Vaba eestlane , February 21, 1985

              . • • • . • . . . . . ./••••,
Meljapäeyal, 21. veebruariH985 lliBirsdlay, February 21,'198S
Liibcanoni
idrstuskaiid'^ci]
Kui Kanadas ajab. kõrge elukalli­dus
kodanikkude turja punaseks,
süs Liibanonis tekitavad kõrged
matusekulud suurt rahulolematust.
Beiruti Mrstumeistrid väidavad, et
kuna nad pole võimelised rahulda­ma
suurt nõudmist oma toodetele,
siis peavad nad kirste importeeri-ma
Prantsusmaalt,'$600 tükk.
Liibanoni majandusmmisteerium,
kes on veendunud, et kohapeal val­mistatud
kirste on piisavalt, uurib
asja lähemalt. Oif kuulda nagu
oleks mõniedel |idrstude import-fir°
made! salajane kokkulepe matuse-majadega,
kes sobiva kasumi eest
püüavad oma tarbijaskonda veen­da
ostma importeeritud kirste.
fehedlehed
1. Liidu ajalugu
vallutuste litaania
York Ülikooli associate professor maa vaüutaš Usbekistani ja Tur-
Tudor 0. Bompa avaldas Toronto kestamf 1^^^ Tadzhikistani ja Pa-päevalehes
„The Toronto Star*; p i - m i i r said lüdetud 1945; Venemaa
kema lugiBJaldrja, ühe varemilmu- laiendas oma impeeriumi vahepeal
5^<i niõtteavalduse selgituseks ja iseseisyate Balti riikide ja Bessa-
^^^.^ ^^^^^^^^^^^^ ^ ^ ^ ^^
Idä-Poola, Ida-Preisimaa Saksa-õiendamiseks.
>,Hugo Petersi hinnang, et ,,Ve
E^maad on ajaloo jooksiSWatudf,^^^
mitmeid kordi 4õraste maade ^1?? ^ ^ ^ ' ^
poolt on just vastupidine ajalooli­sele
tõele. Lühike vaade vene im-periälišmüe
näitab järgmisi fafcte^
Islandi mif Eesti Vabariigi kaitseväes oHaastapäevaparaad suursündmuseks^ P^dil noored eesti kaardüt, enamusi V e ^
paraadirivis
nistaniw Ruumipuudusel on sellest
loetelust välja jäänud väiksemate
piirkondade vallutamised.
Pärast nii paljude maade vallu-
1581--1584 vahel Venemaa liitis tärnist on Venemaa ehitanud tohu-enesega
Lääne-Siberi, 1667 Vene- tu impeeriumi ja ähvardab mit-maa
vallutas Ukraina, 1721 ja jäi- liieid piirkondi praeguses maali­le
1945' Venemaa ühendas oma im- mas, nüüd om Venemaa hakanud
peeriumiga Balti riigid Eesti ja Lä- poseerima maailmas rahuarmasta-t
i ; 1795 oli Valge-Venemaa lõpli- va ja ,,sõjas väsinud" rjigina. Ve-kult
vallutatud; Krimm liideti nemaa soovib kindlasti säilitada,
17821; 1772 ja 1797 vahd jagati Poo- mida see <m illegaalselt valluta-la
k(Mel korral ja pühiti maailma ^ n ^ ^ i
The Toronto Star
se tulemusena. '—-— .
1801 Vfenemaa vallutas Gruusia,
1808 liideti Soome Vene impeeriu­miga;
1812 j a jäUe 1945 < ^ aastad
kui Vene illegaalselt lutis Rumee­nia
provintsi Bessarabia; kuigi Na­poleonil
õnnestus 1812 Poolä vabas-
NLilt oli seotud
mõrvamist • REYKJAVIK — Islandi urn
karm mittesuitsetaniise seadus hak­kas
kehtima 1. jaanuaril, sundides
kõiki tubakatööstureid pakendile » A« • a« o aoB > ^ « B ™ ino m
asetama selliseid illustratsioone na- Ees?i vabari'ggi smmk d^c Öskw KMm kuhm l^glis'© toevastiki
gu paar musti kopse, haigestunud T ^ l l J l I I I^
patsient V 0 0 & või haigestunud sü-da.
Uus seadus keelab äridel näh- 1924. A . 1. DEflSEMBRE mata sel
tavale kohale asetamast tubakapro- varahommikul alustasid kõmmu-' teid.
dukte, tee^ megaalseks smtsetamise^^^^ ^^^^ ^^^^^ ^^^^^ ^^^^ ^^1^^ et^^Eesti vaütsuselt on saadud territooriumi Amuuri ja Usuri nii nagu N. Lüt on ikka enam- j a
v d t o e hoonetes ^ b u s s i d e s : nina- juba 1. dets. õhtupoolikul Londoni vormiline kutse Briti jnöreväefö-3Õgede vahel; .1850 Kau^^ poliitiHste mõrlamiste ja
QOuab, et res^^ muudaksid meeste juhtimisel l Ä voimu= lehtedes Tallinna külastada, l ü ^ Venemaaga: 1854 Kirgüsia terrorismi taga oma eesmärkidele
osa ruumist : imimid teated loönw ^agu ™ ^ i^^e^^m^^^ 1873 Vene- püüdlemisel.
kateume^in^^ sõnumiski. • r. ^. r^:^^^ V.-
j a õpetada, vaituJa mUtesui^etajgu- sõjaväe- J a sideasutused, k u i d ^ ,,pommitama" saatkonda ja^ KaUase reaktsiooni pole raske :
S s t ^ i l ? ' ^ ^ isildi-kujutieda. Ta sõitis jalamaid jälle^
mendi mittesuitsetamise^ ^ k ^ ^ e Bf
WASHINGTON - N. Lüt oU pea­tada,
lutis Venemaa 1815 selle aegu kindlasti seotud 1981. a.
uuesti; 1820 Vallutas Venemaa Ka- paavst Johannes Paulus II mõrva-sahstani;
1828 muistne - Armeenia mise katsega, üües grupp USA ter-liideti
Venemaaga;^^^^^^^!^^^ rorismiuürimise keskuse spetšiaHs-ama
vastavaid väljavaa- „The Times'is" 10.; skp/ilmunud 1945 V e nm okupeeris Leedu;' te. N, Liit oli nii otseselt kui ka
sõnumiga teatatakse nieile ametli- 1847 ja 1860^ Venemaa anastas Hii- kaudselt vastutav tapmise katses,
esmiees.
O
rcmtiis
Vene :feõjalaeva4 \-^^--:.,M
• • :, f . - © y " : Asja:-algatajate'arvates- oli;'^üks-;" .
110 itlCiSiBl nes vaja inässuga:alustada^ m l s j ä - s j l ^^
ie - T - nende teooriate põhjal
saamist välisminister Chamberlain
oiga. See teostus kuu aega hiljem, B A i ; i l L I I T^
14. jaanuaril 1925, j a Chamberlai­ni
aruanne sellest oma kolleegide- ^ Edasi seletanud Kallas, et Eesti
valitsuste endi peamiseks ülesan­deks.
R A H V A S T E X n X
r • . eesti tööliskond pidanuks mässaja-^ Varjamata oma pettumust ja
T E H E R A N - M a n i ' Ä ,,The TimesT k<^alik (Lon^^^^ kohne Balti eriarvamusi Nõukogude atitüüdide
te täideviimine on inmitiimidt^^^^ , KPik lafe tei^^^ .po^ Vpa^oluga ~ Kallas järg-päevaseks,
varaste sõrmede amp^^^
teerimme toimub imüd^e^
masinaga:Ndivarast kaotasid oma
parema käe sõrmed; üks arst v a a - ^ ? ^ ^ ^ ^ ^ ^keptihne ja;^^^ ^ ^ ^ - ^ ; anda mingit isiklikku; nõu problee- Eestivälitsus veel võiks teha raskes
taspe^^^^ selkparast Eesti,^^^^^ aruande jargi mis Leedu või Poola? SeUdevas^ ohikorras, m
vüdi jä inasiii^,^^Ä^ oü teh. - ^ ^ Ä : ^ ^ ^. , « . soojak jpc^^ ^ ^ ^ ^ KaUas konehist kahtliw- «loomulikult
Md käte otsast lõikamiseks, lõigati.
publitsist, kes tekkinud olukorras^ te kuj^damisega, mida 1. detsemb- eitaväU";
varo<!fo öA^mi tega kaasa, vaid jäid lojaalseks pidas parajat Briti de-- r i kommunistlik väli aastumihe j a . ; V v . .ei või ^ l i ^
aimüt varaste sormi. , Iseseisvale Eestile. Vaaöememäs- m ^ ^ show the selle toetamine väljast ^^w^
karistuseks te«läuitegude eest Vabariigi White Ensign*', nägu ta ü t i e s^ nud Eestis. T a ütdhud, et Vene^-
Šür Eyre vastanud, et nõu anda
õi ei tema isiklikult ega ka mi
valitsus, vaid ta võifcs omalt
kuid on
Iraani islami seadus rakendab
.aristuseks teatud; te yaDaruga wnixe msign;;, nagu l a u s ^ . . . ^ ,
st^AflAcfl^^ flTnnnfAPrlnii^f q.„^„„ saatkouuas Londo^^^^ Balü merel oige otstarbekohaseks maa amult ootah soodsat momenti ™^S^i" ^mseia esuaisi Aommierm i^^^^ mis tema arust vääriksid ta- S Ä ^ S S S m.h. Mr. Gregory suursõ- uueks^^^ri^ kohustused Eesti
on ohmd kasutanusel kaks aastat, : Briti sümpaatiat omariÄ^^^^
mibltuüak^E.V. saatkonda te-^ Sdlei^ärast avaldasid Kallas ja tamisd võtsid Balti ri omaks f ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ t e m ^ ^ Rahvaste Liidus. Teadagi võiks
legramm: Tallinnas on likvideeri- MöUerson temale usalduslikult nn. inglise orientatsiooni, miUef^^^^^^^^ J ^ et Bnti suhtiunine Eesti pöörduda- Rahvaste Liidu
tud relvastatud'putshi katse; lisa- Eesti poolt esitatud palve ja Po^ üheks tulemuseks õn et nende kau- ^ ^ ^ ^ peaks enne kaahima
teated kuUeriga, jaköff hibas kontaktis Gregoryga bandus IngHsmaaga on juba 40% " f ^ ^ ^ f ^
M e k s osutus VäUs^^^ varemast kaubandusest en-^*^^^^®^^^^^^^^^^ Vene astumine R L liik-mitölleaegn^
informatsiooni Lahkumisel avaldanud Kallas meks oleks kõikide huvides. Selle-
MAÖRHD--Hispaania 0^ Kuid nüüd on hakanud kuuldu- veel muret nn. WrangeH laevastiku pärast näib temale^^^ et Eesti peaks
yd%aait välja kaks USA dii>lo- esmdajä Leedus j a n a ,,vaikivaitatüd sõn^^ ma väiteid, et inglased ei ole huvi- loovutainise üle Nõukogudele, mil- pingutama kÕik jõud Vene rünna-maaäspiönäaÄi
pärast, kes ohd^^^^^^^^ K. Pätsi propagandaminis- tatud meie saatusest. Tõendit sel- lele Chamberiain vastanud, et te- küte jä propaganda tagasitprjumi-katšunudMtte
saada salajasi valita ter, eestistatud nimega A ^ TIMES"!^* KÖMU§öä>^UM lele nahkse vgraiis, väärtu- seks n i i tõhusalt kui iganes võima-
<5use raadiosaadete sagedusi. mää. Hk ja tegema kõik faktid maailma-le
teatavaks.
I N G L I S M A A LE
BULGAARIA VESTEKIRJANIKU
ANOEL; JOVT^HEVI^^:;-
ÖBELEPÄNEKUB.: : • ^
S A A T K O N D A D E - •
VÕIMALUSED
Ent viimases punktis •— jatka°
„Tmies" teatas, et Briti ei kavatse setud või rasked korrastada,
,,Times*^ ki^jutas^ ; laevu B a l t i c saata. Kallas lisa-
,,Eesti valitsus on oma esindaja nud juurde, et samas m
kaudu Inglismaal andnud inõista, menteerib ka ,,Izveštijä" Rakovski TÄPSUSTAMISI
Kohese väljasõidu tõttu osutus et ta tervitaks Briti sõjalaevade p - (Nõukogude esmdaja) äsjast kõne-
Oiderniaainformatsioin peamiselt laskäiku TaÜmna. Kuigi see ei lust temaga (välisminister Cham-suuliseks,
ent tal oh kaasas yälis-oleks^e
.minister K. Pusta omakäeline k u i viisakusevisiit Balti sadamatesse^
Teofilov ;mÕtleš endast, sest tai saadik Oskar Kallasele: viibimata mõistetaks Tallinna külastamist CHAMBERLAIN K A I I A S E l ^
# miUest j a midamõeWa.^^^^^^^^^ ; t
DAradejev mMes Imuldayalt, et ülestõusu tõttu võõriti ja Briti va- Chamberiam vastanud, et ,jTi- Crowe, oma ameti tõttu eri vali^ sega ja Londonis akrediteeritud
Jälle ei hakataks rääkima, nagu ^ö^^stiri^ Kallas litsus ei kiida taolise visiidi mõtet mes'i" avalduste ^eest ei ole tema, süste välispoliitika kontinuiteedi saadikute kirjadest „The Tunes'-
poleksti tööl oma psa^^^ kohe ja nimelt Fo- mitte heaks, kuna seda võiks tol- nagu Kallasele hästi teada, mitte esindaja ja isiklikult Balti riikide üe'V(mida nmide riil meie välismi-ne
mõtlema. v'^^^^^;^ - r^^ gendäda sekkumisena Ä e Balti vastutav, vaid et iga, seoses nende suur sõber. Chamberlain, seletas ta, nisteerium kui k a Riigikogu välis-
^ r i na Juhataja James Duncan Grego- riigi siseasjusse." ilmumisega toimunud indiskretsi- on Jõudnud veendumusele, et Balti komisjoni mõned liikmed tihtipeä-
Peshev mõtles, kas tasub ikka lyyahöidušel^ kelle osakond Kaugeltki mitte ühemõtteline sõ- oohon tema (Kallase) oma. Viuna- riike toetavad sammud ; M le nõudsid) polnud kogemused te-
Jtiurelda nende tööasjade iile, mida i^uuksid k a Balti riigid ja keÜele num, kuid kokkuvõtiikult, et Eesti ne nõustunud sellega kdie, kuid pigem stimuleeriksid Vene antago- ma teada V,niitte väga j rahuldavad",
ta nagumi pole yõimelme lahenda- nende saadikute juurd^ääs õli valitsus on k u ^ lisahud juurde, et nii või teisiti, nismi nende riikide vastu kui „hir- _ ^ . ^ , . ^ •
mä. seega kõige Mirem. : ^ vuTä^^^ LahKumisei icusmud Kallas, et
Suurbritannia seisukohti eeknistes
puudutatud küsimustes täiendas
ajutiselt haiglase Chamberlaini nud Sir Eyre — ei või Kallas trÜ-ülesandel
27. jaan. 1925 perma- Myabaduse maal, nagu Briti, mitte
nentne välisministri abi sir Eyre arvestada ametiasutuste vahendu-
Kazandijev mõtles selle üle, et Qregory hibanud^Ees
miks mõeldakse ühtmoodi, ^ välja P^lve kqhe^ valismimster
kukub aga hoopis teisiti.
istus ta päevade viisi oma kirjutus­istus
la.pd .. . mõtteis;- , v ,^^:^^:T^^
1 valitsuse sete sündmuste taustal mitte välja, dused püsivad päevakorral. ^ sisse tõmbama". Vastuoksa: kõik, ^ a s j v o i b E ^ t i arvestada r ^ ^
Ghamber-- Igal juhul tõlgeudas saadik Ka^^^ ^ M puutub Rafeoyskiga tounu- mis näüiselt võiks kinnitada Mosk^^^ tubadega, IngUsmad^m^
las „Times'i" sõnumit igati nega- nud kõneluse tõlgendamisse, rõhu- väkahtiustusisissepiiramisest,võiks olevat iiKs vanestest toeliselt efek­tiivselt
ja l u n a ta selle ilmum^el tanud Chamberiain, et selles po^ viia Soveti valitsuse arvamusele, et tuvsete^ kmdlustus^t agressiooni
väHsametilt veel mmgit ametlikku niid üldse juttu Balti riikidest ja »oleks t a i ^ ^
vastust polnud saanud, tõttas t
G^gintsh^y mõtjÄs pi^^^ Seal ma mitte julgustanud Soveti välit- kuks organisatsiooniks". absoluutselt Jondel oUa.
(äas end iüäl pidada,_ e^ kolleegid päevani demokraatük niäa, kus iga kokku .Foreign^^C^ sust oma naabreid ründama." Teiselt poolt — lahutanud sir Lõpuks tänas Kallas ja — aru-itmisega
aja- Nende kõvade sõnade järele Eyre — võidaks Eestis kergesti tõi- saadavail põhjusil — rõhutanud
tõstatanud Kallas oma valitsuse gendada Briti avalikku huvi min- toununud kõneluse usaMuslikkvist
ülesandel küsunuse, et kas vast ei giks jõuga interveneermüse ja abi ja nütteametlildcu iseloomu,
c yõiks Briti või lääneru^^^ tõsise välise ohu kor- Sellega lõppesid — ajutiselt —
sobiva diplomaatilise aktsiooniga rai. Ent tõsine sümpaatia, matm- Talünnas 1. dets, 1924 kahe tun-yäljendada
oma huvi Balti riikide aalsed ja kaubanduslikud huvid ei niga likvideeritud putshi üritus©
sdsiski lehes tuleviku vastu. Chamberiam kost- õigusta Britit asuma mmgi Balti järellainetused Londonis,
et: nSeoses nud, et tema kahtleb taolise sam- riikide erilise protektori ossa, vaid
laua taga su
i r a ei arvaksymüle üle tä mõtieb. valitsuse tähtsamad sammud ra^ ametliku Õienduse
i a kõiÄ^^
M d d Ä i t s i d , et meie asutiises r y^^l ffin iihiT^q Kallas ja tema lahim abüme, nou- EESTI J A B M M
Ijeetäkse — 1 ^ 1 ^ too juures ^j^^^^^^j Rudolf Mölieršon, LÄEVAŠIIK -
mitt© midagi ei.motle.^^.^^^^^^^^^^^^^
juures, viivita^ kaks päeva