Vaba Eestlane, October 30, 1968

              1!
t
- #h
rm
'il 1J
wimmmmm
- -- '"
Lk 4 K- r-
SUgavas kurbuses leinavad
leinas
Korporatsioon
Toronto koondis
MELÄNIE
IJoris
Paul
Siegfrird
Herman
7jr Heino
Arno
Armast vilistlast
ERNA EICHE
surnud 15 oktoobril
mälestab
India
Armast
Edithit
leinavad kurbuses
Leida ja Klk Järvi
Asta ja Artur Kaigas
perega
Sinu päevad ei
pudenenud põrmu
Ara ei voolanud
kui vesi !
mmm1 H
ixsii Kv-iirm- u vi pLiruti kogudus
817 Mt Tleasant Kd Toronto 12
Kiriku tel HU 3 5847
Op Osknr Puhm
Õpetaja tel HU 3-U- OI
Hirmick Crec Toronto 12
Usupuhastuhpüha jumalateenis-tus
pühapäeval 3 novembril kell
11 hommikul Mängib Vaimulik
paunakoor A Liivoja juhatusel
Samal ajal pühapäevakool Leeri-koor- i
harjutus kell 10 hommikul
Pärast jumalateenistust näite-müü- k
kiriku korvalruumes Rik-kalik
loterii Einelaud kogudue
naisringi korraldusel
Jumalateenistus pühapäeval 10
novembril kell 11 hommikul
Kuulake raadios luteriusu saa-det
pr
(The Lutheran hour) igal pü-hapäeval
kell 930 hommikul lai-nel
AM 1400!
r TOKONTO EStMENE EESn
UV-LL- T USU KOGUDUS
Vana-Andre- c kirik Carltoni Ja
Järvise nurgal
Otmar Tello 90 ttclsiie Dr
Tel 489 7723 Kirik: 923 5172
Usupuhastuspüha jumalateenis-tus
pühap 3 nov kell 11 hom
Pühapäevakool
Koguduse loterii pühap 10 nov
algusega kell 3 pl 3
õpetaja kõnetunnid Igal teisi- -
päeval ja neljapäeval kella W ja
õhtul kiriku käärkambris muul
!
LINNASt
oIdrmar Erule perekonnaga
Härm abikaasaga
Kadarik abikaasaga
Prcem perekonnaga
Itist abikaasaga
Sepp perekonnaga
Vare perekonnaga
-SANDERit
1968 New Yorgis
k
MURRAY L
N EWB IGGING
MATUSEMAJA
733 Mt Plisant Rd
(Peetri kiriku juures)
TtUfon: HU 9-81-
11
Abiks kodustele
töötajatele
E Abistamise Komitee oma
ruumides Eesti Majas Torontos
'üritab k a vahendada kodutöö- -
tajald Ja töötellijaid
Kuna meil see põlvkond eest-lasi
kes omal algatusel järele
pääses vabadusse on nüüd küp-sesse
eluikka jõudmas Ja osa
neist on vanusepanslonile siirdu-mas
siis on suurenenud vajadus
oma Järelejäänud eluiga sisusta-da
mingi huvialaga Mitmed nen-de
hulgast on osavad käsitöö või
muu rakenduskunsti alal kuid ei
suuda oma töödele leida turgu
See asjaolu on siinse masspro-duktsiooni
Ülekaalu Juures mõis-tetav
Teiselt poolt tarbijaid kes igat-sevad
individuaalsemaid esemeid
kuid neil ei ole kontakti töötaja-tega
Selleks olekski vaja kontak-ti
luua tellija Ja tootja vahel
Kuigi Abistamiskomitee on
käesoleval aastal palju tööd va-nadekodu
rajamisega üritatakse
siiski ka eelmainitud kodutoode-t- e
vahendamist Alates k a no-vembrist
vibib E A K-ruumid- es
Hilda Lepni kellele mõlemad
pooled — nii töötajad kui telli-jad
— võivad oma soove avalda-da
Saadud informatsiooni kasu-tatakse
shs edasise vahenduse
loomiseks Pr Lepini on komitee
ruumides esmaspäeviti kella 7-- st
kuni 830 õhtul
EAK Juhatus
TOKONTO KESTI AP-ÖIGEU- SU
KOGUDUS
Praost E Lepik
R R I Mono Mills Ont
Tel 112-519-941-43-
09
Pühapäeval 3 novembril kell
pj surnutepüha jumalateenistus
Feetri itirikus Armulaud Teenib
Jutlustab õpetaja E Lepik Lau -
lab koguduse laulukoor hr C
Raagi juhatusel Laululehed
VABA EESTLANE kolmapäeval 30 oktoobril 1968 — Wednesday Oct 30 1968
Muuseumid „unusavad" venelaste hävitustööd
Pilk linnamuuseumitele N Eestis
Kommunistlikus propagandas silmapaistva koha omavad ka linnamuuseumid Eestis on neid
kolm: Vana linnamuuseum (Leningradi mnt 2)AIIlinna linnamuuseum-(Pik- k tän 70) ja Tartu
linnamuuseum (Oru tän 2) Teistes linnade ttgutsevad nn rajoonidevahelised koduloomuuseu-mi- d
Vana linnamuuseum avati aastal 1919 Muuseum asuvat praegu ühes Hermanni kindluse ter-ritooriu- ml
paiknevas ajutises hoones Osa ekspositsioonist (töö-- ja tarberiistad Jahipidamis-- ja
kalapüügivahendid) kõneleb Narva minevikust osa aga püüab näidata kuidas toimus eestlaste ja
venelaste „ühine" võitlus välismaiste anastajate vastu Vanadest leidudest väärivad märkimist sil-ma- ga
kivikirved kivist nooleotsad ihumiskivi luuharpuunid ja naasklid savinõud ning merevai-gust
ja pronksist ehted
Venelaste ülistamiseks esine- - Muuseum asub Paksus Margare-- 1 mis mitte ühtki pilti Küll esine
vad muuseumis Ivangordi ehk selle
Jaanilinna plaanid joonised fo- - nes Kiek in de Köki tornis ja
tod ja maalid Kuid ei puudu ka raekojas kahes ruumis kus asu-Root- si
ajast pärinevad esemed ja vat ka alaline näitus „Vana Tal-üriku- d
Narva hõberahad kasi- - linn"
tööliste lipud jne)
Kommunismi käsitlevad doku- -
mendid näitavad et augustis
191" oli Narva KP-- 1 783 liiget
See on kinnitus kui ohtlik oli
Narva meie idapiiril
Uks muuseumi osa käsitleb ka
Narva Punakaardi Ja Eesti „töö--
rahva" kommuuni tegevust Aas- -
tast 1944 pärinevad materjalid valik kaevamistelt leitud esemeid
püüavad esitada tõena seda valet ikedervarte kettaid pronksist li-e- t
Jisaks tööstusettevõtete pu- - nikunõelu jne)
rustamisele lasksid hitlerlased'
õhku Ivangoroodi kindluse Her- -
manni lossi Ja Peeter I maja ning
süütasid lõpuks linna kus säilis
eseme)
münti)
Narvas
EINO
sügisel ar-vukalt
hiliseid
Tul-pide
taimede
kõneleb jumala
heitmas Apollo
maadel
näi-teks
sügisel pärast
õlgede õlgede
panek
See
lähistelt
ja Nõmmelt
selgub
teostatud
ja
olemas
ka teadaolev
aastast
Modena
puudu ka Tallinna
tooteid
samuti
ja
timuka
ajaloost
2 ehitustest Narvas keelne kiri milles tühistab
elanud 32000 inime- -' rikule kinnisvarade kinkimise
sest jäi kohale ainult keelu Samuti on
See õhkimine ja põletamine on Taani kuninga Erik Klippingi
mille kommunistid ri millega kinnitati Tallinna kar-esitava- d
raamatus Eesti jamaade piirid aastal
muuseumid" sest me ise nägime lisanduvad jüriöö ülestõusu
kuidas venelased hävitasid materjalid või-va
mu kunstipära--
Narva fondides selt treitud ja nikerdatud valit-oleva- t
üle säilitusüksuse suskepid tsunftilaekad
tähtsama" dokumendina muu-seumis
aastas 1 detsembri
Erilist tähelepanu väärib meisse--
ni portselanesemete kogu J
600 vene pronksmedalitel
kollektsiooni medalit) XVIII
sajandist pärinevate vaskmünti-d- e
kollektsioon Ja
XVII sajandil vormitud
hõbemüntide
Tallinna linnamuuseumis mis
asutati juba omariikluse ole - j
vat praegu 29634 eksponaati
KURIS
Aiandus
Istutame hüatsinte
Kevadel õitsevad sibullilled istu-tame
Müügil cn jälle
vanu 'ja uusl'sortemadalaid
ja kõrgeid varaseid
Krookused ja lumekellukesed-pannaks- e
maha oktoobris nartsis-sid
ja hüatsindid aga oktoobris
või novembri esimesel poolel
istutamine algab oktoobris ja
kestab kuni maapinna külmumise-ni
detsembris Istutamist
kaevatakse aiamuld sügavalt ja
lisatakse kondijahu 3 kuni 4 naela
100 ruutjala kohta Korralik maa-pinna
ettevalmistus Ja suurte si-bulate
kasutamine kindlustab ke-vadeks
suured Märgadel mu-ldadel
pole slbullilledenagu paljude
teiste kasvatamine võima-lik
ühed vanemad ja legende te-kitanud
sibullilled on hüatsindid
Hüatsindid oma noor-mehelt
Hyacinthus'elt Muinaslu-gu
kes oli päikese
Apolloga
tõotas et noore Haeinthus'e ve-rise
surma mälestuseks
kevadel Jalgtee läbi hästi lõhna-vate
purpurpunaste kevadlillede
Sibullilled hüatsindid kasvavad
Vahemere metsikutena
aastal esimesed Hollan-disse
Hollandlased on sellest
alates neidaretanudjakasva-tanu- d
Tänapäeval on nad üld-tuntud
paljudel Hüatsin-did
on kergesti kasvatatavad
soojemates pllrkondaes nagu
Vancouveris Ontarios
põhjapool Torontot ja ka Toron
tos külmemates kae--
! takse maapinna kül- -
ma hüatsintide peenrad kerge
1 korraga Enneaegne
meelitab hli -
ri
tas Ja juurde kuuluvas
näitus esitavat arheoloogi-lisi
leide Tallinna Sahal-t-
Kurnalt
Ka et aastail —
1953 arheoloogilised
kaevamised kinnitasid et linnus
asula olid Toompeal ning selle
Jalamil juba 11 sajandil"
Muuseumis olevat eksponeeritud
Tallinna linnamuuseumis asub
vanim ürik Talun- -
na kohta — 1237 pärinev
piiskop Wilhelmi ladina--
Kuid ei kä
sitöömeistrite esitavad
väljapanekud sellikir-ja- d
aastast pärinev Tal-linna
mõõk
Uuemast olevat ühe
vaid prots ta ki-194- 0
aastal
kaks" ekspositsioonis
ki-suuri- m
vale
NSV 1265 Neile
Nar--' Tsunftivanemate
j sümboliseerivad
linnamuuseumi
6000 ning
1924
(üle
(298
(1660
kogu
ajal
ning
Enne
õied
said nime
ketast
tekib igal
ääres kust
1570 toodi
ajast
eriti
jne- -
kasvukohtades
mist
kahjustavaid
hoo- -
1952
1523
veel
ülestõusu plaan Kuidas venela
sed aastal 1944 hävitasid Tallin-na
selle kohta ei esine muuseu
Hüatsindid on müügil 6 erinevas
suuruses Lillepeenras kasvatatak
se edukalt kõiki sibulaid sissearva - '
tud ka eelviimane (Bedding Size)
suurus üldiselt on teada et mida
suuremata sibulaid kasutame seda
suuremad õied kevadel saame Sl- -
bulaid istutatakse 6 tolli sügavus
se ja 6 tolliste vahekaugustega
Neid on kollaseid roosasid nu- -
seid valgeid ja siniseid nii tuge- -
vates kui ka nõrkades värvides!
Hüatsinte võib kasvatada müüri--
del treppide kõrval seealillede
kui ka suvelillede peenras iluaias
majaesisel aiatee ääres Jne Nad
sobivad lillepeenras kokku võõras-emade
kannikeste Ja meelespea-dega
Valida tuleks ainult kaks
või kolm värvi hüatsinte ja sobi-tada
need kõige enam meeldivate
teiste lilledga Kontrast saab lil-lasid
või siniseid a kollaseid ka-sutades
Valgeid ja roosasid va-riatsioone
kasutades saavutame
kokkusulavuse
Sibullillede lihtsad õitsevad gru-pid
annavad meie iluaiale ja ko-du
ümbrusele mõjuvalt kauni vär-vingu
E Kuris
Mardi küüned
külmetavad
jooma pärast on kohapeal
tel Kõik ja nende söb-rad
(päritolule vaatamata) on tere!
tulnud
vat muuseumis aga Tallinna taas
tamisraamatud ja taastajaile an-tud
aukirjad"
Alles olevat ka 1422 aastal asu-tatud
raeapteegi esemed — rohu-pur- k ja uhmer Samuti asuvad
linnamuuseumis nüüd ka Tallin-na
kaupluste vanad toredad sil-did
Näiteks krooniga kringel
Laiast tänavast veiniaam Viru
tänavast ja Florelli kalakaupluse
silt mis Joonast vaala
lõugade vahel Kuid huvitava kol-lektsiooni
moodustavad ka vana-aegsed
mõõduriistad: toobid
karnitsad külimitud viinapeek- -
rid marga- - ja küünarpuud Sel
lele lisatakse et suurepärased
vanaaegsete sõjalaevade mudelid
pärinevad Mustpeade vennaskon-na
kogust Mihkli kirikust ja
Meremuuseumi kogudest" Muu-seumi
väärtuslikumaks osaks on
vanade relvade kogu ja arheoloo
giline fond milles rohkem
500 eset Kuid ainulaadne on ka
raidkivide kogu Ja mündikogu
milles ligikaudu 3500 raha
Tartu linnamuuseum loodi al-les
aastal 1959 Sinna paigutati
siis ka need esemed arvult um-bes
2500 leidu mille andsid aastail
1956—1958 teostatud väljakaeva-mised
Toomel Nagu kommunist-likus
süsteemis ikka nii leiavad
ka Tartu linnamuuseumis rõhuta-mist
„Tartu sidemed Vene alade-ga"
Vaigitakse aga kõigist vene-laste
hirmutegudest ja sellest
kuidas venelased mit-mel
korral Tartu üldse olevat
JTartu uues muuseumis esemeid
- ja ürikuid Juba kokku üle 12500
Teaduslik uurimine
kujundab kõrgekvali-teedilisi
B-- A saadusi
Enne kui B-- A saadusi turusta -
takse British American Oil ben-itori- s asuva templimasina ka
silnijaamades või müügikohta- - nad saavad ametliku postitexpü
des on need garanteeritud pika- - koos kuupäevaga Ja tekstiga
ajalise uurimise ja kujundamis- - BALTIC STATES
töö tulemusena 1918—1968 — III 2--
Iga klient saab teaduslikust in- - 3 NOV Nimetatud loosunfes-vesteeringus- t
kasu mis toimub pel on seal olnud kasutusel Jtiba
B personali poolt kompanii 1 1 oktoobrist alates ning voetakse
Uurimise ja Arendamise Kesku- - ära näituse lõppedes
ses asukohaga Sheridan Nende templitega varustatud
umbes 20 miili Torontost lääne ümbrikud ja kaardid kujunevad
suunas Selles mitme-miljon- i dol - larilises keskuses töötab 150 ini- mest olles suurenenud poole võr-ra-
- võrreldes 1964 aastaga mil
see avati Teadlasi tehnolooge
lenniKuia ümbritseb moodne
spetsiaalne sisseseade selleks et
t00ta kõige väärtuslikemaid maa - õli saadusi
Nei hoonet Uurimise Keskuses
sisaldavad analüütilise- - petro- -
Reemilise keemia parandusme- - 'netluse Ja maaõli saaduste uuri
mise osakondi et välja arendada
kütte- - ja tööstusõlisid määrdeid
asiaiai ja teisi erilisi produkte
le UkuoendtroplrlioldeukJatidedaasliluavraedndaramnigsee-programmile
et sellega kindlus- tada täielikku usaldusväärsust
Sageli mootorid Jooksevad peata- matult päevi ja isegi nädalaid
et tõestada käigukasti automaat
transmissiooni kahe-taktilis- e mootori õli vastupidavust ja toi- met
Kütteõlide täpne koostis toi- mub oktaani setaani ja sõidu-proovide- s et uurida põlemise
puhtust eelsüüdet ja karburaato-ri
Jaatamist Dünamomeeter
omakorda kontrollib mootori
võimsust paigalseisu asendis lm
ru loo-miililis- es tunnikiiruses
saavutada vastupidavust ieasusm-- Saarlaste ühing Torontos kor-- ses sõidutingimuste
raldab saarlaste mardipäeva kok-- ' A kõrgekvaliteedllised pro-kutulek-u laupäeval 9 novembril j duktld nagu 98 ja 88 bensiinid
Eesti Majas Mardiõhtu algab kell'on B--A Uurimise Ja Arendamise
630 Kuigi Mart ei tule sööma keskuse töö otsesed tulemus
ega
kui
või
Näiteks B-- A super-dut- y Durafilml
saaaavad nii joogid kui ka suu- - °" Kujundati kahe-aastas- es uuri-plste- d Tants toimub orkestri saa-- ml$ ja proovimise töötulemuse- - saarlased
kujutas
hävitasid
BALTPEX
Park!
lna -
Tungides ikka süravam! m
õli omadustesse Ia
Torontos Peetri kirikus abielh sid Esmo Pikk ja Haide Jukk
Foto: T Siid
Balti margi ja
rahadenäitus
#
cIALTIC STATES
1918-19- 68
IZI BALTPEX
2-- 3 NOV
Eeloleval nädalalõpul toiaä
Toronto balti filatehsthke selts- -
! de korraldusel ühine näitus k
me riigi 50 a juubeli ja esjes- - te markide valjaandmise tähi-stamiseks
Näitus on kahepäevaaj
Ja peetakse leedu kinkureajaj
1011 College St idapoolne tab
keldrikorral) Laupäeval 2 no
vembril on naitus avatud ke'Ji
12 kuni 9-- ni õhtul ja pühapäevi
3 nov kella 930 kuni 6 d L Xii
tüse avab Ontario valitsuse in#
minister Yaremko Sissepääs
maksuta
Näitusel on peale kolme Balti
riigi markide ja rahade esitatud
ka mitmesuguseid teiste maade
objekte Ja tõotab saada igati ss-mekesin-e
ning huvipakkuv
Külastajaid peaks huvitaaa ka
müügilauad ja näituse „pos:kt
tor" Ürituse puhul cn välja as
tud eriline mälestusümbrik ruut
postkaart ning näitusel postita
tud saadetised tembeldatakse tk-tüs- e
mälestustempliga Lisab
sellele lähevad kõik kirjad ja
kaardid läbi Toronto peaposto
kindlasti hinnatud kogumis-j- a
' mälestusesemeteks
1 Neil kes ei saa näitusele tu
on võimalik kirju a Kaane ew
da aadressil H Maeste 30 Pasa
dena Gdns Toronto 9 Ont Had
20 centi
' Toronto eesti filatelistide selts
loodab näitusel nali ica rohkear--
vuliselt külastajaid ers-ast- e fc- -
gast
Kotkajärve Komitee
uues koosseisus
Toronto Ersti Skaudisõ?ra&
Seisti juhatu tep muudatusi j
täiendusi K-K- aiäne Kosutee
koosseisus kurt kuuluvad: es-imees
ja organi --sioonala juh
taja Heino Jõe ametmees skin-sõpr- ade
ala ju-hataja
seast ja termilise
Ülo Vastopa abiesisees
skaudljuhtidest ja sidexees W
üksustega Enn Kiilaspea Ma:
dusjuhataja Egbert Runekow-k- u
pereema Hilja Jukkuaa--_
tekt K Meipoom oajandusranf-Kon- sa
Leemets ja loodnslu
juhataja Ülo Soots Estedsj
skautide organisatsioonist w
vad komitee juurde noortel
ja lipkondade Juhid
AJdaAe kaaa et
VABA EESTLANE'
lodult" leviks kõikidesse eei
-
uurijad kemikaalide Ja J ?J
imikaalide väljaarendus
leiaksid kasutamist Ti - i hI tualef- - j £"r
SitSjiStff