1982-02-09-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
] ' . Nr. n, ^ i
ipietitaar
Euroopa riilddele on jÄ
eti mõistmatäs ÜSA pre-onald
Reagani poliitiSca
4 Need on seotud Poola
ünatud sanktsioonide ra-ga,
millega Reagan on
ka Euroopa riike kaa^
^eed on aga mitmesngus-stel,
kus mitte ülcsnes po-äduslikud
sidemed N. Luud
tõrjuvad ja katsuvad
näha erapooletute süma-eile
on üsnagi seletamatii;
polütika kahepalgeUsns.
ka osale ameeriklasile om
suguseks probleemiks. Pi-sellest
kirjutati V hiljuti
a Ühendriikide ajalehes
fork Times", kus kogu
li väga põhjalikult analiiü-sutakse
siiski mõista pre-ümaseid
samme.
, et kui president Rea-das
oma vapustavad seisü-oola
sündmuste puhul, siss-'
is kõigi inimeste eest; Ta
oli näinud kuidas ,,toore§
vitas vabaduse orase" ja
ntas ameeriklaste sügava-hdeid.
Kõik lootsid, et nad
lidagi rohkemat teha Poo-rrä
kasuks, kui vaid süü»
nai oma aknal,
endi vapustav kogemus cli
mestamapaneva valikuga,
elepanek pole sugugi Pop-ka
alavääristamine^ vaid
e teistele samaaegseile
olletelej mis tegelikult on
agilisemad ja inimlikkust
ilavamnd. . Ajaleht loetleb
ipunkie.
n süüdistas Poola ameti-
,tapmises, massarreteerimi-koonduslaagreisse
sulgenuks
teme valitsus maailmas
anud mitte seitse, mis on
vrite ametlik arv sõjas§i-^
Iga Poolas, või kakssada,
iises rapordis nimetatakse,
indeid oma riigi elanikke,
alitsus asetseb Ameerika
de tagaõuel ja JReagani
pole öelnud ühtki halba
lUe tejgevuse kohta,
ik on Guatemaala. Möödu-ai
avaldatud rapordis Am-femational
märkis, et va-liitillste
mõrvade kampaa-
Bda riigi president Rome Lu"
rcia isiklikult juhatab, on;
ud peagu 5000 guate-se
^surma viimase kolme aas»
luL Inter-America Inimõi-omisjon
tõdes, et valitsus;
suures osas ebaseadusli-tud
hukkamiste eest.
emaala valitsus on võimul
A poolt organiseeritud või-isele;
See kasutab USA^
õukogude relvi. Selle riigi
, mis praegusel hetkel on
ai veriseim maailmas, võiks
a moraalset hirmu või vähe-uret
ka Washingtonis.
on Reagani valitsus tel-uatemaala
suhtes? See saatis
ma erisaadUcu kindral Ver-alters^
i, kes ütles, et Ühend-tafeavad
amult aidata valit-abu
ja vabaduse" kaitsemi-e
tühistas relvaekspordi kee-ües
Guatemaalale 3,1 mil-lollari
eest maastiku- ja veo-
. See saatis maailmas teeni-
SA diplomaatidele rapordi,
ärgiti, et äärmuslased ähvar-
Guatemaalat
mõtelge Argentühale. Viivile
aasta jooksul on vähe-
5.000 elanikku „kiadunud".
d arreteerisid nad, pimasid
tsid lõpuks lennukeist alla.
jlmalt on koheldud sealseid
Haakriste on näha vanglais
akambreis.
la Reagani valitsus on tei-
;entüna suhtes? küsitakse,
(unud märtsikuul ta tervitas
endiks valitud kindral Do^
yiolat. USA katsus koostöös
itiinaga leevendada LRO koil
poolt avaldatud kriitikat
Iste kadumise iile. Reagani i
lad on teinud oma parima
Ltes ühe Argentüna fasbismi
la ohvri Jacobo Timmer-nime.
Välisminister Alexan-lig
tõdes, et Ühendriikidel ja
ifnnal olevat ühiseid väärtusi
raiselt „usk Jumalasse".
[i mõtelge Tshiilüe. Selle sõ-haarasid
võimu vasakpool-puid
põhiseaduslikult valitsu-teda
USA oli CIA abil kat-
[ võimule pääsemisel takista-
^^resident August Pinochetti
(Järg lk. 3)
\
. 11 VABA EESTLANE teisipäeval, 9. veebruaril Tuesday, February 9,1982 Lk. 3
maa trnrrtnr
VAl^VEARST
N Ä D A L A L Õ P U L
13. ja 14. veebr.
dr. H. Tari, tel. 922-3824
I. ja 21. ve^br.
dr. T.§äuks, tel. 461-0911
HvKIRIK
'iisuranc®
Agency
KIMPLUSTUSED
23 WEŠfMORE Dr., Süite 201
Rexdale, Ont. M9V ZYl
Tel. 7454622
m
C9llliillillliliiillillllllllllllflliliillililillllllliiililllililliSIII
KAI K Ä Ä R ID
MAAUD MÜÜGIL suures valite.
Helistage ette 225-5595.
390 Prpcess Ave., Wülowdale
iHiiiiiiuuniiiiiiiiiiiiinniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinui
Kaitiüientaar
(Algus lk. 2)
valitsus saatis Washingtoni agente,
et mõrvata endist välisministrit Or-lando
Letelleli ja keeldus kuriteoga
seotud süüaluste väljaandmisest.
Mida Reagani valitsus on teinud
Tshiili suhtes? Möödunud veebruaris
see tühistas TshiiUga kaubitsemise
piiramise keelu, mille president
Carter oli seadnud, kui Pinochetti
valitsus ei nõustunud koostööks
Lefeliere mõrvaloo uurimisega.
Reagan aga kutsus Tshiili kaasa
ühisteks laevastiknmanöövreiks,
samal ajal ise ägedalt rahvusvahelist
terrorismi süüdistades.
Reagani valitsuse LRO suursaadik
Jeane Kirkpatrick oU külaliseks
nii Tshiilis kui ka Argentünas.
Ta ütles, et need riigid võivad anda
head nõu Kesk-Ameerika riikidele
õpetamisdu, mida teha parti?
sanidega või geriljadega. Kas tal
oli mõttes relvastamata tsiviüisikm-.
He mõrvamine?
Või mõtelge kasvõi Salvadorile.
Reagani valitse esimene algatus
oma välispoliitika alal oli sõjalise
abi saatminet Salvadori juntale ja
vastasrinde kuulutamine märgatavaks
kommunismiohuks. Valitsuse
sõjaväeüksuste julmused, massmõr-vad
kaasaarvatuna, millest räägiti
laialt, ei äratanud mingit kriitikat
; Washingtonis. Kui kolm katoliku
nunna ja üks tööline mõrvati, oletas
Haig, et ohvrid said surma
vfeib^lla katsudes ületada teetõket
jav^õisid tulistada oma mahalask-
Mihkf llligr yiliM^^
hdisalvedises
Kaastegevad; Toronto Sümfo
niaorijester Peter iPäulM^
Toronto Ei Mees- J a Segakoor U. Sümfoonia poeem „Jaaniöö"
Kooki juh. Lootus K. (1910) algab itid^
Lindau juSä. Ja Ühendkoor et teitrastikalt >
digi Jiih. Solistidr ^õ^^
sopran, Irene Looste ja
na Želenka, :tshello, P.P/ Lüdigi seUejärgsedtv,M ^
kiavensajiteli Heütehn& Iii- meenutavas finaalis hajüdav ^
niäsk ja M. Grosby. Stereo COX; Kuiistitehniliselt õnnestunumVcm
^'m.--X ^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^ ^
Lisaks Talliimas väljaantud Zelenkä rijitenšiivne; s^^
,iEõorilaülude kogule'* Ja m.a. kaemus ja meloodüine taispoogen
kontsertaktusele'Eesti Majas kantileenis on h klaveri-:
teostus Toronto muusikaring^ säaae( eriti mmiskertsö osas) ta-
. de ja helilooja muusikajuhist poja bav.K^
Peter Lüdigi initsiatiivi selle lõpuosas Ilim^
tuslikum kontsert Torontos (nov. kromaatikat ,jEärlitepüüdjast".
.1980) läbilõikelise salvestusena Vokaalloomingust on jäädvusta-
Toronto Eesti Meeskoor ©sinemas oma'iue p M Charles Mpperi juhatusel hiljutisel Eesti Majas peetud * Mihkel Lüdigi loomingust tema 100. tUd „Linda laul*' ja v,Läpsepõlvös*'
pop-kontserdil. Foto: Vaba Eestlane
Üks noormees otsib pruuti
Jdak J ä r v e ja kaksteist kaufiitan
Möödunud aa^ta lõpul lugesime ajalehest kuulutuse uuelaadse kaleiadrl „ESTONIAN GIRLS 1982" gestatud meloodiarikkusele.-See on "^^^^gj^"^^ rootus"""R 'Yindau
Ilmumisest. Jaak Järve - kalendri väljaandja - tegi eesti seinakalendri, mülel iga kuu pildiks on noor Pärnumaa põlismetsade keskel Laevnik" (Toronto E
ja nägus eesti neiu. üks kuu kalendriaastast on juba läüiud ajamerre ja kalender om nüüd müügü oma-, kasvanud M.L. lapsepõlve muinas- 5^^.55^^'' . kasvab"
hinnaga$5.—. Teeme Jaak Järvega Juttu kalendri tekMmisest p
mälestus juubeli puhul.' lüüriliselt sobivas intonatsiooni-
Sellest on äsja valminud kaumUt puhtuses sopran õnne Laikveesi-töödeldud
kaanekaunistusega heli- tuses, „Igatsus", ning „üks pi-.
plaat uusaasta lauale. , sar" alt Irene Loosbergi interpre-
, V , ....1 tatsioonis.
Plaadi kunstdme esmavaartus ^ n ^ ^ •
K u i i - « i , v i ^ 4 „ Koorilauludest on talletatud juu-bgua,
s' eseuruurbe peäerlkaõseiglute vhä"e rlivloikoajale lo]^a«o mhuiiinnv-.- h„üPaonli. sme,k tosao r.i3...h..a^ tr evr"aj^t u „uKn.i ts p]aa rehumni.t,*k *:
tedelt vastu vaatavad.
V,Kui „Estonian Girls 1982" kalender
ijmus, siis leidsid mõned
krütikud, et modellide valikult ja
trükitehniliselt õnnestunud kalend-rü
on ainult üks suur viga — tüdrukud
on kõik riides. Kalendrid
alasti tüdrukutega on populaarsed
poissemehe-korterites ja töökohtades,
kus töötavad ainult mehed.
Rahvus pole tähtis, olgu „estonian'*
või „macedonian", kas süs piltide
või vaatajate poolel. Kalendril ol-nulcs
sel juhul tingimata suur rahvusvaheline
menu.
Eesti kalendrü on selle suure vea
juures ka suur voorus. Jaagu kalendri
tüdrukud ei ole sellest sordist,
kes oma paljast keha avalikuks
vaatamiseks pakuvad. Nõnda
ei ole see mitte seks:kalender, vaid
üks paremat sorti noorte eesti neidude
tutvustamine.
Umbes nagu Inglise kuningakojas,
kus igal aastal toimub debütantide
tutvustamipe kõrgemale
seltskonnale.
. taanne loomulikkus nmg rahvavn-: v \ v • V t. i Y - J :i
- , , siline ,üu, müstlliue tumietesüga- ^«^^^^^ ^^^^ Ä /
tulnud ka Rootsist ja Austraaliast. ,,põiismetsa järv** ja isikupä- p p T'?.' t
Kaugtellimised täidan posti teel. ,ase osavusega töödeldud huumor ^'P- ^""^'^^ ^^^^^^^
I ' Kalender on müügil ärides ainult ^ j ^ . ^ ^ hunt*') Selles peegedub Käesolev, puht pmaloomingulme
I I Kanadas: Vaba Eestlase toimetu- ^^-^ eesti idioom* ja hing. Selles tun- ja rahvuslikult klassüine helisalves-
I ses, Abistaipiskomitees, Poko ja ^^^^ iseennast kõigi rahvusroman- ^us on hinnatavaks kunstikaubaks.
;1 Rooneeme ^rides, soome ärides ^^^^^ noolrusulmadega. P^^^s omama iga eesti kodu,
' Design Products ja J i nn Home Ba- ' nü endale uhkuseks kui ka eesti,
kery, Scandinavian Shop, läti lUle- Kava on variatsioonirikaš ja köi- muusika tutvustamiseks väljaspoö-äris
Grardenia ja Meie Elu toimetu- tev. Huvitavamaks uudiseks on i ^ . -
ses. Kõikides müüakse nüüd 5 dd- siiski selle sümfooniline osa^ Juba vVES/J;K;'|
lariga." Avamäng-Fantaasia (1906 Vane- '
. . . ^ .-JJ muise avamise puhul loodud) pa- *
„Kas kalender om otsaga jõudnud y^^^ müstüises sonoorsuses 0 Eestlaste Esinduse Kultuuriosa-ka
kodumaale?** ^^^^ ^^^^^,^1^ mängisin...'* heli- kond Göteborgis korraldas austus^
„Ma ei ole sinna saatnud, kuid käände temaatikas. Süs järgneb õhtu eesti kirjamehele ja „kuldšu-tean
kodumaa eestlasi, kes selle i^eelpülide tremolo taustal ootama- lele** Märt Rauale tema lOÖ-uda
Siit kaasa vüsid. Ei ole Imulnud, tült elav ,,üles, üles, hellad ven- sünnipäeva' puhul. Avasõnä^^^^^^^^Ä
et vene tollimehed oleksid selle ^ad. . kärnas tabavalt karja- Arvi MooiJ, kirjaniku tütar
ära napsanud,i nagu nad suure in- sevüse (flööt) varieerituna.' Fan- Raud kõneles teemal „Minu isa
nuga võtavad alasti tüdrukute pü- taasia ettekanne Toronto Sümfoo- Märt Raud**, Hüjalvalo laulis ja
^ i te. Minu kalender on seal üheks niaorkestrüt maestro P.P. Lüdigi Peeter Koger esitas deklamatsiooni
näiteks, mulised võimahised on va- juhatusel on dünaamiliselt jõuline ne. '
^ bas maaümas. Ühe auto ostmise ' '
l A A K JÄRVE
Reagan ütles hiljuti: „Meie välisuse
ja meie liitlaste valitsused
on toonud avalikkuse ette moraalse
pahameele Poola vaenajate politseiriigi
taktika üle. Ka kirik on julgenud
rääkida, hoolimata ohust ja
Mrmntamisesf ^ ^ . i
i^eläls sobiks samahästi selliste
magu Guatemaala, Argentiina,
Tshiili ja' Salvadori ametlike julmuste^
hukkamõistmiseks, kuid
USA pole öelnud ainsat hukkamõistvat
sõna nende suhtes* Mõned
liitlaste valitsused on olnud
üsna kriitilised ja kirik on olnud
otsekohene. Reagani valitsus^ on
olnud h^Iakäeline rõhntajate vas--
Täieliku, eesMrjadekohast
inimõiguste maksmapanekut pole
võimalil^ ebatäiuslikus maailmas.
Milliseid eeskirju ameeriklased rik-kunuksid,
nei^ on siiski õigus rääkida
Poola kaitseks. A^a Realgani
sõnadel oleks palju suuremat kaalu,
kui hinnatakse neid väärtusi ka
oma maakera poolel, ütles ajalehi
Ajakiijamk ei nimeta süski üM-Id
väga olulist põhialust. Kaheks
jagunenud maailmas, ühel pool
kommunistid ja teisel pool demokraadid
võ] parempoolsed diktaa-torrii|[
»id, tuleb suurima ohu vastu
vÕidieldes ka neid liitlasi kasutada,
nagu Teises maailmasõjas, kus isegi
N. Liidul oli oma osa liitlasena
]kaksa rääkimiseks. Isegi liiga suur,
maailmale saatuslike tagajärgede-
: asemel,*' ütleb Jaak oma optimisti
häälega, ;,,võid trükkida ühe ka-lleMri—
enese ja teiste, rõõmiiks."
distaja," kompUmenteerin Jaagu Üksteist kuud on veel järel ka-
Muidugi võib kalendrit võtta ka harrastust,, „mäletan su valguspü- lendri kasutamiseks. Kaksteist to-pruutide
kataloogina naisevõtu-ea- te Rootsi suuriaagrist ja redat eesti tüdrukut naeratavad
Ustele eesti meestele, kelle hulka ESTO-st>...** sealt vastu. Kalendrit müüakse
kuulub Jaak JärVe ja tema kaas- Jaak on nõus: „Igal fotograafü omahinnaga. Soovitan osta!
fotograaf Martin Kabal. • on oma lemmikmotüvidr Kuna - EeinöJõe
Kalendri neiud on kõik aktüvse- meü on juttu kalendritest, süs — • •• • . '
tena tuntud eesti ühiskonnas: Need kas ei ole suurepäraseid maastiku-bn
Inga AnderssonStokholmist,vajateid ja veel paremaid met^^^ RahVUSlIkklB
Vivian Pallandi Torontost, Helve made pilte Kanada pankade oriminentikaf
Kalmar Portlandist, USA-st, Kris- kalendritel? Muidugi kui asi te-. „-
tiina Valter, Piret Sarapuu ja Kai gelikuks läks, süs selgus, et veel ETnOgraaTlIIS©
KirsiväU Torontost, Annika Treff- on tarvis ,pildistada. Töötasime ^ingi Õlttul
ner Vancouverist, Viive Tork, Rita Martin Kabalaga suve lõpul kaks , . ,
Paju ja Piret Kreem Torontost, nädalat." Etnograafüme Ring alustab oma
Mari-Liis Randsalu Hawkestonest. ^ . . ^ ^.^ ^..^ kevadperioodi^ist tegevust neljap.
Ont. nmg Heidi Laikvee Sydneyst, ^^^^ majandushk kulg?-^* n. veebruaril kell 6.30 0. Eesti
AustraaUast. Pudid on enamasti „Suurte- värvifotode trükkimine Majas, klassiruum 12. Edaspidised
väga head värvifotod mõõdus 8,5 x ei ole odav lõbu. Eestlastel pole tööohtud toimuvad igal neljap. oh-
11 toUi ja esindavad mitut ermevat trükikoda sellise töö jaoks ja ega tui samal keUaajal nimetatud ko-müjööd
— ühes äärmuses kostüü- nemadki muidu tee. Arvestasin se- has.
mis Vivian limusiinis, teises rah- da, et kalender mingit kasu ei Esimesel kokkutulekul- tutvusta-variides
Kai pargis siUal. anna. See tähendab muidugi seda, takse Läänerannütu Eesti Paev^-
Nüsügune eesti kalender on algu- et üritust järgmisel aastal korrata del Taimi-Ene Möksi korraldatud
pärane ja esmakordne - „ütle ei saa. Kes jõuab juui^de maksta?" menukal näitusel tehtud diapositu-
Jaak, kust sa seUe idee said?** ' Kalendris on sees kõik eesti, balti ve. Näitus käsitles rahvusliku
„Üritus on tõepoolest esmakord- ja ka ameerika tähtpäevad -võ&s ornamentika kasutamist meeste ja
ne, vähemasti eesti osas. Lätlastel i^telda, et on ülemaailmselt kasuta- naiste igapäevasel ja peonietusel.
on niisuguseid kalendreid 3-4, lee- tav. Trükiti 2000 eksemplari. Alul Etnograafiline Ring, kui rahvus-dulastel
vähemasti üks. Idee tekkis maksis kalender $8.-, nüüd müün üku ornamentika ja tarbekunstiga
eelmisel aastal Seattles Lääneran- omahinnaga $5.-. „Esimene telli- tegelev organisatsioon tahab ESTO-niku
Eesti Päevadel, kus. oli koos mine tasus moraalselt kalendri 84-1 korraldada samasuguse naitu-üle
100 eestlase. Pildistasin' ja sain väljaandmise.** ütleb Jaak. „Telli- se ning on valmis andma igale soo-palju
häid pilte, mida tuli kuidaki ja oli keegi kanadalane ühest Al- vijale nõu ja mustreid, kes sellest
kasutada. Tulemuseks on kalen- berta väikelinnast - arvatavasti näitusest soovib oma riietusega
der, mis kvaliteedilt ja pildi suu- abielus eestlannaga, ühendriikides osa võtta. Aeg on riietuse valmis-ruselt
ületab kõik lätlaste ja leedu- sai kalender hea vastuvõtu osali- tamisele juba, mõtlema hakta.
laste omad." seks. Sealsed eestlased on tähise- Kõik, ka väljastpoolt ringi koos-tüdrukute
pii- ma käega kui sünsed. TeUimisi on seisu, 011 kutsutud 11. veebr, diapositiivide
näitusest osa võtma, et
r " . saada ül^ipiiti ja ideid kuidas riietuse
õmblemise ja kaunistamisega
äiata:- ••'V/
VABA EESTLANE
kcd($ korda nädalas
Maksab Kanadak
$24.-
Veerandaastas $13.»
Väljaspool Kanadaitl:
$ 5 5 . -
$ 2 9 . -
$15.-°"
KERIPOSTIIGA -f SAATEKULU
4 9 . » +
poolaastas $26.- +
veerandaastas $14-» + $ 9.2s
Kanadat:
$44— '
\ $22.—
$11,«=
LENNUPOSTIGA aastas $49.—, poolaastas $26 ja • veerandi-aastas
$14.-- + SAATEKULU °— aastas $66.—poolaastas
$33.— ja veerandaastas $16.f
Aadressi muudatus 50 ceuti. Üksiknumbri hind 50 centi
Kanada aadreissidde palume märkida ,,POSTAL CODE*' js
USA aadressidele „Z1IP CODE"
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Pnblishers nimele.
FAMILY TRUBT CORPORATION PEALTOB
1052 KINGSTON RD. SCARBOROUGH, ONT.
Olen kaasmaalaste teenistuses
selle jlrma juures kinnisvarade
• agendina. 50 kontorit Torontos'
ja lõuna Ontarios.
VICTOR LIBE
TEL KONTORIS: 694-3336
' KODUS: 488-0129
KINNISVARADE VAHENDUS!
lilllllllllllllllili^illllillHIIIIIililllllllllillllllliinilllllllllili
¥ . ¥ e e d a m :
LURSCH AMEERIKAS
Mackenschmidti jälgedes
Abergi Ytafm
141 lk.
Hind $8.—70 c saateknliB
Müügil slt. talituses
Tellimine saata:
VABA EESTLANE
P.O. Box 70, Postal Stn. C. Toronto X
Ont. M6J 3M7
Palun muUe saata VABA EESTLANE aasta2ss/p^^
veerandaastaks kavalise /kiriposti^ alates ...^
|.. 19 Tellimise katteks lisan $ siinjuures
rabas / tshekiga 7 rahakaardiga. (Eaha saatsi ainBslt. tahtkiijas).
Nimi
Aadress
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 9, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-02-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820209 |
Description
| Title | 1982-02-09-03 |
| OCR text | ] ' . Nr. n, ^ i ipietitaar Euroopa riilddele on jÄ eti mõistmatäs ÜSA pre-onald Reagani poliitiSca 4 Need on seotud Poola ünatud sanktsioonide ra-ga, millega Reagan on ka Euroopa riike kaa^ ^eed on aga mitmesngus-stel, kus mitte ülcsnes po-äduslikud sidemed N. Luud tõrjuvad ja katsuvad näha erapooletute süma-eile on üsnagi seletamatii; polütika kahepalgeUsns. ka osale ameeriklasile om suguseks probleemiks. Pi-sellest kirjutati V hiljuti a Ühendriikide ajalehes fork Times", kus kogu li väga põhjalikult analiiü-sutakse siiski mõista pre-ümaseid samme. , et kui president Rea-das oma vapustavad seisü-oola sündmuste puhul, siss-' is kõigi inimeste eest; Ta oli näinud kuidas ,,toore§ vitas vabaduse orase" ja ntas ameeriklaste sügava-hdeid. Kõik lootsid, et nad lidagi rohkemat teha Poo-rrä kasuks, kui vaid süü» nai oma aknal, endi vapustav kogemus cli mestamapaneva valikuga, elepanek pole sugugi Pop-ka alavääristamine^ vaid e teistele samaaegseile olletelej mis tegelikult on agilisemad ja inimlikkust ilavamnd. . Ajaleht loetleb ipunkie. n süüdistas Poola ameti- ,tapmises, massarreteerimi-koonduslaagreisse sulgenuks teme valitsus maailmas anud mitte seitse, mis on vrite ametlik arv sõjas§i-^ Iga Poolas, või kakssada, iises rapordis nimetatakse, indeid oma riigi elanikke, alitsus asetseb Ameerika de tagaõuel ja JReagani pole öelnud ühtki halba lUe tejgevuse kohta, ik on Guatemaala. Möödu-ai avaldatud rapordis Am-femational märkis, et va-liitillste mõrvade kampaa- Bda riigi president Rome Lu" rcia isiklikult juhatab, on; ud peagu 5000 guate-se ^surma viimase kolme aas» luL Inter-America Inimõi-omisjon tõdes, et valitsus; suures osas ebaseadusli-tud hukkamiste eest. emaala valitsus on võimul A poolt organiseeritud või-isele; See kasutab USA^ õukogude relvi. Selle riigi , mis praegusel hetkel on ai veriseim maailmas, võiks a moraalset hirmu või vähe-uret ka Washingtonis. on Reagani valitsus tel-uatemaala suhtes? See saatis ma erisaadUcu kindral Ver-alters^ i, kes ütles, et Ühend-tafeavad amult aidata valit-abu ja vabaduse" kaitsemi-e tühistas relvaekspordi kee-ües Guatemaalale 3,1 mil-lollari eest maastiku- ja veo- . See saatis maailmas teeni- SA diplomaatidele rapordi, ärgiti, et äärmuslased ähvar- Guatemaalat mõtelge Argentühale. Viivile aasta jooksul on vähe- 5.000 elanikku „kiadunud". d arreteerisid nad, pimasid tsid lõpuks lennukeist alla. jlmalt on koheldud sealseid Haakriste on näha vanglais akambreis. la Reagani valitsus on tei- ;entüna suhtes? küsitakse, (unud märtsikuul ta tervitas endiks valitud kindral Do^ yiolat. USA katsus koostöös itiinaga leevendada LRO koil poolt avaldatud kriitikat Iste kadumise iile. Reagani i lad on teinud oma parima Ltes ühe Argentüna fasbismi la ohvri Jacobo Timmer-nime. Välisminister Alexan-lig tõdes, et Ühendriikidel ja ifnnal olevat ühiseid väärtusi raiselt „usk Jumalasse". [i mõtelge Tshiilüe. Selle sõ-haarasid võimu vasakpool-puid põhiseaduslikult valitsu-teda USA oli CIA abil kat- [ võimule pääsemisel takista- ^^resident August Pinochetti (Järg lk. 3) \ . 11 VABA EESTLANE teisipäeval, 9. veebruaril Tuesday, February 9,1982 Lk. 3 maa trnrrtnr VAl^VEARST N Ä D A L A L Õ P U L 13. ja 14. veebr. dr. H. Tari, tel. 922-3824 I. ja 21. ve^br. dr. T.§äuks, tel. 461-0911 HvKIRIK 'iisuranc® Agency KIMPLUSTUSED 23 WEŠfMORE Dr., Süite 201 Rexdale, Ont. M9V ZYl Tel. 7454622 m C9llliillillliliiillillllllllllllflliliillililillllllliiililllililliSIII KAI K Ä Ä R ID MAAUD MÜÜGIL suures valite. Helistage ette 225-5595. 390 Prpcess Ave., Wülowdale iHiiiiiiuuniiiiiiiiiiiiinniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinui Kaitiüientaar (Algus lk. 2) valitsus saatis Washingtoni agente, et mõrvata endist välisministrit Or-lando Letelleli ja keeldus kuriteoga seotud süüaluste väljaandmisest. Mida Reagani valitsus on teinud Tshiili suhtes? Möödunud veebruaris see tühistas TshiiUga kaubitsemise piiramise keelu, mille president Carter oli seadnud, kui Pinochetti valitsus ei nõustunud koostööks Lefeliere mõrvaloo uurimisega. Reagan aga kutsus Tshiili kaasa ühisteks laevastiknmanöövreiks, samal ajal ise ägedalt rahvusvahelist terrorismi süüdistades. Reagani valitsuse LRO suursaadik Jeane Kirkpatrick oU külaliseks nii Tshiilis kui ka Argentünas. Ta ütles, et need riigid võivad anda head nõu Kesk-Ameerika riikidele õpetamisdu, mida teha parti? sanidega või geriljadega. Kas tal oli mõttes relvastamata tsiviüisikm-. He mõrvamine? Või mõtelge kasvõi Salvadorile. Reagani valitse esimene algatus oma välispoliitika alal oli sõjalise abi saatminet Salvadori juntale ja vastasrinde kuulutamine märgatavaks kommunismiohuks. Valitsuse sõjaväeüksuste julmused, massmõr-vad kaasaarvatuna, millest räägiti laialt, ei äratanud mingit kriitikat ; Washingtonis. Kui kolm katoliku nunna ja üks tööline mõrvati, oletas Haig, et ohvrid said surma vfeib^lla katsudes ületada teetõket jav^õisid tulistada oma mahalask- Mihkf llligr yiliM^^ hdisalvedises Kaastegevad; Toronto Sümfo niaorijester Peter iPäulM^ Toronto Ei Mees- J a Segakoor U. Sümfoonia poeem „Jaaniöö" Kooki juh. Lootus K. (1910) algab itid^ Lindau juSä. Ja Ühendkoor et teitrastikalt > digi Jiih. Solistidr ^õ^^ sopran, Irene Looste ja na Želenka, :tshello, P.P/ Lüdigi seUejärgsedtv,M ^ kiavensajiteli Heütehn& Iii- meenutavas finaalis hajüdav ^ niäsk ja M. Grosby. Stereo COX; Kuiistitehniliselt õnnestunumVcm ^'m.--X ^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^ ^ Lisaks Talliimas väljaantud Zelenkä rijitenšiivne; s^^ ,iEõorilaülude kogule'* Ja m.a. kaemus ja meloodüine taispoogen kontsertaktusele'Eesti Majas kantileenis on h klaveri-: teostus Toronto muusikaring^ säaae( eriti mmiskertsö osas) ta- . de ja helilooja muusikajuhist poja bav.K^ Peter Lüdigi initsiatiivi selle lõpuosas Ilim^ tuslikum kontsert Torontos (nov. kromaatikat ,jEärlitepüüdjast". .1980) läbilõikelise salvestusena Vokaalloomingust on jäädvusta- Toronto Eesti Meeskoor ©sinemas oma'iue p M Charles Mpperi juhatusel hiljutisel Eesti Majas peetud * Mihkel Lüdigi loomingust tema 100. tUd „Linda laul*' ja v,Läpsepõlvös*' pop-kontserdil. Foto: Vaba Eestlane Üks noormees otsib pruuti Jdak J ä r v e ja kaksteist kaufiitan Möödunud aa^ta lõpul lugesime ajalehest kuulutuse uuelaadse kaleiadrl „ESTONIAN GIRLS 1982" gestatud meloodiarikkusele.-See on "^^^^gj^"^^ rootus"""R 'Yindau Ilmumisest. Jaak Järve - kalendri väljaandja - tegi eesti seinakalendri, mülel iga kuu pildiks on noor Pärnumaa põlismetsade keskel Laevnik" (Toronto E ja nägus eesti neiu. üks kuu kalendriaastast on juba läüiud ajamerre ja kalender om nüüd müügü oma-, kasvanud M.L. lapsepõlve muinas- 5^^.55^^'' . kasvab" hinnaga$5.—. Teeme Jaak Järvega Juttu kalendri tekMmisest p mälestus juubeli puhul.' lüüriliselt sobivas intonatsiooni- Sellest on äsja valminud kaumUt puhtuses sopran õnne Laikveesi-töödeldud kaanekaunistusega heli- tuses, „Igatsus", ning „üks pi-. plaat uusaasta lauale. , sar" alt Irene Loosbergi interpre- , V , ....1 tatsioonis. Plaadi kunstdme esmavaartus ^ n ^ ^ • K u i i - « i , v i ^ 4 „ Koorilauludest on talletatud juu-bgua, s' eseuruurbe peäerlkaõseiglute vhä"e rlivloikoajale lo]^a«o mhuiiinnv-.- h„üPaonli. sme,k tosao r.i3...h..a^ tr evr"aj^t u „uKn.i ts p]aa rehumni.t,*k *: tedelt vastu vaatavad. V,Kui „Estonian Girls 1982" kalender ijmus, siis leidsid mõned krütikud, et modellide valikult ja trükitehniliselt õnnestunud kalend-rü on ainult üks suur viga — tüdrukud on kõik riides. Kalendrid alasti tüdrukutega on populaarsed poissemehe-korterites ja töökohtades, kus töötavad ainult mehed. Rahvus pole tähtis, olgu „estonian'* või „macedonian", kas süs piltide või vaatajate poolel. Kalendril ol-nulcs sel juhul tingimata suur rahvusvaheline menu. Eesti kalendrü on selle suure vea juures ka suur voorus. Jaagu kalendri tüdrukud ei ole sellest sordist, kes oma paljast keha avalikuks vaatamiseks pakuvad. Nõnda ei ole see mitte seks:kalender, vaid üks paremat sorti noorte eesti neidude tutvustamine. Umbes nagu Inglise kuningakojas, kus igal aastal toimub debütantide tutvustamipe kõrgemale seltskonnale. . taanne loomulikkus nmg rahvavn-: v \ v • V t. i Y - J :i - , , siline ,üu, müstlliue tumietesüga- ^«^^^^^ ^^^^ Ä / tulnud ka Rootsist ja Austraaliast. ,,põiismetsa järv** ja isikupä- p p T'?.' t Kaugtellimised täidan posti teel. ,ase osavusega töödeldud huumor ^'P- ^""^'^^ ^^^^^^^ I ' Kalender on müügil ärides ainult ^ j ^ . ^ ^ hunt*') Selles peegedub Käesolev, puht pmaloomingulme I I Kanadas: Vaba Eestlase toimetu- ^^-^ eesti idioom* ja hing. Selles tun- ja rahvuslikult klassüine helisalves- I ses, Abistaipiskomitees, Poko ja ^^^^ iseennast kõigi rahvusroman- ^us on hinnatavaks kunstikaubaks. ;1 Rooneeme ^rides, soome ärides ^^^^^ noolrusulmadega. P^^^s omama iga eesti kodu, ' Design Products ja J i nn Home Ba- ' nü endale uhkuseks kui ka eesti, kery, Scandinavian Shop, läti lUle- Kava on variatsioonirikaš ja köi- muusika tutvustamiseks väljaspoö-äris Grardenia ja Meie Elu toimetu- tev. Huvitavamaks uudiseks on i ^ . - ses. Kõikides müüakse nüüd 5 dd- siiski selle sümfooniline osa^ Juba vVES/J;K;'| lariga." Avamäng-Fantaasia (1906 Vane- ' . . . ^ .-JJ muise avamise puhul loodud) pa- * „Kas kalender om otsaga jõudnud y^^^ müstüises sonoorsuses 0 Eestlaste Esinduse Kultuuriosa-ka kodumaale?** ^^^^ ^^^^^,^1^ mängisin...'* heli- kond Göteborgis korraldas austus^ „Ma ei ole sinna saatnud, kuid käände temaatikas. Süs järgneb õhtu eesti kirjamehele ja „kuldšu-tean kodumaa eestlasi, kes selle i^eelpülide tremolo taustal ootama- lele** Märt Rauale tema lOÖ-uda Siit kaasa vüsid. Ei ole Imulnud, tült elav ,,üles, üles, hellad ven- sünnipäeva' puhul. Avasõnä^^^^^^^^Ä et vene tollimehed oleksid selle ^ad. . kärnas tabavalt karja- Arvi MooiJ, kirjaniku tütar ära napsanud,i nagu nad suure in- sevüse (flööt) varieerituna.' Fan- Raud kõneles teemal „Minu isa nuga võtavad alasti tüdrukute pü- taasia ettekanne Toronto Sümfoo- Märt Raud**, Hüjalvalo laulis ja ^ i te. Minu kalender on seal üheks niaorkestrüt maestro P.P. Lüdigi Peeter Koger esitas deklamatsiooni näiteks, mulised võimahised on va- juhatusel on dünaamiliselt jõuline ne. ' ^ bas maaümas. Ühe auto ostmise ' ' l A A K JÄRVE Reagan ütles hiljuti: „Meie välisuse ja meie liitlaste valitsused on toonud avalikkuse ette moraalse pahameele Poola vaenajate politseiriigi taktika üle. Ka kirik on julgenud rääkida, hoolimata ohust ja Mrmntamisesf ^ ^ . i i^eläls sobiks samahästi selliste magu Guatemaala, Argentiina, Tshiili ja' Salvadori ametlike julmuste^ hukkamõistmiseks, kuid USA pole öelnud ainsat hukkamõistvat sõna nende suhtes* Mõned liitlaste valitsused on olnud üsna kriitilised ja kirik on olnud otsekohene. Reagani valitsus^ on olnud h^Iakäeline rõhntajate vas-- Täieliku, eesMrjadekohast inimõiguste maksmapanekut pole võimalil^ ebatäiuslikus maailmas. Milliseid eeskirju ameeriklased rik-kunuksid, nei^ on siiski õigus rääkida Poola kaitseks. A^a Realgani sõnadel oleks palju suuremat kaalu, kui hinnatakse neid väärtusi ka oma maakera poolel, ütles ajalehi Ajakiijamk ei nimeta süski üM-Id väga olulist põhialust. Kaheks jagunenud maailmas, ühel pool kommunistid ja teisel pool demokraadid võ] parempoolsed diktaa-torrii|[ »id, tuleb suurima ohu vastu vÕidieldes ka neid liitlasi kasutada, nagu Teises maailmasõjas, kus isegi N. Liidul oli oma osa liitlasena ]kaksa rääkimiseks. Isegi liiga suur, maailmale saatuslike tagajärgede- : asemel,*' ütleb Jaak oma optimisti häälega, ;,,võid trükkida ühe ka-lleMri— enese ja teiste, rõõmiiks." distaja," kompUmenteerin Jaagu Üksteist kuud on veel järel ka- Muidugi võib kalendrit võtta ka harrastust,, „mäletan su valguspü- lendri kasutamiseks. Kaksteist to-pruutide kataloogina naisevõtu-ea- te Rootsi suuriaagrist ja redat eesti tüdrukut naeratavad Ustele eesti meestele, kelle hulka ESTO-st>...** sealt vastu. Kalendrit müüakse kuulub Jaak JärVe ja tema kaas- Jaak on nõus: „Igal fotograafü omahinnaga. Soovitan osta! fotograaf Martin Kabal. • on oma lemmikmotüvidr Kuna - EeinöJõe Kalendri neiud on kõik aktüvse- meü on juttu kalendritest, süs — • •• • . ' tena tuntud eesti ühiskonnas: Need kas ei ole suurepäraseid maastiku-bn Inga AnderssonStokholmist,vajateid ja veel paremaid met^^^ RahVUSlIkklB Vivian Pallandi Torontost, Helve made pilte Kanada pankade oriminentikaf Kalmar Portlandist, USA-st, Kris- kalendritel? Muidugi kui asi te-. „- tiina Valter, Piret Sarapuu ja Kai gelikuks läks, süs selgus, et veel ETnOgraaTlIIS© KirsiväU Torontost, Annika Treff- on tarvis ,pildistada. Töötasime ^ingi Õlttul ner Vancouverist, Viive Tork, Rita Martin Kabalaga suve lõpul kaks , . , Paju ja Piret Kreem Torontost, nädalat." Etnograafüme Ring alustab oma Mari-Liis Randsalu Hawkestonest. ^ . . ^ ^.^ ^..^ kevadperioodi^ist tegevust neljap. Ont. nmg Heidi Laikvee Sydneyst, ^^^^ majandushk kulg?-^* n. veebruaril kell 6.30 0. Eesti AustraaUast. Pudid on enamasti „Suurte- värvifotode trükkimine Majas, klassiruum 12. Edaspidised väga head värvifotod mõõdus 8,5 x ei ole odav lõbu. Eestlastel pole tööohtud toimuvad igal neljap. oh- 11 toUi ja esindavad mitut ermevat trükikoda sellise töö jaoks ja ega tui samal keUaajal nimetatud ko-müjööd — ühes äärmuses kostüü- nemadki muidu tee. Arvestasin se- has. mis Vivian limusiinis, teises rah- da, et kalender mingit kasu ei Esimesel kokkutulekul- tutvusta-variides Kai pargis siUal. anna. See tähendab muidugi seda, takse Läänerannütu Eesti Paev^- Nüsügune eesti kalender on algu- et üritust järgmisel aastal korrata del Taimi-Ene Möksi korraldatud pärane ja esmakordne - „ütle ei saa. Kes jõuab juui^de maksta?" menukal näitusel tehtud diapositu- Jaak, kust sa seUe idee said?** ' Kalendris on sees kõik eesti, balti ve. Näitus käsitles rahvusliku „Üritus on tõepoolest esmakord- ja ka ameerika tähtpäevad -võ&s ornamentika kasutamist meeste ja ne, vähemasti eesti osas. Lätlastel i^telda, et on ülemaailmselt kasuta- naiste igapäevasel ja peonietusel. on niisuguseid kalendreid 3-4, lee- tav. Trükiti 2000 eksemplari. Alul Etnograafiline Ring, kui rahvus-dulastel vähemasti üks. Idee tekkis maksis kalender $8.-, nüüd müün üku ornamentika ja tarbekunstiga eelmisel aastal Seattles Lääneran- omahinnaga $5.-. „Esimene telli- tegelev organisatsioon tahab ESTO-niku Eesti Päevadel, kus. oli koos mine tasus moraalselt kalendri 84-1 korraldada samasuguse naitu-üle 100 eestlase. Pildistasin' ja sain väljaandmise.** ütleb Jaak. „Telli- se ning on valmis andma igale soo-palju häid pilte, mida tuli kuidaki ja oli keegi kanadalane ühest Al- vijale nõu ja mustreid, kes sellest kasutada. Tulemuseks on kalen- berta väikelinnast - arvatavasti näitusest soovib oma riietusega der, mis kvaliteedilt ja pildi suu- abielus eestlannaga, ühendriikides osa võtta. Aeg on riietuse valmis-ruselt ületab kõik lätlaste ja leedu- sai kalender hea vastuvõtu osali- tamisele juba, mõtlema hakta. laste omad." seks. Sealsed eestlased on tähise- Kõik, ka väljastpoolt ringi koos-tüdrukute pii- ma käega kui sünsed. TeUimisi on seisu, 011 kutsutud 11. veebr, diapositiivide näitusest osa võtma, et r " . saada ül^ipiiti ja ideid kuidas riietuse õmblemise ja kaunistamisega äiata:- ••'V/ VABA EESTLANE kcd($ korda nädalas Maksab Kanadak $24.- Veerandaastas $13.» Väljaspool Kanadaitl: $ 5 5 . - $ 2 9 . - $15.-°" KERIPOSTIIGA -f SAATEKULU 4 9 . » + poolaastas $26.- + veerandaastas $14-» + $ 9.2s Kanadat: $44— ' \ $22.— $11,«= LENNUPOSTIGA aastas $49.—, poolaastas $26 ja • veerandi-aastas $14.-- + SAATEKULU °— aastas $66.—poolaastas $33.— ja veerandaastas $16.f Aadressi muudatus 50 ceuti. Üksiknumbri hind 50 centi Kanada aadreissidde palume märkida ,,POSTAL CODE*' js USA aadressidele „Z1IP CODE" Pangatshekk või rahakaart kirjutada Free Estonian Pnblishers nimele. FAMILY TRUBT CORPORATION PEALTOB 1052 KINGSTON RD. SCARBOROUGH, ONT. Olen kaasmaalaste teenistuses selle jlrma juures kinnisvarade • agendina. 50 kontorit Torontos' ja lõuna Ontarios. VICTOR LIBE TEL KONTORIS: 694-3336 ' KODUS: 488-0129 KINNISVARADE VAHENDUS! lilllllllllllllllili^illllillHIIIIIililllllllllillllllliinilllllllllili ¥ . ¥ e e d a m : LURSCH AMEERIKAS Mackenschmidti jälgedes Abergi Ytafm 141 lk. Hind $8.—70 c saateknliB Müügil slt. talituses Tellimine saata: VABA EESTLANE P.O. Box 70, Postal Stn. C. Toronto X Ont. M6J 3M7 Palun muUe saata VABA EESTLANE aasta2ss/p^^ veerandaastaks kavalise /kiriposti^ alates ...^ |.. 19 Tellimise katteks lisan $ siinjuures rabas / tshekiga 7 rahakaardiga. (Eaha saatsi ainBslt. tahtkiijas). Nimi Aadress |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-02-09-03
