Vaba eestlane , February 22, 1977

              vabade eesflasfe hQähkandjQ
ilmub! korda nädafGTS
(0 ne
Teisipäeval, 22. veebniaril 197'? — Tuesday, Febmary 22, 1977
MÜNCHEN — „Geniaalse leiutu-se"
porno alal tegi Münchenis 35-
aastane Walter Staudinger. Ta
asutas erilise „Peep-Show" (Sak­samaal
Guck-Schau), kus asjahuvi-lina
võih läbi pisikese; ava, jälgida
eeva-kostüümis naisi jalutamas ja
poseerimas. Erakordse edu tõttu ta
avab nüüd samasugused ettevõt­ted
ka Hamburgis, Köbiis, Berlii­nis
ja Frankfurdis.
STOKHOLM — Viis Rootsi
vanglat suletaikse 'kuna vanglas­se
mõistetuii on järjest vähe­maks
jääntd. Sellise otsuse tegi
uus valitsus. Rootsi ^^anglais on
kiokku 4480 kohta, vange oli 1976.
aastail aga ainult 3415. Sulgemi­sele
määratud viiest vanglast
kõhn lõpetavad tegevuse 1978. a.
keskel. •
HÄLIFAX — Vigastatud libee-ria
tanklaev „Fiona Jane", miEes
oli vi!s miljonit gaüloni toorõli,
juliiti Halifaxi sadamasse ja talle
ei antud sealt enne luha iahJkuda,
kui laev oli seatud ikorda nende
tingimuste kohaselt, ^ mis on
maiksvad kanada käubalaevästi-kus.
Ilmnes, et tankiaeva radari-
.süsteem oli juba olnud üle aasta
rikis.
JSTEW YORK — Noor ameerika
abielupaar 19-aastased Gary ja
Ruby Siävins arreteeriti kui nad
katsusid müüa oma ipoole aas­tast
tütart Tanjat 80 dollari eesit.
OTTAWA — Statistics Canada
avaldas andnieid sündivuse ja
abieHumise kohta Kanadas. 1975.
a. 'tõusis sündivus eelmise aasta
15,4 promillilt. 15,7 promillile. Sa­mal
ajal aga abieUumised vähe­nesid
8,T promillile eelmise aasta
8,9 promsMt. 1975. ai oli sündivus
358.621, 3,4% suurem eehnisest
a^ast. Abiellumisi oli 197.585 —
^ega kolniasi aasta järjest, mii
abiellumine on vähenenud/Suu­rim
sündivuse protsent, on olnud
Quebecis ja Northwest .territoo­riumis.
LÜNEBURG (EFL) — 14. ja 15. jaanuaril toi mus ülemaailmse Eesti Kesknõukogu Euroopa-büroo
nõuandva kogu delegaatide konverents Ida- Akadeemia miimes
sest need olid aijaloo lehekülge­delt
«elavaiks" saanud. Oma
kaasaegses riietuses Ja miljöös
olid Heino Vellner «Virulase"
vaks ja aastaid räägiti sellest, kui' omaniku ja toimetajanffl, H^rry
Kesknõukogu nimel teFviitas guiasorganisatsioonides, samuti kui ita iöli seda teinud eesitla^
TALLINN (RH) Sizimani
asula lähedal uhtusid Taitari väi­na
tonnised veed M d a õõnsaiks
ning paljastasid läikiva, musta ki­vimi.
Spetsialistid tegid kindlaks,
et see kujutab ^dast metasek-voia
— KaUfomia mammuitpüu-de
suguvenna — kivistunud puitu.
Need puud kasvavad ikuni 100
meetri kõrguseks/ning nende elu­iga
lüatub 3000—4000 aastani. Sa­mast
paigast a y a sM suurel hul­gal
kivistunud puitu. Miljoneid
aastaid tagasi oli sün tegutsenud
vulkaan, mis mattis nietsa. Vul-kaianüises
kivimis õnnestus leida
sõnajala, ja magnoolialehtede
ning ikuuse- ja elupuuokste jäljen­deid.
HELSINGI — Soomes arva­takse
olevat 400.000 inimest, kes
kannaitava-d reumaatilisi haigusi.
Enamuses n ^ On tööst tingitud
põhjusil. Kõik juhused pole veel
arenenud tõsiste haigusteni, kuid
ori siiski nüvõrd rasked, ©t vaja­vad
ravi. Reumiahaiguste tõttu
on haiguspensioriile läinud 51.000
isikut, põhjustades miljoneid
dollareid kahju Soome ühiskon-
^ hale. M
konverentsist osavõtjaid Ger-hardt
Buschman Washingtonist.
Seejärel© sai sõna Balti Seltsi
peasekretär Adam Grünbaum,
kes tervitas delegaate ja soovis
konverentsi tööle edu nü oma kui
ka Balti Seltsi nimel.
Edasi tähendas ta, et meie kõigi
ühine siht on kodumaa vabasta-mine.
Balti Selts 'tunneb pidevalt
suurt huvi sündmuste vastu, mis
toimuvad Baltikumis ja see huvi
jätkub ka siis, kui kord Baiti rii­gid
on jäMe vabad.
Tänapäeval on aga meie kõigi
ülesanne teha nü palju tööd,
kui see on võimalik ühise sihä
saavutamiseks, kuigi vahel väl­javaated
pole kõige paremad.
Euroopa-büroo juhataja. Arnold
Joonson aindis ülevaate büroo te­gevusest,
märkides seejuures, et
kontakt on olnud väga usalduslik
ning tihe mi delegatsioonidega
kui ka New Yorgis asuva Kesk­nõukoguga.
Büroo koosseisu kuuluvad pea­le
Joonsoni (Heideilberg) veel
dr. Olgred Aule (Mündien) ja õi­gusteadlane
Ants Liilk (Frank­furt/
M.).
Pikema referaadiga esines eest­laste
huvide ibaitsja Saksa Lüdu-vabarügis
Elmar Reisenberg:
„Maai!lmapoliitiline momesit Sak­samaa
aspektist nähtuna".
Eestlaste tegevusest erlnmades
andsid lülövaaifce vastavad delegaa­did:
Laantee ja Kippar (Root­sist)
Mereväli (Taanist), Šäiw
(Saksa Liiduvabariigist), Viima
Belinfante^Saidlo (HdllEsndist),
Otter ja Dillie-Lindre (Belgiast).
Kirja teel olid saatnud aruanded
Inglismaa ja PrantsusmLaa esinda­jad.
Rootsi Eestlaste Esinduse de-legaat
esitab kokkuvõtliku ette­kande
poleemika üle ühenduses
III Ülemaailmsete Eesti Päe-dega,
milleSe järgnesid sõna­võtud
ning seejärele võeti iihel
häälel vastu Hollandi delegaa-di
pr. Belinfante-Saidlo poolt
esitatud Hollandi Eesti Seltsi
ettepanek, et Eest! Päevad 1980
tulevad läbi vila Stokholmis.
Vastav otsus teatatakse büroo
poolt feootsi Eestlaste Esindusele,
Eesti Komiteele ja SkautHskule
Noortemalevale,- Stdkholmi, et
oleks võlmailžk asuda otsekohe
eeltööde tegemisele. '
Esimese konverentsipäeva vü-maseks
ettekandelcs oli Busch-manni
referaat USA polütilisest
olukorrast pärast presidendi va­hetust
Washingtonis.
Teine konverentsi päev haaras
peamiselt noore õigusteadlase
Ants Luige ettekannet: ,yK0S pa­guluses
lüleskasvanud eesti noo­nis
tunneb kutsumust Eesti eest
võitlenüsefcs".
Järgnevast elavast läbirääki­misest
läbis, pimase niidina arva­mine,
et noortele tuleks usaldada
enam vastutusrikkaid kohti pa-tuleks
arvföitada noorte seisukoh­tadega
ja neilt .mitte ainult nõuda
-vanema generatsiooni arvanüste
päaitkuiulamist.
Konverentsi probleemide
raskuspunkt oli aga asetatud
EÜ opositsiooni lükumisele
raudeesrüde taga kui ka inim­õiguste
rikkumisele idas.
Läti kohta esitas üksikasjalise
etteifcande õpetaja Janis Sapiets,
kes on smetis BBG juures Londo­nis
ja leedulaste kohta dr, Geru-tis,
sBemisit.
Eesti suhtes esitas põhjaliku
ettekande Ants Kippar teemal:
„Die C^pposition in Estland'V ning
kolmandal konverentsi päeval
veel teise pika ettekande: „Ver-letzung
der Menschenrechte im
Baltikum unfer besonderer Be-rüoksiohtigung
der Konferenz von
Helsinki."
Mõlemad ettekanded leidsid
Eüroopa-büroo konverentsil.
Lühemas sõnavõtus jutustas
Radio Liberty baiti saadete juha­taja
dr. Jaan Peaimar :raadio saa­detest
Baltikiimi, demonstreea:!-
des heüilindilt saadõt'Eestisse.
Laupäevane pärastlõuna oli
reserveeritud peamiselt ekslü-nooruse
probleemide käsitlemi­sele.
" .
õhtul oli ühine koosvübioiins
Lüneburgi vanemas ehituses nn.
„Brömse Hausis", kus külalisi
tervitas A. v. Taube ning muusi-kalise,
osa eest kandis hoolt Vii­ma
Brinkmaim, Hamburgist.
Vümjaaie konverentsi ipäev d i
varutud peamisölt Balti Seltsi si­seelusse
puutuvate küsimuste
arutamisde.
Konverentsi lõpetas .pe£f5ekiN&.
tär Adam Grünbaimi ning avaSdas
lootust jätkuvaks tihedalks iboos-tööks
ühiste probleemide lahen-
Oma elu lõpuaastail tegi kirja- Tenia ümber olevad e<BstiM-tük
Gert Helbemäe mitmeid kat- tuurüoo kujud oUd
seid oma näidendi „Ülelügne Inl-tnene**
lavastamiseks. Näidendi
eriline vorm ei teinud seda üles­annet
meie kitsais oludes meelita-ootel
olevast projektist julgema-ta
tööd alustada. Oma tegevuse
25. aastapäevaks valis Eesti Rah­vusteater
Kanadas Juhan Xiivi
elu käsitleva näidend! jä saavutas
tulemuse, mis suurepäraselt
kroonib teatri veörsndsajalise
kestvusega tööd.
.Teater oli leidnud omale ka
uued ruumid Seneca JCollegeT
teatils, moodsad Ja hoopis erisu­guse
ehitusega, kuhu üle 800 teat-risõbra
olid kogunenud kaasaela-maks
sajandivahetuse aegsele ees^
ti kultuuilioole ja eriti J. Lüvi
isiksuse lahtimõtestamisele ja ta
kurva saatuse arenguloole. Kohal
oli ka mees, kes mäletas luuletar-jat
ühelt isiklikult kokkupuutelt
„Vanemuises" — dr, Juhan Tork.
osavõtjate poolt väärikat hinda- 'damisel ja seda mitte ainult balti
mist.
Gerhard Buschmann, Washing­tonist,
kandis ette umbes sama­laadilise
-referaadi USA oludest
konveremtside raames, vaid ka
konvöTöntside vaheajal üksikliik-mete
- omavaheliste kontaktide
alailhoidmisefes.
Eesti Pensionäride Klubi Torontos möödunud neljapäevaiE©
kokkutulek Toronto Eesti Majas toimus seekord Eesti Vabariigi
aastapäeva tähistamise raames, kusjuur(^ päevakohane sõnavõtt
oli Vana Andrese koguduse õpetajalt Andres Taulilt. Koosviibi­misest
võttis osa ligemale 300 pensionäri koos oma külalistega,
kes nautisid ka Muusikalisi etteksmdeid ja rikkalikku kohkuda.
Koosviibimise avas klubi esf „ ja kediedel peab olema lugupida-naine
Elf riede Loosberg, kes tea­vitas
koikkütulnuld ja <üties, et
klubi tähistab selle kokkutuleku­ga
Eesti Vabarügi 59.* ja klubi 7.
aastapäeva. Ta mainis, «dt
klubis ori palju olnud kuid seda
on tehtud rõõmuga ning selle
tööga võib igaüks ühineda.
Esinaise andmete kohaselt on
klubil juba 1600-költelüie raa­matukogu,
kus on eesti, inglise,
prantsuse, saksa ja rootsi keel­seid
raamatuid.
Neid raamatuid võib iga Mubi
liige laenutada.
õp. A. Taul mamis oma päeva­kohases
kõnes, et pensionäre
võib Võrrelda oma rahva saadi­kutega.
Ta kinnitas, ©t saadikuks
ei saa keegi ise hakata vaid ta
määratakse selleks oma riigi
poolt. Saadik esindab oma valit­sust
ja oma riiki ning meie saat­konnahooneks
on praegu meie ko­dud,
kus peab valitseoBa eesti ikeel
ja eesti meel õpetaja mainis lõ­puks,
et meie peairie olema ka
Kristuse saadikud, kes kasvaita-vad
oma lapsi kristlikus vaimus
mist teiste inimeste, vastu.
Pärast seda kui õpetaja oli
pidanud söögipalve, laulsid
kokkutulnud ühiselt püsti sels-
• tes „EestMipiu"i •
Seejärele Katrin Kütti ddklamee-ris.
Hehni Kreek-Treuföidti luule­tuse
„24. veebruar" ja Elna Libe
laulis Aino Kure klaverisaatel
kaks laulu. Ettekandeid oli ka
klubi oma triolt, mille koosseisus
esinevad abielupaar Siaaml Ja O.
Haamer.
Lõpuks tänas esinaine kõiki
kokkutulnuid niiig tõi tervitusi
Vancouveri Etesti Pensionäride
Klubilit, mida 'ta hiljuti oli külas­tanud,
ühtlasi tegi esinaine teata­vaks,
et V. Libe on kinkinud klu­bile
E. Laiamani teose ,iEesti ise­seisvuse
sünd" ning et klubi liik­mete
arv on praegu 700 piirides.
Kongressis
peab dr. Söoylk
Eesti Vabarügi 59. aastapäeva
tähistamiseks USA Esindajateko­jas
toimub ti'aditsiooniline palvus
eesti vaimuliku poolt neljapäeval,
24. veebr.j' missu^ne päev eestlas­tele
reserveeriti Eesti Rahvusko-
\ mitee taotlusel Esindajatekoja
ametliku vaimuliku dr. Edward
Lal:chi poolt. Palvuse peab dr. Mih­kel
Soovik, EELK Michigani-Det-roidi
koguduse õpetaja, kes elab
.4mi Arboris.
Kehtiva korr$ järgi nõutav kü-lalisöpetaja
sponsor on ERKü
taotlusel Michigani 2., valimisdist-rikti
delegaat Esindajatekojas Carl
D. Pursell, vümastel valimistel
uuena valitud republikan.
® Neljapäeval, 24. veebr kell 8õ.
Eesti Majas T. E. AiandusklubI
loeng: agr. J. Oinus „Lillede ko­duseid
paljundusviise".
©Reedel, 25. veebr, kell 8 0. Ees.
ti Majas E. V. aupeakonsul I.
Heinsoo ja EKN vastuvõtt Eesti
Vabariigi aastapäeva puhul.
® Laupäeval, 2ö. veebr, kell 7.3®
õhtul Eesti Majas T. E. Meeskoo­ri
perekonnaõhtu E. Vabarügi 59.
aastapäeva tähistamiseks.
® Pühapäeval, 27. veebrauril kell
4 p. 1. Toronto ülikooli aulas E.
Vabariigi 59. aastapäeva kontseirt-aktus.
TÄNA tagastan eesti kunstipär
randi registreerimise lehe, lootes,
et see ei ole veel hilja ja EESTI
KUNSTIDE KESKUS võib oma
aruande 1. aprilliks 1977 Kanada
vaUtsusele Ottawas esitada.,
KAMPALA — Kogu maailm on
häiritud Ugaindast saabunud tea­test,
et seal on autoõm^etusel
suima Saanud kallrs ministrit ja
üks anglikaami peapiiskap, keda
süüdistati vandenõu organiseeri­mises
president Idi Amini vastu.
Uganda ametliku inform^iooni
kinnitatakse, et Uganda
Carterllf
peapiiskop Janani Luwum, loo­dusvarade
minister koi. Erinayo
Oryema ja siseminister Oboth
Ofumbi said surma lilkiušõnsietu-sel
kui nad toimetati sõjaväelise
valve saatel vangilasse.. Amini in-formaitsioonibüroo
mainib, et ar­reteeritud
vandeseltslased taht­sid
mõrvata neid saatvat ohvitse­r
i ja põgeneda.- Tekkinud rüsele­mise
juures ipiõik9:s: nende auto
kokku teise autoga ja kõik kolm
meest said surma. Amin mainib,
et piiskopile oli selline surm Ju­mala
karistus.
Lääneriikides'valitsevad kind­lad
arvamised, ©t diktaator Idi
Amioi lasi kõik kodrn meest ariõr-vata
ning vüia /tema jutona d ü ^
tuuri vastu öuuraneb pidevaüt.
MOSKVA — N. Liidu inimõigus­te
eest võitleja tuumafüiisik And­rei
Sahharov sai kirja tJhendrüki-de
presidendilt - Jimmy Carterilt,
milles märgiti, et Ühendriikide
praegune administratsioon toetab
kindlalt inimõiguste rakendamist
kogu maailma ulatuses. See on es­makordseks
juhtumiks, kus mõni
välisriigi riigipea on otseselt kon­takti
võtnud Sahharoviga, keda
peetakse K. Liidu vesinikupommi
isaks, kuid kes nüüd võitleb ener­giliselt
inimõiguste kehtestamise
eest N. Liidus. Sahharov märkis
lääneriikide ajakirjanikele, et see
kiri^oetab inimõiguste rakendami­se
rõudmist kõigis Euroopa kom­munistlikkudes
riikides.
G. Helbemäe näidend haarab J.
Lüvi elu 1885. kuni 1894. aastani,
koos lühikese proloogiaga lapse­põlvest.
Kirjanik on selle jaganud
IS-ks pildiks ja 3-ks vaatuseks,
kus läbivaks jooneks on haigUi^
selt õrnatündeliku noormehe
vaimse olukorra kujunemine sel^
lele järgneva vaimuhaiguseni ja
esimese ravini. See haarab ta elu
päikesepaistelisemal poole vahe­korra
Lüsa Goldingiga, tema nüt-mesugused
töökohad ja kaasla^
sed, vaimsele olukorrale mõju
avaldanud vahekorrad Eduard
Vildega, Ado Grenžsteini venesta-mispolütika
jm. Väga peenetunde-
Ilse psühholoogilise vaatlejana on
Helbemäe kõigist neist väl^ünd-musist
leidnud põhjusi sisemise
olukorra arenguks, kusjuures sel­le
sügavamaks lapsepõlvest kaa-sas
käinud põhjuseks on fakt, et
ta oma isale oli ülelügne juba
sündides, kuna isa ootas tütart,
ta ei tulnud teda vüel päeval pä­rast
sündimist vaatamagi. Samu­ti
vanemate aktüvniB usuline te­gevus
ei jätnud aega õrnust ja
hellust puuduolevale pojale. See
arengulugu on oma vaimiilt ras­ke,
aga see oH kaasahaarav nagu
meie rahva., saatuski.
Selle piltide rea lavale toomine
oli nõudnud läbimõtlemist ja
tehnilisi võimalusi, mida teater
oli suutnud küllaltki huvitavalt
lahendada. Lava eriosadeks jaga-tuš,
valgussõõride paigutus eri-piitidele
võünaldas kiiret koha-muudatust.
Taustale anti tegevus-aegsete
fotode projekteerimisega
otsene ajalooline kontakt. Nii la­vakujundus
kui ka ajajärgule
vastav riietus oU Tiina Lipu loo
ming, kuna Javastuse suure ja
loovat fantaasiat nõudva töö olid
koos teinud Riina Reiiük ja Ru­dolf
Lipp, andes igati läbimõeldud
tasakaaluka teatriloomingulise
töö, kuš nende pikaajalised koge­mused
uueks hinnatavaks tule­museks
OÜd vormitud. TehnUised
seadeldised olid Udo Lepplkult,
lavainspitsendiks oli Merike Tee­ne.'
,
Mürk kirjaniku ja elumehe
Eduard Vildena, Jaan Lents „01e.
viku'* omaniku ja toimetaja
Ado Grenzsteinina, August Tom-band
ärijuhi G . E . Luigans ja
Harri LUUoja ajiOiirjaniku Hind-rik
Prantsina tõredad kujud, kel^
le kaudu suudeti prototüüpide
olemuse Isikupära ja osa liivl
elus esüe tuua, andes samal ajal
padi eesti ajakirjanduse töötin­gimusist
ja omavahelisest suhtle-misest,
ka Isiklike vahekordade
leheveergudele vümisest H.
Treffneri hääl oli Arvo .Vaba­mäelt.
I
J. Liivi elus on õieti kolm nais­isikut,
kes ta loomingus on koha
leidnud. Kõigepealt tema ema,
keda mängis Elma Vabamäe. Siis
ta armastatu laisa Golding, kelle
õmaloomulise kuju muutis ela­vaks
Anne Tüll ja ta epigrammile
inspiratsiooiü andnud tänavatüd-ruk
Lulu, kus Oudi Kalm paaris
sellele kutsele omases lühipildis
vüs luuletaja puhtast armastusest
hoopis teise äärmusse. Nende ka-he
äärmuse vahel süs asuski Lü­vi
tundeelu. Nende kõrval oH veel
kakskeelse korteriperenaisena
Riiha Reinik, kes mõne hetkega
õhtule humoorikust andis ja Tiiu
Koiga kordanõudva haiglaõena.
Ulla on hakkaja tüdruk. Kui ta
on juba tükk aega direktori juu­res
sekretärina töötanud, üUeb
ta ühel päeval oma sheffile:
„Emb-kumb, kas te Ikingite
mulle nüüd nertsmanüi või ma
ütlen teie naisele, et teie kinkisite
selle muie."'
„Miks on Brezhneyi kulmud
selliselt puhmas?" .
„Need on Stalini vuntsid kõrge­mal:
tasemel."
Kui läidendi lavastamine . oli
varem kavas või kõne all, siis Ju-han
Ulvi osa mängimine oh alati
olnud eriliste tingimustega seo­tud,
sest näitleja peaks n ^ ole­ma
juhanliivlik, tundlik ja peaks
suutma seda tundlikkust ilmselt
oma kujutatavas esitada. ERK
suutis peakuju leida, kes õnnestu­nult
oma osa täitis, sest teised te-gelased
on ainult tema isiku or^
büdis liikujad, peategelase isikut
avavad kõrvalkujud. Alar Äedma
J. Liivina suutis luuletaja kuju
elavaks luua ja selle kaastunnet
nõudva elu vaatajaile otse reaal­selt
tajutavaks teha. Arengutee
noorest toimetuse liikmest ..Viru­lase"
juures kun! vaimuhaigena
Tartu haiglas oli usutavalt läbi
viidud, kus kild-külult süvenesid
Vaimuhaiguse mitmekülgsed näh­tused.
Alar Aedma on oma senis­tes
osades suutnud tähelepanu
äratada ja selline nõudlik karak-terikujundus
on uueks tõendiks
ta suurest andest ja suutlikkusest
Teistes lühiosades oli Robert
Raag Lüvi venha Joosepina, R.
Lipp vienelasest närvihaigla juhffln
taja prof. Tshishina, Endel Meil
ja Jaan Vaikla Lüvi lapsepõlviB
osalistena, kuna proloogis ja kü­deva
ahju ees olid Kristine,Val­ter,
Ingrid Pül, Kai TüU, Martin
Kük jt.\ \-
Näidendile oli algusse Ja lõppu
pandud Toronto Eesti Meeskoori
ja Tartu Meestelaulu Seltsi koo­rimuusikat,
mis oli lüga mehine
näidendi õrnast minoorususest
kantud meeleolule. KüU olid mõ­ned
heliefektid nagu raudlteeron-gl
saabumine, linnulaul sündmu­sega
sjpbivad. Kui suutnuks väl­tida
mõnes pildis johtunud liig.
set aeglust võitnuks lavastus, mis
nügi öUpikk. 5
Etendusega seoses anti välja ka
kauni välimusega kavaraamat,
kus õhtu rakendusliku osa kõrval
oli Valli Voitkilt teatrit, lavateost
ja autorit vaatlev„Lend mesipuu
poole", R. Antikult „Mälestuste
rajalt lisandusi Juhan Lüvile",
R. Toilt ,jJuhan Liiv ^a eesti muu­sika
— lahutamatud kunstikaas-lased^*
ja H. Ojalt „Kroomka-märkmeid
Eesti Rahvusteater
Kanadas tööst". Lisaks fotosid
ERK lavastusist ja õnnitlejate
nimed. Selle tearialaliselt piisiva
väärtusega materjalide kogu on
kujundanud Hans Moks koos
Udo Leppikuga.
Koheselt etendusele luges R.
Lipp ette saabunud tervitus,
esimesena Eesti Vabariigi pea­konsul
E, JaaksonUt, järgnesid I.
Heinsoo, Are Helbemäe, Eestö
Kultuurikogu Kanadas, Rahel
Olbrei, Silvia Taeli ja T, Koppel!
ühine tervitus, Eesti Kunstide
Keskus, E, Reimng Stpkholnüst,
Asta Willmann ühendriilddesi
V.. Piirisiid Kalifornlast • ja veel
kümmekond.
Üheks sentimentaalseks mo­mendiks
oli kui Riina Reinik an­dis
endisele „Estonia" direktori­le
Ä. Kasemetsale suudluse Ja
vümane soovis „jõudü ja jätku
kauaks."
• ,'• • " •
Suure roosidekunbu andis teaü^
riie T. E. S. esimees E. Poolsaar,
näitlejaile jagasid lilli rahvariides
tütarlapsed ja lõpuks ERK esi­mees
U. Leppik ütles, et ,,J. laiv
tänab teatrit Teater tänab aga
kaht lavastajat, arvukat tegelas-konda
ja paljusid kaasaaitajaid.
25. a. jooksul on palju tehtud.
Juubeli puhul antakse tunnustust
kahele tugevale looVisikule — on
valitud Rüna Reinik ERK teesid.
Ilseks lavastajaks ja Roman Tol
ERK aidlikmeks.