Vaba eestlane , December 6, 1984

              Nr. 91 Nr. 91 ¥ABA E E O T j y ^ neljapäeval, 6. de - Thursday, Becember 6,1984 L L 3
Foto: T. Säägi
ise ja söekaevurite
[vahelised vastuolud
lenägematud mõõt-
[ud kaasa politseivõir
^uite vahelisi kokku-lõppenud
mõlemaid
vigastustega Ja sa-
^te ja sõjakate kae-rimisega.
Kuid need
renenud veelgi kau-liniid,
streikivate ja
lud tööliste vaheliste
feed kokkupõrked on
^risemad Ja metsiku-
3ivõimude ja streiM-kähmlusedy
kuna
juhtkonnale truud
streiki murdnud
Itlemisel palju õela-
|ad kui valitsuse koir°
politseinike vastii^
töölisi on pekstuä;
lalükmed on ähvar-lassidele
ja autodele
imisel kallale tungi-lajtt
on maha põle­ksid
streikijad isegi
nad mõrvasid üh®
sõidutas tööle ühe
Lsed streigivad juba
väga kummalistel
[hjuseks on valitsuse
Iste kaevanduste sul-töötavad
suurte kah^
kenud töölisi tahetak-
(teistes kaevandustes.
ametiühingu juhid
otsusega. Nad dekla-pölistel
on õigus töö-jukoha
lähedal asuva-
|tes kimi pensionile
itiühingut ei huvita
iiajanduslik tasuvus
I ja valitsuse asi, kust
laikade maksmiseks
imetiühing kuulutas
|;ja kavatseb sellega
ist järeleandmistele,
bg alahindas nähta-linister
Margaret
|s on väga kindlate
ja kindla käega
I oi ole valmis amet-
[alsetele põhjenduste-
|a. Pealegi ei operee-
|itte ainult survega Ja
vald ka meelituste"
ble tööle tagasi siir-
[(i 1700-äollarilise jõu-ikesepalgalisele
tööla-kehvades
oludes on
ning tuhanded tööli-freigimurdjatena
kae-lis
loomulikult pani
hidd ja nende surve-mdamiseks
värvatud
^hast värisema.
ü kahelda selles, et
leik oleks juba ammu
Ind kui nende ameti-
|iks^endin*e kommunist
praeguse valitsuse
Scargill, keda tema
jiii-giste kõnede pärast
lüa tasku-Tr-otskiks.
l?inud isegi seUiseid
)n käinud omif streigi
\i palumas IJiljüa dik-mmar
Gaddaüft ja N.
pihingute juhtkonnalt,
jatavasti tuntud rah«
terroristlike aktsiooni-
VALVEARST
NÄDfLAiõPy
l ja 9. dets.
dr. T. tdo. 469-1322
IB. ja 16. dets.
(är. R. Vanaselja, tel. 921-7777
wwwwvwvw
Endme Eesti kohtumiriistriabiVjd^^ ühemdrükides rimgrei-sii.
Siinolles ta andis eriintervjuu Baiti ajakirjanikele Los Angeleses. Kohal viibisi läti ajalehe Laiksi, lee­du
/ajalehe; Draugase ja .eesti ajalehWekaasttööKsedi Alljärgneva .küsitluse, fe^^ Piidsüd (V. F.)
IJIikooiid® fSpefafciy
Georgia Institute of Technology,
Atlantas, Ga. lõpetas ^ Bachelor of
Aerospace tehnoloogia insenerina
Irik Kivi Samal kjal ülendati ta
ROTC programmi raames lennu­väe"
ohvitseriks honor õpilasena:
Heade õppetulemuste eest sai ta 4-
aastase stipendiumi. (Juulist alates
töötab ta Eglin lennubaasis Pana­ma
Citys lelnnuväe laboratooriu­mis.
Märtsist' 1985 on ta määratud
Reese lennubaasi Lubboc'isse Tex.
pilootide treen|ingkurs(usele. Ta lõ­petas
juba 1983 suvel lühikursuse
pilootidele Oxio lennubaasis,
Comelli ülikcioli Ithacas lõpetas
elektriinsenerina Kristi Jaska. Ta
oli valitud Eta Kappa N u auseltsi
liikmeks. Lõpetaja töötas kolman­dat
suve Hughes ifiimas, Los An-gelese
lähejdal; vooluringide loomi-^
se alal NASA poolt rakendatavale
satelliidile, millega tahetakse kaar­distada
planeet Veenust. Ta kavat­seb
jätkata õpinguid magistrikraadi
saavutamiseks, olles saanud Hug­hes
firmalt täisstjipendiumi õpingu­te
jatkamise^cs.
¥aldo Randperega (¥. E.);
V. P.:, Teil oli lootusrikas ma­teriaalne
tulevik, kuulusite juhti­vasse
klassi, kus oli palju isikMc-ke
hüvesid. Mikspärast ctsustasite
ära hüpata Läände, vaadates vastu
tundmatule tulevikule?
V. R.: Muidugi on vahe isiklike
ja rahvuslike' tunnete vahel. Ma
pean ütlema, et peapõhjuseks oli,
et Eestis, Lätis ja Leedus ei ©1© va­badust.
y. P.: Mis hüved oüd Teie isal
kui Lenini ordeni saajal?
V.R. Temal oli palju materiaal­seid
hüvesid. Näiteks saavad Leni­ni
ordeni saajad korteri enne teisik
Nad ei pea sabas seisma, et saada
teatripileteid. Neil on ka võimalus
reisida. Minu isa töötas laeval, mis­tõttu
oli võimalik kapitalistlikke
riike külastada.
V. P.: Milliseid kontakte oU Teil
eesti rahvaga, kuna olite ju kõrgem
ametnik?
Kas inimesed usaldasid parteite-geiasi?
.
V. ;R.: EesÜs oli aimult IdD kõrge-'
mat ametnikku, kellega ei saanud
rääkida. Teised olid kommunistid
ainult oma töökohal. Koduses elus
aga kohtuti tavaliste kodanikena.
Inimesed ei võta kommunistlikku
positsiooni väga tõsiselt
V. P;: Kas parteitegelased said
oma inimesi aidata?
¥Jl.: Mitte kõrgemas ametli­kud.
Ainult kohalikel kohtadel. Kui
töötasin komsomolis, siis korralda­sin
kontserte vangimajas vangide­le.
Teist teed ei ole vangla külasta-
Toronto
958 Broadview Ave.
Oiit.M4K2R&
Ühenduses on
SOODSAD UENUD KAASMAALASTELE
Informatsiooniks helistada;
465-4459
ESTI ALUiVlllNIUM KOMPANII
NfiOd mdaral Doed EmOOPA STnUS
THERMO-AKNAD
kobnes värvis 2- ja 3-kordse Mat&s8g&.
Tssuta hindamine. Helistage: töökoja tsS. 832-2B@
kod8is769^32
OSSO Invesfments Ineo
10335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ lEiD
na
Valdo ja.Leik Randpere peakonsul E. Jaaksoni.jmires
3iga M U ahikaasa ootas last ja ®t
minna.
, /Algus'lk 2)
organiseerijana ja nõukogude
ametiühmgud kujutavad endist ai­mult
kommunistliku partei ja vene
valitsus® käskudetäitjat filiaali.
Moskva ameiiühingnte juhtkond lu-has
Scargilli streigiliikumist toeta­da
1 miljoni dollarilise sammaga.
Ffaktitiselt tähendah see seda, et
N. Liidu valitsus j a sealne kom­munistlik
partei toetavad avalikult
ja häbenematult Briti valitsuse vas-.
tast streiki.
Kõige kummalisem kogu selle loo
Juures on Briti valitsuse ilmne abi­tus
Scargilli taoliste kommunistide
Ja agitaatorite ametiühingu j uM
kohalt eemaldamiseks^ Jääb t a i d
imestada, kas Inglismaal vaata­mata
demokraatlikule riigikorrale
— ei ole seadusi, mis võimaldavad
nende isikute, kõrvaldamist, kes
kihutavad töölisi üksteise ja polit­seivõimude
vastu vägivallategudele
Ja võtavad kommunistlikelt riiki­delt
avalikult vastu toetusi selliste
V. P.: Kas need
vangid?
id kriminaal-
V. P.: Kas kuulsite põrandaalu­sest
vastutööst Balti riikides?
V. R.: Eesti ametnikel ei ole m-formatsiooni
teiste kohta. Kuulsime
küll privaatsete allikate kaudu. Nü
kuulsin, et üks leedulane valas end
bensiiniga üle ja süütas enese põle-
Lüdus on kriminaalvangid. Poliiti­lised
vangid saadetakse Siberisse.
V; P.: Kas Moskva usaldab amet­nikke
Balti riikides?
V . R . : Paar päeva enne minu lah­kumist
Eestist tuli Moskvast grupp
tegelasi, kes püüdsid meid idoloogi-liselt
ettevalmistada, öeldes, et Soo­me
TV on paha jne. Peale selle
tuli palju muudatusi juhtkonnas.
.Heaoluminlster vahetati-jne.
. V. P.: Teie töötasite ka kultuuri
alal. Mis olid Teie kohustused?
Venemaa on
korraldamisel sealsete ajalehtede
teatel jällei suure sammu edasi. N i ­melt
ei ole parteimeestel ja teistel
kõrgematel asjameestel. seniajani
selgust olnud, millest tekivad Ve­nemaal
kaupluste ees sabad. Seda
^salapärast" fenomeni on nüüd eri­ti
asunud uurima ajaleht „Sov®t§-
kaja Rossija". i l
Ajaleht teeb terve rea originaal­seid
leiutisi. Näiteks väidab ta, et
Moskvas GUM-i nimelises suurkau-bamajas
tekkis tööriiete [osakonnas
kaupade puudujääk sel lihtsal põh­jusel,
et Gruusiast ja teistest kua-gematest
vabariikidest tulnud ost­jad
tegid puhta töö ja mõned ost­jad
ostsid isegi kogu oma külarah­vale
riided. „Sovetskaja Rossija"
läheh aga vaikidesl mööda põhilis­test
probleemidest, miks Gruusias
Ja mujal kaugemal asuvates piir­kondades
on külasid, kus kogu kü­larahval
puuduvad tööriided.
„Sovetskaja Rossija" paneb lõ-pmiks
„i!(urimistööle" punkti peale
erakordse avastusega: kaupade
puudus m tingitud lihtsalt sellest,
et elustandard N . Liidus on tohutult
tõusnud ning vabriltud ei suuda sel­lisel
määral kaupasid produtseeri­da,
et rahuldada kõigiti hästi teeni­vaid
töölisi, kelledel on luga palju
raha. Sellist mumasjüttu võib loo­mulikult
levitada Venemaal, kus
rahvast hoitakse pimeduses, kuid
läänemaailmas kutsub selline väide
esile ainult pw^l-kaastnmÄu pool-
V.R.: Ma tahtsm. olla:
ametnik sel alal. Minu alla kuu-televisioon
jne. Siiski võidi
mind tsenseerida ajalehes.
V. P.: Millised oiol eestlaste tun­ded
venelaste vastu?
. V. :R. Kõik eestlased vihkavad ve­nelasi.
Vastus on sama ka Leedus,
Lätis on asi natuke teine. Siiski lä­bikäimist
venelastega on ja kõik
venelased ei mõtle, et peaks olema
üks suur ja lai Venemaa. Mõned
venelased — intellektuaalid ~ tun­nevad
sümpaatiat Balti riikide saa­tuse
suhtes. Näiteks, kui keegi lä­heb
Eestisse j a küsib mõne küsi­muse
perfektses vene keeles, siis
ei saa eestlaste käest vastust. Leedu­lastele
ei meeldi ka rääkida vene
keelt. Kui ma rääkisin Leedus olles
heas vene keeles, siis oli mul tun­ne,
et mind võidakse peksta kui
oleks juhust. Lätis on natuke teme
olukord, seal edeneb venestamine
kiiremini Ja paljud lätlased räägi­vad
head vene keelt.
V. P.: Kas on Balti rahvaste va­hel
sidet? Kas eestlased on huvita­tud
seEest, mis juhtub Leedus?
V. R.: Kui ma käism Lätis või
Leedus, siis tundsin end koduselt,
kuid mujal külalisena. Mul olid
head sidemed leedulastega. Eestla­sed
on väga huvitatud sellest, mis
on juhtumas Leedus, mitte aga Lä­tis.
Igal: riigil o i oma naabritega
V. P.: Kas on mingeid problee­me,
et Eestist Leedusse sõita?
V. R.: Mina sõitsin autoga mitu
korda lieedusse, olen ka Ungaris
käinud.
V. P.: Kas leedulased annavad
kontserte Eestis ja vastupidi?
V. R.: Ja. Eriti palju pop-gruppe
käib üksteise juures. Mu abikaasa
Leila esmes Leedus. Aasta tagasi
oi! meil mõlemal - kutse vLeeiiss®,
V. P.: Kas baltlastel on Ipotust
jälle iseseisvaks saada?
V. R.: Jah on. On aga teada, et
aM ühendriikidest ei tule. Siiski on
baltlastel lootust vabadusele, kogun:
aeg on surve Nõukogude Liidu või­mu
vastu. Eestlased teavad, et USA
on Nõukogude Liidu vastu, ühend­riigid
kuulutasid välja 14. juuni
Balti Vabaduspäevaks. Ma kuulsin
seda Ameerika Hääle kaudu ja olin
väga õnnelik Ja üllatatud.
V. P.: Mida tegite kohtuministee-riumis?
V. R.: Kohtuministeerium juhib
ainult kohtusüsteemi. Mina kirjuta-,
sim uusi seadusi.
V. P.: Kas Teie töötasite Mart
Nikluse protsessiga?
V. R.: Ma ei töötanud kohtumi-nisteeriumis
sel ajal, olin õpilane
Tartu ülikoolis. Seal oli aga palju
Juttu Mart Niklusest ja Jüri Ku­kest.
y . P . i Kas Teil oli võimalik teha
iseseisvaid otsuseid või saite inst­ruktsioone
Moskvast?
V. R.: Kohtu esimees on kommu­nistliku
partei lüge. Tuleb arves­tada
alati kommunistide partei
distsipliini. Neil on kauaaegne prak­tika
Ja teavad kuidas otsusi teha.
V. P. Missuguses Balti riigis on
kõige tugevam vastuseis?
V. R.: Leedus on kõige tugevam,
seal on tugev usk. Paljud noored
on katoliiklased. Usk on kommu­nistliku
süsteemi vastUi Protestan­did
võivad olla oma usuga kodus ja
palvetada, katolüklastel on tuge­vam
distsipliin — käivad kirikus,
Eestis ei ole usk nii tugev.
V. P.: Kuidas onl noorte meele­olu?
Kas nad protesteerivad?
V. E.: Noored on huvitatud ma­teriaalsetest
asjadest Ja selleläbi
ka polütikast. Noortel ei ole oma
filosoofiat. See tähendab, neil ei ole
suuri plaane. Kõik aga arvavad,
et Nõukogude Liidu rezMim- ei ole
• ¥. R.:
si. Nad tahtsid kätte maksta USA-
1©! et nad boikoteerisid olümpia­mänge
Moskvas. Kahjuks Nõuko­gude
Lüdu otsuse tõttu pidid ka tei­sed
riigid ära Jääma.
V. P.: Läänes on olnud juttu, et
Nõukogude Liidu sportlased ei taha
ärahüpata. Kas see vastab tõele?
V. R i i Kuu a^ga tagasi hüppas
ära üks Eesti sportlane Norras. Kui
oleks võimalik hüppaks rohkem
ära. Head sportlased ei taha selle­pärast
ärahüpata, et nad peavad
minema üksinda, ei saa kaasa võt-ta/
üaist ega last. Mina hüppasin
^ a , kuna naine oli kaasas ja loo­dan
ka last välja saada. Iga spor­di-
või turistignipiga on kaasas
V. P. Mida arvate
hüppamisest?
üldiselt är a-
. V. P . : Kas kuulsite ka Eestis
Balti Vabadusliidu kavast aidata
ärahüppajaid düny)iamängude
ajal? I
: V. R.: Kuulsin, et organisatsioon
nid aitavad ärahüppajaid. Ma kuul
sim ka, et varastatakse inimesi ja
et tahetakse Inimesi tappa, v .
V. P.: Miks ei tulnud venelased
V. R.: Paljud hüppaksid ära, kui
teaksid rohkem Läänest. Mina ei
teadnud, mis tööd ma saan või mis
Juhtub. Näiteks, ma ei teadnud, et
Rootsi riik hoolitseb su eest Ja sel­lel
ajal saab õppida roots! keelt Ja
mõnda eriala.
V. P.: Kui eestlastel oleks või­malik
ära hüpata massiliselt nagu
see toimus II maailmasõja ajal,
kas nad teeksid seda?
V. R.: See oleks halb Nõukogud©
Ludule ega oleks ka hea meie rah­vusele.
V. P.: Kas Eestis teatakse Teie
ärahüppamisest?
• V.- R.: Meil toimus pressikonve^
rents Stokholmis, mida näitas Soo­me
TV. Siis ilmus halvustav artik­kel
minu ja Leila kohta Eestis aja­lehes,
kuid selle üle on eestlastel
hea meel.
V. P.; Kas Teil on nüüd kahju, et
ära hüppasite?
V. R.: Mul on väga hea meel. Ol­les
nüüd nädal aega ühendriüddes
on mul veel palju suurem heameel.
Ma kunagi poleks uskunud näha nii­palju
kaupu ärides. Oli üllatav kü"
iastada Disneylandi ja Universal
filmistuudiot. Ungaris käies ma ei
timdnud ennastvõrdsena teistega.
Oli tunne nagu vene kaupmees, kes
veab Ungarist välja, suurt vaipa
õlal. Siin ma tunnen ennast vaba­na.
:^ •
V. P.: Mida eestlased Eestis loo-
• davad meilt siin, välismaal? .
,V. R.: Eestlastel Eestis oleks
heameel kui mõni külaüne Eestis
laseks mõne kommunistliku monu­mendi
laskemoonaga õhku. Neile
on tähtis poliitüme tegevus, eriti
demonstratsioonid televisioonis ja
et neid Soome televisiooni kaudu
Eestis võiks näha.
V. P.: Kuidas saame aidata Teie.
tütart Eestist välja?
V.R.: Kõik inimesed saavad aida­ta.
Tugevad hääled Läänest on täht­sad.
• Tele teate, kuidas . seda •.. läbi
Vüvi Pürisüd
1065 STEELES. AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 2S9
0ama]!ij& LINDA%PF
Avatud 7 pieva nädalas
736-1170
Kodn 223.0M1
ÄARDVARK
FLORIST^^
Olfiede koJB v&iiiBe. LTD
SKOGS
aasa
'-'•^ . -ii: PAINTING DECORATING
müük ja mahapanek, värvimine, tapeetimine,
ümberehitamine, „DrywaU'* ja muud tööd.
HeL NILS — 883-4337
VABA
kaks korda nädala:
Maksab Eanadasg Väliaspool EsnaäsM^
Aastas $54>=-;: : \ $£8.»:;;
Poolaastcis SSO*-™ $37.--l
¥eerandaastci$ SU,— $19^
I KLASSI POSTILE LISADA SAATEKULU JÄRGMISELT:
Kanadas:
I Bdassi postiga (kinpostiga):
aastas $59o—' +
poolaastas $32.
weerandaastas $17
$21.-
VÄLJASPOOL KANADAT ja ÜSArdsl.
LENNUPOSTIGA aasto $132.---, poolaastas $69.—^j^
siastas-$36.—:
Aadressi muudatus VPcenti. ^^^^^^^^^^^ t^^^ himd 70 ©enti
USA aadressidele„ZIP CODE**
bnsida aadressidele palnme märkida „POSTAL €0D|1^ U
pangatshekk või rahakaart kirjutada
Te/flmifie saata:
VABAEESTLÄNi
1955 Lasile St.„ Don Mills, Ont» MBBIMS
Falun mulle saata V A B A EESTLANE aastaks / p d l ^ ^
veerandaastaks —• tavalise / kiripostiga a l a t e s ^ ^ ^ .^
19.... Tellimise katteks lisan $..........; siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saate ainult
Nimi :
Aadreid