatud rügementi. Moskva
kaitseks ehitanud raketitõrjesüs-teemi
kõige välisemad radari^
punidid on Murananski lähedal
ja poolsaarel on veel arvukalt
tiuimarakettide laskealuseid.
Koola poolsaarel on 16 sõjaväe
lennuvälja ning palju abivälju^
mida p n võimalik küresti kasuta-miskorda
seada,. Lennukid ön pi-ohvitseri
arvates on ^,Kiiev" N.
Liidu poliitika vahend, mida võib
näha kõige erinevamates paika-ides".:
Bokt Mles, et Koola poolsaare
piirkond muutub ilmselt veelgi
J d evalitj o. hus k1a itse- voi lru ureu-leis - täht,s amakis km N^ . Ln•t otn va• a -
annetes. Nende hulgas on suure likul arvul produtseennud suure
lennuraadiusega ikiireid radarlen-nukeid,
mis uurivad ja konitrolli-vad
pidevalt NATO :elelvtroonüist
valvesüsteemi;^ .
öperatsiooniulatusega delta-klassi
allveelaevu, mülej raketid võivad
tabada tjhendrükides asuvaid
eesmärke juba äumianskist. N.
/'"kLiit OTI uurinud j k a põhjanaba
jPalju poleemikat tekitanud jäävälja, alla sooritatud sukeldus-pommilennukid,
mida NATO tega 'sealset võit ustäktikat,.mis
ringkondades nimetatakse eeldab, et seal võib ründavaid
BacMire'ks, lendavad 'korra-[allveelaevu t tõrjuda ainult
teise allveelaevaga. ; . ^"
Varem oli Barentsi meri N. L i i du
allveelaevadel^ ainult läbikäigu
alaks, ikuid nüüd on see nende
tegevuspiirkond.
päraselt Koola poolsaare kohal.
Kui see lennuk saaks kütteainet
näiteks põhjanaba kohal, võib see
hõlpsasti lennata :ühendriikides
olevaile eesmärlddele; NATO
ametivõimud ütlevad külli ©t seni glk. ?)
külastanud eestläsöd
võivad seal sageli teha huvitavaid
tähelepanekuid ja püüda kodumaa
eestlaste juhuslikest väljendustest
Mmi mõne tõetera. N i i näiteks jutustab
üks kodumaal viibinud eestlane
meile järgmise loo:
^Tallinnas viibimise teisel päeval
läksime jälle kohe pärast hommikusööki
turismibussiga ringsõidule.
Sõitsime- Narva maanteed
mööda Laulupeo Väljakule. Seal
näidati meile laululava all asuvas
kinosaalis juubelilaulupeo propa-garidafilmi.
Avar Saal oli turiste
täis, kaunis palju rahvast k a Venemaa
kaugematest piirkondadest.
Muuseas oli seal ka üks suurem
grupp Lääne-Saksamaal saabunud
varem Eestis elanud baltlasi ja
Saksamaa eestlasi. Laulupeo Vä!-
jakult läks sõit Lasnamäe alt uut
teed mööda Kosele ja sealt Metsakalmistule,
kuhu on maetud palju
meie tuntud tegelasi nagu Vilde,
Tammsaare, Keres j.t. Sealt läks
sõit mööda Pnita jõe äärt Pirita
poole. Üks bussis viibivatest kodumaa
külastajatest küsis noorelt
•: ..{Järg lk. 3)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 25, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-07-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780725 |
Description
| Title | 1978-07-25-02 |
| OCR text | lik. 2 ^> 25. luulil 19.78 Nr. 55 VABADE BESTIJIfiTEBÄÄLEEÄNDM ?MJAAM)JA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth Tcromtos. y PEATOIMETAJA: Karl Ärt^ TOIMETAJA! Hami^ POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, Oist. toimetus 364-7521, talitus 304^7675 TELLIMISHIMAD Kanadas: aastas $30.--j poolaastas ^16.— ja Teeraadaastas $9.—, Mripostiga aastas $48.—, poolaastas $25.50 V ja veerandaastas $13.50. TELLBOSHINNAD väljaspool Kanadat: aastas |32.—, ^laas-tas' $17.~ ja veerandaastas $9.50. Kirippstiga USA-s: aastas |53.~, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.-- MOTJPOSllGÄ ülemere-maadesse: aastas $62.-; po( ; $31.50 ja veerandaastas $i^^ Aadsmi muudatus 30 c.>- Üksiknun[ibri Püblished by Free Estonian Püblisher, Ltd., 135 Tecumseth St., Toronto 3; Oirt.M6J^^2^^ lÄmeerika tJhendriikide president di Carteri äsjased sammud N. Liidu agressiivsele šise- Ja välispoliitikale surve avaldamiseks ei ole tekitanud hädaldavaid vastuhääli mitte ahmlt' ^Moskvas'''.vaid ./ka; Washingtonis. President Carter tiihistas teatavasti ühe komplitseeritud elektronarvuti Ja moodsate õSitööstuse masinate müügi Vene-maale, mis oli morudaks pilliks venelastele kuid äratas suurt tähelepanu ka ühendriikide töösturite ringkondades, kes on harjunud eeiistama dollarite teenimist mo-raaliprintsiipide kinnipidamisele. NLüdu hädakisa president Carteri sammude taustal onrnõiste-tav, kuna venelased on saanud läänemaailmalt detente poliitika raamides pidevalt krediite ja moodsat tehnoloogiat. Kui Carteri uus välispoliitika, mille taga on tõenäoliselt mõjuvama tegurina presidendi valSspoliitiline nõuandja Zbigniew Brzezinški, hakkab detente poliitikat viima vastastikuste kontsessioonide ja järeland-miste taotlemise alusele, siis OIB loomulik, et Moskva ei ol^ sellise poliitikaga harjunud ja paneb kogu oma laialdase pröpagandaapara-tuuri käiku Carteri poliitika kritiseerimiseks ja selle hukka mõistmiseks. N. Liidu propaganda suurimateks argumentideks Carteri kritiseerimisel on väited, et ühendriikide president mängib ohtlikult tulega, tema yälispoljitika ohustab rahu nmg võib viia sõjaliste kokkupõrgeteni. , Need süüdistused tunduvad loo-rauSikult otsitutena, ühekülgsetena ja läbipaistvatena, kuna tegelikult on rahu ohustajaks olnud N. Liit, kes on suurendanud pidevalt oma relvastust, saatnud oma nõuandjaid, relvastust ja kuuba palgasõdureid Aafrikasse ning organiseerinud kommunistlikke riigipöördeid Lõunä-Jeemenis j a Afganistanis, mis on muudetud täielikult N. Liidu satelliitriigiks. Tõendeid Moskva agrešsüvse poliitika ja maailmavallutamise plaanide kohta on nii palju, et isegi kõige naiivsematel ja üliliberalistlikult häälestatud läänemaailma poliitikuiel peaks selge olema kust poolt tonn võib hakata puhiima ja et Ühendriikidel ja teistel lääneriikidel on viimane aeg olukorrale vastavalt purjede ümber seadmiseks. See purjede š€5admine ei ole aga lihtne j a kerge ülesanne, kuna aastate jooksul on detente poliitikale tehtud läänemailmas tohutut reklaami ja vüduä paljud lääne-mäailina elanikud veendumusele, et detente poliitika alternatiiviks oii ,sõda. Seda teooriat bn trummelda- Md Moskva propagaridaorganid, kuid sellele on kaasa aidanud ka suur osa läänemaailma oma äja-ku- jandust ja teised massimeediumid, mis teadlikult või obateadli-kult teenivad kommunistliku N. Liidu huvCi'- • ' Carterile.on ka tõsiseks probleemiks, et ühendriikides ei ole pärast Vietnami katastrofaalset sõda veel välja kujunenud rahva tõeline hoiak pealetungiva kommunismi ja N. Liidu imperialismi vastu võitlemisel. Mõningate uurimuste ja andmete järele kaldub Ühendriikide rahvas arvama, et ameeriklased peavad mängima praegusest aktiivsemat rolli maaün masündmuste kujimdamisel ning neile suundade andmisel kuid teisest küljest on ka teada, et paljud mõjuvõimsad grupid, eriti need, kes välispoliitika kujundamisel kaasa räägivad, on tugevamakäe- Ilsele poliitikale vastu ja pooldavad praegust järelandmise ja^ minnalaskmise poliitikat. Sellist suunda on märgata ka Ühendriikide ärilistes ja tööstuslikes ringkondades, kes panevad pearõhu dollarite teenimisele ja unustavad sealjuures kõik teised probleemid. Nii -kostavad juba praegu töösturite ja ärimeeste r i dadest nminad, et president Carter hävitab oma agressiivsete sammudega ära ameeriklaste turud N. Liidus. Mainitakse, et Ühendriikide eksport N. Liitu ulatus 1977 ^ aastal 1,62 miljardi dollarile, kuna Ühendriigid importeeri-sid N. Liidust ainult 619 miljoni dollari eest vene kaupasid. Sel puhul kinnitatakse ühtlasi, et Ühendriikide masinate ja nisu^aljaiveö keelustamine N. Liitu ei ohusta venelasi, kuna nad võivad neid produkte osta vabalt teistest läänemaailma tööstusriikidest. Need küsimused ei ole siiski nii lihtsad kui ärimehed ja töösturid seda väidavad. Üldiselt on teada, et Ühendriikide senati poolt rakendatud Icaubanduslikud kitsendused, mis rakendati N. Liidu vastu juutide väljarändamise kitsendamise pärast, on Venelastele tekitanud suurt meelehärma ja kahtlemata ka suuri majanduslikke tagasilööke. Kui ameerika ärimehed loevad Venemaale saadetud ekspordi eiest saadetud dollareid, siis peaksid nad teisest küljest kä vaatama mida venelased nende dollarite KIIIKKONNIEMI — Siit on ainult mõned kilomeetrid Koola poolsaareni, mis on maakera laiem ja tähelepandavani kindlustusvoönd. Kuid seda peetakse ka maakera kergemini ,,häavata-kohaks; Eriti selgus see hiljutisel Korea lennuki eksimise puh^^^ tega nõrgendada timdüvalt Atlan-1 pole sealsel alal 'katsetatud vee! li-di kaitset. * sajfeüitteainega varustamist. Iisaku väh^ ma väikseid allveelaevu ja kuni sõjaväge. Kdeva valve, jaoks on fregaitiklassi tahrvaid pealvee- rakendatud ainult 120 sõdurit, laevu parandaiste tegemiseks Vai- kuid k » manöövrid selles pür-gemere kanali kaudu Leningradi, konnas on keelatud.,Norra kaitse- Snured laevad, nagu N.Lüdu a^ ministeeriumi sekretär Johan nus lennukite.emalaev ,,Kiiev'^ jörgen ütleb, et on olnud peavad minema läbi NATO ^ v e seni tagasilioidlik oma raiiuaeg, all oleva Bairentsi mere, Põhja- sete vägede saatmisega Koola mere ja Läänemere Leningradi poolsaarele. FiirkWias ei ole hä-dokkidesse parandamisse. Selle vitajarpommitajäid j a motorikee-olukorra pärandamiseks plaanil- rituddivüsid on ysna tagasib seb N. Lüt praegu kähe suurema Ukud võrreldes teiste N; Liidu ujuvdoki rajamist Murmanskisse, tugipunktide piinliondades olevate BraegU kuuhib N. Liidu põhja- vägede arvuga, äiida vajatakse laevastiikku 500 sõjalaeva, muu- Põhja-Norra Võtmepiirkonnale hulgas' kolm ; neljandikku riigi ©ttenälitud võimalike rünnaiku-strateegilistest- allyeelaevadest. operatsioonide puhul Oma laevastiku ,yhaavatavuse" Mitmed sõjalised juhidon siis-vähendamiseks plaanitseb N. Liit | k i teisel arvamisel. Barentsi mere idapoolsele rannikule suubuva Petshora jõesängi muutmist. Mage jõevesi külmub kiiremini kui SQolane merevesi ja seetöbtu nõrgeneb Golfi hpovu-1 se soojendav miõju.' N. Liidu strateegüisite ra^ kettide allveelaevade baas asetseb Petsamos, 50 km kaugusel iÄa 196 ikm pikkuselt ja eriti hoolikalt valvatud Norra ja N. Liidu pii-ristv ;•; • : ' • Tähtsaim, tugilioht on piirist 80. ..:Ian ..kaugusel' olev- Murmansk. Maa-ala ,yhaavataivus" ei olene ainuüksi |^ATO piirkonna lähedusest. Ida-TRirgi kõrval on see ainus koht kus NATO sõja,lisel liidul on ühine piir N. Liiduga, üks probleem Koola osas on aga selles; et tugipunktid • asetsevad hõlpsasti miinitatavaitc väinadö 'taga..^ , ^ ; • • :: . ' • Kuna N. Liidu laevastik püsib sadamas tavaliselt kauem kiii lääneriikide omad, siis Murmanski: fjordis on sageli ankrus kuni 8 laeva, kõrvuti. Kui need laevad räheksid kriisi hetketel korraga 'täies lastis merele, võidakse, NATO-s ; "seda .tõlgitseda võimaliku konfiikti märgina. Ilmasik jäloodusliltiid tingimused asetavad mitmesuguseid tõkkeid nõukogude laevastiiku liikumisele. Golfi hoovuse tõttu on. Murmansk aasta läbi jäävaba, kuid ainult mõne kilomeetri kaugusel idapool on meri talviti tugevasti ,jääs. Aintdt kõige: rohkem kolme kuU kesitel aastas võib Nad: peavad .N. Lüdu amfühsõi dukite treeningut selgeks tunnuseks Norra {vastu kavatseta^ tavast rünnakähvadrasest. N. Lüdu põhjapoolne laevastik eest said ja kuidas; need masinad 1 sõita piki põhjarannikuit Vladivas-ja teised produktid tugevdavad N . ! tokis oleva idapoolse laevastiku Liitu ja aitavad kaasa tema agrešsüvse, välispoliitika teostamise-le. ^:;'.;. .:.-•••••••:•/'•:., ühendriikidel on jrtba ammu aeg vaadata maailmaprobleemidele ärimehe pilgu asemel riigimehe pilguga. Kui seda ei suudeta vÕi ei taheta teha j süš võib tõesti saabuda aeg, kus lääriemaailmä ärimehed müüvad venelastele selle tüki poomisnööri, millega nad ise oksa tõmmatakse. Neljandal läti noorsoo kongressil Williamstownis, Massachusettsis esines seletusega venelaste pöoE Baiti riikides; erlti^^^^^k^ Lätis teostatava rahvusmõorvä poliitika kohta 'kunstnik Helena Geimina, kes hiljuiti: Lätis välja pää- •Bes. •••••••:':::: •:;'/;- ' • Helena Geimina oli dissidendina orjalaagris kinni peetud 4 aastat ja tema mees 10 aastait. Vene oku-paitsiöonivõimud püüavad hävitada -lati -rahvuslikku kultuuri ja muuta läti rahvas oma pärismaal vähemusrahvuseks. . S e l l e k s antakse Venelastele •soodustusi Lätisse asumiseks. Lätlastele ei jat-ifcii kortereid, sest esimeses jär-je-korras antakse korterid venelastele ja N. Liidu tagamaadest tui-tugipurikti; . , Muul ajal laevatee ;kulgeb Barentsi mere ja Norrale kuuluvate Teravmägede saare kaudu Ätlandüe ja sealt lõunasse. See tee on NATO üksustele hästi jälgitav nii pealvee^ kui" ka -allveelaevade liikumise osaš. • -See põhjustab Norras kartuse et sõja puhkemisel riigi põhjaosa on meelitav: o^nnakueeSraärk, fcima iSr. Liit tahab kaitsta o^a laevastikku ja vallutada sealset sj^ateegüišt sillapead " Põhja-At-l^ hdi; lähistel. Norra sõjaväe juhid muretsevad, et ühendrükide laevastiku toetuse summad võivad oma kavatsetavate kärpimis-nud imniigrantidele, seletas Helena Geimina.; ; Neljandal läti noorte kongressil, mis esmakordselt peeti USA-s, oli öšavõtmas 400 delegaati. kogu vabast Iga kuue kuu jooksul N. Liidu Teadlaste arvates jõevoolu tei-p^^^^*i^^^^^ juurde uue inva-sale suunamine tähendab pai- ^i°°^i^^^Ya j a N Liidiü on koljusid kUomeetreid Jäätumata l^ldaselt tugevus; jalaväe divnsi rannaalasid. Norrasse transpo rteerimiseks he- Koola poolsaar ei ole: tähtis P^?^^^'^^^ 'päevaga. Sõjaväejuhtide arvates on rünnaklennukeid võimalik kiiresti kohale, saatai I^eningradi lähedal olevaist baasidest. Nad leiavad, ©t N. Liidu sõjavägi on küresti õppinud iasutama lennukite emala^va „Kiievit" oma len-nuoperatsioonidel ühe kõrgema N. Liidu kohus Moskvas tegi vaga kummalise j a küsitava väärtusega otsuse kui ta esitas kahele Moskvas töötavale Ühendriikide ajakirjänikiüe nõudmise, et nad peavad valeks tunnistama oma artiklid, mis on avaldatud N. Liidu televisioonivÕBmude kohta ajalehtedes „I^ew York Times" ja B a l t i more Sun". Selle kohtuotsuse eellugu on põhiliselt väga omapärane ja bisar-ne. Moskvas töötavad ameerika korrespondendid Craig Whitney ja HaroldPiper jälgivad muu-hulgas teravalt nõukogude dissidentide tegevust j a peavad nendega tihedat kontakti, kuna see võimaldab neil saada kõige paremat informatsiooni inimõiguste rikkumise ja alla^u-nmiise kohta N. Liidus. Ajak^a-nikud pidasid muide hoolsalt silmas ka Gruusia dissidenti Zviad Gämsaklmrdia't> kes mõisteti kohtus kolmeks aastaks vangi ^. Liidu laimamise" pärast ja kellest tehti pärast kohtuotsuse väljakuulutamist televisioonifilm, kus ta kinnitas, et ta on tegelilcult siiüdž ja on tõesti laimanud N. Liitu, N. Liidu äissidendid kinnitasid aineiv rika lehemeestele, et kogu sci* Gamsakhurdia ,,ülestunnistus" televisioonis oli puhtakujuline lavastus jä võltsing, millel ei ole tõepõhja all. CraigWhitney ja llarold Piper käisid isiklikult Gruusias asja kontrollimas ja küsitlesid piü- Jusid inimesi, mille tulemusena nad jõudsid otsusele, et televisiooni jaoks filmitud Gamsakhuräia ,patukahetsus" oli tõeliselt enne protsessi kaebealuse poolt avaldatud mõningatest selekteeritud väljendustest kokkumonteeritud lugu, millele oli lisatud võltsinguid. N. Liidu võimud sooritasid kohtus vastukäigu ja tõid tunnistajana köhale süüdimõistetud Gniusia dissidendi Gamsakhurdia, kes tunni tas, et tema „ülestumnstus" ci olnud võltsitud. Kohtus näidati ka asitõendina ainult ühte osa Gam-sakhurdia televisioonifilmist, kuna ülejäänud osa oleks selle avaldamisel- tõenäoliselt • päevavalgele ..toonud võltsingu. ' • " . Kogu loo juures on kummaline lehk ning kohtuprotsessiga tahetakse nähtavasti hirmutada ameerika ajakirjanikke, et need oma nina igale poole ei topiks ning lepiks ainult ametlikult poolt aiitud informatisöoniga. Kuid see kohtuprotsess tõstatab veel iiles teise ja palju olulisema küsimuse — kuidas peaksid Ühendriikide võimud suhtuma Ameerika mandril tegid-sevatese vene ajakirjanikesse, k e l - . de ainukeseks ülesandeks peale luüretegevuse on Ühendriikide riikliku süsteemi ja Sotsiaalse olukorra ki-itiseerimine ja kapitalistlikus maailmas esinevate väärnähete ülespuhumine. Paljudes N Liidu ajalehtedes ilmub pidevalt erirubriik pealkirja all /.fulevikula ühiskonna dzhunglites'-, milledes Ühendi-iikides ja teistes lääne!:üki-des viibivad Tassi ja Pravda korrespondendid laimavad Ameerikat, ameeriklasi, teisi läänedeniokraa-tiaid ja nende elanikke. Kuidas oleks l9pd nende punaste propa-gandameeste kohtu alla andmisc-mitte ainult laevastikule. N. Liidul on seal kaks :motoriseeritud jalaväe diviisi ning nn maal kui veel liikuvat amfübsõidukitega varustatud rügementi. Moskva kaitseks ehitanud raketitõrjesüs-teemi kõige välisemad radari^ punidid on Murananski lähedal ja poolsaarel on veel arvukalt tiuimarakettide laskealuseid. Koola poolsaarel on 16 sõjaväe lennuvälja ning palju abivälju^ mida p n võimalik küresti kasuta-miskorda seada,. Lennukid ön pi-ohvitseri arvates on ^,Kiiev" N. Liidu poliitika vahend, mida võib näha kõige erinevamates paika-ides".: Bokt Mles, et Koola poolsaare piirkond muutub ilmselt veelgi J d evalitj o. hus k1a itse- voi lru ureu-leis - täht,s amakis km N^ . Ln•t otn va• a - annetes. Nende hulgas on suure likul arvul produtseennud suure lennuraadiusega ikiireid radarlen-nukeid, mis uurivad ja konitrolli-vad pidevalt NATO :elelvtroonüist valvesüsteemi;^ . öperatsiooniulatusega delta-klassi allveelaevu, mülej raketid võivad tabada tjhendrükides asuvaid eesmärke juba äumianskist. N. /'"kLiit OTI uurinud j k a põhjanaba jPalju poleemikat tekitanud jäävälja, alla sooritatud sukeldus-pommilennukid, mida NATO tega 'sealset võit ustäktikat,.mis ringkondades nimetatakse eeldab, et seal võib ründavaid BacMire'ks, lendavad 'korra-[allveelaevu t tõrjuda ainult teise allveelaevaga. ; . ^" Varem oli Barentsi meri N. L i i du allveelaevadel^ ainult läbikäigu alaks, ikuid nüüd on see nende tegevuspiirkond. päraselt Koola poolsaare kohal. Kui see lennuk saaks kütteainet näiteks põhjanaba kohal, võib see hõlpsasti lennata :ühendriikides olevaile eesmärlddele; NATO ametivõimud ütlevad külli ©t seni glk. ?) külastanud eestläsöd võivad seal sageli teha huvitavaid tähelepanekuid ja püüda kodumaa eestlaste juhuslikest väljendustest Mmi mõne tõetera. N i i näiteks jutustab üks kodumaal viibinud eestlane meile järgmise loo: ^Tallinnas viibimise teisel päeval läksime jälle kohe pärast hommikusööki turismibussiga ringsõidule. Sõitsime- Narva maanteed mööda Laulupeo Väljakule. Seal näidati meile laululava all asuvas kinosaalis juubelilaulupeo propa-garidafilmi. Avar Saal oli turiste täis, kaunis palju rahvast k a Venemaa kaugematest piirkondadest. Muuseas oli seal ka üks suurem grupp Lääne-Saksamaal saabunud varem Eestis elanud baltlasi ja Saksamaa eestlasi. Laulupeo Vä!- jakult läks sõit Lasnamäe alt uut teed mööda Kosele ja sealt Metsakalmistule, kuhu on maetud palju meie tuntud tegelasi nagu Vilde, Tammsaare, Keres j.t. Sealt läks sõit mööda Pnita jõe äärt Pirita poole. Üks bussis viibivatest kodumaa külastajatest küsis noorelt •: ..{Järg lk. 3) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-07-25-02
