Vaba eestlane , February 22, 1977

              i 22. veebruaril 1977 — Tuesday, Febniary 22, Kr. 14
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
lÄ fcESTLÄ^I
o/ü Vaba Eestlane, 135 TecumsetSi St Torontos.
PEATOIMETAJA: lärlArro
TOIMETAJA; Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto 3, OBt. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521/taUtus (tellimised^ Wutused,
364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.—, poolaastas $14.50 ja
veerandaastas $8.—, kiripostiga aastas $46—, poolaastas $23.50
Ja veerandaastas $12.50
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.—, poolaas­tas
$15.50 ja veerandaastas. $8.50. Kiripostiga USA-s: aastas
; $51.—, poolaastas $26.—ja veerandaastas $14.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.-,
$30.50 ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c.'
I
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Teemnseth St.,
lV)ronto3, Oat. M6J2H2
lüänemaaiimas on ligemale
kohnekümne aasta kestel tembel­datud
Teise xnaaihnasõja sõja-kurjatc^
at«ks ainult sakslasi.
Nürnbergi sõjakurjategijate koh­tuprotsessi
varjus, kus kaebealus.
teks olid ainult Hitleri lähemad
kaastöölised ja saksa kõrgemad
sil ei käsitatud natside Ja vene,
kommunistide lütu, inis võinial-das
Mitleril Poolasse tungimist ja
sõja alustamist, samuti keelas
president Eoosevelt endisel
ühendrüMde saadikul avaldada
üksikasjalisi andmeid N. Lüdu
NKVD-veretöö kohta Eatõni me^
sais. /.
ÜhendrüMde noor Õpetlame
Alfred de Zayas on kirjutanud
raamatu sakslaste brutaalse eva-kueerhnise
kohta N. Liidu poolt
vallutatud aladel. Ta mainib, ei
selle otsuse tegid Potsdamis Haff-ry
Truman, Winston Ghurchill
ja Josef Štalin ning see otsus ra^
kendati praktilistel ja väga kar­midel
ting^ustel. Autor mainib
samuti, et lääneriikides ei ole
tehtud sellest suuremat küsimust,
et N. Ludu sõdurid röövisid, vä­gistasid,
põletasid ja tapsid läbi
Saksamaa tungimisel.
Need raamatud on põhiliselt
siiski ainult Saksamaa ja saksa
rahva küsimused ning rahvusva­helisele
areenile on toomata ning
üksikasjaliselt valgustamata N.
ilmas teatud ringkonnad ikka veel; Lüdu vägivallateod ja kuudita-visalt
alla kriipsutavad sakslaste! mised Eestis ja teistes vallutatud
suurt süütunnet Teise maailma- aladel. Iisraelis näidatakse igale
sõja sündimuste taustal ja samal külastajale mälestussammast,
ajal N. Ludu sõjakuritegudest, mis on püstitatud natside ohvrite
vaikselt mööda libisevad, on Lää- mälestuseks ja meenutatakse sel-ne-
Saksamaal Ja ühendiiikides lega Hitleri ebainimliku hävitus-sõjaväejuhid,
on kogu maaihiias
levitatud müüti, et Saksamaa
oma kontsentratsioonÜaž^tega
ja juutide hävitamisega oli maa­ilmas
ainuke võim, kellele võib
ette heita sõjakuritegusid ning
kes selle pärast peab kannatama
Ja oma süütegusid kahetšenia.
Kuna N. Lüt oli üks sõja võitjaid
Ja lääneriikide lütlasi Saksamaa
vastu, siis istusid nõukogude koh­tumehed
ja prokurörid Nürnber­gis
süüdista-jatena kohtulaua hr
ga, selle asemel, et N. Liidu sõja­kurjategijad
ja tervete rahvaste
hävitajad Ja küüditajad oleksid
vübinud süüaluste pingis, kus
aende seltskond oleks kahtlemata
olnud palju suurem kui Hitleri
lähemate kaastööliste rivi.
Vaatamata sellele, et läänemaa-
-Ottawas töötav eestlannast raamatukoguhoidja Tiiu Jaansoo-Boudiean (taga püsti) koos raamar
tükoguhoidja Irena Belli (vasakul) ja Multilmgu ai BibHoservIce Juhataja Marie Zidl^^^
vad 'tulevil
OTTAWA — Kanada multikultuurilise rahvus poliitika üheks osaks on raamatukogunduse tee­nindus
erinevatele keeltegrappidele: Multilingual Biblioservice ehk MBS, nagu seda lühendatult
nimetatakse. MBS ei teeninda keelerühmasid automaatselt. Teeninduse päästik-mehhanSsmiks on
vastava rahvusgrupi poolt avaldatud soov. Kui mõnel rahvusgrupil puudub raamatute lugemises
väljenduv kultuurihuvi, süs kanada valitsus ei kuluta raha selle grapi teenindamiseks.
Hetkeü teenindaib MBS Kanadas; Ametlik kinnitus kairanustas eri- Neil tulelkš esitada <mm soov
19 raiivusgruppi. «Suurimat luge-' liste teeniduste ikiiret ahendamist kõige lätonas aväiikus raamatu-gemisihuvi
näitavad sakslased.', etncikuJituuriiliste gruppide jaoks, kogus süuiisdt või kirjutada otse
Järgnevad itaaillaised, ukrainlased,' nende 'hulgas 'ka)keskne mitrtie-höllandlased,
hispaanlased, hiin- • keelse iraaonatuikogunduse teenin-lased,
poolakad ja pontugaaliar.
sed. Eea lõpus ajsuvad raiivused
nagu.tsihsiMüd, shotlased (gaelic),
mal'taiased ja slovaikid.
Eestlaste poolt ei ole avaldatud
duse orgamisaitsioon. Nü sai adgu-se
''Multilinguail Biblioservice —
MBS okitoobris 1973. See on Ka­nada
Rügiraamatuteogu panus
vMitsuse niitimiekultuurilisuse
soove MBS-le, kuigi seUekoha- programmile. MBS peamine ees.
seld eesti keelde tõlgitud kuulu- ^^ärk on pakkuda lugemismater­jali
Kamada anitteametllkes feeal-tes
etnolcultuurilistele gruppidele,
viimasel ajal siiski hakatud esile
tooma, et N. Lüt ja tema liitlas­riigid
ei ohiud sõjakuritegude
alal nü puhtad mehed nagu seda
seniste ajalooraamatute põhjal
välja on lastud paista väid et ka
neil tuleks vastutust kända aja­loo
ja inimsoo ees oma t ^ de
eest^' ; .
ühendriigide ajaleht New York
Times nendib, et käesoleval aas-tal
on ilmunud sellel teemal Lää-ne-
Saksamaal kaks raamatut, mis
käsitavad Nürnbergi protsessi
kuid samal ajal ka ligemale 16
miljoni sakslase ..evakueerimist
maalaladelt, mis vallutati N. Lii­du
poolt. Dr. Werner Maser oma
raamatus kirjutab, et Nürnbergi
kohtuprotsess oli rajatud mo­raalselt
valedele alustele ning ei
anna seega tningisuguseid vajalik­ke
alustugesid järgnevatele gene­ratsioonidele.
Dr. Maser nendib
õigustatult, et Nürnbergi protses-töö
tulemusi, kuid kus on need
mälestussambad, mis tähistavad
N. Liidu kommunistliku rezhiimi
ohvriks langenud miljonite ini­meste
ja tervete rahvaste hävita­mist.
Kommunistlik rezhüm on
mõrvanud või küüditanud paljude
allaheidetud rahvaste juhid ja
terved demokraatlikel alustel va­litud
valitsused ning matnud
need jäljetutesse haudadesse,
kuid sellest ei ole seni ajani iiks-ki
lääneriikide riigunees ja poliio
tik teinud tüliküsimust ja, keegi
pole julenud Kremlist selle kohta
aru pärida ega N. liidu.Juhtkon­nale
etteheiteid teha.
Saksamaa kohta ilmunud raa­matud
on tõenäoliselt esimene
arglik katse õiglase ajaloo Jalule
seadmiseks ja meil Jääb ainult
loota, et see aktsioon võtab tule­vikus
tõe ja moraaliprintsiipide
huvides suuremad mõõtmed.
. IC A*
tusi on ilmunud eesti ajalehte-
Kanada on olnud immigrainii^ , kes moodustavad Kanada raihvas-maa
ailgusest peale. Indiaanlased • tiku.
ja inuit (eskimod) siinsed põhi- j MBS palkkus alguses raamatuid
ralivad asustasid seda tohutut' nendes keeltes, millele oli rohi
,maad väga hõredalit. Seitsme- jaj kem nõudmisi. Teisi keeli on lisa-
' kaheksajteistkümnandaV sajandil; ^'^^ igal aasital nõudmisite koHa-lisandusid
nendele inglased ja,selt, Seni ori pandud rõhku täna-prantslased,
kellest hiljem kuju-•päeva ' autoritele, ilukirjanduse,
nesid kaiks asutavat • rahvust, biograafia ja lasteraamatute alal
Hiljem hakkas saabuma gruppe huvialadele nagu aiandus, rah-pailjudelt
maadelt, kes otsisid va- [vateadüsed, reisimine, iastehool-bädust
ja paremaid eMingimusi./i Ja, keetmine
Tänapäeva „Kanada mosaük"
koosneb 1971 Statistics Canada
rahvaloenduse kohaselt seits­mekümne
kahest erinevast
keelte-rühmast, pärinedes igast
maailmasopist.
Erinevalt Ühsndriikides
Peamiseks eesmärgiks on pak­kuda
sobivat ja praktilist luge­mismaterjali
neile, kellel see
varem puudus.
1\/[BS vailib, vkatalogisearib ja
korraldab raamatuid, mille järgi
! annab • need nõudmiste kohaselt •
, , . r- u . . iprovintsiaalsele või Ontario re-^
nud sMatusahju prmteutet on.^^^^^ vahendustokustele ^
Kanada harrastanud u u s t ^ ^ ^^^^ Need kesJcu-s^
tes AAe^^mm^ P^tat^t sedoiaafeorda saada^^ad raama-mida
väljendati juba asutavate ^ ^ ,TM r ^ J. r,
, , ; o . . ; i • : tud avalnkkudesse raamatuikogu-rahva^
konfodei^too^^^ vastavalt lugejate pootttk.
ne, sul^tumme kujundas^ elustiili, ^ .^y^^
mis soodustab integratsiooni Ka-1 ^^^^ ^ statistika koHaselt on
naaa i ^ m a . ja samaaegselt'Kanadas 14,855 isikut, keKe ema-vomialcM)
kinni p^^^^ om^m-ly^^:^ eesti keel. MBS tahaks
dise kodumaa loiilituun paljudest
provintsi või oma kodukoha, On-tario
regionaalsele raaimiaitukö-gunduse
keskusele. Järelpärimi­sed
saadetakse edaisi MBS-üe, kus
otsustaitakse vajalike raamabuibe
arv. Kui küllaldased järelpärimi­sed
õigustavad eesti 'kogu asuta­mist,
võidakse raamatute ostmi­sega
Äta, tehes ettevaatliku ja
tasakaalustatud valiku eesti kee­les
ilmunud raamatutest. Kui raa­matud
on saabunud, kaitalogisee-ritud,
märgitud ja korraildaitud,
siis on võimalik neid laenutada
sealt raamaitükogust, kus nõud­mine
esitajti.:
Lugemise itähtsüst esivanemate
keele jä rahvuslike traditsioonid©
säilitamisel ei saa ülehinnaita.
ometi pn Kanada eestlastel võir
mallis (rahvusliku ipärandi hoidr.
miseks, kasutades iteenindust,
mida vist ükski teine riik maail­mas
ei palku.
Kommunistlikult parteilt isene-lis^
ajakirjaniku tiitli saanud
Vladimir Raudsepp viibis teata­vasti
möödunud novembris Ees­tist
Ameerika mandrile ringreisid
le saabunud 22-liUqnelise turisti­de
grupiga ka Torontos. Nüüd on
sama Vladimir Raudsepp eesti
pagulastele Tallinnast saadetavas
propagandaajalehes „Kodumaa"
hakanud avaldama reisikirju
siinselt mandrilt, mis kannavad
pealkirja ,,Ameerikat taasavästar
mas". Raudsepp annab oma reisi­kirjades
tendentsliku kirjelduse
Kanada ja Ameerika mõninga.t^t
elunälietest, kuid võtab muühiö-gas
vaatluse alla ko kokkupuutu-misea
Toronto eestlastega Ja tu­rismigrupiga
kaasas olniid muu-siliainimeste
siinsed esijaeinised.
Raudsepp vaatleb Ühendriikide
ja Kanada elunähteid võrdlemisi
rahulikus kuigi iroonU|ses toonis
kuid läheb maruvihaseks ja kao­tab
tasakaalu kui ta puudutab
sünsete eestlaste reageerimist tu-rlsmirühma
muusikainimeste
kontsertidesse. Partei lehemees
on eriti tige Eestlaste Kesknõuko-gu
Kanadas esimehele Udo Peter-soole,
keda ta nimetab „ka]kame-heks".
Udo Petersoo olevat hals-hama
saanud nimelt sellise raske
süüteoga, et ta oli ühes Toronto
eestikeelses lehes avaldanud
hoiatuse, et „kodumaalt Kana­dasse
saadetavate gruppide üles­andeks
on ainult segaduste Ja
lahkhelide tekitamine Kanadas
elavate eestlaste seas Ja nende
organisatsiooiüde vahel.'^ Raud­sepp
nimetab ka ühte siinset ees­ti
ajalehte Tallinna kommunistli­ke
ajalehtede zhargooni kohaselt
„iiuuskpaberilcs**, kuna see aja^
leht oli Julgenud kinnitada, et he­lilooja
Eugen Kapp on kommu-i^
st. Punane kirjamees väidab ül-bdt,
et kui Toronto ..võitlejad"
läksid marru juba Hendrik
• 0 o
väljendustest. „Kanada mosaiigi"
printsiip on teostajtud mitmekul-tuurilisusa
aktsepteerimisega kui
Kanada valitsuse ametlik poliiti­ka,
mis 'tehti teatavaks oktoobris
1971.
TEISED LEHEB)
©nfitsenfiiskats©
Kremli käsilased On väliseestlas­te
noorema generatsiooni osas hak­kama
saanud uue trikiga. Tallinnas
tegutsev Kremli KGB osakopd
„Väliseestlastega Kultuurisideme­te
Arendamise ühing" jä sama
KGB poolt väljaantud peibutustrü-kis
Kodumaa" on Kremli agenti­de
poolt hangitud aadressidel laiali
saatnud ringkirja „Noor eestlane
välismaal", meelituskutsega tulla
„vahetumalt tutvuma: maaga, kust
on pärit, su vanemad".
Mõlemad fCremli KGB asutused
kutsuvad noori ka „sulge proovi­ma*',
välja kuulutades kirjutamis-võistluse
„Millisena kujutlen oma
vanemate sünnimaad". Olevat lu­batud
ka muud teemad, mis seotud
Eestiga: Laekunud kirjatöödest
vahvat zhürii (KGB) välja 5 „sisu-tihedamat"
ja „mõtteerksamat", seks Tallinnas Vene võimude poolt
millede antavat kül- korraldatud noorte pidustustel
.,Eestimaalt" (mitte Eestist) ja
'kirjutajatele
lakutse 1978. a. Eestis peetavale
„koolinoorte laulu- ja tantsupeo-le",
millele „koondatavat noori ja
vanu Eestimaalt ja kaugemaltki".
Antavat prii korter ja toit näda­laks,
ja premeeritavat veel „kodu-maise
kirjandusega, heliplaatide ja
ajakirjade aasta-tellimistega".
Nähtavasti Kreml jätkab usku­mist,
mis nende väljaanded kordu­valt
väljendavad - - et eluseaduste
tõttu vanema generatsiooni tege­vuse
j^ vabadusvõitluse areenilt
lahkumisega saavad, nemad noore­ma
generatsiooniga hästi hakka-t^
ene agentide poolt siin ja kül­lap
ka mujal Läänemaades hangi­tud
aadresside järele on mõni saa­nud
selle Vene propagandäpaljun-duse.
Vaevalt aga leidub uusi noo­ri,,
kes lisanduvad üksikuüe noorte
ridadest väljakukkunuile prü supi
ja nädalase magamiskoha saami-mujalt
kokkukäsutatuile.
Noorte ja noorema generatsiooni
ridadest üksikud üle sõela kukku­nud
on teada. Vaevalt leidub neile
lisa. Pole palju ju neid, kes unusta­nud
kümnete tuhandete oma pä-ritolurahvast
Kremli poolt o h vÄ
nõutute nimetud j^ nimelised
hauad. Kes ei kuule ega näe täna­se
okup. Eesti kannatust, maa ja
rahva-; varade vedamist ,jVennali-kult
kurnajale Venemaale", vene­laste
ja teiste muulaste vedamist
Eestisse ja teistesse okup. Balti
.vabariikidesse, nende rahvaste
kallal jõhlcraima genotsiidi teosta­miseks..
Naelutame häbiposti Kremli KGB
uue võtte piLhtast vaba inimese
uhkiisest, orjamaade palgaliste
käitimiise hindamiseks.
VABAEESTISÖNA'
nr. 3 — 1077
pakkuda neile lugemismaterjali
nende oma teeles.
Eelkõige peavad aga Kanada
eestlased ise osutama tarvidust
nende järgi, küsides avalikltu^
dest raamatukogudest eesti­keelseid
raamatuid.
Tänaseni ei ole Kanada eesti
ühisikond näidanud huvi sele
väärtusliku födörp.alse teeninduse
vastu. Aeglase reageerimisega on
lastud kõik eelsed minna teistele
etnilistele gruppidele, kes on esi­tanud
oma nõudmisi julgemalt.
Kima avalikkudest raamatukogu­dest
ei ole tehtud järeljärimisi,
•ei ole ka seni eesti keelt voetud
MBS'tegevusjkavva. MBS-il on
praegu õnn om^da oma koossei­sus
eesti päritoluga raamatuko­guhoidjat
\Tüu Jaänsoo-Bou-dieaih'i,
kes tunneb eestlaste olu­korda
Kanadas ja valdab nende
keelt. Praegu tulel^s kasutada
võimalust eestikeelse kogu lisa-miseks
MBS-i juurde. Selleks on
tarvis eesti organisatsioonide abi.
Ti|leb tõestada, et eesti keel on
üks nendest keeltest, nülles raar-matuid
nõutakse avalikkudes
raamatukogudes.
Eesti ühislronn^a lütoned peak-sid,
teadlikud olem.a, et keegi tei­ne
ei tee midagi nende huvides.
Elasin,, kaasa igati m.eel)t 'ülen­dava
noorte laulupäeva, kus
noorte lauljate selged hääled, sä-savad
silmad, Ilusad rahvariided,
energilised noored juhid andsid
tõsiselt suure ja^ ilusa elamuse,
Plaksutasin peopesad heUaks ja
kahetsesin, et nü rangelt hoiduti
laulude kordamisest — nütutki
oleks tahtnud veöl kord kuulda.'
Lubatagu .nmilie. aga süski üks
märkus, millel mi pole lauluga
midagi tegemist — kas ei oleks
võimalik ülitlustada kuidagi tü-tarlasite
jalanõusid rahvariiete
kandmisel? Otse groteskselt mõ­jusid-
igasuguses värvis, talia-paksuses
ja 'kujus seehku alt
väljapüluvad kohmakad kjngad.
Meie ise vaatame muidugi^ ^ oma
noori armasituse ja. ulikusega,
kingad on seejuures vähese täht­susega,
aga 'kuna tervitus kaval
ja avamine toimus inglise keeles,
oletan, et 'kohal viibis muust rah­vusest
külalisi ja nende silma­dega
vaadates leidsin, et need ilu­sad
rahvariided dek väärinud ka
seda viimast väikest detaili —
lihtsaid pruune või musti 'kingi.
Kas pde see nü ja kas laulukoo­ride
ijuhid või vanemad ei. juhte
noorte tähelepanu selele?
Aidake kaasa
,VABA EESTLASI
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele
Krummi laulu Vaikne kena ko­hakene?
laulmise pärast, mis siis
oleks veel juhtunud kui mõm
laulumees oleks esitanud „Mar-seljeeši"
või koguni „Intematsio-naali..."
„Teenetega" Vladimiir Raud­sepp
oli turismigrupiga kaa^
saadetu^ polütiline vaatleja ning
temale on nüüd ülesandeks teh­tud
kõiki neid pahandusi leeven­dada
Ja õiendada, mis tekkisid
seoses kultuuri- Ja kommunistli­ke
polutikategelaste grupi ringi­liikumisega
..Ameerika mandril.
Raudseppa ja tema poliitilisi
kaaslasi häirib eriti, et Väliseest­lastega
Kultuurisidemete Aren­damise
Ühingu suur propaganda-reis
ei andnud loodetud tulemusi
ning et sihised eestlased suhtusid
seUesse reisisse ning „sideme
arendajatesse" kühnalt ja kainelt
niiig ei lasknud endid meelitada
sisetülide võrku,
Vladimir Raudsepale ei Jäänud
see kahtlemata kahe isilma vahe­le,
et eesti muusikute ja laulu­kunstnike
menu oleks sün olmid
palju suurem, kui nendega po­leks
kõilqal kaasa olnud partei
meeste domineerivad kujud ja
valvsad silmad ning nad ise olek­sid
saanud endile Valida; repertu­aari,
millel kindlasti poleks mi­dagi
tegemist olnud vene keelega
ja partei heliloojate heliloomin­guga.
Tulevikus oleks kindlasti
kasuks kui muusikute ringsõidu
puhul Jääksid Vladimir Raudsepp
ja tema parteisõbrad ilusastn ko-
Raudeesriidetagused riigid on
niivõrd majad lääneriikide elekt:
ronarvutitele. et neid veetakse
salamahti igasuguste trikkidega
jä võtetega raudeesriide taha. Nii
näiteks toimetati hiljutiüks suu­rem
mm. elektronarvutite komp­lekt
Viini, kus see pidi ühe Lää-ne-
Saksamaa firma kohalikus
osakonnas kasutamisele tulema,
kuid elektronarvuti kadus sala^
päraselt läbi raudeesriide— tõe-iiiäoliseitN;
Liitu. Nagu nüüd on
selgunud toimus elektronarvuti
läbi raudeesriide saatmine võltsi­tud
paberitega, mis muutsid selle
transiitkaubaks.
N. Liidu Ja teiste raudeesriide^
taguste rahvaste ekspordid mai­nivad,
et venelased on oma teh­noloogialt
mitu generat^ooEs
läänemaailma tehniliselt arene­nud
il&idest taga ning seetõttu
on ka nende oma elektronarvutid
Nr. 14
Vi
J
26. Ja 27
dr. SauksJ
mi Eöstil
veebmarill
maja aiüaj
lajaskonni
avalik esil
serdiga' tol
Rootsi N}^
ühingu..
Maja St
ard Tubina
kc
kontserid.l
ligemale
Saja m
ei ole
oWigatooi
te sell
-— aMus
vaded jne|
^ • kolme
Stokhohnl
suur ja aj
lik tegur [
Mtuurilij
Meeskol
/ ; paistev
Icaudselt
• liMai
•. ulaibuses.
nud Rool
maiades,
kuuldav
dio ijk
Väärib
küjmneühj
Measikooi
serdil IJ
.• täs
neli lauil(j|
demar i
Lsnnbit
• lasi tea ikl
Kl
K<
958 Bi
Toi
Eesti kl
so lehed I
listada j|
, EESI
Tol
ILI
95S Bröj
TOI
K
23
vaga
.liit
äial su]
man
misel