Vaba eestlane , December 6, 1984

              VABA ^mANB neljapäeval, 6. detsembril 1984 — Thursday, D^ember 6,1984 Nr. 91
ieSt
VABADE EESTLASTE EMLEKANDJA
¥ Ä B Ä
,: O/ü Vaba Eestiane, 1955
Ont.,M3B2M3
1 : TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMEIlJlSEKOLmEGIUM: Karl A^^^
TEI^FONID: toimetus 444-4823, taHtus (tellte
\ ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNADKauadas:aastas $54.—.poolaastas$30,—
ja veierandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $68.—,
- aastas $37.— ja veerandaastas $19.—
' i Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknunabri hind 70 a
KUULUTUSTE HINNAD:
üks toU ühel veerul: $5.00, esiküljel $5.50
E i ESTONIA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LesÜe St. Don MiUs, Ont. M3B 2M3
ESTO-84'ajal toimnmüd sÕdiBiiõhtust (mvõtmMinitoete väeliikide veterane. Foto: T. Säägi
¥aba maalima eesü ajalehtedest, se kõrval OE
käis liiljuti läbi eesti ajakirjamike veel üks väga oluline ülesanne ^
üleskutse, miile aktsepteerisid l£S° meie rahvusgrupi elu ja algatuste
TO-84 ajal Torontos viibinud va- hindamine ning maailmas keerleva-bas
maailmas tegutisevad eesti aja- te poliitiliste sündmuste õige>sse
Mrjanikud. Üleskutse apelleeriti perspektiivi viimine. See sektor
vaba eestlaskonna poole eesti aja- ajakrjanduslikust tööst
Kommentaarid
Briti valitsuse ja söekaevurite
ametiühingu vahelised vastuolud
m võtnud ennenägematud mõõt­med
ning toonud kaasa politseivõi­mude
ja kaevurite vahelisi kokku-»
põrkeid, mis on lõppenud mõlemaid
pooü tabanud vigastustega ja sa­dade
agressüvsete ja sõjakate kae^
Kui elavaks on saanud sündmused 4Ö-aasta eest, seda iaäeme rohketes mälestuskirjutustes ja kõne-
. - _ . Need elamused on | E sööbinud ^^š^^^ . . ^ .,
Mijandusjele toetuse andmiseks nü^^^^ m^^^ kirjeldustega — need read on nühendatud hoopis meie rahvale, kes süa kui meü oli õnn pääseda yurite arreteerimisega^ Kmd need
eesli ajalehtede teHimisega k^^^ vastuolud on arenenud veelgi kau-ajakiijanike
Järelkasvu eelsthooM^algatuste^^^^ gemale ja vünud, streUdvate ja
semisele kaasa aitamise^v se vöifes ütelda: meie oma ehile see oö esmakordselt meie^i^^ „metsavemiad" olid pikisilmi «oda- tööle tagasi läinud tööüste vaheliste
. ^ rahva ajaloos, et meie rahvas on Ungaris^e^ tõmmata kogu, Euroopa nud. See vallandas spontaanse üles^ lööminguni. Need koklai^^
£leskntseoM ü l d s õ n a d välissündmuste analüüsimise ja pagulasrahvaks, siis onneed punase terrori haardesse. Need olid tõusu. Esimene köide on nõnda oimid veelgi verisemad ja metsiku-määral
deklarativne i^äng ei tungir j^^jj^^^-^ siindmused ajalooliselt sellised, mis eesti sangarid Euroopa kultuuri kwstatud, et see lõpeb sdlegak^ politseivõimude ja streiki-ind
detaiüdesse. ^ nõuavM lähematkäsitlemist maail- eel^^^ rindel, kes ras-das juba eiüie saksa eelväe kohale jäte vaheüsed kähmlused, kuna
togimbelös^ saabumist, Võru, Valga ja Petseri ametiühingu juhtkonnale truud
JateL aega, kuna^; oM vabastatud ja Tartu lahingute- streild^ad on 'streiki murdnud
Eesti Päevade tihe kava oli igale näeme, et eesti ajalehe ülesanded seda enesest, kuidas kommunistide dest maaüma-revolutsiooni teosta- ga kogu Lõuna-Eesti.„Metsavenda- kaaslaste kohüemisel palju õela-aj?
lflrjan{ljMe ^ a l e ^ p a ^ rasSie :väljaspool kodumaaado^ terrori aU elades mõt^ tõi küuütüst, miseks. Eestlased täitsid oma osa de" ümberkujunemine Omakait- mad ja tooremad kui valitsuse kor-töökoorma
ning igaü^ ja am. et need, kes on vabaduses, ei i s - ajaloo ees hästi. Heithistes,; mis seks oli selleks jõuks, mille kaitse ralduai täiltvatepcpsdnike vastu,
rast lühikest nõupidainist jä^^
TööleläinudtööM on pekstud,
nende perekonnnaliikmed on ähvar-pika
paguläsaja kestel esma- sed — seda suurema^ ÖE neei vabadusse pääseda, dnpüüdnud^^ datud, nende bussidele ja autodele
kordselt ühisdtayälikkuse^^^^^^ jäUe võisid on tööle sürdumis»^ kallale tungi­vaga
plolise jätähtsa^^ ^ hustusifist, mis on suured ja pihad, eeldused vene Põhja-Korpusele sel- eestlased asuda Euroopa kultuuri tud ja nende maju on maha põle-eešti^
ajaldrjandus vajab ühiskon-^^l^^ tatud. Äsja läksid streikijad isegi
lalt sealsest suuremat tähelepanu, jUsil väikesed j a nõuavad lehe |uu- ole saadud nõnda kaugele, et neid armee oleks ometi osianud loomuli- nü kaugele^ et nad mõrvasid ühe
respekti ja kaMematamajai^ tegutseda, oleks või- ^^ose teine köide on, pühendatud taksojuhi, kes sõidutas tööle ühe
likku toetust oma eksistentsi sellel tegevusel oUa kaugele- ^ ^ ^ ^ -j
Mžseks^ tööpanusele peavad toiinetajad ole-^^^^^^^ lii- ulatuv tähendus edaspidiste süiid-^®® ^ P ^ " ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ , . , , ,
ma ka mitmekülgsete teadmistega gagi kaua oodatud; Nõnda siis tuli muste kujunemisele. tragöödiat. See manab silme ette Briti soet»olised streigivad Juba
|a võimetega isikud,- täites k õ ^ enese peab võt- eesti võitlejad Euroopa kultuuri pikemat aega yaga kummaUstel
neid kohtir mida normaalses olu- ta. Olin selles kindel: kui ina se- Eestiastevabadusearmastus on eelpostil Narva jõe rindel, ohide asjaohidel. Põhjuseks on valitsuse
..V i . - i . ^ „ - „ . . M _ , ,. - korraldus selliste kaevanduste sul-üoai.
u^upiuouuaik ^^"«5 muaiwuav la iiieia ja Küneievaa raeie Kanna- paijuaeie Korvaiwaatajateie- ouu au vaoa iiiesii eiu uuesti taastau.
®ma .töökohustuste täitmisele. l o ( ^ ^ peidupaigast
Kuid ometi tulid ajakirjanikiM ko- väHs-eesti^^ nud, et mfie ühiskond, kel oli õnn bastasid need sangarid oma kodu- välja tuli, koondus kõik see, mis
gU pka paguläsaja kestel esma- sed -—seda suurema^ ÖE neei vabadusse pääseda, dnpüüdnudm^^^^^^m Eesti elust hli restauree-
Kui ajakiijanike kokkutulekul
rõhutati, et eesti ajalehed ei ole
saanud meie 40-aastase pagulaspe-rioodi
kestel meie ühii^^ sel­lise
t^^ustuse osalisteks, nad
ära on feemnmid, tsiis Olid need sõ­navõtud
korras täidavad erialade eksperdid da kohustust enesele ei võta, sus ^^^P^^^"^ väga raskele pröovüe. tõttu küll saksa mundris, aga Idnd-
|a osakondade toimetajad. see küUjääbE meie põlvel tegema- ' ^ ^
^ ^ . ^ ^ ^ ^ " ^ [ ^ 40-ndal aastal võiks daš see tun, et saatuM^^
igiti põhjendatud. Mei- Joojateks Ohd^^ kar^ ühiuda nende vapustavate sünd- Eesti jäi täiesti üksi. Et Eesti väüš-
Kui saksa piiramisrõngas Le­if
koigüe p ^ s olema ütlematagi jaarialustanM kogena kujunemine ja nen-
|a pikemalt selgitamata selge, et^ikud,^^^^^^^^^
meü põlete olnud meie pika yoõr-^^^^^
silvübimise kestel tihedat ajalehte^^ dus paguluses ei ole olmid oludest mil Eesti ei ole enam maa­de
võrku, siis poleks meü olnud 1^
sellist aktiivset eesti üWskonda,
magu me feöda praegu võime kons­tateerida.
Eesti ühiskond oma mit­mepalgelise
eluga paljudes elusek-ioriteš
lon võimeline eksisteerima
tingituna perfektne ning on
nud endast teatud määrkl imprövi
seeritud perioodikat, kuid ta 6n ol­nud
tuletorniks, mille valgus on
koondanud laia maailma laiali val-
J" kaardil ja mü Eesti nimi on unü-gunud
eestlasi ning on olnud nefle
ainult ajakirjanduse vahendusel, suuna näitajaks oma teekonna jat-
Ininä iga eestlane saab^ ajalehe kamiseLEuid pilku veidi Irauge- bulatbh and Martyrdoih
kaudu teada ihis on eesti ü ^ The
nais teoksU, mida seal kavandatakse nitud konstateerima, et eesti ajakir­ja
plaanitsetakse ja milUšeid^^^^^^^
musi ükis või teine üritus annab, vljkus mitmed tegurid^ millede pea-
Igaüks võib endadc ette kujutada, le peame juba nüüd hakkama inõt-
Eias meil olnuks võimalusi korral- lemu
vai ootamatult lõhkise Isuna juures Teos on kahes köites. Esimene köi-nemäs.
Et see on ununemas, seda ^"^^^^^ ennastohverdavad, et teha
teaü ma paremini kui paljud kaas- ^^i^» ^ oma õela naabriga kuida-mäaläsed,
ki^ä ma^ reisin palju gi kõrvuti elada. Suur osa teosest
ringi ja eesti passiga.
gemiseks, mis töötavad suurte kah­judega.
Vabanenud töölisi tahetak-
^ se rakendada teistes kaevandustes.
nmgrad-Oranienbaumi juures jaa- Kuid söetööliste ametiühkgu juhid
nuaris 1944 kokku värises ja saksa jepi geUe otsusega. Nad dekla-armeed
paanüise põgenemisega veerivad, eti töölistel on õigus töö-tekitasid
väga ohtiüm ohikorra, ^^da ^jma kodukoha lähedad asuva»
sus eesti kangelasl&ud üksused kaevandustes kuni pensionile
otse üliinimlikku jõudu nõudva- mmekuni. Ametiühmgut ei huvita
tes lahingutes Aasia masside vas- kaevanduste majanduslik tasuvus
— see on riigi ja valitsuse a ^ kust
ta töölistele palkade maksmiseks
on^pühendäinM seUele,^ m
poliitika püüdlused, et päästa oma
rahvast, nurjusid, on seda valu­sam,
et eestlased ei ole ihaldanud
seda, mis kuululHeistele, ei ole vä­givalda
teinud oma elu aluseks, ja
tu päästsid olukorra.
Need on teod, mis jäävad alaliseks
rahvas on pidanud läbi tegema kui
Minu teose pealkiri on: 0^^^
of the — langedes ohvriks .oma polisele
Mortal vaenlasele. >^
Struggle of än Outpost of Europeaii
Öulture, the Natioii of Estonia. .
vjsee ongi see monument, millest
kõneleb selle kirjutuse pealkiri.
dada ja organiseerida Ülemaailm-seie
^^esti Päevade taolisi suurpi- seista.
duistusi kui meil ei oleks eesti aja
selle
ust. Vastus on siin selge
üiesaride läbiviimine ilma
Eesti'..
ohustavate
luse
tegurite esirinnas on
kukkumme aastate koorma tõttu,
miUdeMtuvädkä ajalehtede ma^
Kuid nü-ütelda „siseinlse" Inffor- |ahdusükud probleemid ja rasku*
võimatud
de ilmub novembris ja teine veel
femie selle aasta, lõpini^; kui uusi
raskusi vahele ei tule.
Nagu teose alapealkiri ütleb, oii
meie rahva võitlused vabaduse eest
asetatud Euroopa saatuse perspek--
tiivij sest need heithised kuuluvad
Eesti divüsi, rügement ,,Tallimi",
pürikaitse rügementide ja teiste ük­suste
kuulsusega. Need mehed olid
teadlikud, et kogu eesti rahva saa­tus
olenes nende mehisusest. Kui
need sangarid ei oleks suutnud kin­ni
pidada punast laviini Narva rin­del,
süs ei oleks meist keegi vaba­le
tuua möödunud aastakümnete ^^ses, sest sadamad olid jääs ja
Jooksisl nõnda nagu need seda l^^vü ei olnud käepärast jä eestias-
Mulle oli see lihtsalt talumatu, et
meie rahvale tehtud tohutu üle­kohus,
kannatused ja meie rahva
karjeid ja oigeid ei ole jõutud esi-matsiooniahdmine
meie elu orga- sed. Igapäevasest tööst taandunud Euroopa ajaloo raami. Trotski pae-lii^
erimiselis ja koos hoi yakäsu kohaselt 16. novembril 1918^
on ainult üks välismaailmas loodud nooremaid
eesti |i ajakirjanduse üle^ selle töökoorma
Peal^ selle tuleb ajalehei tegutse- ajaleht ei paku eesti noorele tule-
<iä mitmes teises olulises sektoris vikuyäljavaateid ja karjäärivpimä-
— j^nda vanematele 5nimesteie,iu!si mms lisaks sellele tekitavad
nõuavad ajaloolises käsitluses.
Eui palju siis suudab ütelda vähes­tel
lehekülgedel toodud hukatute ja
ohvrite statistika? Need ei suuda
ütelda ka süs kuigi palju, kui need
arvud on suured. Sellest kõigest on
ikkagi arnietult^vähe. Tninaene ei
ole nõnda loodud, et ta suudaks
tele ei oleks olnud mingit põgene­mise
teed. '
Söetöölii^ie ametiühing kuulutas
välja streigi ja kavatseb seUega
sundida valitsust järeleandmistele.
Kuid ametiühing alahindas nähta­vasti
peaminister Margaret
Thatciierit, kes on väga kindlate
põhimõtetega ja kindla käega
daam ja kes ei ole valmis amet­ühingu
ebareaalsetele põhjenduste­le
järele andma. Pealegi ei operee-ri
Thatche^ mitte ainult survega ja
ähvardustega, vaid ka meelituste-
Eesti võitlejate tohutu meelekind- ga, lubades igale tööle tagasi siir-lus
ja kohusetunne väärivad veel duvale töölisele 1700-dollarilise jõu-sügavamat
imetlust kui arvesse luboonuse. Väikesepalgalisele tööli-võtta
neid tmgimusi, milles need sele Inglismaa kehvades oludes on
kangelased pidid välja panema see suur raha ning tuhanded tööli-oma
viimase jÕu. iSee munder, mi- sed tõttasid streigimurdjatena kae-matemaatüisi
superlatüve isiklikult nad olid sunnitud kandma, esin- vandustesse, mis loomulikult pani
traagikat esüe; tuua _ ,
_ Minu teos haarab meie rahva kan- lusmoraali, mitte üksi frondÜ ala- löögimehed vihast värisema.
natust kogu selle ulatuses. Juba
, . „ ,. . T"^- ^ . . . . J , tiumci^ua. v^u laxvia Acuuiatuoi ja ^aS Okup^^^^^^
uSe, kuna eestn Eesti 3a Lati, et uhmeda^k^^ rakendamiseks värvatud
keUeiele asukohamaa keele luge^^^^^ keelepmbleemW. Kui V^^^^J^^ ^^^^^^^"«Ä
BeteeVraskusi. informatsiooiü ko^^^^i^^^
haükeJakoguÄihnastoh^^^^^
tähtsamate 4idmuste^^^^«^ vatpi tulema kogu eesti kskond, kL " ^ ^ ^ ^ te^te ulaüÄe^nõupfaa- kultuurielu vaimse juhtkomia huk-güJstadä
kõiki lugejaid - - n i i nooiii vastavate stipendiumide annetami- ' ^ ^ ^ / ^ ' ^ ^ ^ f ^' Me voune palja
kui vanti vabadusvõiflus- sega või teiste võimaluste loomise- keelest, eesti kmim-like
aktsioonide üle jä kirjeldada ga. Eui see toimetuse ,,noorenda-võõra
võimu, all ägava eestlase elu misprotseSs" vüja ei kanna, siis
kodumaal. See on informatsioon, jääb veel võimaluselcs, et aj
mida eestlased kanada ajalehtedest ilmuvad veel mõned aastad noore-ei
leia ning raadiost ega teieviiso- mas eäs pensionile ^Hirdunud eest-
Irist ei kuule ega näe. laste abil, kes on võimelised kirju-
, . - i . V T , tarna ja tunnevad hiivi ajakiriandu-
Mitmekulgse informatsiioom snd- ^^^^
mine ja eesti rahvu^nip *
Vast^
(JSrg lk. ?^
rist, eesti koolist ja eesti skaiitlG-selst,
kuid kui meil e! ole emm
eesti ajakirjandust, siis ön mei! ära
võimalused eestluse
viljelemiseks
See on
iiu
. rontos koos • olnud ee!§ti
.'kud.
kamine, ohvitserkonna mõrvamine,
vangistamiste laine, NKVD koledu­sed,
küüditamised, hävituspataljo­nide
julmused, massilised veretööd
ja orjalaagrite Õndsused.
'Kõige seÜe selgitamine teeb ka
Ingüsmaalei kahelda selles, et
söetööliste streik oleks juba ammu
kokku varisenud kui nende ameti­ühingut
ei juhiks endine kommunist
Ja fanaatiline praeguse valitsuse
vihkaja Arthur ScargUl, keda tema
ägedate ja mürgiste kõnede pärast
võib nimetada tasku-TrotskUcs.
- NATO on paiguta- Scargill on temud isegi selliseid
91 ettenähtud 572-st trikke, et ta on käinud oma streigi
BRÜSSEL
nud. kohale
USA's tehüid tübraketist ja Persh- Uikumisele abi palumas Lübüa dü?-
ja aMhoidmiseks, võõrale arusaadavaks, miks eest- ing 2 tuumalaenguga raketist, mis taatorilt Muammar GaddafUt ja N.
eem, millele tähfilepa- lased otse meeleheitlikult selle ter- paigutatakse Lääne-Euroopasse. Lüdu ametiühingute juhtkonnalt,
ka ESTO-84 ajal To" rori vastu üles tõusid, kui selleks Seni onkeSkulatusegätuumaraket-Mdafi on teatavasti tuntud rah-akirjani-
avanes esimene võimalus. Sõja tid^ saladuses NATO vusvahelise terroristlike aktsioonid
puhkemine Saksamaa jä Venemaa poolt ja tuli nüüd esmakordselt -
K. Ao vahel oli selleks signaaliks, mida avaldamisele.
Nr. 91
. VÄLJ
0. ja 9. dets.
dr. T. Mai
15. Ja 16, dets.
dr. R. Vaii
ylikoolid<
Georgia Inst
Atlantas, Ga.
Aerospace? tei
Erik Kivi. SE
ROTC prograji
väe - ohvitseriki
Heade õppetuk
aastase stipen<
töötab ta EgIiJ
ma Citys lenj
mis. Märtsist l)
Reese lennubaf
pilootide trcen|
petas juba 191
pilootidele Oxi|
Cornelli ülil
elektriinseneril
oli valitud Etf
liümieks. Lõpel
dat suve Hugl
gelese lähedal,]
se alal NASA.
satelliidile, milj
distada planeet
seb jätkata õpi|
saavutamiseks,
hes firmalt täis
te jätkamiseks.!
Komnieiit
, ik\l
üe, organisecrij
ametiühingud
nult kommunis
valitsuse käs
Moskva ametiil
bas ScargUti
da 1 miljoni
Praktiliselt
N. liidu valits
munistlik part
ja häbenematu]
tast streiki.
Kõige kumm|
Juures on Brit
tus Scargilli ti
Ja agitaatorit
kohalt eemale
imestada, kas
mata demokral
— ei ole seadi
nende isikute
kihutavad tööl
seivõimude ya^
ja võtavad ki
delt avaükiilt
operatsioonide
Venemaa oi
korraldamisel
teatel jälle suul
melt ei ole pai
kõrgematel as
selgust oUiud,
nemaal kaupluj
„salapärast" k
ti asunud uuril
kaja Rossija".]
Ajaleht teeb
seid leiutisi. Nj
Moskvas GUM
bamajas tekki
kaupade puud
jusel, et Gruu
gematest vab
jäd tegid puht
jad ostsid iseg
vale rüded.j
läheb aga vai
test probleemi
ja mujal kau
kondades on k
larahvalpuud
,,Sovetskkja
puks „uurimisj
erakordse av|
puudus mi^i
etelustamtard
tõusnud nin^ vi
liser määral kl
da, et rahrJda^j
vaid töölisi,
raha. Sellist u|
mulikult lcvi|J
rahvast hoHak|
lääneraaailmrs
esüe ainult
pilkava naeratj