Vaba eestlane , February 21, 1980

              MM 'mm:
VABA KESTL/liM h. m 1980 - .21,.19S0
OBI
0)
Ufo
ai
Loriga.
.est
OOTAMATU S U B M A I ^ l i ^ ^ ^ MEIE ARMAS ÕDE JA SUGULANE
- Neiuna Kaert
Sündinud 26. aiugustü 1908 Saaremaal
Surnud 21. Jaanuaril 1980 Saaremaal
leinas
Kaugeltkal<ialjt paistsid
veeres laiüe viimane —
õde MARIE
vend ARNOLD perekondadega
vend EDUARD» perekonnaga
ÕDE ja VENNAD perekondadega mng
ABIKAASA laste ja' lastelastega Kodu-Eestis
4ESTI. SIHTKAPITAL -
KANADAS •
Annetused ja testamendi,
pärandused oa tolumaksnvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
958 Broadview Ave. Toronto,
Ont. M4K 2R6 ^
Eesti Vabadušviõitlejate Lüdu ju­hatus
pidas New Yorgi Eesti Majas
koosoleku ja asus üksmeelselt sei­sukohale,
et III Ülemaailmsete
Eesti Päevade teatrietenduste pro­grammi
võetud Ilmar Külveti näi­dend
, ,Sild üle mere" on täiesti
ebakohane ettekandmiseks suurel
rahvuslikul pidustusel.
Näidendit ei ole Põhja-Ameerika
mandri eesti teatrid lavastanud,
kuna selles näidatakse eesti sõja­mehi
halvas valguses. Põhja-Aniee-rika
mandri riikide eesti teatrid ei
ole seda näidendit samal põhjusel
oma kavva võtnud. Seda vähem to­hiks
see negatüvsel h^estatud
näidend kuuluda Ülemaaümsete
Eesti Päevade kavva.
EV Lüt koos tema liikmesühingu-tega
protesteerib kõnesoleva näi­dendi
ettekandmise vastu.
Sama näidendi esitamise vastu
kuuldus tugevaid hääH ka äsja To­rontos
toimunud Kanada Eesti
Võitlejate ühingute Liidu esindus-kogu
koosolekul, kus asuti seisu­kohale,
et näidend on sisult eesti
ühiskonda ja \^õitlejaid solvav iiing
ei sobi esitamiseks ESTO-80 raa­mes.
H. Teder tegi ettepaneku näi­dendi
boikoteerimiseks, millega
koosolek ühines.
OMiV LUGUPEETUD LHGET JA VILISTLAST
mälestab sügavas leinas
E.Ü.S.'¥ELJESTO V-.j
4812 YONGE STREET
(Sheppardilähedal)
Pyneral Directors
WILLOWDALE ONTARIO
Eestla# poolt eelistatud ja tradit^^
MATüSiMAJÄ
©
ja jm üle ^5. aast& teeninud Metropolid Tonmtot
samSi perekonna poolt väijakujimenud traditskKiaidega.
Modeniiseeritud avarad ruun^ per^xnal ja
kiüUaldaiselt parkimiseruumi.
Väärlas teemmin®
R O S A R - M O R R I SO
F U N E R Ä L HOMES
T. L. MORRISON-- Fimeral
m Sherbonroe St., f oronto, Ont. MIX lES
Telefon 9244108
Soome esitas oma mitmetahulist
ja kõrgeklassHist ehituskunsti Soo­me
arhitektuuri näitusel Tallinna
Eüklikus Kunstimuuseumis. Tallin­lastel
oli võimalik tutvuda soom­laste
ahitektuuriloominguga, mis
on pikemat aega olnud põhjamaa­des
juhtival kohal
Eesti riiklus kunstimuusiBumis
korraldati näitus kihnlastest mere­meeste
kunstitöödest. Kihnu mehed
OÜd tuntud purjelaevade ajastul; ja
kuna see oli aeglase liikumisega
laeväliik,/siis kasutasid mõned me­hed
aega maalimiseks. Telümistöö^
de andjaiks olid laevakaptenid, kes
tahtsid oma meresõidukeid jääd­vustada.
Muuseumi pearestauraa-tor
Eerik Põld pii kogunud mitme
MImalse, Mihkel Mätase (sünd.
1908), Georg. (Jüri) Vidriku (^ünd.
1^), :Mihkel Sütfi (1901-1977),
Peeter Röoslaid'i(Bisa) (sünd: 1889
Ruhnus) ja Jaan Oadi (1889) töid.
1 Käesoleva aasta lõpul 90-äastaseks
saav J . Oad on saatnud fotorepro-duktsioonid
oma maalidest Tallin­na.
Möödunud sügisel korraldati
neist töödest näitus ka Torontos.
Tööd on: oma läadUt naivistlikud,
sest keegi neist pole kunagi maali­osi
.Laupäeval toimus Peetri kiriku saalis skautüksus Lembitu Male­va
noolepoisteparviku „KUBKAIl" projekti võistlus. Võisttesid isa-de-
poegade ühistööl ehitatud võidusõidu mudelautod. Hinnati ku­rast
ja mudeli kujundust. Kiiruse võitja Tohver Timuski projekti i
Juhendas tema isa dr. ins. Jaan Timusk, parimat disainferit Tarmo
Sulevit aitas tema muusikaõpetajast isa Ants Sulev. Mõlemad isad
on vanad skaudid.
h&u-j^diews]. Qsitsisiä 20 poissi par-viku
3^-st oma mudelid; kaalumi­seks,
hindamiseks ja võistlemiseks.
Jiihtide poolt seati kiriku saali üles
ruumi pikkune kaldpinnaline võist-lusrada,
mülel sai korraga kihuta­da
neli autot.
Eranditult kõik poisid olid mude­litele
andnud voolujoonelise võist­lusauto
kuju ning värvimise, lakki­mise
ja kaunistamisega ehitanud
need väärüisteks võistlejateks pä­risautodele.
Mõned üksikud mude­lid
— ka Tohver Timuski oma —
olid rõhku pannud, ainult sõidu-omadustele;
voolujoonelisele kere­le
ja rataste asendile. Tarmo Su­levi
auto oli üsna lähedane kuulsa-
„KUBKAR^* projekt pärineb K a ­nada
skauthisest, kus järjest roh­kem
rphku pannakse Lembitu Ma­levas
juba kaua harrastatud pere-konna-
skautlüsele.^ Projekti aluseks
oli töö juhis, millega koos poiss sai
puuklotsi, viis plastikust autoratast
ja neli naela.
: Ülesanne oli meist ..konstnieerida-
|a valmis ehtada mudel-auto kaa­luga
mitte üle 5 untsi.
Euha hunduealised poisid pn suu­red
autospetsid, kes" teavad kõiki
autode mudeleid, tehmlisi üksikas­ju
ja juhtimise nõksusid, kuid kah-j
juks ei oma veel juhüuba, siis võe­ti
projekt vastu suure vaimustuse-;
ga. Poiste isad rakendusid vasta­valt
projekti nõudele appi tehnüis-te
Juhendajate ja abilistena.
@ Stokholmi Eesti Maja Klubi '
maksab ka käesoleval aastal üüci-toetusi,
mispärast Klubi juhatus
WASHINGTON - 20..veebi'uarü
möödus president Carteri poolt N.
Liidule antud tähtaeg punaarmee
väljatõmbamiseks Afganistanist.
Kui okupatsiooniarmee selleks
pöördus kõigi eesti organisatsiooni- ajaks lahkunud ei ole, süsboiko-de
poole, kellel puudub riiklik toe­tus
või kes 1979. a: jooksul on ta­sunud
üüri Eesti Maja seltskondli­ke
ruumide kasutamise eest.
'® Rootsis, Boräsis rootsi koolides
õpetajana töötav Ado Irval sai 25
a. teenistuse 'eest komniuunilt au­tasuks
Omega käekella,-Teda tä­nati
piduliku aktusel eraldi truu
teenistuse eest, kuna ta läks: pesio-nüe.
Sündmus leidis suurelt ära­märkimist
kä kohalikes lehtedes.
istutanud autojuhi, Mikk Altosaar
oli oma mudeli ehitanud vägevasti
relvastatud politseiautoks, nagu
neid näeme kihutamas tv-skriinil.
Kohtunikena tegutsesid võist­lustel
Lembitu hundujuhid ees­otsas
parviku juhi Alar Põldmä-ga,
maleva juhatusest Harold K i ­vi;
ja Asko Kütti. -.
Disaini hindamisel tuli kohtunikele
appi kogu hunduparvik, kes hääle­tamisega
määrasid parima mudeli.
Poiste otsus oli väga asjatundlik.
Eelviõistluste ja finaaliga määra­ti
kindlaks kiiremad mudelid. Auto-maat-
stärteriga - lasti . võistlejad
korraga liikuma. Kiiruse-võistlusel
tulid kohtadele järgmiste, poiste au­tod:
1. Tohver Timusk, 2. Tarmo
Sulev, 3. Peeter Vesterblom, 4. Ek-ke
Loo, 5. Martin Tabur.
Poiste soov oli, et mudelite ehita-teerivad
ameeriklased Moskva
olümpiamänge ja teevad ka oma
liitlastele ettepaneku mängudelt
ära jäämiseks. Carter rõhutas veel
19, veebruaril kaljukindlalt, et
Ühendriigid ei võta osa olümpia­mängudest
kui venelased jäävad
oma okupatsioonivägedega Afga­nistani.
Seni ei ole Moskva astunud
ühtegi ;sammu, mis vihjaks puna­armee
lahkumisele Afganistanist.
Sellest võib järeldada, et 'boikoti
organiseerimine Moskva olümpia­mängude
vastu algab lähemate
päevade Jooksul täie hooga;
OTTAWA — Kanada konservatü-vide
valitsus annab oma funktsioo­nid
järgmisel nädalal üle uuele
liberaalide valitsusele. Uue valit­suse
ülesandeks) jääb ka otsusta­da,
kas Kanada võtab osa Moskva
olümpianiängudest või järgneb
Ühendriikide president Carteri
üleskutsele j a boikoteerib män-gus^
id. Kanada liberäaüde juht ja
uue valitsuse peaminister Pierre
Trudeau on seni boikoteerimise
küsunuses ohiud väga leige mär­kides
valimiskampaania ajal, et
mist jätkatakse ka tulevikus — ai- Kanada ühineb boikotiga ainult
nus võimalus, kuidas hunduvanu-/sel juhul fcui selle taga on, suur
tele itaalia; võistlusmudelitele, Hei-' ses omada vägevat võidu-sõidu-au- arv Ipne ja kohnända maailma
ki Sülaste oli auto tuuleklaasi taha tot - ...
turiste
Flõridös
IFORT LAUDERDALE Mõned
kuud tagasi siinsed TV-jaämad ja
ajalehed ennustasid tänavu siia re­kordiliselt
turiste. Ilmad on olnud
küll väga üusad suvituseks, kuid
turiste on seni olnud 10—20% vä­hem
eelmisest, aastast. Eestlaste
osas pole see olnud nii märgatav,
kuid paljud on valinud puhkuse pi­sut
rohkem rannast kaugemale, kus
üürid soodsamad.
Eestlaste siinne seltskondlik elu
on sellel talvel olnud väga aktiiv­ne.
Lõuna-Florida Eestlaste Koon­dis
alustas esimesena sügispeoga.
Järgnes jõulupidu. Vana-aasta õhtu
saadeti ära moodsas Saksa-Amee-rika
klubi ruumides.'Teine suurem
vana-aasta ärasaatmine oli Miami
Eesti Majas. Peale selle olid mit­med
kodused koosviibimised. 3.
veebruaril järgnes L . F . E . Koondise
vastla-õhtu Shriner klubis, Holly­woodis.
kr.E. Koondis, siinne kõi­ge
suurem eestlaste organisatsioon,
on rakendanud traditsiooni, et igal
suuremal peol serveeritakse söök
laudadele: See toimus ka vastla-peol
nägusate Shriner klubi ette­kandjate
poolt. . ,
Pärast Õhtusööki vaadati huviga
Rein^ Luningu filme j a valguspilte!
Pudid olid võetud kohtadest, kus
Rein Luning oli ise käinud, isegi
inimsööjate saarel.
Tänavu,; USA presidendi valimi­se
aastal, on Floridas oodata suurt
poliitilist aktÜvsust. L . F . E . Koondis
pöördub kõikide siinsete eestlaste
poole^ aidata kaasa igale aktsioo­nile,
mis sel puhul ette võetakse
Koondise juhatuse poolt kui on päe:
vakorral eestlasi ja Eestit puudu­tavad
kiisiniused.;
HARALD HINNO
Mis jul
oliimpi
konnai
Toronto 1
mus kaksi
millele
eestlane"
gejakiri
jahtus E(
selles küs
pole kam
juhtiis E<
ja miks s|
pärast T(
Eesti oi
le atleeti]
inedalit,
mis on
ühe väikj
Kas lo]
lalike ja
Võibolla
tus Eestil
konnaga.!
gi polütUl
Mõnedl
mas aji
eesti sell
Kreemiltl
nu asjao|
piamänj
poolt öl
mil, kui
olümpiaJ
tud Eesti
Leedi
Aast<
Nädak
ühiskonc
väljakul
Leedu ii
se aastal
vai Missi
leedulas]
Peokõm
ilmalüdi
iseloomi
Ust oluy
riikide
paremia
sukohtaJ
tuvõtlikj
Leedul
MacCall
tervitusi
Blenkar
deau p
manSi
esines
linnavo!
Eesti
soovic
soo
Aktusl
leedu m|
ti ansai
; .,,,Vabi
1980; qni
tuba MJ
A r t i k l i s l
rahvaKi
.mi Tüll
rõivastJ
bak: A ll
palub e|
INCO]
191 Egl
1(1
ai
HEI
O P T
R l
Suur
Zeil
Spetsiž
1586 B l
p(