Vaba eestlane , November 9, 1978

              I
I •
Hr. S3 Nr. 83
LONDON (EH) — Balti Nönkögö lorraldiiscl toimus ImgllisMaal,
liOndoms asuvas Cl&elsea raekoja saaÜs 13. oktoobril Bal&l siffikldle
^iihiEe 60. aastapäev^ mida täfeistaü suure koutser^^ .
•: Tervitussõnad;ütles Balti Nõü- rika-mandri diilmtselised. Esim©-
kogu leedupoolne ©simees A. Vü- se
cinskas, mille järel laulis Läti Segakoori esinemine;:
Londoni Segakoor, te Ziedonis Teisel poolel olid tegevad kolme
Abolinsi juhatusel esitas kõige-pealt
Gustav Suitsu öõnadele loo­dud
lauk „üMe laulu tahaks latil-m
j u t i oli toredad jkwistisimdmüseks
so ladina-ameeriklike maalide näitus,
%\ Kunstide Keskus. P i d i l S. Okas
mllSe korraldaja&s oli Ees-oma
kahe maali vahel.
: mis eriti kbhal olnuö eestlaste
ipoolt tormiliselt vastu voeü. .
Teine oli leedulaise J . Nauijaiise
„Armastus isamaa yastu on sure­matu-'./
"v-;.-
kdasi esines eestlanna Tiiu Kar
jando klaveril, esitades J . Eäätsi
„Toka[ata*!.- Talle järgnesid leedu
ja läti laulusolistid, kes olid
Noorte Koondis® Makmed ' Aili
esitades alul lihe tütajrlaste ja CUie
poiste tantsu ning h i l jm
kplih ö t e u , inidä publik suurte
ovatsioonidega täimtahistasV
KolnaeBailti riigi oihiseks^^M
seks tehti kaua ettevahnistiasi, mis
assdsid kõige kolme :,rahvusgrup
iUikmeile suure elanmse, ^
Eesti Kunstide Keskuse poolt
korraldatud järjekordseks kunsti-
Iriiuseks oli hiljuti St. I^wrence
Centre Town HalTis toimunud
M^8 Landk seisiaiekstillide- näi­tus;
See vaatleja ei ole
tentne ei tekstiMoomlngU
kätes ega mätei^alides, kuid
tus ahvatleb vaatlema kunstiliste
kvaliteetide pärast, mis värvi,
vormi, kompositsiooni ja
dušid parimatem .pehme 'Siaveko-lorlidiline
looduse abstraktne nr.
1 ja monpkroomne nr- Nendes
aitab muljet tugevdada tapestri-
Ilse' kudumigtdixii^ huvitavalt
suuremõõtmeline nr. 5 liikuvana
tuiituvate hiigielputukäliste kujun­ditega
omab pehmet värvivõlu,
kuigi üldiselt ,, ii
• magu •maalis.-; -i.^
Esitatiid O l i l l keskmise suuru­sima,
peamiselt horisontaalsed
t^ekstiütööd, enamikus lihtsana
tinnduvas „hookhig" tehnikas.
Yormikujundid, näivad esimesel
p3gnl botaaniliselt tuttavaina, viles
potte assotsiatsioone sammalde
mlhg looklevate veekasvude suni-flias..;.
Maie.. Landra informeerib
meid aga, ^ e& Inspiratsiooniks on
puukoorte alipte ikaskite keem-
:Iiste käikude; omapärane .oma-
-mentika, mis ka seda vaatlejat,
ning olen kindel, et ka paljusid
teisi on miWel juhul looduses
^astsineerinud. Samalaadsena on
Heniy Moore kasutanuclkondi-vorme
oma skulptuuriloominpt
inspiratsiooniks. Ländra kasutab
edukalt antud kujund-^karakteMd
n& pind-staatilüsie küi ka rütmi-lisdt
liikuvatena timduvate vomii-gruppide
kompositsiooni Kolo­riit
on kesk-skaalas soojarkülma
tasakaalus ning dekoratilvsusse
-kalduv.: '
Male Landfa on tuntud isiku­päraga
nü nüansirlkkas mono-kroomls
(nr, 2) ku! ka soojades
mäatoonides ku^ii edeva sirii-roo-sani
välja. Sellele vaatlejale tun^
na»
..Esitatud: gnipl ühtsust segasid
paar traditsionaalset sünuneetrl-loomhiguliselt
A. L E E
Eeloleval laupäeval ja _
vai, 11. j a 12. novembril, toimuvad
Torontoä Balti spordivõistlused.
Ujumisvõistlused korraldats^kse
Pape Eecreation Centr^-is laupäe­val,
11. novembril kell 5 pJ. Joisth
liistest võtab osa Lakewoodis elav
noor IT^astane Ä i tippujuja
Miki Treumuth kes pn praegu- üks
paremaid eesti ujujaid ÜSA-š; Lau­päeva
honuiüM kell iO hommikul
algavad Võrkpailivõistlused Wil-lowdale%
Earl Halg keskkooli
võimlas ning pühapäeval on ette­nähtud
samal ajal ja samas kdias
korvpällivõisthised.
Ujujaid registreeritakse telefonil
924-6028. Samal telefonil on võima­lik
saada kõigi võisthjste kohta
ihforniiatsiöoni.
Aprillikuid andis Rootsis, Up-saia
ülikooli juures olev Soome-iigri
keelte instituut inforimatsipo-ni
Andrus toreste ,3resti keele
mõistelise sõnaraamatu^V i ^
kinjastaanise koihta, BiiiUe' ettetel-limiseiks
^ t i aega k m i 31. o^^^
toobrini. Indel^ sisaildab EKMS-s
toodud eesti- ja prantsuskeelsed
sõnad ning kõik indeiksi kasuta-misefes
vajalikud ijutoidid. Koife-kü
tmbes 600 kic^linev^rulist le-heifeülge.
Raamat ikiiub ainult ka-lihguriköites.
Baaiiiiatu ®oi(Kiusta-tud
ettetellimise hind välismaale
on 95 RoöM fcooni ja selle peab
raamatu. M ära. saat­ma.
Raamatu saatekulud on juba
hinna sise arvestatiKi. Et vastu
tulla välismaadel elavatele õest-laistele,
oin tellimiste vastuvõtuae­ga
üäie kuu võrra, p i i ^ ja
nüüd on veel käeoleval kuul või­malik
seda teiha.
• ..-Prajeguste •. ;arva(nlist©' tosaissit:
ilmub raamat aastavahetusel.
EKMS indete^ on juba laotud ja
praegu ollakse usinalt ametis ikor-rekjbuüri
tegemisel, ©est materjal
on väga suur ja nõuab täpset
kontrolli. Kuid praegu usutakse,
et käsilolevate töödega Jõutakse
õigeaegselt valmis j-a sellest ole-ijedes
ei saa ka, tellimiste täihtpäe-
,vä enam kaugemale vüa.
Indeks ilmub väljaspopl „Vaba
Ilesti" kirjastust, eaÄi sõnaraa!-
matu 22 vihiku on Seal ilmunud.
Kauaaegsed lubadused töö löpetar
VARRAKJir. 11 (I)—- 19TO. Sisus
H. Tederi \,E0sti Vabadussõja al­gusest
60 aastat", H. Riga ,JKes on
inimene?", Viktor Minneste, jr.
luuletus „Seekord --võibolla
L. Rockwell, jr. ,iTshüli lüna
roosa prillita", % Obeti „ L ^ i tu
jälgedes: ncort© osa Vabadussõ­jas,
üliõpilasorganisatsioonid";
seekord vaadeldakse korp! Rota-lia
osa Eesti Vabadussõjas. Katke
Don Levini „Estonian Jews in the
U.S.S.R./(1941-4945)", Eva Eic-henbaum
vastab tema ümber tek­kinud
poleemikale, E. Kulli kaitse­kiri
«Arvustajatele antakse pihta",
mösaük, nalju, ristsõna ja male-nurk,
lühikirjutusi mitmel alal;
® Tagasi New Yorki jõudis USA
sõjaväe aktiiyreseryis olev mere-dessantväes
seersandina teeniv
Jaan Kurman. Meredessantväe ük­sus,
oÜes määratud o^^^^
TO šuurmanööfvritest, opereeris
I»ölija-Säksamaal, Lüübeki piir­konnas.
Nad saabusid manöövreüe
lennuteel ja jõudsid tagasi kodü-baasi
samuti lennuteel.. . .-•
nüsdks olid ipöhjuseifes miks Up^
sala ülikooli jüui^ss alustati pa­ralleelselt
teise indeikši koostaani-sega,
mis on nüüd ka raamatuna
ilmumas. P r a e ^ pole veel selgu­nud,
kas kirjastus ,,Vaba Eesti"
kavatseb: oma kavas olevat Jnddk-si
ja sellega koos neljandat köidet
'lõpule viia.
|a leistesf kl ifiaiidri
Jääb alles ta kukkur ,,homo kuk-1 tus, elus endas aga.. . i g a l juhul,
kurioosusele" — sest nõnda olen 30 a. sõjas seoti vangi jalad, mää-naljafeonis
hakand nimetama i n i - r i t i paljad tallad soolaga ja lasti
mest siin — valimistel võitsid; kitse oma karedal keelel neid lak-konservatiivid.
Hea hulk hingab kuda, kuni ohver suri naerutam-kergendünült,
eestlased kah, roh­kem
küU oma kodumaa kui kukru
pärast, sest meie kui rahva ja riigi
iseolemise õigust poleks tunnus-taild
vastaspartei teps. Läbilõike
austraallasele on see, muidugi, ta­pe
nagu on tape tavalisele inime-pideš...
Kummaline naerusümmeetria —
üks pool rõõmus, teine võigas, ent
too „üutback",' too valge inimese
^never-never-land", kuitahes „tä-gurpidine",
on müüdi mõjul saand
mu meelis hoopis heldemaks —
sele ka pruun plekike 'kuski käsi-1 või... olen ma seda ise?
ii
Ham^ Kompus ^/kustutamayta nälg tast!
L. Wahtrasyi?aldas@
Raylmtaiüi^eS, 25d retseptil
Enn Nõu - Vastuvett
Aima Ahmatöva Marto Uoder —
H. B&lchelskm Skaätlikal teel
H. Michc^n Koorsootdõ radadel
H. Michelson Eesti radadelt ,
Ekiuard Kranb^^-^^ (hml©
L£^^na& — MIB need
(hiütetuskogu)
Paul Laan — MÕttdend - PUte ja _
Karia Saarsen — Lohengriiii lal Ininiin®
Herbsrt SaHu — Utoopia Ja
Triüm" üksiknumbreid
A. Eubja Kädnuud^^
A. Kubja — Mälestusi kodusaarelt
A. Kubja— Palukesed
S. Uustalu ja K. Moora — Seomepeisldl
l k . : + 6 4 * l ö ^
Lumiste — Alamuse
line jutustus kirjanik Oskar h&\&m%
L. Lumiste — Atiandi aknal
L. Lumiste EiUad kiUas
A. V o m n a E i s te
4 Vonim — Ristsõnad
A, Vomm Ristsõnad m
A. Vonun — Ristsõnad
Ants Vomm — Minu hing
S. Eerme — Surnud laevad Ja elavad
m
m
1.SÖ
\ m
4.—
m:
29
20
m : •
• m
M SA
40
» :
2.2S .
m
go
20
20
m
K. E@nne4- #ilevata päevad ja ööta dõd 1
S. EkbausQi Ajat^r (kuiletüskogü)
Aarand Roos — Jumalaga, Ears Ja E?suniai
A. Käbin ja muld
Urve Karuks — Kodakondur (luuletu^ogu)
H. Oja "-• Koputused eneses (luülefcui&oga)
H. Oja — Tunaete purdel (luuletuskogu)
A. Küng -1 BIis iolmnb Soomes? '
Aarand Roos ~ Juntide kuningas TaU!
5-
0.-
40
mm
2.7S
6.-
Dme IvandI — P ^ ^
Kalevipoeg ~ Õppe- Ja tööraaiaat lasiel©
Õpeta mind lugema I— « ^ p g . ja tööraamat
e^ooUealistele lastele värvilarükis)
<^ta mind lugema II — õppe- ja „ _
eelkboüealistele lastele iTöTfit^
Eesti feeele HarJutustUk l
4-
12.
ler Lindsaar sõjameheliku
sega väljendas: „See oii see kurat,
^punased on vahnis tegema palju
kunsti ja kirjanduse heaiks, kon--
servatiivid-x mitte kriipsu."
Tunnistavad; seda ka austraalla­sed
ise, rin parem- kui vasakpool­sed:
kõik, mis hetkel apelleerib
siin kultuurüe> k Ä , mis on muu­tund
avaramaks, lihvitumaks hing
peenendund — ^ läks käiku pahe-mailt
poolt — võrratu oop^rimaja^
ni välja. Ja nõnda on süs ärkamis-vaiinüstüses
paljudel ka Võimatu i
uskuda või ette näha, et siingi võib
kõik punase programmi rakenda­misel
minna — nagu on läind nü
mitmed korrad mujal -~ esiteks
läheb isiklik eraomand^ siis võe­takse
suust isiklik sõna ja lõpuks
pole õigust enam
Nõnda on sii^ seegi olukord siin õigus ja
omamoodi pahupidi, või nagu Pee-1 nõuetega töö- ja ametiühingud —
algusest saati on mõlemad kiskund
täiel väel ise suunas — nagu tegi
seda juba esimese sunnitööliste
konvoiga pärale jõudnud, kahte
ääa-musselõhestund ühiskond:
iihel käel maadomav/ arrogantne
ja Mtuufituim ohvitš^kond, va­litsejad,
teisel käel minimaalsete
inimõiguste eest võitlev, tuhande-palgeline,
asumiseHe saadetud pro­letariaat.
Kas ep tule kogu polüti-lise
arengu algastet otsida siit?
Mis suudaks ent soetada tasa­kaalu?
Võibolla, et just kaä^
sedj rüminal peale veerevad prol)-
leemid, müliseid enam ei saa la­hendada
niöödund sajandist päri­nevate
vald'mis nõuavad inimeselt ta en­da
muutumist - r võiks öelda —
enneolematut' vaimu ja tunde evo-lutsioom,
kuimitte
Štatus quos stagneeruv konsor- isiooni.... '
yaitüv, rähklev, otsiv, oma õiguste
eest Võitlev paiiempoqilne; arrö-pügüga
omandi-varrel,
ilma et ta aimaks selle aU
arenevat ohtlikku vähki. „Bulle-tin'i-'
andmeü ön suurim oht aga
hetkel— põud!
ja põual on suured, punnis
silmad ja paisund pugu ja ta nimi
on Tiddalik aegade sujjrim konn
— aegade suurima januga, kes jõi
ära kord 'kuivaks kogu maail­ma,
nii et kõiki ähyardE^s surm...
- - meenub tiirgasukatemüü^ lennul
man(ki tulikuuma südam
olukord peaks olema veel tükkis
hullem. Ja teha selle peletamiseks
pole teps midagi i . . Või siiski?!
Igal juhul leidis woml)at, et too
pagan Tiddalik tuleks
naerma ajada! Hea
üks ja proovis teine:
pani mängu oma naljakamad lood,
liii et rõkkas neid naerda isegi;
pisikänguru kargas üle kõrge
emu; pleetsisalik kõndis kõhtu et.
te ajades, vinta-vänta tagujalgel ~
ei midagi. Süs aga astus angerjas
esile ja kukkus kui hull vingerdi
Kes ütles, et tegemist oli müü
diga? — Tiddalik naeris tõepoo-est!
— on naernud juba neli aas-at
järjesti, viimast korda veel
mõne tunni eest — mi et ümbeav
kaudu aina lokkab haljalt! — Pin­nas,
mille all laiub maaüma süu-võngerdi
tantsu lööma— ja en
näe, pauhti läksid lahti Tiddaliku
lõuapärad ja pahisesid temast väi
ja kõik veed, mi et täitusid.taas
laukadj jõed ja järvelohud! — En
^ naer* too elu eliksiu:, aitab surm
Itõsiseil
bamüjoneid aastaid. Vähehaaval
hakkab ajatunnetus lugema geo­loogilisi
päevi, nädalaid ja kuid,
milledesse tulukese lüvateräna
veereb hotelliperemehe jutustus
„vanadest aegadest^*.
— On siin maü kunagi aretet
hobuseid ja seejärel karja ning
lambaid. - - On maaomandid siin
päratud, lOa aakrit veise kohta,
lõuna pool koguni 200, ning riigi-seadused
seetõttu oünetud; mak­savad
elu enda nõuded ja mak­sab
esmajoones seoj et jood ainult
siis,.'kui tuled linnast, kuhu oled
viind karja; ja kui kukud tee veer­de
pikali, sus on su koerale seadu­seks,
et valvab sind ja su hobust
iuni tõused taas; ent kui puudub
sul naeru- ja naljanärv, ära siis tu­legi
süa elu halastamatusse nõud­likkusse,
kus 9 kuu kestel pead
olema välias sadade miilide kau-rimaid
arteesia-basseine, on seda­võrd
feüllastund sädemeist, et tee­veeru
hiilgavad ilmatu loigud sü­gavpunases
liivas, millel omakorr j gusel — karja, nian ja kus. karja
da kuUetavad siki-saküiseit haljas-[mär saad pikki öid
lehelise, kõryitsamoodi roomleva j vaid sadulas suikuda; oled sa
taime, ,,paddymeloni",ümmargu­sed
viljapaillid — nimi, mis märgib
ka väikseid kängureid — miks
nõnda, seda - ei tea, isegi meie
„bushman", s.t. austraallasest
bussijuht, giid, bio- ja zooloog
ühes isikus.
õhtu — kiiskavalt punapinnased
teed, kiiskavroheline rohi — kloro­fülli
mnukus ja madalate mägede
ränine rahu, tasahilju saades, sini­seks
uneks öös üle päratute ava-
Kummaline sõprus —
mäed ja lagendike lõputus, ei tea,
et varem oleksin kogena midagi
taolist.
,,Ross River Homestead" ja Mc-
Donnelli mäeahelik ^ ühest on ta
sajandi vümasel veerandil saand
„riQger", s.t. „cowboy", pead os­kama
leida hea „öö-hobüse", kes
kokku aet kar ja ümber tiire võttes
pimedaks ei komistaks; ja keelel
peab sul jätkuma lahedaid rahu-laule
loomile ja suitsule tuld pead
tõmbama nõnda, et ei märkaks
seda veise sihn> sest väikseimgi
kohkumus viib neid meeletusse
traavi. Tulevad aga põuad nagu
viimati 50-ndaü,-eOrndail aastail ja
kõik on kui põrgu tulikuum haigu­tus,
siis olgu siil südant näha oma
loomi kärvanaas, nende konte-luid
pleekumas pruunidel lagendikel ja
kui sul siis ep ole enam pennigi
pardli teraks, suudad noppida te­rav^
selgroo lüli, et saaks lõua
šüedaks seega..'. Valitsus aga
•maa,,.ja.• :km võtadki
99 a. rendiepingu, siis tea, et kau­gete
turgude tõttu pole valitsuse
poliitika sün enam karjakasvatus
vaid—-turism. Mina teadsin, l i ­sab
ta surmtõsiselt nagu on jutus-tand
muudki, too kauni profiiliga,
sale, 50-nele lähenev mees.
„Kust tulite süa?" •
„Adelaidest.'^ Vastus on lühike,
punkt lõpul absduutne. Ei päri
rohkem, kaudselt ent kuulen, et
on ta sün olnud juba veerand sa­jandit,
— vaevalt et kasumi pä­rast.
Ent naiks?
\ Küsinms uitieb pähe öö-eelselt
baariski, pisike, primitiivne
ruum, mustvalget kirja mullika-nahkadegavinüül
sohval j a toölel;
leti taga, rüulü hobusekolp, peas
"itsed ja mustad sihnaklapid,
hirvü hammastes õllepleku. Huu­mor?
— majas, kus vaevalt leidub
midagi ule hädavajaliku ---ep ole
siin televüsorit, ei ajalehti, ei ise­gi
t e l e f o n i . Ja korraga tunnen,
et nende julmvalgefcs krohvit sein
te vahele ses lõputus ajas ja otsa­tus
ruumis saab tulla vaid nutma
südant rinnust või süs, kui • see
sealt juba välja nutet.. .
Hommik — koputus ö n n l ^ -
seal ta seisab, kaap pisut kuklas,
kandik kannude ja kruusidega lä-vekivel.
- „Ter8 hommikut! -
kohvi või teed?" — Valab, segab
sisse suhkrut, lisab piima ja lü-gub
edasi järgmise onni ukse ma­nu,
kannul ustav karja-muri, toa
Austraalia „blueheeler", karv
„pipra^oöla" sinakas segu, kõrvad
hülgavniustad, seest helekollased,
mustad rõngad ümber silme, kolla­ne
lapp kulmu kohal ning käpad
ja jupike jalgšstki kollased — ise-
Londoii
moel
Tööl „vcibat|
vangina
Ainult (kord õnn^
lasel süveneda
1926. a. suvel,
kord juba valmini
,JEteigi õpetaja",
1925. a. laotudki,
jastajält tagasi. Ji
1926 eraldas ta enc
nesse oma töörui
dule. Kaheksa
,;kui vabatahtlik
märkis oma päe^
M^imüses ainult
mistlemine, ega
m SeUeks Londc
võimalusi. Oli vaji
maiks töörahu-ja p^
selt ikokikupüutekc
See
õpetaja" ikirj
kuigi Aino Kallas
siis ei töötanud
kinud selle nime
se suvel 1926 ja t
alla sõnadele>,',Ig
Väike Kassari
maa teagurannik
Sieduses. See on
ja 4 km lai,
aastail 500. Sell
gaiidti artiklis (
1927) selgub, et K
viljaikamad kui E
õlgkatustega, puh'
tud, korstnad
Kuidas Aino
Seidis Kassa
Aino Kallas käis
esimest korda koo
ga Reigi Õpetaja
gudes 1924. a. sui
muaarides;,Kassa
tüdruk" kogust „U'
jäid ja möödamüii
kirjutab oma esimi
„Kui esünest ko
gavalt lüvaseljan
VABAEE!
i
5
tu RiCHtK
Ui
..Vaba Eestlase"
talituse asnk(
TOIMETUS
avatud esm£
reedeni kjellj
Telefonid: toünej
talitus
Toimetajad kodi
väljaspool tööae
Karl Arro
Hannes Oja
Kuulutusi võet
nädala esimesse
esmasp. homm.
nädala teise ajal<
map., homm.
KUULUTi
VABA EES]
ori tasuv ajalell
leviku t|
Kunlntuste
üks toll ühel v(
M
Sl •
tagaküljel - - - - - l
KUULUTUSI
VASTl
J. Vaba Eestlast
135 Tecumsetl
Telefon 364-761
Postiaadress:
Stn. C, Toront
. Talitus väljasj
Hehni Liivane"
t. Mrs. Leida Mi
149 Bishop Avj
Wülowdale, Oi
Telefon: 223-0(
•.!fV4."-r.:.,-Y,