Vaba eestlane , June 25, 1981

              :,yABA EESTLANE" on
^fabade
Neljapäeval, 25. Juunil 1981 - '^vxsdsiy, lune 25, 1981
Ilmub 2 korda hädala$ —
feisipöevcif ja fldfjapöevcrt
oma
lEtŠ
HAMBURG - Kui teü on kõrge­lennulist
joont ja' elate Saksamaal,
võite omale kodusteks pidudeks
palgata suurtsuguseid külalisi. Jür­gen
Killingi firma Augsburgis
küürib" peoandjatele paronesse,
krahve jä krahvinnasid keda võite
siis oma külalistele- tutvustada:
„Minu hea sõber, parun N . . v õ i
„Lubage tutvustada, minu armas
sõber^ krahvinna S . . P a r u n e id
ja parunesse saab hinnaga $280 õh­tu
pealt, kuid krahvid ja krahvin­nad
on juba kalümad. Kui nendel
on ette näidata sugupuu tabel,
makstakse nende eest üle 1000 dol­lari
õhtu pealt. Veel suurtsuguse-mad,
kuid „peenraha puuduses"
aadlikud võivad maksta isegi tu­handeid,
kui tahate et nad tuleksid
külla Rolls-Royce autos ja livree-des
teenrite saatel.^
DJAKARTA — Pulmaöö Indonee­sias
on seotud väga ebameeldiva
protseduuriga. Enne kui peigmees
tohib pärast laulatustseremooniat
astuda pruudi kambrisse „abielu
praktiliselt rakendama",nagu seal
ilukõneliselt väljendatakse, peab ta
. pruudi vanemale juuresolekul kü­lavanemale
või Imnapeale üle and- • - .......^^^^
ma 50 surnud rotti; Kuna rotid on Tallinn Festival '81 puhul oli suurt elevust tekitavaks kava osaks Miss
Indoneesias tohutusuureks nuhtlu- Tallinn valimine. Pildil momemt, kus valimise tulemus on välja kuulu-seks,
katsutakse selletaoliste kor- tatud ja Miss EstoHeUeLeitham asetab Riina Kaunismaale linti üm-raldustega
rottide arvu vähendada, ber kaela, kuna teadustaja Keet Martei-Sebr ootab\roosidega õnnitle-
TegeUkult p'eigmehed ise peagu ku- mtst. Foto: Vaba Eestlane
nagi rotte ei hakka püüdma. Sel­leks
leidub küllalt poisikesi, kes
talle müüvad rotte hinnaga 8 centi
tükk. .
VIIBURI yiibur avab tänavu Eestlastel on Jälle; juures üks uus
soomlaste abil'esmakordselt oma kuninglik perekond. Magus väike
^väravad" ka Soomes olevaile vä- tüdruk Riina Kaunismaa, valiti
lisriikide turistidele. Saima Lae- Festivali kaunitariks. Vabariiklikel
vam^ade jaanipäeva ajal alga- kodumaal nimetasime „m5ssisid"
väile öopäevastest reisidest võivad kuningannadeks, roäalistlikus Ka­ka
välismaalased osa võtta, kui ^ladas nimetame «kuningannasid»
neil on aega paar nädalat Soomes missjdeks. Nii v5! teisiti tütre
viisat oodata. Teise ettevõtte poolt .aadeldamisega" satub korgemas-katsetakse
proovida bussi ja laeva- f perekond Ja
ühenduse kombinatsiooni, mülega ^T""^^^ ^^''^''f ^.^'^u vo» Ing-ühes
suunas- võib Uikuda laevaga, li^maa oma) peab sellega leppima,
- . , . T - j ..^ et väljaspool seisjad topivad oma
teise bussiga. N. Ludu ametivoi- . ^ *^
mmuadli koidnt ,l ukb,i airneusIdt,, sseed1lJ^g a i tmajdoa„o. J d ust v.-o•4i - •5Tl iiInm«nS aau nlne i8vea1 nn d iKis•e^s a a ua sn—ji•as dm Heoasnsa e ,p— ag uAmlun•s sess TTtPa o»SDi --
ÜNION CITY, Kalif. — Koolide munud esimese eesti skautide suur-administratsioonid
ei ole eriti laagri (ömmern 1949) parim skaut,
rõõmsad uue^ õpUaste tembutamise kellele suurlaagri jaaht. (mina ise)
üle, mis võivat muutuda üldiseks nikerdas kadakase batbkepi. Te-moeks.
i Siiani on pahanduste tegi- sna emast aga lauldaks^ praegu Ja
jad lüitsalt aastaks koolist välja'tulevikus ühes skaudilaulus. See
heidetud. Uus mood seisab seUes, professor Juham Aaviku laulu-et
poisid • vabastavat tüdrukuid ««'^"«s souriaagrile, millele Imps
rinnahoidjaist ja' pükstest. Selline Mikiver tegi sonad:
harrastus nõudvat küret tegutse- ^ me Anne-Maid, kes on tun-mist:
poisid piiravad ühe tüdruku «d gaid iga ema oma tütrel nai-
. . . .. 4. „ o teks seab. Tema üieadust. kannab
gnipi sisse ja sus tehakse va- j ^. ,
f : .... 1 • i - 4^".^ seadus — palju matkal kaima
•bastustoo' va^a kiiresti; tüdrukud JJ
ei saavat aga naljast alati aru. ^.^^ ^^^^^^.^
SANDUSKYI Ohio — 104-aastane ^
Michäel Kornowski usub, et ta ei Lembitu Nuiameeste kultuuri-ole
veel liiga-vana, et halba harju- traditsioon ulatab vähemasti gene-must
lõpetada. Ta on suitsetanud ratsiooni pikkuselt minevikku. Siis
85 aastat aga ütleb, et see harju- kuulusid nuiameeste perre misugu-mus
on läibud. talle lüga kallilcs ja sed „poisid", magu Rein Taagepe-usub,
et ta on väga lähedal selle ra, Enn Kiilaspea, Jaan Karlsson,
halva harjumuse lõpetamisele. Ülo Soots, vennad Eingissepad ja
J V , Meipoomid. 5. detsembril 1953
iONDON-Pikad lennud võivad ^^^raldasid nuiamehed Vana-And-teha
naisi rasedaks, kirjutab Bri- ^^^^ j ^ ^ . ^ ^ ^^^^^ ^^.^^^^ ^^^^^^^
tish Medical Magazine'is dr. Kat- jääraja" ja lõbustasid saalitäit mh-harine
Draper. Kauasel lennukis- ^^^^ ^^^^ ^^^^i -ürituse juhtmõt-viibimisel,
eriti kui kellaaeg jär- ^^^^ ^^^õõm meile, tulu neile —
jest muutub,, tekib naistel raskusi kes seda rohkem vajavad",
ajatabeli järele pülide võtmine. f^^^^^^eä „poisid« nuiameeste
Kuid peale selle kauane lennukis ^^^^^^ ^^j.^ Tallinna Festivali 81
viibimine tekitab kohus happekaa- peakorraldajad, tõmmates kaasa
riraisi, mis võtavad antibaby pUlüt 5^51^1 agaraid noori ja Lembitu
mõjUj Lellede näol isegi oma isasid. Asi
FORT MYERS - Huvi hai liha ^<^i>^<i i\Vfrk keskmiselt ke-
vä.•.ra i.sm ti ue h, eo• dn; - t, eFTe-liiov raih'ddJ aps^r aesguuur,\se,un„u„e^nri.u pdl aaja- kHeasst B»s e,lNl, ea grua haj kksu.a.s, oomn akl, eü ssijaaaiJbd,, kue-it
Maaja Roos-Ducsberg, kes töö­tab
muusikaõpetajana-dirigendina
New Yorgi ühes keskkoolis, mis­sugune
sai tuntuks koori kõrge ta­semega
ja esines võistluskoorina^
Euroopas tema juhtimisel, siirdus
aprilli lõpupäevil Inglismaale. Ta
on kutsutud kolmeks kuuks Lon­doni
St. Pauli Instituudi muusika
osakonna õppejõuks, nn;\vabetus-õpetajaks.
•
St. Pauli kooli muusikaosakond
on rahvusvahelise kuulsusega afsu- f
tus. Selle õpetajateks on olnud
tuntud inglise heliloojad Waughan
Williams ja Gustav Holst.,
Instituudil on praegu muusika
alal" .40 õppejpudu, tal on 4 orkest­rit
ja 4 kontsertkoori- Kooli juha­tajaks
on Sir Hilary Davon Wet-ton,
Londonis tuntud dirigent, kes
külalisdirigendina on esinenud ko­gu
Euroopas.
Maaja Roosi tööalaks eelseis­vad
kohn kuud on koori juhatami­ne
ja üldmuusika õpetamine. -
Värskemad ^udised loete
VABA. EESTLASEST"
muinasjuH
On südasuvi täis õitsengut nüüd käes ja suvehaldjas
Laiskleb päikse-kiigel... veel oravail on udukroonid peas—
Noor jänes hambaid teritab puukoorel. Ning Murudde tütreil
On tähelilled pärjaks ja põlluhiirel rukkilillest päevavari.
Kui vaatab unistavalt väljale see saks, ees niidul kullef-kuppe
Terve kari ning nurmenukke oma vastses ilus. Kuld-flööti
Puhub väike mets-mees Paan — nii pikutades heintel kuuse vilus.
Ju kuulab ta kontserti kogu metsa-klaan. A l l tuuled hõbedased,
ülal päikse-ring,.taas laas peab särasilmselt Jaani-pidu, kõik r.
Tantsu-jalul, oravad ja nirgid, kel jalas udu-king, kel|sami3la-
Mokassiinid, et hõlju üle niidu. Ja päkapikud, habemed neil
Pikad hallid, nad kepslevad kui talle-kari, silmis rõõm, neil
Kalliskividest on seljas kuued kallid j a mesilaste kannust
Võetud õUe-sõõm. Ning nurmel kiiku üles löövad noored mehed,
Kel näod õhetavad suyeharja tööst, sest laubale veel kleepund
Kaselehed, neil mõtteis: hoida oma neidu tantsul vööst.
VABA EESTLASELE
SUVEHARJA, PÜHAKS 1981
lastele Ja teistele etnikutele.^ .
Poolt ja vastu komponente kaa­lule
visates — kas pidu ainult ees­ti
üritusena ei ole liigne taandumi­ne
oma; getosse? Aga kui palju on
vääyt Karavani lõbus publik Eesti
tutvustamise seisukohalt?
Eesti pidustusena võiks Festival
suurendada kavalises osas kultuu­rilisi
ja kasvatuslikke pakkumisi:
kirjandust, ühislaulude õppimist ja
laulmist, võistlusi rahvuslikel ala­del
jne.. 0
Meie lauluansamblid, olgu siis
gaidide koor, külapoisid või posi­tiivsed
mehed, on kõik tekkinud
musitseerimise rõõmust. Nende
gruppide suurimaks vooruseks oli­gi
laulurõõm, mis nakatas ka kuu-
¥©ke ©f Äm@nea" eestikeelsete saadete 30. a. juubel
3. juunil täitus 30 aastat, kui algasid Ameerika Hääle (Voici of America) eestikeelsed saated. Sel pu-iul
andis USA eesti ajalehele >,Vaba Eesti Sõnale" intervjuu praegune eest! osakonna juhataja Earl
ILaantee, kelle seletustest avaldame ^mõned osakonda kirjeldavad loigud.
„Voiceof America*' on USA va- Kuid tulenevalt neljast vakantsest badusvõitlejatest, koolinoorte de-litsuse
Rahvusvahelise Kõmmuni- kohast on praegustel toimetusliik- monstratsioomdest ja teistest pro-katsioon
Ameti ringhääling, mille meil töökoormus väga suur, tuleb, testidest Eestis on rahvusvaheliste
ülesandeks on Kongressi poolt an- loobuda puhkustest, vabadest päe- teadeteteeninduse, pressi või USA
tud põhikirja alusel toimida järje- vadest, töötada nädalalõppudel ja Kongressi ja teiste vastavate asu-kindlalt
objektiivsete, täpsete ja teha ületunde. tuste kaudu kuulakid informeeri-usaldüsväärsete
uudiste vahendaja- Kuivõrd saadet kontrollitakse tud. Eestist saadete kohta kirju ei
jana ja ka edendada arusaamist Ameerika Hääle kõrgemate ins- tule, mõnel määral aga Soomest,
Ameerika ühendriikide, tema rah- tantside poolt; selgub K. Laantee kus eestikeelseil saateil on kuula­va,
ühiskonna ja poliitika kohta, seletusest: Juhtkond teostab lÕd- jäid.
WJste Ja informatsiooni puhul vait saadete kontrolli peamiselt
nõutakse vähemalt kahe usaldus- kahel viisil. Kord kahe aasta jä-väärse
allika kinnitust. ; rel toimub nn. Programm Review
Eestikeelsete saadete toimetuse Board, millisel juhtkonna koosole-ülesanne
on konstruktiivselt täita kui arutletakse kriitiliselt ühe päe-ja
ellu viia seda informatsiooni ja va, selle nädala ja selle kuu saa-nn.
,,avaliku diplomaatia" poliiti- tekava nü suuliselt kui ka teh-kat.
Kuid kuna ka Eesti rahvas niliselt. Teiseks esitatakse iga päev Laantee, et USA valitsus ja Kong-kuulab
Ameerika Häält peamiselt ,,sisu ülevaade", millel on ka jä- ress mõistavad Ameerika Hääle va-usaldusväärse
ja-, objektiivse infpr- relvalve funktsioon. Eesti osakon- jalikkust ja tähtsust, mistõttu saab
matsiooni saamiseks ja USA valit- nai on suhteliselt suur vabadus ka- tulevikku optimistlikult vaadata,
suse seisukohtade üle teatud küsi- vade koostamisel ning seni on va- Seda kinnitab ka asjaolu, et VOA
Kuid K. Laantee Oleks tänulik,
kui Eestist välismaal viibivad
turistid neile saadaksid pikemaid
analüüsivaid kirju saadete sisu ja
kuuldavuse kohta;
Tulevikku vaadates, märgib K.
ne, kuidas seda vüa Üle PÕhja- Lembitu mehed korfaldavad.Jüht-
A, meenka mand, n. Kampaa„n•i a on mõte on sa^m^^a^ ^n agu kärajat^e ^^al^al^:
lastud käiku 36 USA ja Kanada vajavad just nagin õnnetaalrite
linnas. Nimelt on leitud, et hai liha
on maitsej/, toitev ja väga odav, - - ^
pealegi selles ei ole väiicseid konte. ^^^^^^ Karavanist lahkumisega
Kui hai'liha praegu kuulub veel (kossa-kossa) ja Festivaliks hakka-haruldaste
Itoituds hulka, on ostu- mjsegg, ^jj^ ^^IQ kevadpidustuse'
huviliste arv pidevalt suurenenud, jgeioom mõnevõrra muutunud. Et-.
Üks ärimees Fort Myeris, kes aas- tekarinetej söökide ja jookide vali­ta
tagasi müüs vaid 5—10 naela hai kui; tuleb arvestada ainult eesti
liha päevas, müüb nüüd üle 200 maitset. Pidustus võiks olla täiesti
naela, rohkem kui ühtki lihasorti eestikeelne. Ära on langenud Ees-
^oma äris. • •' > ^ . 'iutvustamfse.. vÕinMälus. kainada-^
Rõõmule rajatud asjad on väga
toredad, kuM nende iga e! tarvitse
olla pikk. Tegijad tüdinevad seda­sorti
rõõmust, leiavad mujalt teist
rõõmusid, hakkavad oma oskust
kasutama professionaalselt , või
liMsalt,,lähevad lõhki" — ei sobi
enam omaväheL Nendel põhjustel
oli laululine osa Festivalil kasina
võitu, ei olnud Avo Kittaskit ega
ka Lindau õdesid. Andres Raud­sepp
ja Urmas Kärner olid meie
i^vähesed rõõmustajad ja käis nii­sugune
jutt, et ka Urmas olevat
juba saanud professionaalse pak­kumise.
Eas me ei peaks tulevikus
ümber orienteeruma organiseeritud
(see ei täSnenda laulurõõmu puudu­mist!)
gruppidele laulukooride
väikeansamblitele?
Lembitu mõõgamehed (nuiame-he-
õpipoisid) kwltiveerisid pätti
musta koridori trellitatud ukse ta­ga.
Kogemus— eestlased Oli usk­lik
rahvas ega pea patust suurt lu-g
i . Või polnud patt küllalt magu­sasti
serveeritud. Otto Rannamäe
näitas oma nikerduslamsti ja pUust
loomaaeda, kandleid elektroonilis­te
tapp-instmmentidena, gaidi- Ja
skaudilipkonnad tutvustasid oma
tegevust. Kõik need väljapanekud
olid meeldivad ja õpetlikud. Kas
ei oleks põhjust toimida nägu te­hakse
näitustel — et väljapane­kuid
ka alahinnatakse. See annaks
asjale Ü5ie mõtte juurde,
Festival ühe skautliku üksuse
vastutusel oli omamoodi ühiskond­lik
test. Vancouver pidi ESf 0 '84
korraldamisest loobuma kohalike
jõudude vähesuse pärast. Kui
peaks juhtuma, et Suur-Torontos
ei ole küllalt tahtelisi inimesi suur­ürituse
korraldamiseks, siis võiks
selle::
mustes, siis ei ole mingit konflikti litsenud usaldus vahekord.
Ameerika Hääle saatepolütika ja
eestikeelsete saadete kuuljate pea­mise
hei.
Poliitüiselt tundlike originaalsete
on üks. vähestest USA ametiasutus­test,
mille eelarvet ei kärbitud,
vaid pigemini-tõsteti tehniliste va-.
kuulamise motivatsiooni va- P"Ü«1 öle- tõhustamiseks. Ka eesti
musi konsulteerida ja informeeri- toimetuse täiendamise probleem
on lahendatav. Toiinetuse tööpin­get
kergendab teadmine, et eesti.
mis võimaldab - uudiseid värske­malt
esitada. :
Sellega seoses tõsteti ühtlasi toi­metuse
koosseis üheksale seniselt
kaheksalt, samaaegselt suuren­dades
kaastööliste eelarvet.
K. Laantee [ütleb, et kõige suu-ifemaks
probleemiks on uute kvali­fitseeritud
toimetuse liikmete leid­mine.
Eelistatuimad oleksid USA-s
VES/A.P,
Ala<t es 5p. jaanuarist sH .aw. laienda- da,' et na,d Üllatuste ees ei seisaks.
^- rr 1.^-^ x?^^^i^ K. Laantee otseseks ülemuseks on
tl eestikeelseid saateid Eestis kuul- ^„ ^. f rr tr i f i o - - — Ö — * " " - — . . . ^ ^ K ^W
dava 15-minutüise hommikusaate , \ . T T ^ S-^f ^f^^^f.f^ saateid kuulatakse ja hinnatakse
võrra, lisaks-kahele pooletunnüise- ^''^'f tunneb Nõukogude. Ludu ^^^^ ^^^^^^^ ^^^^
le õhtusaatele, millega eesti saate ]^ Ma-Euroopa kusimusi nmg kel- ^^^^^^^^ kindlustamisel,
• PTtri lega on selletõttu kerge kõmmuni- , , , , '
aeg päevas tõusis 75-le minutile 3a ^^"^^.^^ tähendusrikkad nu USA vabaduse
ideaalide kui ka Eesti rahva seisu-
ErUiseks eeliseks on asjaolu, et kohalt.
Euroopa osakonna abijuhatajaks
on eestlane Vello Edermä, kes on
eriti abivalmis olnud nõuandjana
keeruliste adniinistratiiv-problee-mide
lahendamisel ja igati osa- Uus aDHÜu" '
konda abistanud. • / ' -^^ v-' v : ^
\ Hiidlaste teadete vahendaja
Küsimusele, kuidas aga saated „Hiiu'* on oma kolmeteistkümnen-sü^
dinud ja hariduse saanud USA on Praegu kuulda kodumaal, vas- da numbriga märgatavalt pakse-kadanikud,
kes on suutelised raa- K. Laantee, et lühilaine saated maks kasvanud. Otseste teadete
dio-kirjutaja ja teadustaja eesti ®i ^le kunagi sama ' selged kui kõrvale on kogutud palju materja-keelc
eksamit sooritama CS-9 ta-.^^^k- või pikal lainel, kuid möödu- li kodusaarest ja selle inimestest,
semel. Praegu on neli vakantset nud augustis taas-alanud VOA saa- Toimetus oipalt poolt annab soo-kohta,
kuid koha täitmise protse- ^^^^ segamine N. Liidu segamis- vitussõnu eeiolevaüe killamängude-duur
on võrdlemisi aeglane, kuni Jaamade poolt takistab eriti saade- le, siis tullakse kohe, alguses oma
aastat nõudev. ^® kuulamist suuremais linnades, muredega väljaj antakse uudiseid
Eesti saadete toimetusse kuulu- "^^u Tallinnas, millede ümbrusse hiidlaste tegemistest J a liikumis-vad
toimetaja Ilmar Mikiver, toi- Paigutatud kohalikud segamis- test, kirjeldatakse praegust Kärd-metusliikmed
Ilma? Külv^et, Ive Jaamad, nn. „ground wave jam- la kohvikut, ajalooline ülevaade
Patrason-Leesment ja Evald Roo- ^^^^ statibns". Ka segab N. Liit ,JCärdla Kõrgema Algkooli õpilas-saare,
kõik kauaaegse praktikaga. ^^^^^^^ ^^^^ ^"S^^a raadiojaama ühing'', E. Vrageri jutustus „Soo.
Osalise ajaga töötavad endine ju- nihutamisega meie lainepikkusele, mest soola toomas*',, H. Pussi
hataja Voldemar Veedam ja endi^ ^"^^^ "^^^^^ ^^ateid ikkagi saadete „Metsa osa hiidlaste elatuses",
ne produtsent Asta Türner-Rice ^^^^^^^es^ ^^^^^amisest,, arvesta- „Üht-teist Hüumaalt", mitme hiiu
ning peamiselt teadustajatena Tiiu Pä^v kuulab meie saa- luuletaja värsse, A. Pakri „Paar
Ling ja dr. Tõnu Parming. . vähemalt 10% Eesti elanikest, tundi Kattegatis", paatidest, ,,200
Korrespondentidena ja eriala ^"^^^ ^^^^^ Just „tea- aastat reigiroptslaste küüditami-kaastöölistena
on rakendatud ar- duslikke" uurimusi tehtud. Nähta, sest", Piilu „Reigirootslaste sisse-vukalt
eesti teadlasi ja vaimulik- ^^^^^ avaldab objektiivne ja usal- rännust Hiiumaale", H.T. „Hiidlas-ke.
USA-§, Kanadas ja mujal. ^usväärne. informatsioon mingit te Seltsi, naisring kolmeaastane",
mõju vabamale ja' iseseisvamale „Hiidlaste Selts pidevas töös elu-la.
Nelikuni- ^m^oõhtkleemmi ssealea,d ektuen a seNg.a mLiiist ekksu luktaubi r„õHõimiusmalata tualjeavloikoksut ", jaE , vaVlitrsaegmeri-i
mend noor- ja vanameest on üsna USA saadete saatmiseks! sest", lõpuks ka 'looke Abrukast,
Saadete kohta pole otsest kriiti- mälestuslikke nalju ja järelhüü-
HEINO JÕE kat Eestist tulnud. Kuid Eesti va- deid.