1977-06-16-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
feional LiC|3?ary GeiioAcquisiti( Ottawa yOnte, KlA 0N4 : 56255 Seeond class mäU regis-tratSon number — l$g9. Nr; 45 (2392) XXVI aastakäik Neljapäeval, 16. juunü 1977 — T^iursday, June 16, 1977 o e aarav Ši Michaeli syur 2000 Istekohaga katedraal jäi eesficsstele, lätlastele ja leedylastele kitsaks — ialti Uit ja keskorgaiiisatsi® ' ' " " " " - - - . ^ L . . . . . ! ! . ..^^M^^Z.^ inimõiguste prifitsiipide rakendamiseks Torontos St. Michaeill suures katedraalis möödunud teisipäeva õhtul Balti Liit Kanadas poolt korraldatud küüditatute mälestamise jumalateenistus ja kont-sert- aktus 2000 eestlase, lätlase j a leedulase kaasaelamisel kujunes väärikaks ja võimsaks apellatsiooniks vaba maailma süda-snetunnistusele ning kommunis-liii ohvriks langenud süütute inimeste; mälestamiseks'. Suur katedraal oli inimestest viimase võimaluseni täis kiilutud ning hilisemad tulejad ei pääsenud enam jümalakotta sisse. Mälestamistee-iiistusel esitati Balti liudu, Salti Naiste Nõukogu ja Kanadas tegutsevate Balti keskorganisatsioonide poolt läkitus Kanada peaminister Pierre Trudeaule, milles nõuti Kanada valitsuselt, et see alati nõuaks inimõiguste printsü-pide rakendamist^'^ Balti riikides ning mujal maailmas. Seekord oli e^tlasi aktuseil^ju- .mailatonistusel märgatavait roii-keixi ikui eelmistel aastaitel ning ka eestlaste panus kavalises oöas oli eriti ftüsedaikoeline Toronto Bösti Segakoori ja | Estonia orkestri ettekannete näol Uno Kook'i jiihitimisel. Jumalateenistusest osavõtjate arv oleks ^ olnud kahtlemata paJju suurem, kuid tulekaitse eeskirjade põhjal ei lubatud katedraalis püsti seista ning h i lisemad tulejad, kelledel ei olnud enam istekohta, olid sunnitud lahkuma. . Teeaaistus algas lippude sisse-toocn^ tseremooniaga. Rongkäigu eesotsas sammusid kõrgemad vaimulikud — eesti piiskop K. Raudsepp, läti peapiiskop A. Lu-sis ja leedu piiskopi esindaja . rrDQiKignor ^ J . Balkunas. Järgnesid kanada, eesti, läti ja leedu rahvusiipud, mida kandsid võit-lejaite ilüijngute liikmed ning selle järöle skau^likudTgaidJlikud prga-nisalsiQonid oma'lijipudega, milliseid oli ^kümmekond, peamiselit 9 ^ i skautlike organisatsioonide lipud. Rongkäigu sisenemise. ajal kõlas Estonia orkestril „Eš&ti Pärast 'pfüliakirja lugemist kolme piiäkopi poolt kõlas rahvarõivais Toronto Eesti Segakoorilt koos oorikestriga J . Aaviku püha- Ijk , M a / JiimaJl, Eestit", onida rahvas kuulas püsti seisites. Pärast seda kui 'läiti-ljenor R. Stri-maHiBŠ oli esitanud A. Malofbte Rahvamassist Viimase kohani täiskiilutud Sl!;.,Michaeti suur katedraal. küüditamise mälestiiisteenistuse ajal. „Jumala palve" laulsid kirikuai-sed .ühiselt „Jumal, Sind me kiidame" — iga rahvas omas keeles. Jutluse pidas inglise keeles piiskop K. Raudsepp, kes kirjeldas elavates värvides 14. juuni küüditaniispäeva 1941. aastal, mis teostati Venemaa kommunistide poolt tohutu brutaalsusega. Piiskop mainis, et kuigi meie elame s im mugavates tingimustes, ei unusta meie seda ^ülekohut. Ta krüpšutas eriti alla maailmas valitsevat kurjust ning toonitas, et inimese südant (tuleb muuta ja kurjus kaotada. • Järgnes Läti meeskoorilt „Vies-tursllt" J . Barussl juhatusel V. Bastiksl ,Mana Tauta". mille järele kantälisse asus leedu piiskopi esindaja monsignor J . Balku-nas, kes väga mõjuvalt kirjeldas Balti rükides toimuvat vastupanu kommunistliikule rezhiimile. J . Balkunas erakordselt liea oraatorina rääkis inimõiguste allasurumisest Balii riikides, sealsetest vabadusvõitlustest niEg nendest orgamisatsiooni- Foto: T. Säägi dest Ja isikutest, kes cn raska-, j Torcoito Eesti Segaikoor, M l e nud oma eluga ning saaiiiud va-"^i^li^i kõlas võimsalt ja haaraxnalt basse maailma ja Liitunud Rali-vaste Organisatsioonile läkitusi enesemääramise õiguse taotlus-tega. • Rõneleja kuinitas, et eestlased, lätlased ja leedulased ei öle aktsepteerinud kommunistlikku rez-hiimi vaid nad nõuavad endile vabadust. Oma kõne lõpul mälestas vaimulik Balti riikidest deportee-rituid,. mida rahvamass kuulas püsti seistes. - : . KÄRAVANI pidustuste raamis toimuvad auhiimatiiid EESTI HELIFILMI (ijQgliskeelse tekstiga) eiea(tesed Toff^ntos: esmasp., («isip. ja kolin^., 27., 2S. Ja 29. keH 8^6. OISE auditooriumis, 252 Bloor St. West P^med $3-- eelmüügü KARAVANI ajal Eesti Majas Ja etenduste ajal ÖISEKS I Kanada parlamendiliige R. Stanbu-ry kõnelemas küüditatute mälestamise aktusel-Jumalateenistusel. Foto: T. Säägi katedraali kõrgete võlvide all, esitas kolm laulu — A. Topman'i „RequiemT' ning „Estonia" orkestri saatel K. Tümpu „Priiuse hommikul" ja M. Härma „Veet kaitse kange Kalöv oma lapsi". Pärast kolme piisikopi palvust ja õnnistamist iaullsid teenistuse:&t osavõtjad ühiselt kolmes keeles „Isamaa kogudus, astu nüüd Issanda etüev'. , Külaliskõnelejaks. oli kaaiada föderaalparlamendi liige liberaalide parteisse kuuluv R. Stanbu-ry, keda tutvustas Balti Liidu esimees Laas Leivat. Kooieleja tegi ühtlasi teatavaks, et aktusele-jumalateenistusele on telegrammi saatnud iKanada (kpnservatüvidie partei juht Joe Clark. Ta nlainis lisaks, . et vabasse maailma on saabunud keerulisi teid kaudu Eesti Vabariigi president Pätsi kolm kirja, mis ta on kirjutanud Venemaal vangistuses. 1954. aas- • tal. . L. Leivat luges ette väljavõtteid sellest kirjast, anis on adresseeritud Liitunud Raihvaiste Organid saitsiooiiEe ning lauis nõutakse Balti riikidele nende vabaduste ja õiguste taastamist. R. Stanbury oma kõnes mainis, et Bafliti riikides itoimunud suurest itoüüditamisaktsioonist on nüüd möödU2iud 36 aastat kuid see päev ei-ole unustatud. Ta kinnitas, et (Kanadas m vabaduis ga-rantseritpd ning seetõttu ei osata siin vabadfust sellisalit, hinnata nagu seda teevad balti raihvad. (Järg lk. 4) Üksiknumbri hiad » ce^ ^ - i ^ . . . . m n i n ' y . i ••••mil linn Eesti Vabariigi esindaja Ühendrükides peakonsul E.Jaak-son avaldas 11. juunil New Yorgis jpeetud Ülemaaibnse Eesti Kesknõukogu koosolekul kobn president K . Pätsi poolt vangistuses Venemaal Mrjutatlud kirja, mis on määratud eestlastele kodumaal, ja välismaadel ja üks M r i Liituiiud Rahvaste peasekretärile. Need kirjad jõudsid peakonsul E. Jaaksoni kätte möödunud nädalal eriteid kaiidu. Kirjad on president K. Päts kirjutanud ajaliselt arvatavasti 195S. või 1954. aastal, enne K. Pätsi 80-aastaseks saamist. Kirjad on kirjutatud K. Pätsile omaseks ohmd käekirjas, niis on tuntud, ja ka ta allkiri pn endisel kujul. Kõigile kolmele kirjale on nagu kinnituseks pandud K. Pätsi sõrmejälg. Allpool avaldame presidendi kirjad.. . j ••" ' ESIMENE K I M : . / N Kell 9 õhtul vabaõhuteatris 11. vabaõhuetendus — Eesti Rahvusteater esitab August Kitzbergi komöödia Kell 5 p.l. lauluväljakul Palvus; piiskop Karl Raudsepp. Kõne: Heikki Leesment. Vabaõhukontsert: Laulab ansambel „Cantabile*S jul|. Üno Kook Lavastus: LYDIA VOHU J a KAAREL SÖÖDOR. Üldkorraldus vabaõhuteatris:. ENE REBANE. Osalised: Lydia Vohu, Tamara Norheim, Ehia ybe, Leena Kalm, Kaarel Söödor, Edgar Kink, Kaljo Anja, Heino HaUmgr Jaan Lents, Erik Kastein/Pa^^^ Kell 12 (keskööl) Mälestussamba esisel: Sl ee 0 » 0 — abipraost Tõnis Nõmmik Tantsuifs GEORG ILTALI KAPELL KÄASMÄÄLASEp! • Terwitaai Teid meie wõitlewal ködumatal, mi ka Wene wang-lates, wäljamaal j a Teie siininikoihibadel j a soowin Teile kõSke head ja ikindlat meelt ja jiõwiu Teie õiglases, wastupanüs. Warsti w*abaneme kõžk. Terwitusi sa;adain ka kindiiameelsete-le Leedu j a Läti raliwaste wastupanevatele kangelastele ja kõigile ipaguilaStöle. Mina olen uhke meie kindlameeihie raSi.- was. olge julged ja kindlad ja «püüdke jõoida meie suurele eesmärgile, nimelt et wabalks jääikšid meie kodud meie wabOi •kodumaal.-' : ' . : K, P M ^ (allkiri) , . T E I N E - K I E I t ' ; . ÜEL ÜLEMSEKRETÄRILE . ' •/ Mina pööran ÜRL poole j ä kogu haritud ilma poole paäwe-ga aidata Eesti, IJiti j a Leedu raihwaid, kelle wastu Wene waidajad vägiwaüda tarwitawad j a ^kes sõle tagajärjel; wöiwad kaduda. ''•; •::Mina' temsstan- Ba^^ riikid©,.lütmls8, mis, teostati IMO ;aas-.. tal 'tooreks rabwuswaiieil^e Õiguse r i k k u s tud rahvaste waba tahtmise wõltsimiselfcs. Peaiatke need rali-wad täielikust häwist j a lubage, et need ralivad ise oma saatuse wõlksid wabalt otsustada. Seadke Balti rükides ÜRL wõimu ©situs sisse sellöfcs, et Balti riikide kodanikud wõik-sid nende järetlvalve all wabalt oma raihvaheaietuse kaudu oma tõsist taihet awaldada. • Wabad j a iseseiswad olgu Eesti, Läti ja Leedu riigid. . K. PÄTS (allkiri) • . KOLMAS k i R i : : ' • \/ • PRESIDENDI KIRI HAIGLAST ;. Alates 1940 aastast olen mina ilma kohtu otsuseta ilma mingi süüdistuseta Wenemaai wangina juudi waesfce haiglas kui mingi wamg kinni peetud. Mind on kui Eesti wabarügi presidenti lastud juutidel igal wüsil alandada, minu elu ähvardada. Minu rauga ea j a kirjeldamata raske öiuikorra tagajärjel on minu terwis siin palju halwemaks muutunud On raske kirjeldada kõik seda, 'kuidas siin on minu wägiwalda tarwitatud, minult on kõik ära wõeitud, mis mul loma asjades on kaasas dnud, mul keelati isegi o rm nim© tarwitamast. Siin oleai am ainult No. 12. Minul ei õle luba isegi oma. .perekonnaga k i r j u wahetsda ja nende käest mingisugust toetust isaadia. Toit on siin halb, ma oleai nõrgaks jäänud, minu kuulmine ja (nägemine on nõifeemid. Minu pro-tota, eit mind siin ilma seadusliku aluseta kinni peetakse ei panda tähele. Minul ei ole enese kaitsöks isegi seda itoÄst, mis mujal paMwad looma kaltse iihised. Mina olen waisti 80 aastat wana, elupäevi jääb miul wähe jäjele. M i ^ taMc. sin kui wabalt sündinud k a wabaduses surra. ^ * Mina ei ole mingisuguse k a r i s t u s ^ nuheldud, caenwaba inimesena elanud j a soowifcs k a wabaduses oma elupäievi lõpetada. Mina olen praegu Ikka weel Eesti wabariigi president j a minul õigus enese . . . . . . . . . . sellekohast kohtle-mfelt oodata, isQst minu kodumaa on waba j a J s e ^ Mina loodan, et õiglane a v a l k arwaanine k a m i m inimese õiguse oma kaitse aJHa wctab j a seöleiks kaasa mõjub> ©t ma Cpääseks?) seüiest hirmsast isimniasupaigast, feuis walitšeb vägiwald .ja piiramata iiMsohus. Mirm olen siin kui Eesti wabariigi president K.PÄTS (aWkiri)
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , June 16, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-06-16 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770616 |
Description
Title | 1977-06-16-01 |
OCR text | feional LiC|3?ary GeiioAcquisiti( Ottawa yOnte, KlA 0N4 : 56255 Seeond class mäU regis-tratSon number — l$g9. Nr; 45 (2392) XXVI aastakäik Neljapäeval, 16. juunü 1977 — T^iursday, June 16, 1977 o e aarav Ši Michaeli syur 2000 Istekohaga katedraal jäi eesficsstele, lätlastele ja leedylastele kitsaks — ialti Uit ja keskorgaiiisatsi® ' ' " " " " - - - . ^ L . . . . . ! ! . ..^^M^^Z.^ inimõiguste prifitsiipide rakendamiseks Torontos St. Michaeill suures katedraalis möödunud teisipäeva õhtul Balti Liit Kanadas poolt korraldatud küüditatute mälestamise jumalateenistus ja kont-sert- aktus 2000 eestlase, lätlase j a leedulase kaasaelamisel kujunes väärikaks ja võimsaks apellatsiooniks vaba maailma süda-snetunnistusele ning kommunis-liii ohvriks langenud süütute inimeste; mälestamiseks'. Suur katedraal oli inimestest viimase võimaluseni täis kiilutud ning hilisemad tulejad ei pääsenud enam jümalakotta sisse. Mälestamistee-iiistusel esitati Balti liudu, Salti Naiste Nõukogu ja Kanadas tegutsevate Balti keskorganisatsioonide poolt läkitus Kanada peaminister Pierre Trudeaule, milles nõuti Kanada valitsuselt, et see alati nõuaks inimõiguste printsü-pide rakendamist^'^ Balti riikides ning mujal maailmas. Seekord oli e^tlasi aktuseil^ju- .mailatonistusel märgatavait roii-keixi ikui eelmistel aastaitel ning ka eestlaste panus kavalises oöas oli eriti ftüsedaikoeline Toronto Bösti Segakoori ja | Estonia orkestri ettekannete näol Uno Kook'i jiihitimisel. Jumalateenistusest osavõtjate arv oleks ^ olnud kahtlemata paJju suurem, kuid tulekaitse eeskirjade põhjal ei lubatud katedraalis püsti seista ning h i lisemad tulejad, kelledel ei olnud enam istekohta, olid sunnitud lahkuma. . Teeaaistus algas lippude sisse-toocn^ tseremooniaga. Rongkäigu eesotsas sammusid kõrgemad vaimulikud — eesti piiskop K. Raudsepp, läti peapiiskop A. Lu-sis ja leedu piiskopi esindaja . rrDQiKignor ^ J . Balkunas. Järgnesid kanada, eesti, läti ja leedu rahvusiipud, mida kandsid võit-lejaite ilüijngute liikmed ning selle järöle skau^likudTgaidJlikud prga-nisalsiQonid oma'lijipudega, milliseid oli ^kümmekond, peamiselit 9 ^ i skautlike organisatsioonide lipud. Rongkäigu sisenemise. ajal kõlas Estonia orkestril „Eš&ti Pärast 'pfüliakirja lugemist kolme piiäkopi poolt kõlas rahvarõivais Toronto Eesti Segakoorilt koos oorikestriga J . Aaviku püha- Ijk , M a / JiimaJl, Eestit", onida rahvas kuulas püsti seisites. Pärast seda kui 'läiti-ljenor R. Stri-maHiBŠ oli esitanud A. Malofbte Rahvamassist Viimase kohani täiskiilutud Sl!;.,Michaeti suur katedraal. küüditamise mälestiiisteenistuse ajal. „Jumala palve" laulsid kirikuai-sed .ühiselt „Jumal, Sind me kiidame" — iga rahvas omas keeles. Jutluse pidas inglise keeles piiskop K. Raudsepp, kes kirjeldas elavates värvides 14. juuni küüditaniispäeva 1941. aastal, mis teostati Venemaa kommunistide poolt tohutu brutaalsusega. Piiskop mainis, et kuigi meie elame s im mugavates tingimustes, ei unusta meie seda ^ülekohut. Ta krüpšutas eriti alla maailmas valitsevat kurjust ning toonitas, et inimese südant (tuleb muuta ja kurjus kaotada. • Järgnes Läti meeskoorilt „Vies-tursllt" J . Barussl juhatusel V. Bastiksl ,Mana Tauta". mille järele kantälisse asus leedu piiskopi esindaja monsignor J . Balku-nas, kes väga mõjuvalt kirjeldas Balti rükides toimuvat vastupanu kommunistliikule rezhiimile. J . Balkunas erakordselt liea oraatorina rääkis inimõiguste allasurumisest Balii riikides, sealsetest vabadusvõitlustest niEg nendest orgamisatsiooni- Foto: T. Säägi dest Ja isikutest, kes cn raska-, j Torcoito Eesti Segaikoor, M l e nud oma eluga ning saaiiiud va-"^i^li^i kõlas võimsalt ja haaraxnalt basse maailma ja Liitunud Rali-vaste Organisatsioonile läkitusi enesemääramise õiguse taotlus-tega. • Rõneleja kuinitas, et eestlased, lätlased ja leedulased ei öle aktsepteerinud kommunistlikku rez-hiimi vaid nad nõuavad endile vabadust. Oma kõne lõpul mälestas vaimulik Balti riikidest deportee-rituid,. mida rahvamass kuulas püsti seistes. - : . KÄRAVANI pidustuste raamis toimuvad auhiimatiiid EESTI HELIFILMI (ijQgliskeelse tekstiga) eiea(tesed Toff^ntos: esmasp., («isip. ja kolin^., 27., 2S. Ja 29. keH 8^6. OISE auditooriumis, 252 Bloor St. West P^med $3-- eelmüügü KARAVANI ajal Eesti Majas Ja etenduste ajal ÖISEKS I Kanada parlamendiliige R. Stanbu-ry kõnelemas küüditatute mälestamise aktusel-Jumalateenistusel. Foto: T. Säägi katedraali kõrgete võlvide all, esitas kolm laulu — A. Topman'i „RequiemT' ning „Estonia" orkestri saatel K. Tümpu „Priiuse hommikul" ja M. Härma „Veet kaitse kange Kalöv oma lapsi". Pärast kolme piisikopi palvust ja õnnistamist iaullsid teenistuse:&t osavõtjad ühiselt kolmes keeles „Isamaa kogudus, astu nüüd Issanda etüev'. , Külaliskõnelejaks. oli kaaiada föderaalparlamendi liige liberaalide parteisse kuuluv R. Stanbu-ry, keda tutvustas Balti Liidu esimees Laas Leivat. Kooieleja tegi ühtlasi teatavaks, et aktusele-jumalateenistusele on telegrammi saatnud iKanada (kpnservatüvidie partei juht Joe Clark. Ta nlainis lisaks, . et vabasse maailma on saabunud keerulisi teid kaudu Eesti Vabariigi president Pätsi kolm kirja, mis ta on kirjutanud Venemaal vangistuses. 1954. aas- • tal. . L. Leivat luges ette väljavõtteid sellest kirjast, anis on adresseeritud Liitunud Raihvaiste Organid saitsiooiiEe ning lauis nõutakse Balti riikidele nende vabaduste ja õiguste taastamist. R. Stanbury oma kõnes mainis, et Bafliti riikides itoimunud suurest itoüüditamisaktsioonist on nüüd möödU2iud 36 aastat kuid see päev ei-ole unustatud. Ta kinnitas, et (Kanadas m vabaduis ga-rantseritpd ning seetõttu ei osata siin vabadfust sellisalit, hinnata nagu seda teevad balti raihvad. (Järg lk. 4) Üksiknumbri hiad » ce^ ^ - i ^ . . . . m n i n ' y . i ••••mil linn Eesti Vabariigi esindaja Ühendrükides peakonsul E.Jaak-son avaldas 11. juunil New Yorgis jpeetud Ülemaaibnse Eesti Kesknõukogu koosolekul kobn president K . Pätsi poolt vangistuses Venemaal Mrjutatlud kirja, mis on määratud eestlastele kodumaal, ja välismaadel ja üks M r i Liituiiud Rahvaste peasekretärile. Need kirjad jõudsid peakonsul E. Jaaksoni kätte möödunud nädalal eriteid kaiidu. Kirjad on president K. Päts kirjutanud ajaliselt arvatavasti 195S. või 1954. aastal, enne K. Pätsi 80-aastaseks saamist. Kirjad on kirjutatud K. Pätsile omaseks ohmd käekirjas, niis on tuntud, ja ka ta allkiri pn endisel kujul. Kõigile kolmele kirjale on nagu kinnituseks pandud K. Pätsi sõrmejälg. Allpool avaldame presidendi kirjad.. . j ••" ' ESIMENE K I M : . / N Kell 9 õhtul vabaõhuteatris 11. vabaõhuetendus — Eesti Rahvusteater esitab August Kitzbergi komöödia Kell 5 p.l. lauluväljakul Palvus; piiskop Karl Raudsepp. Kõne: Heikki Leesment. Vabaõhukontsert: Laulab ansambel „Cantabile*S jul|. Üno Kook Lavastus: LYDIA VOHU J a KAAREL SÖÖDOR. Üldkorraldus vabaõhuteatris:. ENE REBANE. Osalised: Lydia Vohu, Tamara Norheim, Ehia ybe, Leena Kalm, Kaarel Söödor, Edgar Kink, Kaljo Anja, Heino HaUmgr Jaan Lents, Erik Kastein/Pa^^^ Kell 12 (keskööl) Mälestussamba esisel: Sl ee 0 » 0 — abipraost Tõnis Nõmmik Tantsuifs GEORG ILTALI KAPELL KÄASMÄÄLASEp! • Terwitaai Teid meie wõitlewal ködumatal, mi ka Wene wang-lates, wäljamaal j a Teie siininikoihibadel j a soowin Teile kõSke head ja ikindlat meelt ja jiõwiu Teie õiglases, wastupanüs. Warsti w*abaneme kõžk. Terwitusi sa;adain ka kindiiameelsete-le Leedu j a Läti raliwaste wastupanevatele kangelastele ja kõigile ipaguilaStöle. Mina olen uhke meie kindlameeihie raSi.- was. olge julged ja kindlad ja «püüdke jõoida meie suurele eesmärgile, nimelt et wabalks jääikšid meie kodud meie wabOi •kodumaal.-' : ' . : K, P M ^ (allkiri) , . T E I N E - K I E I t ' ; . ÜEL ÜLEMSEKRETÄRILE . ' •/ Mina pööran ÜRL poole j ä kogu haritud ilma poole paäwe-ga aidata Eesti, IJiti j a Leedu raihwaid, kelle wastu Wene waidajad vägiwaüda tarwitawad j a ^kes sõle tagajärjel; wöiwad kaduda. ''•; •::Mina' temsstan- Ba^^ riikid©,.lütmls8, mis, teostati IMO ;aas-.. tal 'tooreks rabwuswaiieil^e Õiguse r i k k u s tud rahvaste waba tahtmise wõltsimiselfcs. Peaiatke need rali-wad täielikust häwist j a lubage, et need ralivad ise oma saatuse wõlksid wabalt otsustada. Seadke Balti rükides ÜRL wõimu ©situs sisse sellöfcs, et Balti riikide kodanikud wõik-sid nende järetlvalve all wabalt oma raihvaheaietuse kaudu oma tõsist taihet awaldada. • Wabad j a iseseiswad olgu Eesti, Läti ja Leedu riigid. . K. PÄTS (allkiri) • . KOLMAS k i R i : : ' • \/ • PRESIDENDI KIRI HAIGLAST ;. Alates 1940 aastast olen mina ilma kohtu otsuseta ilma mingi süüdistuseta Wenemaai wangina juudi waesfce haiglas kui mingi wamg kinni peetud. Mind on kui Eesti wabarügi presidenti lastud juutidel igal wüsil alandada, minu elu ähvardada. Minu rauga ea j a kirjeldamata raske öiuikorra tagajärjel on minu terwis siin palju halwemaks muutunud On raske kirjeldada kõik seda, 'kuidas siin on minu wägiwalda tarwitatud, minult on kõik ära wõeitud, mis mul loma asjades on kaasas dnud, mul keelati isegi o rm nim© tarwitamast. Siin oleai am ainult No. 12. Minul ei õle luba isegi oma. .perekonnaga k i r j u wahetsda ja nende käest mingisugust toetust isaadia. Toit on siin halb, ma oleai nõrgaks jäänud, minu kuulmine ja (nägemine on nõifeemid. Minu pro-tota, eit mind siin ilma seadusliku aluseta kinni peetakse ei panda tähele. Minul ei ole enese kaitsöks isegi seda itoÄst, mis mujal paMwad looma kaltse iihised. Mina olen waisti 80 aastat wana, elupäevi jääb miul wähe jäjele. M i ^ taMc. sin kui wabalt sündinud k a wabaduses surra. ^ * Mina ei ole mingisuguse k a r i s t u s ^ nuheldud, caenwaba inimesena elanud j a soowifcs k a wabaduses oma elupäievi lõpetada. Mina olen praegu Ikka weel Eesti wabariigi president j a minul õigus enese . . . . . . . . . . sellekohast kohtle-mfelt oodata, isQst minu kodumaa on waba j a J s e ^ Mina loodan, et õiglane a v a l k arwaanine k a m i m inimese õiguse oma kaitse aJHa wctab j a seöleiks kaasa mõjub> ©t ma Cpääseks?) seüiest hirmsast isimniasupaigast, feuis walitšeb vägiwald .ja piiramata iiMsohus. Mirm olen siin kui Eesti wabariigi president K.PÄTS (aWkiri) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-06-16-01