1977-02-22-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval, 22. veebruaril 1977 — T u ^ y , February 22, 1977 Nr. 14
Terontosse vöböHigl
Vabariigi aastapäeval;" nelja-päeval,
24. veebruaril M 10.30
õhtui toimub E K N ikorraldUsel,
raadiojaaima OHIN kaudu lainel
101 F M Vabariigi aastapäevale
pühendatud eesti raadiosaade.
Saates. esineb aüpeaikonsul I.
Heinsoo eestikeelne j a E K N esimees
U. Petersoo ingliskeelse sõnavõtuga;.
Slssejuliatuse saatele
üfcLeb ja teadustajana esineb E KN
abiesimees L. Leivat. Validdunü-si
sõnavõttudega esitaitakse raadiosaates
eesti muusiiksiit.
Los Angelesös peetud sisevõist-lusel
isaavutas teivashüppes
soomlane Antti KaiÜioimäild 5.33,
tefiseöcs tuli Mike M y sama tulemusega,
Don Baird o l i kolmas
tulemusega 5.18. Kettaheitjana
tuntud Mac WiUdiis tõuikas kuuli
20.65, M Feuerbadh jäi teiseks
tuiemusega 20,18 ja ikolmas Terry
Älbritton 20.17. Sisevõistluste
maailmarekordimees kuulitõukes,
ivanelaine A. Barishnikov jäi neljandaks
tulemusega 19.32 ja
Montrieali oliknpiamängude hõbe-medalimees
Jevgeni Mironov
kuuendaks, 'tulemus 18.84. Rory
Kotinefc võitis kõrgushüppe tulemusega
'2i8, teiseiks jäi Dwighit
Stones sama tulemusega.
Veel 15 aastat tagasi oldkš K a nadas
jsdlliseile võimalusele naerdud,
et osavõtt suustamlsvõistlu-sest
paljudele keelatalkše, kuna
osavõtjaid on liiga 'palju. Nii aga
toimus jaanuarikuul peetud Mus-koka
Lo(ppet'il, ifcuš lüle 300 soovija
pidid võistlVtStest loobuma,
kuna 1104 olid juba registreeritud.
Kui esinieaie selline võistlus
1970 toimus, o l i osavõtjaid 94,
1971. a. aga juba 125,1972. a. 260,
1973. a. 268, 1974. a. juba 361,
1975. a. 541, möödunud aastal
802 ja tänavu oü osavõtjaid 1104,
hoolimata seliest, et pakane viis
kraadikilaasi alla 24—SO^ni C jä-röle.
Tulemuste üldkokkuvõte on ikka
alles saabumata. Kohallkiu
seome atjalehe andmeil selgub,
et naiste 30 km. retkest o l i osavõtjaid
132, keUest viis suusatas
selle maa alla kolme tunniga, parim
oli Judy Mulir ajaga 2.48.00,
teiviks eestlane M . Ott, ajaga
2.49.32.
Meesste pisiraja pikkus oli 8
km j a seal tuli 86-e osavõtja hulgast
esimeseks Kalevi suusaklubi
liige R. Vares, tagajärg 40.10.
Etnograafilise Ringi poolt Torontos
korraldatud puule põleta-mise
ja intarsia kursus kestis §
nädalat j a sellest võttis osa üle
kahekümne mehe ja naise, õpe- j
tajaks oli meile hästi tuntud ra-1
kenduskunstnils Naima Aer, kelle,
töid oleme Võinud väga arvukatel
näitustel imetleda. Samuti on te-'
ma kaunid esemed müügil Eesti
MajaiS. { I
Otsustades valminud lõputööde
järele on imeüusvääme, kui palju
annet leidub eesfelastes. Eriti
tähtsad on seesugused kuRsüsed
ka iseHes mõttes, et inimester on
võimalik omandada omale šobiw
vat meelisala (hobby) nmdeks
päevadelks, kui pensioniikka jõutakse
j a aega on rohkem käes kui
varem. Pealegi võsmaldavad' need
alad k a väikest kõrvaiteenistust
pensionitshekile, ikui seda ipeaks
tarvis olema.
Eduka kursusega võib igati rahule
jääda tänu heale õpetajale
ja innukatele õpilastele.
EESTI ETNOGRAAFILINE
R M G KANADAS JUHATUS
O 0 •
... j a kogunem.e 16.-^4. juulini
suurtlaagrisse .vKotkajärve '77"
eeloiewai suvel. Kutse on vastu
võtnud 'ka USA noored j.a jälle on
loota toredaid noorte päevi, et
hõõguks kokkukuuluvuse säde,
mis sütib laagrist laagrisse, Eesti
Päevad^t uutesse Päevadesse,
kuni sellest saab elutee j a elupale,
mis e i häbene me esivaneonate
ees.
M seda suurt sihti majanduslikult
toetada, alustab skautlik
noorus Eesti Vabarügi aastapäeval
uue õnneftaairi müügiga. Selleaastase
gaidide kauni õnnetaal-ri
on kavandanud Reet Lindau
ühe vana rahvapärase mustri ainetel.
Eesti ühiskonna iaiikekäeli-sele
suhtumisele lootma jäädes
rõhutab õnnetealer:
Me tuleme kõigist fcaaitest
suurlaager kutsumas meid...
EESTI GAIDIDE MALEV
KANADAS '
® Lõuna^Rootsi j a Taani eestlaskonna
koostööorganisatsioon
— Veebruarikomitee — pidas
Lundis, LõunarRootsi Eesti Mar
jas oma Esindajate Kogu koos^
olekut 15. jaan. 1977. Valimisel
kujunes uus juhatus eelmise sarnaseks:
esiniees Heinar Erendi,
abiesimees Joh. Merevää, seke-tär
Ivar Lill, laekur Ardaileon
Prees ja juhatuse liige Rein Asu.
m
Põikread: 1. Muusikaga tegelev
isik, 7. Metsloom, 9. Lahku lööma,
10. Igaühel, 11. Tuntud soome luuletaja
eesnimd, 12. Ette tundma,
13. Mullu surnud kauaaegne Euroopa
riigipea, 15. Osa kehast, 16.
Koht Viijadimaal, kus asus Lembitu
linnus, 19. Väeosa juht, 21. Suur
järv Põhja-Ameerikas, 23. Instruktsioon,
24. Kuulus inglise füüsil?
ja keemik minevi'kus, 27. Kinnitus-vahend,
28. Ameerika helilooja, 30.
Madal merelaht, 31. Tegelane ooperis
„Turandot", 32. Vanapagana
vastane.
Toimetysele s^cidlefud
MONTREALI SÕNUMID nr.
101—-1977. Montreali Eesti Seltei
veerandaastati žlmuv bülletään
avaldab k a k l e v a aasta esimeses
numbris E. A. ^Aastapäevaks",
Montreali eesti organisatsioonide
ürituste ajatabeii, „Ajakiri „Trii-nu"
Montreali raihvuslikust eaisst",
„Koguteos „EestIased Kanadas"
Washingtoni raamatukogusse",
„Toronto Eesti Meeskoori kontsert
Montrealis", ..Montreali eest
laskonna suhituminie Quebeci ise-seisvusse",
„Uus eesti- j a inglis^
keelne kokaraamat", E . R. „Eesti
oma isamaa auks olgem valmis",
lisaks muid teateid ja kuulutusi.
. VARRAiK nr. 1 — 1977. Hea i l -
mumistakti saavutanud ajabri
toob oma 484 leheküljel: H. Riga
,,Kiulissid töökojas"; T. Rd. „See
on OPEC", Vait Tuusa .Soome —
Püstread: 1. Naisenimi, 2. Riik
Euroopas, 3. Süedaks tehtud koht,
4. Lõuna-Ameerikas elava rahvatõu
liikmed, 5. Osa näost, 6. Sõiddc
kolme hobusega, 7. Suur saal, 8.
Taadid, 13. Väike lihapall, 14. Ve-delikunõu,
17. Eesti maakond, 18.
ühe Euroopa rügi nimi algkeeles,
20. Noor mees, 21. Kaunistama,
22. Putukas, 25. Jutustus, 26. Küla
tartumaal, 29. Selles.
RISTSÕNA m 921 LAHENDUS
Põikread: 1. Jaan Tõnisson "7
Äke, 8. Atribuut, 12. Sai, 13. A i,
14. Torn, 15. Delfiin, 17. Aden, 18.
Ulila, 20. Ee, 23. K a , 24. M i , 26.
Torontos, 26. Vasak, 29. Isik.
Püstread: 1. Jaanuar, 2. Agra,
3. Nõu, 4. SOS, 5. Näitsik. 6.
Veeni, 9. Iidne, 10. Ülla, 11. Tiir,
16. Nutt, lö. Lagi, 21. E T K , 22,
Irv, 24. Ma, 27. Oi.
Kuuba", H . Kuusllm kogutud sõjamälestuste
järg „Põrguränna-kult",
J . FarwioM „Lydia of tihe
Lakie" eaätikeelses tõKces. A. P i l veti
„Rel!atiivselt rääkides", O.
Laamanni mälestused ^^Eesüased
Krimmis", M. K i n k ,,The- Ter-rible
effeots of Television", H . E .
„Batun", P. Kraavi „CJoincidence
or clairvoyance", neüe lis£sks mosaiik,
nalju, ristsomi, lühemaid
kirjutisi, mallenuik ja õpetus kar-tulikoogi
j a kaerakile valmistamiseks.
Nagu toimetaja ütleb,
ootab lugejakirjade i ^ t lugejate
pikeniaid või lühemaid mõtteid
ja igasugust muud kaastööd, nagu
näib ükskõik kummas keeles.
„VABA EESTLASE" TALITUSES
R A Ä M A'T U I EÜ
müügil Hind
0
Saatekulu
Dme Ivandi — Pargi 2.50 • ^3S
Kuldne tammetõm — Näidendid ja ,
ettekanded noortele 3 . - 35
L. Wahtras LüvaMass 2J50 15
Ravimtaimed, 250 retsepti 2.50 15
Enn Nõu — Vastavetft 5.- 40
Anna Ahmatova — Marie Under — Keekrie m 3.50 35
H. Michelson — Skaatlikul teel 3.- 35
H. MichelsoB Noorsootöö radadd 4.30 • 35
H. Michölson — Eesti radadelt ; 35
Eduard Krants — Ltimeliitlased (luuletuskogu) 3.— ,.; 15
Bona Laaman — Mis meed sipelgad
15
Paul I^an-- Mõttelend — Pilte ja peegeldjasl
HerbertSälü — Utoopia ja fatoroloogiä
Karin Saarsen ~ Lohengrini lahkamine
K. Inno — Tartu UniWsityiH Estonia
A : Kubjä— Eadonud kodud — mälesmsed
A. Kübja — Mälestusi kodasaareE
AKubjä — Pallikesed
E. Uustalu ja R. Moora ~ Soomep^sisid
426lk.-f 64 lk. fotosid-
The Baltic States 1940^972
Leho Lumiste — Alamuse Andres ^biograafiline
jutustas kirjanik Oster Lutsost
L. toniste— Atlandi aknal
L. Lumiste KiUad kiilas
A. Vomm ~ Ristsõnad I
A. Vomm — Ristsõnad n
A. Vomm ~ Ristsõnad UI
A. Vomm RistsiJaad IV
Ants Vomm ~ Minu Wng (luuletuskogu)
K. Eenne — Snrandiaevad jagaval
mälestused
K. Eöni^ - Päevata päevad ja oota ööd M
S. Ekfoaum — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga, Ears ja EmroM
J. PitkaRajnsõlmed
T. Tamm-Needtbod süüdistavadn
A. Käbin — Valm ja muld V
Urve Karuks — Kodäkondur (luuletuskogu)
RAAMATUID LASTELE:
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat l a s t^
Laule, mäsig® ja tantse imelastele
õpseta mind lugema I — (õppe- ja tööraamat
edkooUealist^ lastete^
õpeta mind lugema n ^pe- ja tööraamai;
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
Eesti keele isi^tustikl
5^ m
5.- 25
;150: : 25
HR
1.25
8:50 : 40-
25
^2.-- :. 20
20*
85
4.- 25
6.65 ^ m.
2.10 40
530 40
2.50 20
255 •.20:
2.25 20
2i5
40
1.50
4.- :
15
#
'4.-:^ -•• •'vSO'
30
M
40
1®.- 40
' 6 . - •
• J;
•;'.;5o;..
35
40
V
4.-
2.25
:'.'4l:
./35
KOOSTANUD ANTS VÕMM
18.
3, augustil püüdis Middendorff
ülie mäe varjus paljajalu ja pikkades
aluspüksides liblikaid. Päikese
käes oli 68" F , kuna läheduses kirdetuule
käes oli 27* F.
Vastandüia varajasemale arvamusele,
esineb Arktises ka äikest,
märkis Middendorff.
On võimatu välja arvestada täpset
aastast lumesadu, kuid kevadine
suurvesi ja magedat vabanevad
uputavad kärestikud kinnita-nelikümmend
õit üfies tollipaksuses
kobaras.
Ma usun, et elasin samasuguse
suure kontrastide vahe iile Venet-sueelas,
vähemalt mu üllatus oli
sama siiras, kui kuulsal maadeuurijal.
Sõites CJaracasest Andidesse,
läbisin kõigepealt kehva taimekasvuga
kõrbeala, siis tõusis tee ja
kohati jättis ümbrus täitsa alpilikü
mulje. Tõustes aga veelgi Venet-sueeia
lumiste tippude poole, leidvad,
et seda pole mitte vähe. Mõõ- sin ühe mädciilje täis lülasid lilli,
tes jää paksust oli Middendotff teise täis valgeid jne. jne. orupõh-üllatunud,
et nü jõgedel kui järvel jad3 heUddes roheliselt. Avastasin
ei olnud see rohkem kui kaheksa
jalga jä lumehang^e aU tüitipeoi
le ainult neli, mida samojeedid
\^ri-ke vee vajaduses ammu enne
teda välja olid uurinud.
Vastandina Taimõri fcühimaadele
esineb lopsakamat loodust sealses
kurrulisemas ja orulisenias maastikus,
kus päike soojendab ja kül-mad.
tuuled ei pääse seemet lõpmatuseni
edasi lükkama. Süt-sealt
leidis ta taimedö^ kobaraid ja oma
suiu'emaks üllatuseks ühe kääbus
tulika, mis kasvas tavalisel, umbes
nelja tolli' kõrgusel samblal. Öru-mäil
õitses aga palju lüli. Midden-dorf
leidis ühe Taimõri lille\^lja
taetud valgete õitega. Lilled kasvasid
pooleteise jala kõrguseks,
hiljem, et olin sõitnud Lõuna-
Ameerika kõrgmägedes esineva
tundra pudmäil. Kõige kummalisem
oli söllest kargest jahedusest
leida end paaritunniUse või kiirema
laskumise järel orupõhja troo
pilises linnakeses.
JAKUUDID;;
Jakuudid on äärmiselt energüüie
rass. Kuigi moskvalaste ikke all,
on nad säüitanud oma keele ja
kombed ja mõjutavad, isegi venelasi
.oma keelt ja komböid vastu võtma.
Jakutskis või „ jakuutide pealinnas",,
nagu nad rahvusliku uhkusega
armastavad rõhutada, kõneldakse
enam jakuudi kui vease
keelt. „Enamus käsitöölisi on jakuudid
ja tihti ka mõne rikka ka-rusnahakaupmehe
abikaasa", märgib
dr. Hartwig,
unes venelaste asunduses teMds
Middendorff'il raskusi vene keelt
kõneleva inünese leidmiseks. Ka
kõik timgüsid, keda ta Jakutöki
piirkonnas leidis, kõnelesid jakuudi
keelt, milline oli domineerivaks
keeleks. Põhjuseks võiks pidada
nende osavust ja häbematust, nii
et ükski venelane ei suuda nendega
lüitsalt võistelda, rääkimata
juudist, kes võib nende keskel lausa
nälga surra. Kuigi mongooUaste
näojoontega, mõistetakse nende
keelt Konstantinoopoli kandis, mis
vütab nende türgi päritolule ja
nende päriskodu oli arvatavasti
Baikali ümbruses, 'kust nad tugevamate
suguharude eest taandudes
jõudsid Leena kallastele, kus nad
omakorda allutasid endast nõrgemad
suguharud. Tänapäeval elab
neid Leena aladel lõunasse kiini
Aldan'ini, itta Kolõmani ja läände
Jenisseini. Neiä on lunbes 2miM
hinge.
See oü peamiselt karjakasvataja
rahvas ja nende peamine jõukus,
olenes nende hobustest ja kariloomadest,
kuigi põhja pool pidid nad
leppima põhjai^trade j a koertega.
Peale hõbustearfetamise töötlesid
nad ka karusnahku ja meie leiame
siit põhjamaade kõrgema tsivüi-satsiöoni,
mis ön võrreldav samal
laiuskraadil elavate islandlaste,
soomlaste ja nörralast^a. Nad armastavad
omaette elu. Peale mõne
küla Jakutski ja Aidani vahemail,
elavad nad laialipillatuina üle
maa, nü et naabrid ei näe ühtteist
vahest aastaid.
Suveti elasid jakuudi karjapida-jad
varematel aegadel väikestes
kooiiusekujülistes telkides ja tegid
heina pikkade talvekuude üleelamiseks.
Kevadepoole talve lõppes
tavaliselt loomatoit otsa ja härjad
pidid leppima pajuokste või pungadega.
Külmade ihnade saabumisega
kolisid jakuudid suvetelkidi&st soojadesse
talveelamutesse — palk-hüttidesse,
mis näevad välja kui
otsast tcMbistatud püramiidid,
paksult kaetud mätaste ja saviga.
Jää'';ükid^ olid aknaklaasideks ja
sula saabudes asendati need kala-põite
või õli sisse kastetud paberitega.
Muldpõrand oli tavaliselt
kaks kuni kolm jalga maapiimast
madalamal. Istmed ja magamisasemed
olid seinte ääres, k e M
oli kolle. Riided ja relvad ripuvad
seintel ja kogu see sisustus oli
mu5t ja räpane. Onni lähedal olid
lehmalaudad, kuid külm oli väga
kõva,' süs toodi loomad elumajja.
Hobused olid aga lahtise taeva all
kogu aeg.
Need tugevad n e l j a j a l g ^ elajad
vahetavad oma karva nagu
kõik põhjamaadel elutsevad loomad.
Nende hambad peavad vastu
vana eani ja nad seisavad kauein
noored kui meie hobused.
Äga ega jakuut ise ka oma truule
hobusele alla ei anna, olles kül^
male ka vastupidavam kui i tavaline
inimene. Wrangeli mäletab neid
hästi oma matkalt. Jakuutidel polnud
rännakuü ei telki ega soojemaid
kasukaid. Hobüsetekk märkis
ta aset ja puust sadul oli peaalu-seki.
Magades kattis ta oma tavalise
jakiga selja ja õlad, tea
kõht oli tule poole peaaegu paljas.
Külmema ihna vastu kattis ta nina-
jä kõrvaaugud väikeste naha-räbalatega.
Muidugi varjas ta ka
näo ära, nü et hii^amiseks jäi ainult
väike auguke.
Isegi Siberis kutsutakse jakuute
„raudseteks meesteks". Enamusel
jakuutidest on ka hea sümanäge-mine.
Nende mälu on samuti tä-helpanuvaärne
— veeloik, suur k i vi,
üksik põõsas, need kõik võivad
teda õigel teel juhtida. Käsitöödelt
ületavad nad teised Siberi rahvad
ja nende pistodad ja pargitud nahad
võite Euroopa näitustel saada
häid auhindu. Ammu enne venelaste
vallutust sulatasid nad raua^
maaki Ja tegid endile nuge ja kir-veid.
ürgsest ajast on nad harjunud
tuld tegema tulekivi ja terase-se
vuHsemisest või
sugususest
WRANGEiL
suur-ga,
mida isegi vanad
roomlased ei osanud,
on täitsa veekindlad
kreeklased ja
Nende nahad
ja naised
teevad valgetest ja värvilistest
nahkadest vaipu, milliseid saadeti
omal ajal i s ^ i Euroopasse.
Hobune on jakuudüe sama tähtis
kui põhjapõder samojeedüe
või laplasele. Jakuut teeb hobuse
nahast ka omale riideid ja lakast
ning sabast kalavõrke. Keedetud
hobuseliha on t^ maitsvam toit ja
hapu mära piim ta lemmikjook.
Viimasest teeb ta ka paksu kört
i või salamafi, segades seda rukkijahuga
või lehtmänni ehk kuusepuu
sisemise koorega, millesse segatakse
veel kuivatatud kala ja
metsamarju ja lisaiks veel kibeda-ist
rasva.
lima jakuutide ja nende hobuste
abita poleks venelane Siberis kau-geb
jõudnud. Kui nad sõidavad,
süs ümisevad nad oma melanhoolseid
lauluVüse looduse ilust, ojake-
Keisrinna Anna poolt väljasaader
tud niaadeuurijad artiMise rannajoone
ja Ida-Siberi püridei kindlaksmääramiseks
tegid oma töö
nii vüetsalt, et keiser Aleiksandw l
a. i82Ö saatis uued^peditsioõnid
välja. Leitnant Anjou retkest pole
palju andmeid, 'kuna päevaraamatud
jä ülesmärkmed põlesid ära,
kuid leitnant von Wrangeli matk
sai maäihnakuulsafcs. Alustades
oma polaarekspeditsiooni Kolõma
suudmest, ta mitte ainult ei parandanud
Siberi rannikujoone kaardistamisel
esinenud vigu, vaid. tegi
rohkem kui ühe retke^^^k^
ga Põhja-Jäämerele lootuses leida
suurt maad, mis pidi asuma põhjapool./-
Wrangel laMcus Peterburgišt 23.
märtsil 1820 j a peale 3500 miüist
reisi elas Irkutskis uue kevade üle,
kus aiad õitsesid 20. mailv Peale
kuuajalist puhkust jõudis ta 27.
juunil Leena kallastele ja 27. juunil
oli ta J a S m t ^ . Linna ainidtesi
vaatamisväärsusi peale mõne kor.
raliku elumaja ja jakuutide muldonnide,
nahkušte ja jääst aknaklaasidega,
oli poollagunenud puu-kindlus
ajast, mil kasakad maad
vaUutasid. / -
Jakutsk oli Siberi kaubanduse
keskpunkt ja sealsete ärimeesiie
tegevusalad olid kaugeleulatuvad.
Jalmtski kaupmehed olid esimesed,
kes seiklesid kehvade laevadega
üle Kamtshatkä mere.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 22, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-02-22 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770222 |
Description
| Title | 1977-02-22-06 |
| OCR text | VABA EESTLANE teisipäeval, 22. veebruaril 1977 — T u ^ y , February 22, 1977 Nr. 14 Terontosse vöböHigl Vabariigi aastapäeval;" nelja-päeval, 24. veebruaril M 10.30 õhtui toimub E K N ikorraldUsel, raadiojaaima OHIN kaudu lainel 101 F M Vabariigi aastapäevale pühendatud eesti raadiosaade. Saates. esineb aüpeaikonsul I. Heinsoo eestikeelne j a E K N esimees U. Petersoo ingliskeelse sõnavõtuga;. Slssejuliatuse saatele üfcLeb ja teadustajana esineb E KN abiesimees L. Leivat. Validdunü-si sõnavõttudega esitaitakse raadiosaates eesti muusiiksiit. Los Angelesös peetud sisevõist-lusel isaavutas teivashüppes soomlane Antti KaiÜioimäild 5.33, tefiseöcs tuli Mike M y sama tulemusega, Don Baird o l i kolmas tulemusega 5.18. Kettaheitjana tuntud Mac WiUdiis tõuikas kuuli 20.65, M Feuerbadh jäi teiseks tuiemusega 20,18 ja ikolmas Terry Älbritton 20.17. Sisevõistluste maailmarekordimees kuulitõukes, ivanelaine A. Barishnikov jäi neljandaks tulemusega 19.32 ja Montrieali oliknpiamängude hõbe-medalimees Jevgeni Mironov kuuendaks, 'tulemus 18.84. Rory Kotinefc võitis kõrgushüppe tulemusega '2i8, teiseiks jäi Dwighit Stones sama tulemusega. Veel 15 aastat tagasi oldkš K a nadas jsdlliseile võimalusele naerdud, et osavõtt suustamlsvõistlu-sest paljudele keelatalkše, kuna osavõtjaid on liiga 'palju. Nii aga toimus jaanuarikuul peetud Mus-koka Lo(ppet'il, ifcuš lüle 300 soovija pidid võistlVtStest loobuma, kuna 1104 olid juba registreeritud. Kui esinieaie selline võistlus 1970 toimus, o l i osavõtjaid 94, 1971. a. aga juba 125,1972. a. 260, 1973. a. 268, 1974. a. juba 361, 1975. a. 541, möödunud aastal 802 ja tänavu oü osavõtjaid 1104, hoolimata seliest, et pakane viis kraadikilaasi alla 24—SO^ni C jä-röle. Tulemuste üldkokkuvõte on ikka alles saabumata. Kohallkiu seome atjalehe andmeil selgub, et naiste 30 km. retkest o l i osavõtjaid 132, keUest viis suusatas selle maa alla kolme tunniga, parim oli Judy Mulir ajaga 2.48.00, teiviks eestlane M . Ott, ajaga 2.49.32. Meesste pisiraja pikkus oli 8 km j a seal tuli 86-e osavõtja hulgast esimeseks Kalevi suusaklubi liige R. Vares, tagajärg 40.10. Etnograafilise Ringi poolt Torontos korraldatud puule põleta-mise ja intarsia kursus kestis § nädalat j a sellest võttis osa üle kahekümne mehe ja naise, õpe- j tajaks oli meile hästi tuntud ra-1 kenduskunstnils Naima Aer, kelle, töid oleme Võinud väga arvukatel näitustel imetleda. Samuti on te-' ma kaunid esemed müügil Eesti MajaiS. { I Otsustades valminud lõputööde järele on imeüusvääme, kui palju annet leidub eesfelastes. Eriti tähtsad on seesugused kuRsüsed ka iseHes mõttes, et inimester on võimalik omandada omale šobiw vat meelisala (hobby) nmdeks päevadelks, kui pensioniikka jõutakse j a aega on rohkem käes kui varem. Pealegi võsmaldavad' need alad k a väikest kõrvaiteenistust pensionitshekile, ikui seda ipeaks tarvis olema. Eduka kursusega võib igati rahule jääda tänu heale õpetajale ja innukatele õpilastele. EESTI ETNOGRAAFILINE R M G KANADAS JUHATUS O 0 • ... j a kogunem.e 16.-^4. juulini suurtlaagrisse .vKotkajärve '77" eeloiewai suvel. Kutse on vastu võtnud 'ka USA noored j.a jälle on loota toredaid noorte päevi, et hõõguks kokkukuuluvuse säde, mis sütib laagrist laagrisse, Eesti Päevad^t uutesse Päevadesse, kuni sellest saab elutee j a elupale, mis e i häbene me esivaneonate ees. M seda suurt sihti majanduslikult toetada, alustab skautlik noorus Eesti Vabarügi aastapäeval uue õnneftaairi müügiga. Selleaastase gaidide kauni õnnetaal-ri on kavandanud Reet Lindau ühe vana rahvapärase mustri ainetel. Eesti ühiskonna iaiikekäeli-sele suhtumisele lootma jäädes rõhutab õnnetealer: Me tuleme kõigist fcaaitest suurlaager kutsumas meid... EESTI GAIDIDE MALEV KANADAS ' ® Lõuna^Rootsi j a Taani eestlaskonna koostööorganisatsioon — Veebruarikomitee — pidas Lundis, LõunarRootsi Eesti Mar jas oma Esindajate Kogu koos^ olekut 15. jaan. 1977. Valimisel kujunes uus juhatus eelmise sarnaseks: esiniees Heinar Erendi, abiesimees Joh. Merevää, seke-tär Ivar Lill, laekur Ardaileon Prees ja juhatuse liige Rein Asu. m Põikread: 1. Muusikaga tegelev isik, 7. Metsloom, 9. Lahku lööma, 10. Igaühel, 11. Tuntud soome luuletaja eesnimd, 12. Ette tundma, 13. Mullu surnud kauaaegne Euroopa riigipea, 15. Osa kehast, 16. Koht Viijadimaal, kus asus Lembitu linnus, 19. Väeosa juht, 21. Suur järv Põhja-Ameerikas, 23. Instruktsioon, 24. Kuulus inglise füüsil? ja keemik minevi'kus, 27. Kinnitus-vahend, 28. Ameerika helilooja, 30. Madal merelaht, 31. Tegelane ooperis „Turandot", 32. Vanapagana vastane. Toimetysele s^cidlefud MONTREALI SÕNUMID nr. 101—-1977. Montreali Eesti Seltei veerandaastati žlmuv bülletään avaldab k a k l e v a aasta esimeses numbris E. A. ^Aastapäevaks", Montreali eesti organisatsioonide ürituste ajatabeii, „Ajakiri „Trii-nu" Montreali raihvuslikust eaisst", „Koguteos „EestIased Kanadas" Washingtoni raamatukogusse", „Toronto Eesti Meeskoori kontsert Montrealis", ..Montreali eest laskonna suhituminie Quebeci ise-seisvusse", „Uus eesti- j a inglis^ keelne kokaraamat", E . R. „Eesti oma isamaa auks olgem valmis", lisaks muid teateid ja kuulutusi. . VARRAiK nr. 1 — 1977. Hea i l - mumistakti saavutanud ajabri toob oma 484 leheküljel: H. Riga ,,Kiulissid töökojas"; T. Rd. „See on OPEC", Vait Tuusa .Soome — Püstread: 1. Naisenimi, 2. Riik Euroopas, 3. Süedaks tehtud koht, 4. Lõuna-Ameerikas elava rahvatõu liikmed, 5. Osa näost, 6. Sõiddc kolme hobusega, 7. Suur saal, 8. Taadid, 13. Väike lihapall, 14. Ve-delikunõu, 17. Eesti maakond, 18. ühe Euroopa rügi nimi algkeeles, 20. Noor mees, 21. Kaunistama, 22. Putukas, 25. Jutustus, 26. Küla tartumaal, 29. Selles. RISTSÕNA m 921 LAHENDUS Põikread: 1. Jaan Tõnisson "7 Äke, 8. Atribuut, 12. Sai, 13. A i, 14. Torn, 15. Delfiin, 17. Aden, 18. Ulila, 20. Ee, 23. K a , 24. M i , 26. Torontos, 26. Vasak, 29. Isik. Püstread: 1. Jaanuar, 2. Agra, 3. Nõu, 4. SOS, 5. Näitsik. 6. Veeni, 9. Iidne, 10. Ülla, 11. Tiir, 16. Nutt, lö. Lagi, 21. E T K , 22, Irv, 24. Ma, 27. Oi. Kuuba", H . Kuusllm kogutud sõjamälestuste järg „Põrguränna-kult", J . FarwioM „Lydia of tihe Lakie" eaätikeelses tõKces. A. P i l veti „Rel!atiivselt rääkides", O. Laamanni mälestused ^^Eesüased Krimmis", M. K i n k ,,The- Ter-rible effeots of Television", H . E . „Batun", P. Kraavi „CJoincidence or clairvoyance", neüe lis£sks mosaiik, nalju, ristsomi, lühemaid kirjutisi, mallenuik ja õpetus kar-tulikoogi j a kaerakile valmistamiseks. Nagu toimetaja ütleb, ootab lugejakirjade i ^ t lugejate pikeniaid või lühemaid mõtteid ja igasugust muud kaastööd, nagu näib ükskõik kummas keeles. „VABA EESTLASE" TALITUSES R A Ä M A'T U I EÜ müügil Hind 0 Saatekulu Dme Ivandi — Pargi 2.50 • ^3S Kuldne tammetõm — Näidendid ja , ettekanded noortele 3 . - 35 L. Wahtras LüvaMass 2J50 15 Ravimtaimed, 250 retsepti 2.50 15 Enn Nõu — Vastavetft 5.- 40 Anna Ahmatova — Marie Under — Keekrie m 3.50 35 H. Michelson — Skaatlikul teel 3.- 35 H. MichelsoB Noorsootöö radadd 4.30 • 35 H. Michölson — Eesti radadelt ; 35 Eduard Krants — Ltimeliitlased (luuletuskogu) 3.— ,.; 15 Bona Laaman — Mis meed sipelgad 15 Paul I^an-- Mõttelend — Pilte ja peegeldjasl HerbertSälü — Utoopia ja fatoroloogiä Karin Saarsen ~ Lohengrini lahkamine K. Inno — Tartu UniWsityiH Estonia A : Kubjä— Eadonud kodud — mälesmsed A. Kübja — Mälestusi kodasaareE AKubjä — Pallikesed E. Uustalu ja R. Moora ~ Soomep^sisid 426lk.-f 64 lk. fotosid- The Baltic States 1940^972 Leho Lumiste — Alamuse Andres ^biograafiline jutustas kirjanik Oster Lutsost L. toniste— Atlandi aknal L. Lumiste KiUad kiilas A. Vomm ~ Ristsõnad I A. Vomm — Ristsõnad n A. Vomm ~ Ristsõnad UI A. Vomm RistsiJaad IV Ants Vomm ~ Minu Wng (luuletuskogu) K. Eenne — Snrandiaevad jagaval mälestused K. Eöni^ - Päevata päevad ja oota ööd M S. Ekfoaum — Ajatar (luuletuskogu) Aarand Roos — Jumalaga, Ears ja EmroM J. PitkaRajnsõlmed T. Tamm-Needtbod süüdistavadn A. Käbin — Valm ja muld V Urve Karuks — Kodäkondur (luuletuskogu) RAAMATUID LASTELE: Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat l a s t^ Laule, mäsig® ja tantse imelastele õpseta mind lugema I — (õppe- ja tööraamat edkooUealist^ lastete^ õpeta mind lugema n ^pe- ja tööraamai; eelkooliealistele lastele värvitrükis) Eesti keele isi^tustikl 5^ m 5.- 25 ;150: : 25 HR 1.25 8:50 : 40- 25 ^2.-- :. 20 20* 85 4.- 25 6.65 ^ m. 2.10 40 530 40 2.50 20 255 •.20: 2.25 20 2i5 40 1.50 4.- : 15 # '4.-:^ -•• •'vSO' 30 M 40 1®.- 40 ' 6 . - • • J; •;'.;5o;.. 35 40 V 4.- 2.25 :'.'4l: ./35 KOOSTANUD ANTS VÕMM 18. 3, augustil püüdis Middendorff ülie mäe varjus paljajalu ja pikkades aluspüksides liblikaid. Päikese käes oli 68" F , kuna läheduses kirdetuule käes oli 27* F. Vastandüia varajasemale arvamusele, esineb Arktises ka äikest, märkis Middendorff. On võimatu välja arvestada täpset aastast lumesadu, kuid kevadine suurvesi ja magedat vabanevad uputavad kärestikud kinnita-nelikümmend õit üfies tollipaksuses kobaras. Ma usun, et elasin samasuguse suure kontrastide vahe iile Venet-sueelas, vähemalt mu üllatus oli sama siiras, kui kuulsal maadeuurijal. Sõites CJaracasest Andidesse, läbisin kõigepealt kehva taimekasvuga kõrbeala, siis tõusis tee ja kohati jättis ümbrus täitsa alpilikü mulje. Tõustes aga veelgi Venet-sueeia lumiste tippude poole, leidvad, et seda pole mitte vähe. Mõõ- sin ühe mädciilje täis lülasid lilli, tes jää paksust oli Middendotff teise täis valgeid jne. jne. orupõh-üllatunud, et nü jõgedel kui järvel jad3 heUddes roheliselt. Avastasin ei olnud see rohkem kui kaheksa jalga jä lumehang^e aU tüitipeoi le ainult neli, mida samojeedid \^ri-ke vee vajaduses ammu enne teda välja olid uurinud. Vastandina Taimõri fcühimaadele esineb lopsakamat loodust sealses kurrulisemas ja orulisenias maastikus, kus päike soojendab ja kül-mad. tuuled ei pääse seemet lõpmatuseni edasi lükkama. Süt-sealt leidis ta taimedö^ kobaraid ja oma suiu'emaks üllatuseks ühe kääbus tulika, mis kasvas tavalisel, umbes nelja tolli' kõrgusel samblal. Öru-mäil õitses aga palju lüli. Midden-dorf leidis ühe Taimõri lille\^lja taetud valgete õitega. Lilled kasvasid pooleteise jala kõrguseks, hiljem, et olin sõitnud Lõuna- Ameerika kõrgmägedes esineva tundra pudmäil. Kõige kummalisem oli söllest kargest jahedusest leida end paaritunniUse või kiirema laskumise järel orupõhja troo pilises linnakeses. JAKUUDID;; Jakuudid on äärmiselt energüüie rass. Kuigi moskvalaste ikke all, on nad säüitanud oma keele ja kombed ja mõjutavad, isegi venelasi .oma keelt ja komböid vastu võtma. Jakutskis või „ jakuutide pealinnas",, nagu nad rahvusliku uhkusega armastavad rõhutada, kõneldakse enam jakuudi kui vease keelt. „Enamus käsitöölisi on jakuudid ja tihti ka mõne rikka ka-rusnahakaupmehe abikaasa", märgib dr. Hartwig, unes venelaste asunduses teMds Middendorff'il raskusi vene keelt kõneleva inünese leidmiseks. Ka kõik timgüsid, keda ta Jakutöki piirkonnas leidis, kõnelesid jakuudi keelt, milline oli domineerivaks keeleks. Põhjuseks võiks pidada nende osavust ja häbematust, nii et ükski venelane ei suuda nendega lüitsalt võistelda, rääkimata juudist, kes võib nende keskel lausa nälga surra. Kuigi mongooUaste näojoontega, mõistetakse nende keelt Konstantinoopoli kandis, mis vütab nende türgi päritolule ja nende päriskodu oli arvatavasti Baikali ümbruses, 'kust nad tugevamate suguharude eest taandudes jõudsid Leena kallastele, kus nad omakorda allutasid endast nõrgemad suguharud. Tänapäeval elab neid Leena aladel lõunasse kiini Aldan'ini, itta Kolõmani ja läände Jenisseini. Neiä on lunbes 2miM hinge. See oü peamiselt karjakasvataja rahvas ja nende peamine jõukus, olenes nende hobustest ja kariloomadest, kuigi põhja pool pidid nad leppima põhjai^trade j a koertega. Peale hõbustearfetamise töötlesid nad ka karusnahku ja meie leiame siit põhjamaade kõrgema tsivüi-satsiöoni, mis ön võrreldav samal laiuskraadil elavate islandlaste, soomlaste ja nörralast^a. Nad armastavad omaette elu. Peale mõne küla Jakutski ja Aidani vahemail, elavad nad laialipillatuina üle maa, nü et naabrid ei näe ühtteist vahest aastaid. Suveti elasid jakuudi karjapida-jad varematel aegadel väikestes kooiiusekujülistes telkides ja tegid heina pikkade talvekuude üleelamiseks. Kevadepoole talve lõppes tavaliselt loomatoit otsa ja härjad pidid leppima pajuokste või pungadega. Külmade ihnade saabumisega kolisid jakuudid suvetelkidi&st soojadesse talveelamutesse — palk-hüttidesse, mis näevad välja kui otsast tcMbistatud püramiidid, paksult kaetud mätaste ja saviga. Jää'';ükid^ olid aknaklaasideks ja sula saabudes asendati need kala-põite või õli sisse kastetud paberitega. Muldpõrand oli tavaliselt kaks kuni kolm jalga maapiimast madalamal. Istmed ja magamisasemed olid seinte ääres, k e M oli kolle. Riided ja relvad ripuvad seintel ja kogu see sisustus oli mu5t ja räpane. Onni lähedal olid lehmalaudad, kuid külm oli väga kõva,' süs toodi loomad elumajja. Hobused olid aga lahtise taeva all kogu aeg. Need tugevad n e l j a j a l g ^ elajad vahetavad oma karva nagu kõik põhjamaadel elutsevad loomad. Nende hambad peavad vastu vana eani ja nad seisavad kauein noored kui meie hobused. Äga ega jakuut ise ka oma truule hobusele alla ei anna, olles kül^ male ka vastupidavam kui i tavaline inimene. Wrangeli mäletab neid hästi oma matkalt. Jakuutidel polnud rännakuü ei telki ega soojemaid kasukaid. Hobüsetekk märkis ta aset ja puust sadul oli peaalu-seki. Magades kattis ta oma tavalise jakiga selja ja õlad, tea kõht oli tule poole peaaegu paljas. Külmema ihna vastu kattis ta nina- jä kõrvaaugud väikeste naha-räbalatega. Muidugi varjas ta ka näo ära, nü et hii^amiseks jäi ainult väike auguke. Isegi Siberis kutsutakse jakuute „raudseteks meesteks". Enamusel jakuutidest on ka hea sümanäge-mine. Nende mälu on samuti tä-helpanuvaärne — veeloik, suur k i vi, üksik põõsas, need kõik võivad teda õigel teel juhtida. Käsitöödelt ületavad nad teised Siberi rahvad ja nende pistodad ja pargitud nahad võite Euroopa näitustel saada häid auhindu. Ammu enne venelaste vallutust sulatasid nad raua^ maaki Ja tegid endile nuge ja kir-veid. ürgsest ajast on nad harjunud tuld tegema tulekivi ja terase-se vuHsemisest või sugususest WRANGEiL suur-ga, mida isegi vanad roomlased ei osanud, on täitsa veekindlad kreeklased ja Nende nahad ja naised teevad valgetest ja värvilistest nahkadest vaipu, milliseid saadeti omal ajal i s ^ i Euroopasse. Hobune on jakuudüe sama tähtis kui põhjapõder samojeedüe või laplasele. Jakuut teeb hobuse nahast ka omale riideid ja lakast ning sabast kalavõrke. Keedetud hobuseliha on t^ maitsvam toit ja hapu mära piim ta lemmikjook. Viimasest teeb ta ka paksu kört i või salamafi, segades seda rukkijahuga või lehtmänni ehk kuusepuu sisemise koorega, millesse segatakse veel kuivatatud kala ja metsamarju ja lisaiks veel kibeda-ist rasva. lima jakuutide ja nende hobuste abita poleks venelane Siberis kau-geb jõudnud. Kui nad sõidavad, süs ümisevad nad oma melanhoolseid lauluVüse looduse ilust, ojake- Keisrinna Anna poolt väljasaader tud niaadeuurijad artiMise rannajoone ja Ida-Siberi püridei kindlaksmääramiseks tegid oma töö nii vüetsalt, et keiser Aleiksandw l a. i82Ö saatis uued^peditsioõnid välja. Leitnant Anjou retkest pole palju andmeid, 'kuna päevaraamatud jä ülesmärkmed põlesid ära, kuid leitnant von Wrangeli matk sai maäihnakuulsafcs. Alustades oma polaarekspeditsiooni Kolõma suudmest, ta mitte ainult ei parandanud Siberi rannikujoone kaardistamisel esinenud vigu, vaid. tegi rohkem kui ühe retke^^^k^ ga Põhja-Jäämerele lootuses leida suurt maad, mis pidi asuma põhjapool./- Wrangel laMcus Peterburgišt 23. märtsil 1820 j a peale 3500 miüist reisi elas Irkutskis uue kevade üle, kus aiad õitsesid 20. mailv Peale kuuajalist puhkust jõudis ta 27. juunil Leena kallastele ja 27. juunil oli ta J a S m t ^ . Linna ainidtesi vaatamisväärsusi peale mõne kor. raliku elumaja ja jakuutide muldonnide, nahkušte ja jääst aknaklaasidega, oli poollagunenud puu-kindlus ajast, mil kasakad maad vaUutasid. / - Jakutsk oli Siberi kaubanduse keskpunkt ja sealsete ärimeesiie tegevusalad olid kaugeleulatuvad. Jalmtski kaupmehed olid esimesed, kes seiklesid kehvade laevadega üle Kamtshatkä mere. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-02-22-06
