1987-04-14-04 |
Previous | 4 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval, 14. aprillil 1987 - Tuesday, April 14, 1987
Kuna meile silies äsja tuli hulk põgenikke
viimaste uudiste järgi on neid veelgi tulema
otstarbekohane,, et võtaksime selle saareriigi
lähema vaatluse alla. Kuskohas asub õieti
seal jiihtub, et inimesed sealt põgenevad?
Sri Laekast, js
siis oleks ehk
elu ja olukorra
Sri Lanka endine nimi on
Ceylon (Tseilon) ja see oli kuni
veebruarini 1948 Suur-Britannia
asumaa. Saar mis asub India
lõunatipu lähedal oli umbes neli
sajandit võõra võimu all — Portugali
1517-1638, Hollandi
1638—1796, ja Suur-Britannia
1796^ 1948. Iseseisvus saavutati
rahulikul teel — kontrastina India
mannermaale, kus kohe pärast ing
laste lahjoimist Pakistani ja India
vahel kodiisõda jahti puhkes. Sel
ajal elas saarel 13 miljonit ©lanik-
•ku.','
K u i g i seal elasid kaks
rahvaäiõimu ^ väga mustanahalised,
lühikest kasvu tamilid ja
pikemad ning heledama nahaga
singaleesid, ei olnud nende vahel
inglaste valitsuse all suuremaid
hõõrumisi. Pahandused tulid
pärastj ^seseisvuse saavutamist.
Suur-Britannia valitsuse all pii
Tseilon ^budausuline maa 3/4
singaleeši rahvastikuga. Tamilid,
kes on lähedalt sugulased India
Sri Lanka valitsus kuulutab,
et nüüd on jälle enam-vähem rahu
jalule seatud ja kui ei oleks India
mannermaalt tulevat kihutustööd
ja relvaabi, oleks konflikt ammu
möödas. Praegu rehkendatakse, et
Sri Lanka tamilite hulgas on umbes
5000 kuni 10.000 aktiivset partisani,
kes päeval end külaelanike
hulka peidavad ja öösel rünnakule
lähevad — umbes nagu kunagi
Vietnamis. Nad on ühenduses
palestiina PLQ-ga ja India kommunistliku
parteiga ning nad on
enamasti relvastatud Nõukogude
automaat-
)us elava rahvaga, on
enamasti brahmiinid ehk hindud,
on ka kristlasi ja moslemeid. Kuid
nüüd on nende hulgas marksism
moodi läinud ja nende vastupanuliikumise
peagrupid on kommunistliku
juhtkonnaga. Enne inglaste
vallutusretke Tseilonile elasid
tamilid omaette kuningriigis,
mida nimetati Dzhaffna'ks.Briti^
administratsiooni all segunes
rahvastik — külad sattusid
läbisegi ja linnades tekkis tamili
enam-vähem haritud ühiskond,
mille meeskodanikud töötasid
B r i t i administratsiooni-ametnikena.
Ki^i inglased lahkusid, läks
võiiji Sri Lanka vabariigis sammsammult
singaleeside kätte, sest
nemad olid enamuses. Tamiilid
leidsid peagi, et neid surutakse
valitsu^easiitistest välja. Tekkis
lahkulöömise-liikumine. Ning siis
relvastatud ülestõus.
Tamili ühendatud Yabadusrinne
(Tamil United Liberation Front
ehk TULF) deklareeris 1977.
aastal ,,Tamil 6elam'i" iseseisva
riigina. Singal^sid ei tahtnud
sellest kuuldagi ja nii puhkes partisanisõda,
mis ikka veel edasi
kestab. Tihti nimetatakse seda
konflikti ,,Asias dirty little war"
— Aa^ia räpane väike sõda. Ning
see on kestnud juba ligi kümme
aastat.
Aastal 1983, kui tõsisemad
relvastatud kokkupõrged algasid,
oli Sri Lanka sõjaväes umbes
14.(KM) meest (unibes sama päljo
kui vanasti Eesti Vabariigis).
Nendest õlid 12.000 elukutselised
(regulars) ja neile abiks umbes
2000 vabatahtlikku kaitseliitlast
(militia), Aktiivne sõjaväeosa oli
umbes ühe brigaadi suurune
(umb. 3000 meest), jagatud nelja
pataljoni, mis olid paigutatud üle
maa laiali. Süsteem oli sarnane
kunagise Eesti Vabariigi omale—-
iga pataljon moodustas oma rügemendi
südamiku j ä kaadri, millele
tarviduse' korral kaks või kolm
,,vabatahtlike" pataljoni võis
juurde liita. Kuid need reservväelased
elasid kodus, neil puudus
vajalik moodne relvastus ja ka
e. Ka sideüksused ; ja
kuigi nimepoolest
rügemendid, olid tegelikult ainult
väikese koosseisuga pataljonid.
Kui geriljasõda hakkas, oli
meestest nii suur puudus, et ka
mere- ja õhuväe personal pidi
, ,jalajaanideks" hakkama ja külades
patrulliteenistust korraldama.
Relyadeksoiis vanad inglise Lee-
Enfield tüüpi lukkudega püssid.
Kui partisanid said Indiast moodsaid
nõukogude Kalashnikove,
siis pidid ka vaiitsusväed paremat
varustust otsima — ning selleks
said jällegi Kalashnikovid, kuid
seekord Hiinast. Praegu on Sri
Lanka armee suurelt osalt
nendega varustatud, kuid on veel
küllalt palju Belgia päritolu FN
automaatpüsse ja isegi Lääne-
Saksä , ,HeGkler und K o c h " püsse
ja granaadiheitjaid.'Sõjajõudude
suurus on kasvanud kahekordseks
j a Dzhaffna poolsaarel elavad
tamilid on sõjalise okupatsiooni
all, India andmeil on okupatsioon
brutaalne ja verine Kuid hiljuti
kohal viibinud USA sõjaline ekspert
ja ajakirjanik Torn Marks
ütleb; et see ei ole nii — sõdurid,
kuigi enamasti singaleesid, ön
hästi distsiplineeritud ja ei tule
ette mingeid huupi tapmisi ega
rüüstamisi. Varemalt, enne kui
sõjaväes uus kord maksma hakkas,
olevat seda ette tulnud. Kuid
nüüd olevat, kinnitab Torn Marks,
a s j ad muut u ii u d , Ü k su s e
komandör selles piirkonnas kus ta
viibis, major Mohan' Rockwood,
olevat ise segavereline ja rääkivat
vabalt nii tamili kui ka singaleeši
keelt.
Pataljönikomaadör major
Rockwood kasutab klassikalist
partisani-vastast taktikat, kinnitab
Marks. Üksused on kompaniide
nad patrullivad agressiivselt, eriti
ööseti. Partisanidele on kuulutatud
välja amnestia ja kes koos oma
relvaga valitsusvägede poole üle
tuleb, sellele ei juhtu midagi ja
talle makstakse isegi tasu. Sõdurid
maksavad kõikide oma tarviduste
eest külaelanikele ja paljud neist
õpivad tamili keelt, et elanikega
paremini läbi saada. Kogu see
ülestõus on kunstlik, kinnitab major
Mohan Rockwood — see on
õhutatud India tamili:keelt rääkivate
kommunistide poolt, sest
tegelikult ei olevat singaleesidel ja
tamilitel mingit põhjust omavahel
sõdida.
Kuid rahvastik on nüüd jagunenud
kahte l e e r i— ühelpool Pakistani
ja Punähiina poolt toetatud
singaleesid, teisel pool India ja
PLO ning muidugi seega kaudselt
N. Liidu toetatud tamilid.
Seepärast ongi tamilitel võimalik
ainult 20 miili eemal asuvasse Indiasse
põgeneda, sealt viib tee N .
Liidu või Ida-Šaksa lennuliinidega
Ida-Beriiini, üle piiri Lääne-
Beriiini ja Lääne-Saksamaale —
ning sealt laevaga Kanadasse,
Kuna põgenike hulgas on palju
noori mehi, siis on arvata, et nad
on endised (ja võibolla ka veel
praegused) kommunistlikud partisanid.
Marks loeb üles vähemasti
viis partisani-organisatsioöni,
millel on kohimuiiistlik juhtkond.
Tähtsam neist on nn. ,,Tamili
tiigrid", millel olevat 30(X) aktiivset
geriljavoitlejat. Nad said kurikuulsaks
14. mail 1985, mil nad
ründasid Anuradhphura küla ja
tapsid seal 150 tsivilisti teistele
hoiatuseks^ sest kohalikud
elanikud „kollaboreerisid*' valit-susvägedega.
Kanada valitsus teeks hästi, kui
nad need „paädipõgenikud*' enne
siia maale vastu võtrnist
likult ,,läbi kammiks".
695 ST. CLAIR AVENUB WEST, TORONTO, ONTARIO M6G 1B2
Esindaja
TeL kodus 653-0599
^us lk. 2)
teks Lõna-Aafrikale. ; Ka oleks
tähtis avada Balti-aineline muuseum.
Dr. Guntis Silins, Balti
Föderatsiooni esimes Torontost,
nimetas, et liiga palju kontsentreeritakse
oma kultuuri viljelemisele
välismail — seda ju tehakse
Eestis, Lätis ja Leedus. Praegune
tunne maailma ajakirjanduses on,
et Balti/ küsimus ön väga tähtis.
Hea viis näiteks Balti küsimuse
esile toomiseks on aktsioonid nagu
Musta Lindi Päev.
Leedu Ameerika Ühiskonna
president Stanley Gecys ütles, et
head poliitilised aktsiooiiid tulevad
Los Angelesist. Meie
aktsioonid mõjustavad elu Balti
riikides ja nende sündmuste edasi
andmine Ameerika Hääle kaudu
oh ülimalt tähtis. Ka poliitiline
tegevus on väga tähtis. Me oleme
läbi elanud „detente''. Meil
seisab ees tugevaid katsumisi.
Plussid on, et meil on kongressis
riiille liikmed hoolitsevad Balti
küsimuste eest. Euroopa Paria-ment
hääletas Balti Riikide
tsiooni mitte-tunnustamis-peame
tänama
i kes kirjutas
sellest raamatu. 1980. aastal
muudeti seadus ja nüüd võib
nimetada ametisse Balti kodr
suleid, kes ei tegutsenud erine
diplomaatidena "Balti riikides.
Maakaartidele pannakse märkus
et Balti riigid on okupeeritud.
Praegused meie Balti juhid ön
julged ja tugevad, kes suruvad
läbi a k t s i o o n e H e a d näited
selleks on Balti* Vabaduspäeva
Resolutsioon j a Jurmala konveT
rents. OSI küsimus ön tekitanud
tugevamad sidenied baltlaste
vahel mitmetes mades. Hiljuti
avati Leedu Informatsiooni Keskus
Vatikanis ja kavatsus on seda
avada ka Washingtonis,
Viimasena moodustati zhürii,
kus arutati Balti tuievikuküšiniusi
ja mille tnoderaatoriks oli EV
iaukonsul Jaak Treiman, kes ori ka
Balti Vabadusliidu juhatuse liige.
Õhtusel banketil kõneles ÜSA
Välisministeeriumist Janies Mon-tgomery,
kes on inimõiguste
abisekretär. Ta peateeniaks olid
inimõigused jä Balti riikide okupatsiooni
mitte-turinustamis-polii-tika.
Ta kinnitas veelkord, et USA
^ •'eriionüstsf ••BMti-ri^^
NTOAMENA (AP) - Liibüa
mõukogude-päritolu võitluslep-nukid
pommitasid oma endist
baasi Ouadi Doum'is, mis äsja
Tshaadi valitsusvägede kätte
langes. Teatavasti kestab sel
Kesk-Aafrika maal kodusõda,
kus Liibüa riigi põhjaosas mäss-sulisi
ja Prantsusmaa selle lõunaosas
valitsusvägesid toetab.
Hiljutise äkkrünnakuga vallutati
Ouadi Doumi baas Liibüa
vägede käest, kes paaniliselt
põgenesid ja umbes 650 miljoni
dollari väärtuses nõukogilide varustust
maha jätsid. Ohurüri-saak
oli ilmselt mõeldud selle varustuse
hävitamiseks»
Pakistani pealinnast
badist teatatakse, et
iiiäne-A^anis^^
tani nukuvalitsuse sõdurit surma
saanud, kui linnas tänava-võitlused
lahti piuhkesijd^ Võil-praegu
, Ajavahemikus 23 .-3(), märts:
korraldati kpoškõlastat Ida-
Saksaniaa valitsusega Ida-
Saksamaa territooriuniil Gardele-geni,
Magdeburgi, Wittenbergis
Lübbeni ja Braridenburgi piirkonnas
Saksamaal oleva nõukogude
väegrupi j a Ida-Saksamaa r^va-armee
ühisõppused täiustamaks
vägi^de väliväljaõpet. Õppustest
võttis osa ligi 25000 mfee'st. Õppustele
olid. vaatlejaina kutsutud
kõigi Euroopa julgeoleku- ja
koostöönõupidamisel ösalenuc
riikide esindajad. ,
set okupatsiooni Nõukogude
Liidu poolt ja kabineti tasemel
diplomaadid ei külasta ameitlikult
j)eeritud Balti,riike. Nüüdsest
le on diplomaatiline läbikäimine
seotud inimõigustega. Ka
Nõukogude Liit peab arvestama,
et kui tatahab kaubandusvahekor-di
ühendriikidega, siis tuleb kaotada
inimõiguste rikkumised. See
önkiisimusi millega Nõ
Liit peab arvestama. Ka meie liitlased
nõuavad inimõiguste olu-paranemist
Nõukogude Lii-
Peale kõnet oli võimalus esitada
küsimusi ja eriti toodi esile Kar
Linnase saatust ja kuidas see
ühmb mitte-tunniistamis-pöliitika-ga.
James Montgomery jäi
kindlaks mitte - tunnüstamis-poliitikasy
kuid keeldis
küsimustele Karl Linnase
öeldes et see kuulub .köhtumi-nisteeriumu
pädevusse peale
bariketti köondiis Balti vabadus^
liidu juhtkond erakoosolekule
James Moritgomeryga, KUS a^^^^
üle kaheksapunktiline memorandum
adresseritud USA välisminister
George Shultzile.
Järgmisd päeval;: toimus BVL
aasta-koosolek kus aruanded kinnitati
ja esimeheks valiti tagasi
kaugenialt konverantsiliOustavja
Zoja Vaga Poitländ^^
Heino Jõgis San Francifeost.
Oodati sooja suvekest
punuti neli ppsakest:
Pesa põllupeenra peale,
pesa kaseoksa peale,
pesa majaräästa alla,
pesa randa silla alla.
Kuhu asus vindike, :
sinitiiba pääsuke?
Kuhu laskus lõoke,
linavästrik, linnuke?
Soome laste aabitsa lugu
ÜKSKORD met^
Jänesed, nii nagu ikka — ara s
verega..'^ .'^
kl
UKS neist peitis enda maha ' ^
ümmarguse kännu taha . . . 5,
TEMe kolmeni veel 1^
ja siis põõsa sisse puges . . . ]|
KÖLIViAS; hüppas suurde:
nagii oleks kuulnud pauku 1
nagi ette,
sulpsas summdi kraavivette
a
siiure heinakuhja alla . . .
S E I T S M S - p l d
närvi,
istus niaas ja mun^ värvis!
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 14, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-04-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870414 |
Description
| Title | 1987-04-14-04 |
| OCR text | VABA EESTLANE teisipäeval, 14. aprillil 1987 - Tuesday, April 14, 1987 Kuna meile silies äsja tuli hulk põgenikke viimaste uudiste järgi on neid veelgi tulema otstarbekohane,, et võtaksime selle saareriigi lähema vaatluse alla. Kuskohas asub õieti seal jiihtub, et inimesed sealt põgenevad? Sri Laekast, js siis oleks ehk elu ja olukorra Sri Lanka endine nimi on Ceylon (Tseilon) ja see oli kuni veebruarini 1948 Suur-Britannia asumaa. Saar mis asub India lõunatipu lähedal oli umbes neli sajandit võõra võimu all — Portugali 1517-1638, Hollandi 1638—1796, ja Suur-Britannia 1796^ 1948. Iseseisvus saavutati rahulikul teel — kontrastina India mannermaale, kus kohe pärast ing laste lahjoimist Pakistani ja India vahel kodiisõda jahti puhkes. Sel ajal elas saarel 13 miljonit ©lanik- •ku.',' K u i g i seal elasid kaks rahvaäiõimu ^ väga mustanahalised, lühikest kasvu tamilid ja pikemad ning heledama nahaga singaleesid, ei olnud nende vahel inglaste valitsuse all suuremaid hõõrumisi. Pahandused tulid pärastj ^seseisvuse saavutamist. Suur-Britannia valitsuse all pii Tseilon ^budausuline maa 3/4 singaleeši rahvastikuga. Tamilid, kes on lähedalt sugulased India Sri Lanka valitsus kuulutab, et nüüd on jälle enam-vähem rahu jalule seatud ja kui ei oleks India mannermaalt tulevat kihutustööd ja relvaabi, oleks konflikt ammu möödas. Praegu rehkendatakse, et Sri Lanka tamilite hulgas on umbes 5000 kuni 10.000 aktiivset partisani, kes päeval end külaelanike hulka peidavad ja öösel rünnakule lähevad — umbes nagu kunagi Vietnamis. Nad on ühenduses palestiina PLQ-ga ja India kommunistliku parteiga ning nad on enamasti relvastatud Nõukogude automaat- )us elava rahvaga, on enamasti brahmiinid ehk hindud, on ka kristlasi ja moslemeid. Kuid nüüd on nende hulgas marksism moodi läinud ja nende vastupanuliikumise peagrupid on kommunistliku juhtkonnaga. Enne inglaste vallutusretke Tseilonile elasid tamilid omaette kuningriigis, mida nimetati Dzhaffna'ks.Briti^ administratsiooni all segunes rahvastik — külad sattusid läbisegi ja linnades tekkis tamili enam-vähem haritud ühiskond, mille meeskodanikud töötasid B r i t i administratsiooni-ametnikena. Ki^i inglased lahkusid, läks võiiji Sri Lanka vabariigis sammsammult singaleeside kätte, sest nemad olid enamuses. Tamiilid leidsid peagi, et neid surutakse valitsu^easiitistest välja. Tekkis lahkulöömise-liikumine. Ning siis relvastatud ülestõus. Tamili ühendatud Yabadusrinne (Tamil United Liberation Front ehk TULF) deklareeris 1977. aastal ,,Tamil 6elam'i" iseseisva riigina. Singal^sid ei tahtnud sellest kuuldagi ja nii puhkes partisanisõda, mis ikka veel edasi kestab. Tihti nimetatakse seda konflikti ,,Asias dirty little war" — Aa^ia räpane väike sõda. Ning see on kestnud juba ligi kümme aastat. Aastal 1983, kui tõsisemad relvastatud kokkupõrged algasid, oli Sri Lanka sõjaväes umbes 14.(KM) meest (unibes sama päljo kui vanasti Eesti Vabariigis). Nendest õlid 12.000 elukutselised (regulars) ja neile abiks umbes 2000 vabatahtlikku kaitseliitlast (militia), Aktiivne sõjaväeosa oli umbes ühe brigaadi suurune (umb. 3000 meest), jagatud nelja pataljoni, mis olid paigutatud üle maa laiali. Süsteem oli sarnane kunagise Eesti Vabariigi omale—- iga pataljon moodustas oma rügemendi südamiku j ä kaadri, millele tarviduse' korral kaks või kolm ,,vabatahtlike" pataljoni võis juurde liita. Kuid need reservväelased elasid kodus, neil puudus vajalik moodne relvastus ja ka e. Ka sideüksused ; ja kuigi nimepoolest rügemendid, olid tegelikult ainult väikese koosseisuga pataljonid. Kui geriljasõda hakkas, oli meestest nii suur puudus, et ka mere- ja õhuväe personal pidi , ,jalajaanideks" hakkama ja külades patrulliteenistust korraldama. Relyadeksoiis vanad inglise Lee- Enfield tüüpi lukkudega püssid. Kui partisanid said Indiast moodsaid nõukogude Kalashnikove, siis pidid ka vaiitsusväed paremat varustust otsima — ning selleks said jällegi Kalashnikovid, kuid seekord Hiinast. Praegu on Sri Lanka armee suurelt osalt nendega varustatud, kuid on veel küllalt palju Belgia päritolu FN automaatpüsse ja isegi Lääne- Saksä , ,HeGkler und K o c h " püsse ja granaadiheitjaid.'Sõjajõudude suurus on kasvanud kahekordseks j a Dzhaffna poolsaarel elavad tamilid on sõjalise okupatsiooni all, India andmeil on okupatsioon brutaalne ja verine Kuid hiljuti kohal viibinud USA sõjaline ekspert ja ajakirjanik Torn Marks ütleb; et see ei ole nii — sõdurid, kuigi enamasti singaleesid, ön hästi distsiplineeritud ja ei tule ette mingeid huupi tapmisi ega rüüstamisi. Varemalt, enne kui sõjaväes uus kord maksma hakkas, olevat seda ette tulnud. Kuid nüüd olevat, kinnitab Torn Marks, a s j ad muut u ii u d , Ü k su s e komandör selles piirkonnas kus ta viibis, major Mohan' Rockwood, olevat ise segavereline ja rääkivat vabalt nii tamili kui ka singaleeši keelt. Pataljönikomaadör major Rockwood kasutab klassikalist partisani-vastast taktikat, kinnitab Marks. Üksused on kompaniide nad patrullivad agressiivselt, eriti ööseti. Partisanidele on kuulutatud välja amnestia ja kes koos oma relvaga valitsusvägede poole üle tuleb, sellele ei juhtu midagi ja talle makstakse isegi tasu. Sõdurid maksavad kõikide oma tarviduste eest külaelanikele ja paljud neist õpivad tamili keelt, et elanikega paremini läbi saada. Kogu see ülestõus on kunstlik, kinnitab major Mohan Rockwood — see on õhutatud India tamili:keelt rääkivate kommunistide poolt, sest tegelikult ei olevat singaleesidel ja tamilitel mingit põhjust omavahel sõdida. Kuid rahvastik on nüüd jagunenud kahte l e e r i— ühelpool Pakistani ja Punähiina poolt toetatud singaleesid, teisel pool India ja PLO ning muidugi seega kaudselt N. Liidu toetatud tamilid. Seepärast ongi tamilitel võimalik ainult 20 miili eemal asuvasse Indiasse põgeneda, sealt viib tee N . Liidu või Ida-Šaksa lennuliinidega Ida-Beriiini, üle piiri Lääne- Beriiini ja Lääne-Saksamaale — ning sealt laevaga Kanadasse, Kuna põgenike hulgas on palju noori mehi, siis on arvata, et nad on endised (ja võibolla ka veel praegused) kommunistlikud partisanid. Marks loeb üles vähemasti viis partisani-organisatsioöni, millel on kohimuiiistlik juhtkond. Tähtsam neist on nn. ,,Tamili tiigrid", millel olevat 30(X) aktiivset geriljavoitlejat. Nad said kurikuulsaks 14. mail 1985, mil nad ründasid Anuradhphura küla ja tapsid seal 150 tsivilisti teistele hoiatuseks^ sest kohalikud elanikud „kollaboreerisid*' valit-susvägedega. Kanada valitsus teeks hästi, kui nad need „paädipõgenikud*' enne siia maale vastu võtrnist likult ,,läbi kammiks". 695 ST. CLAIR AVENUB WEST, TORONTO, ONTARIO M6G 1B2 Esindaja TeL kodus 653-0599 ^us lk. 2) teks Lõna-Aafrikale. ; Ka oleks tähtis avada Balti-aineline muuseum. Dr. Guntis Silins, Balti Föderatsiooni esimes Torontost, nimetas, et liiga palju kontsentreeritakse oma kultuuri viljelemisele välismail — seda ju tehakse Eestis, Lätis ja Leedus. Praegune tunne maailma ajakirjanduses on, et Balti/ küsimus ön väga tähtis. Hea viis näiteks Balti küsimuse esile toomiseks on aktsioonid nagu Musta Lindi Päev. Leedu Ameerika Ühiskonna president Stanley Gecys ütles, et head poliitilised aktsiooiiid tulevad Los Angelesist. Meie aktsioonid mõjustavad elu Balti riikides ja nende sündmuste edasi andmine Ameerika Hääle kaudu oh ülimalt tähtis. Ka poliitiline tegevus on väga tähtis. Me oleme läbi elanud „detente''. Meil seisab ees tugevaid katsumisi. Plussid on, et meil on kongressis riiille liikmed hoolitsevad Balti küsimuste eest. Euroopa Paria-ment hääletas Balti Riikide tsiooni mitte-tunnustamis-peame tänama i kes kirjutas sellest raamatu. 1980. aastal muudeti seadus ja nüüd võib nimetada ametisse Balti kodr suleid, kes ei tegutsenud erine diplomaatidena "Balti riikides. Maakaartidele pannakse märkus et Balti riigid on okupeeritud. Praegused meie Balti juhid ön julged ja tugevad, kes suruvad läbi a k t s i o o n e H e a d näited selleks on Balti* Vabaduspäeva Resolutsioon j a Jurmala konveT rents. OSI küsimus ön tekitanud tugevamad sidenied baltlaste vahel mitmetes mades. Hiljuti avati Leedu Informatsiooni Keskus Vatikanis ja kavatsus on seda avada ka Washingtonis, Viimasena moodustati zhürii, kus arutati Balti tuievikuküšiniusi ja mille tnoderaatoriks oli EV iaukonsul Jaak Treiman, kes ori ka Balti Vabadusliidu juhatuse liige. Õhtusel banketil kõneles ÜSA Välisministeeriumist Janies Mon-tgomery, kes on inimõiguste abisekretär. Ta peateeniaks olid inimõigused jä Balti riikide okupatsiooni mitte-turinustamis-polii-tika. Ta kinnitas veelkord, et USA ^ •'eriionüstsf ••BMti-ri^^ NTOAMENA (AP) - Liibüa mõukogude-päritolu võitluslep-nukid pommitasid oma endist baasi Ouadi Doum'is, mis äsja Tshaadi valitsusvägede kätte langes. Teatavasti kestab sel Kesk-Aafrika maal kodusõda, kus Liibüa riigi põhjaosas mäss-sulisi ja Prantsusmaa selle lõunaosas valitsusvägesid toetab. Hiljutise äkkrünnakuga vallutati Ouadi Doumi baas Liibüa vägede käest, kes paaniliselt põgenesid ja umbes 650 miljoni dollari väärtuses nõukogilide varustust maha jätsid. Ohurüri-saak oli ilmselt mõeldud selle varustuse hävitamiseks» Pakistani pealinnast badist teatatakse, et iiiäne-A^anis^^ tani nukuvalitsuse sõdurit surma saanud, kui linnas tänava-võitlused lahti piuhkesijd^ Võil-praegu , Ajavahemikus 23 .-3(), märts: korraldati kpoškõlastat Ida- Saksaniaa valitsusega Ida- Saksamaa territooriuniil Gardele-geni, Magdeburgi, Wittenbergis Lübbeni ja Braridenburgi piirkonnas Saksamaal oleva nõukogude väegrupi j a Ida-Saksamaa r^va-armee ühisõppused täiustamaks vägi^de väliväljaõpet. Õppustest võttis osa ligi 25000 mfee'st. Õppustele olid. vaatlejaina kutsutud kõigi Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisel ösalenuc riikide esindajad. , set okupatsiooni Nõukogude Liidu poolt ja kabineti tasemel diplomaadid ei külasta ameitlikult j)eeritud Balti,riike. Nüüdsest le on diplomaatiline läbikäimine seotud inimõigustega. Ka Nõukogude Liit peab arvestama, et kui tatahab kaubandusvahekor-di ühendriikidega, siis tuleb kaotada inimõiguste rikkumised. See önkiisimusi millega Nõ Liit peab arvestama. Ka meie liitlased nõuavad inimõiguste olu-paranemist Nõukogude Lii- Peale kõnet oli võimalus esitada küsimusi ja eriti toodi esile Kar Linnase saatust ja kuidas see ühmb mitte-tunniistamis-pöliitika-ga. James Montgomery jäi kindlaks mitte - tunnüstamis-poliitikasy kuid keeldis küsimustele Karl Linnase öeldes et see kuulub .köhtumi-nisteeriumu pädevusse peale bariketti köondiis Balti vabadus^ liidu juhtkond erakoosolekule James Moritgomeryga, KUS a^^^^ üle kaheksapunktiline memorandum adresseritud USA välisminister George Shultzile. Järgmisd päeval;: toimus BVL aasta-koosolek kus aruanded kinnitati ja esimeheks valiti tagasi kaugenialt konverantsiliOustavja Zoja Vaga Poitländ^^ Heino Jõgis San Francifeost. Oodati sooja suvekest punuti neli ppsakest: Pesa põllupeenra peale, pesa kaseoksa peale, pesa majaräästa alla, pesa randa silla alla. Kuhu asus vindike, : sinitiiba pääsuke? Kuhu laskus lõoke, linavästrik, linnuke? Soome laste aabitsa lugu ÜKSKORD met^ Jänesed, nii nagu ikka — ara s verega..'^ .'^ kl UKS neist peitis enda maha ' ^ ümmarguse kännu taha . . . 5, TEMe kolmeni veel 1^ ja siis põõsa sisse puges . . . ]| KÖLIViAS; hüppas suurde: nagii oleks kuulnud pauku 1 nagi ette, sulpsas summdi kraavivette a siiure heinakuhja alla . . . S E I T S M S - p l d närvi, istus niaas ja mun^ värvis! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-04-14-04
