Vaba Eestlane, March 13, 1968

              ~--
m t
EH
ETgPk
lk
Lk 2
VABA EESTLANE kotattpltml 13 märtsil 1968 — Wednesday March 13 1963
Jaklid" okupeeritud Eestist
Kesti Vabariigi Ja Eesti Iseseis-- lakse eredates sirvides eesti ko-- vuse sünni 50 juubeliaasta mee
nutamine oli okupeeritud kodu-maal
kõvasti keelatud kuid prae-gu
Kestis oimul oletad kommu-nistid
ei unustanud juubeli tähis-tamise
ajal vabas maailmas ela-sai- d
eestlasi ja külvasid nad üle
oma propagandamaterjaliga mis
saabus pagulaseestlastele propa-gandaajale- ht
Kodumaa" eriväl-jaandena
ja kannab pealkirja
-- Faktid ja kommentaarid" ala-pealkirjaga
Eesti riikluse tekki-mise
päevilt" Xeljakümnekahek
sa-leheküljei- ise väljaande koosta-misel
on ilmselt palju vaeva näi
nud Tartu ülikooli professori tiit-lit
kandev P Vihalem kes määr-dunud
välimusega broshUüri on
kogunud rohkesti materjale võlt-situd
allkirjadega pilte lasknud
klishecrida Eestit okupeerinud
saksa sõjajõudude juhtide päeva-käske
ning lisanud kõigele sellele
omapoolseid kommentaare
P Vihalema teoses esitatud väi-dete
ümberlükkamiseks pole mõ-tet
hakata vastuväiteid esitama
ja nõukogude professoriga vaid-lema
Ajaloolised faktid jäävad
ajaloolisteks faktideks ja neid ei
suuda oma keerutamistega üm-ber
lükata ka kõige paremini väi- -
jakoolitatud provokaatorid ja
propagandamehed Kui N Eestis
välja antud propagandabroshüüri
koostajad väidavad et Eesti Ise-seisvuse
Manifestil ei ole mingi-sugust
tähtsust ning et sellel aja-loolisel
dokumendil pole mingisu-gust
õiguslikku alust siis on siin
tegemist samasuguse rutiinivale-K- a
mis iseloomustab kõiki N Lii-du
ajalooraamatuid mis tehakse
iga paari aasta järele ümber vas-tavalt
vajadustele ja olukorra
nõudmistele
BroshUüri väljaandjate peami-seks
eesmärgiks on näidata et
Eesti tolleaegsed juhid olid saksa
okupatsioonijõudude käsilased
ning leppisid sakslastega kokku
nõukogude võimu murdmiseks ja
väljatõrjumiseks Eesti territoo-riumilt
Sellele väitele suurema
kaalu andmiseks ja tõeliste olu-kordade
maskeerimiseks minnak-se
Isegi nii kaugele et kirjelda- -
sidemed
dust
danluse Jcoostõnd" IlltlpH Kak
samaaga enne Teist maailmasõda !
ja soja ajal
Eriti kummalisest vaatevinklist
vaadeldakse broshüüris Eesti Va-badussõda
ja püütakse anda sel-lele
kodusõja ilmet P Vihalem
oma kaastöölistega kinnitab et
pärast nõukogude sõjavägede sis-setungimist
Narva 1918 aasta
detsembris moodustati Narvas
nõukogude valitsus mis kandis j
Eesti Töörahva Kommuuni nime
tust Eesti kodanliku rezhiimi sõ-javägi
olevat võidelnud selle kom
muuni sõjaväe vastu nlne seeea
olevat siin tegemist puhtakujulise
klassi- - ja kodusõjaga Eesti töö-rahvas
ei olevat aga suutnud ees-ti
kodanlaste ja imperialistide
ühisrinnet tol ajal purustada ja
nii olevatki Eesti Vabariiki jää-nud
püsima suveräänse riigina
BroshUüri koostajad sõidavad
siin nma alalnnlUtp faktlHppa"
ku
'kkv I
' ' i
I
ÜHHH rl
' BaBBk 9 4r +
bB BBBBhI B Hi
i
illBH kkkkV kW J "
-
iii i i fJi' i I lllfšJ I
' ' "
_ ii -
täielikult ranna kuna Vahadus Toronto muutub PiMil cUori ii — — _ —rK- - — w _-- _ ___ —___ iiiuu uia ftxuiu iii xi%iaiin laraci m nAAfMinutAM f & algul Narvas isale ning asus tol ajal inglaste elamlsra Nüüd on kogu rajooni üle
ka-- id ning kirikus kus omal ajal jutlustas Lester f earsonl Ua amai nnwi ia „„!♦„ b„
dus peagi ning Eesti Torontos üles tõstetud küsimus inkM nnnMnAi t„j i
kogu "ks ara osta ning muuta Lester muuseumiks
kestel kommunistil
Venemaa diviiside vastu P
Vihalema teooria lükkab ümber
ka Tartu rahuleping 1920 aastal
mis ei sõlmitud mitte Kommuu- -
et
takse me
mida' t valitsus ja presl
se ja ümber P Vi- - dtI1t u"r U ja
halema faktid" on sa
zmhaasnris teosena tsäeilelie-s- ""
tiinnii&tiica DimilicoAci licful UCiClloUViol Uit?
on hea et Nõu ofensiivi? See nõuab
kogude Eesti võimumehed Eesti
abariigi ära ei unus-tanud
ning ka
teosega meeles pidasid P
lema ja vaev
ja töö ning partei propaganda-- 1
miseks rahad on siiski
mahavisatud ja asjatult raisa
tud kui Nõukogude Eesti praegu
sed arvavad et nad
sEaeasvtai dajaQlhucguarmmueututa brushUüriga seks
BUDAPESTI POMMIPLAHVATUS
Algul kulges kõik tavalise re-- kult juhilt Nieolae
ihll kohaselt N Liidu peadele-- kes leidis et Süüria oli
liige ja stalinist-- ! liiga kergelt ja tõstis
liku parteiideoloogina tuntud delegatsioon sama
Suslov avas RudanmlU mtif tSrrmt1 nXoul nnuii ri
Gellerti 67 kommunistliku Rumrrnia Dpadptpcaf nntrfi Vnlimcco
aluseks
riikidel
tõelised
opereerimisvõimaluseri
kkkHD I kkkkkkkkkkkkkkkkH kkkkkkkkkH kkkkkkkkv -- m kkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkHv ikkkkkkkkkkBkPkPkVV IH iHIH-- lBH
HHH kkkkkkkkkkkHuLfkBs! rxHHllllSI
I HUIK" HHHHHbP f'i'i --I £ HHi '-BiK#l-t"
HHHH BBBBBBBBBBBBb BBBBBl
hh_i hhhh BmmhmhiihiiihiihiiihiiihiiibB Bhhb kkkkkkkkkkkkkH- Ti-TfAiikkkk- M - I1 L BBl Bb BBBBBj #:1 jtTBBBn
IIIIIIIIIIIIIIhIIIIIIIIIIIIIIIIIHHHHHHHHHH iäBIbbb
iIlllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllVllnJlrlllllllllllHlS Tiw" 7-jIh- 1H iHllHlllHlllHlllHSHillHlllHlllHlllHllHlllHlllHlllUlllbllmBUCHJHVJiiiB ii JJ1 vl8-jilliBMkt1- žl iB
BWBBBWKBBWBBBWTBjiwTPTUMiiiBJ pBl™iB&lBkMlP%JBJA
KJPPPPPPPPPPbm'1 jjiaigiMBlM Wn BBBBBBBBBBBBBBBl
nidpialt _„n lnnni
sõja moodustatud pfarioni joonis võtnud immigran-kõlavanimelin- e Kommuun"
silmapiirilt on mõningate ringkondades
Vabariigi rahvavägi võitles Pearsorü
Vabadussõja
suur jõukulu väikesed tulemused
riNVuwuNa"i jhfndpil3l! Peavad Vietnamis suurendama oma sõjaväge minna
maailma kolge paremateks mcihjiivisi OTenSIIVI
pmidueinvaalstjutttäuiednedatakkosgeudekmsuudetak-- " henefriikide on
hei?a™d annete patsifitseerimine Julgestamine
kirjutatud - o iimg vasiase
stiili ning pälvinud suurt mine
kirjutatud ™™™
tl I
kahtlemata " meel kõik
aastapäeva
seda omapoolse
Viha
tema kaastööliste
summadest broshUüri väljaand-- '
kulutatud
valitsejad
Ceausescult
piisenud
gaat poliitbüroo tulemusena
Rumeenia küsi-Mihha- il
hotellis
Kommunistlikel
seisvamat
LkkkkkkkHT
}&?'&$!'
ffJlllllW
bäätt--
fv2txt~7ifiPihVi
mentideks Löuna-Vietnam- l
kujundatakse
sojajouauae navita-sõd- a parast kommunistide
uute
diviiside viimist Vietnamisse
uute investeerimist
relvastuse suurendamist milleks
USA riik Ja rahvas peaks praegu-sest
olukorrast üle minema täie-likku
sõjaolukorda
ühendriikide sõjajõudude
Ülemjuhatajal kindral
Westmorelandil olid käesoleval
aastal suured plaanid kevadofen-siiv- i alustamiseks Ja
vastupanu lfipllkufcs murdmi
Kommunistide ofen-siivi
tulemusena on aga Viet-namis
olukord tunduvalt muu-tunud
ning ühendriikidel
Lõuna-Vietnam- il koguda
kuud jõudu enne kui nad
saavad endise olukorra
ning on võimelised uut pea-letungi
alustama
Arvestades tekkinud
kriisiga kutsus ühendriikide pre
sident Johnson 28 VPphniariW
Majja nõupidamisele
Dartei rahvusvahelisp kontrri-nU- I linnirrcnii mAlcf-i- V snrirto lii VAiV nmo iKk)rn„nj _xiii i -
esimese taolise kokkutuleku pindaja sõnavõtu hukka ja hoiduks nõuandjad et ära kuu-ras- t 1960 aastat — igeda ninna- - edaspidi osavõtvate parteide sise-- lata nende arvamist Nõupidamis-kug- a
Puna-lliinal- e ning ettepa- - ning välispoliitikate kritiseerimi- - on Jõutud otsuso-nekug- a uue konverentsi korralda- - sest Rumeenia nõudis ühtlasi et le et ameeriklased peavad Viet-mise- ks mis olekhsiljetämielikkuielstolevpaülhenadaasttuadl ktaoknsveIrgeanstusiguesdteasstisersünnkaäkiguutessthoidPuu-- -- pnaanmuisst skuuuirennaddamtaahaovmada ksaiõmajsa-Hliiins- ta probleemile Niipea kui ta na-IIii- na vastu ja see tekitas suu- - olevat viia võidurikka lõ- ol! istunud tõusid üksteise järel re segaduse Kuus tundi püüti Ru- - puni Kalkuleeritakse et esimese
püsti mitmete riikide delegaadid meeniat manitseda mõistlikkusele kolme kuu jooksul peavad ühend-kajastade- s truualamliku kuuleku- - kuid delegatsioon jäi oma esialgse riigid Jaama paratamatult defen-seg- a Kremli mehe nõuet ning soo- - rveitnatdsestooimmuaklts ptoinogltimeattauuMs oksoknvvaes- - nsNeiiciusleeusrckui-toMihii-apal haks uPuunae-lslLlitni-õa psuõknsa rjvüanõdtptaai--s-- tksäioihvmtismajumanaihsttoiodlitseeimvaallustealkles emesõtndeat Eriti innukas oli Lõuna-Vietnam- i linna Ida-Saksam-aa
mist ajal millal see ei saa oma ning Khe Sanhi baasi kus 5000 etassindoamjaaaEegrisceh lSltoanllcnrlkearrgkuems eenludsi-- staesisidukohRtiumkeaeintisata Seejärele jaldue-- -- aasmtuemeraikla20st000-s-ot n mvaelhmeisst kvoõoitslnuesvsea
ning ronuias ci lojaalsus Moskva- - monstratlivselt noupidamisesaa-- punaarmee vastu
te peaKs olema iga riigi kõmmu- - ust välja Järgmisel päeval lahku
nistliku partei esimeseks tegevus-- sid nad Budapestist
Ehkki Süüria atakk kujunes sel
miili- - le vahejuhtumi päästikuks ulatu
sed viimasel ajal on taotlenud ise-- vad Rumeenia protesti
liini oli juba see kül-- juured palju sügavamale Rumee- -
kB
juiuiun viciuüiin
Vietnamis
kommunisti
de
ja
tuleb
mitu
Vietnamis
Samal ajal aga teha ette- -
valmistus! uueks
jõudude suurendamist
Vietnamis vähemalt 75000 me
he vorr3 lalt vastumeelne kuid karikas" nia algusest peale suhtunud Kõrvuti kaitsmisega pea-- '
praegu
nõuab ntavad- - lootsid
jooksipsäravsätheSmüaülrtiaRumeeniale puiklevalt panema SamaI ofensiuinvui stada
Khaled Bekdashl
srõünnadvaõsttuteraSvüaültri!aRumpeuennaisateiseseis õiendamiseuuele Pekingiga iatrvmetei-t- vägi omal ckaseluteigjujtsedes ei suu poliitika taotlusi eriti selle lootsid rumeenlased siiski misele kaasunjeabjuõuhuuuraüennas- kuuurteenda- - Kesklda poliitikat Rumec- - neil õnnestub kõrvale lükata Mosk- - hustamine PõhJaVietnamis miõ-rsii- gi
nuiMiuuiuiiiK simtiiii uievoimu suuren- - votao praeguste plaanide koha
maanina
Kesklda
lised
Rekda
tuleb
mida
juht
petada kui kõnetooli astus Rumee- - toetuse juba ammu enne Sus- - ureumuadmm icuuuvaee avanevad
Juht Mculescu- - saabus Isegi Itaa- - WashmgtCnis nõuoi
ui in iiwaui] nvii- - ouaii- -
Teised delegaadid püüdsid varem
I
kkkkkkl
5
miljardite
ootamatu
poliitilised
tulemusena
delegaadid
mdiemit poolt Keijteie kuidagi võiks suuren- - tsiviilsektoris
nõustus süürlane et tema Liidu kom- - Juurde selle strateegia põhTeS
Irnnfltkt ii i IvlAmiA ta tn(i ir1Vrr4i
Rumeenia kommunistil- - tõsiseks kriisiks marksistlikus lee- -
I
1 kknl hkkkW- -
liiiH i BB] BF#
I
M
lil
!?
J -- kE
" "i if
- - -
m-- u a ii&i
w
-
~~~
Ir
taasta-da
te
võitlust
juurde
Lõuna
linnade
rahustada lõpuks senise
sellega
On loomulik et selle strateegia
rakendamiseks piisa ainuük-si
Ühendriikide sõjajõududest
ning ameeriklasteel peavad
tõhusa toetuse andma Lõuna-Vietna- mi
sõjavägi ja valitsus
Kui nad neile usaldatud ülesan-deid
taita suuda siis ole ka
ameeriklastel mingisuguseid väl-javaateid
asuda defensiivist ofen-siivi
Kuigi mõned ühendriikide
strateegid teinud ettepaneku
suurte maaalade loovutamiseks
kommunistidele Ja koondada
{ühendriikide sõjajõud ainult ük
sikutesse tugevalt kindlustatud
baasidesse peeta neid Dlaane
USA sõjaväelaste hulgas eriti ge- niaalseteks kuna see tähendaks
Vietnami suurte maa-alad- e ja mil-jonite
elanike loovutamist kom-munistide
kontrolli ja meelevalla
alla
Mis puutub kommunistide iõu- - dudesse Ja relvastusesse siis näi-tas
viimane üldine ofensliv Lõu-na-Vietna-ml
linnade Ja sõialiste
baaside vastu kommunistide
kasutuses küllaldaselt mehi
ning need saanud hea välja-õppe
ja varustatud moodsate hii
Ja vene relvadega Kui pärast
Kommunistide suurt Jaanuari
{ofensiivi kalkuleeriti kõmmu- -
veres lunjaics jooksnud
siis viitab nende aktiivne tegevus
ja pidevad rünnakud vastupidise-le
kommunistide staabi kasutuses
vaatamata suurtele kaotus
tele veel tugevad
jõud kes võimelised soori-tama
suuremaid operatsioone
ja tekitama ameeriklastele Ja
nende liitlastele raskeid
ofensiiviks ühendriikide luureandmed kln
mis ühendriikide sia kommunistid
oli
jimiqnuiminnvntAuficniHuiiln!i
KonaiiKuit elanikkonnalt suure-mat
toetust Ja olid pettunud
osutatud leige suhtumise
üle Budapesti konverent- - vad ameeriklased rõhku aal saa a&a
ääre kommunistliku sist osavõtusse kuna Bukarestis ka maa niiricÕnrtrirto iw Iet kommunistide edu
partei esindaja teati see mõeldud vaid hüp- - sele Lõuni-ViPtnam- t nll „' paljudes linnades Ja külades mil- - -- "J lp tlllpmncono 1ArrMtnjttJi
knmrrrnuilp - - '"ka ja aga et
ut wii ainu-- nn unu
-- ——-
kui
nia delegatsiooni lov Budapesti toimunud
1 &
l
„__„„„
Ja
—
ja strateeg
dada
ei
et
ei ei
on
ei
et
on
et on
na
et
vn
—
ka
on
I et
iiiiiim mirp — — ii
el
et on '
va
X
on
terroristid mõrvasid massiliselt
Lõuna-Vietna- ml elanikke on täit-nu- d inimesed hirmuga pal- jud on kaotanud usu Lõuna-Viet- - valitsuse võimetesse ja või
esimeseks ülesandeks saata
sUüdistused välja konve- - munNtlikus maailmas läks nüüd kommunistide
ilihki Samal unidiH
neile
Ddrast
ning
nami
suses ja
Kuid Vietnami sõja käik näitab
ka et Ühendriikide valitsus ja
sõdurid ei ole seni sõjast palju
õppinud ning ei oska kommu
nistidega võidelda poliitilisel
ega rindel
Tundub et ühendriikide vaba
riiklaste partei presidendikandi
daadil Richard Nixonil on õigus
ta märgib et kunagi pole va
remates sõdades raisatud nii pal
ju jõudu nii väheste tulemuste
seda teevad
ameeriklased praegu Vietnamis
Ning Ühendriikide üksuste pide
vad kommunistide lõksu kukku-mised
mis lõpevad ameeriklas
tele suurte kaotustega näitavad
Ilmse selgusega et ameerika sõ
dur ei arvesta salakavala ja Jõhk
ra vastasega kelle vastu võitle
misel tuleb kasutada Dartisani- - sõja karme võitlusmeetodeid
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud ree-deni
kell
Telefonid: toimetus 364-753- 1 talitus 364-767- 5
kodus väljas
pool tööaega
Karl Arro 7662057
Ilmar KÜlvet 425-980- 5 Heino Jõe 766-510- 7 Talitu? väljaspool töö-aega:
Helmi Llivandl 2516495
KUULUTAMINE
VABA
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll Ühel veerul
kuulutused tekstis $175
Iküljel $220
Korteikuulutused alam-mil- r Jl 20 Kirikute organi-satsioonide
Ja isikute teada-anded
$100 tollilt
VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitus
135 Tecumeth St
364-767- 5
Postiaadress Box 70 Stn
Toronto 3 Ont
"Mrs Leida Maries
149 Bishop Ave
Willowdale Ont
223-008- 0
kommunistlik partel milline damise lõpptulemusena otsustati JL™8 TaS °ma s5Jaäeü
seisis kategooriliselt vastu põhiliselt jääda nii sõjalises S Ja katsuda kohalike Mida nOO UfeSfd
Ulgis kaota:ud usaldust
1
VÖ1a faJUd PeaVad elekonarvuteid
mis
hegemooniat tagaSl
jäetakse Pärast
sõjalisel
9--4
vümast '""paz-asiej- u seeparast et
restsi protokollist Tundus et Moskva liinile Rumeenia oli osa- - ~~~ — suurt ofensiivi olid amerii9toH naa teeva° tosina inimese töö '
Innanaika vait nurka ri
peremeheks
hüüu
ajal
suse
kui
kui
Tel
Tel
ära
et eriti kriitilised Lõuna-Vietna- mi
neea aga töestl Rl1 &
Ükskõiksuses
saavutamiseks
esmaspäevast
Toimetajad
EESTMSES
KUULUTUSI
Ytnt põllumajandus ttadlastd hoopleva
Austraalias
ADELAIDE (EPL
Ilas viibivad praegu paaRk2
külaskäigul kaks vere Uad prof D V Ter-Avanesja- n uZ
tor P A Udahin moicWLS
gradist Nende endi Wrri r
nad N Liidu teadusliku tr—!'
raalmiauuukjülausutuiaseaniKeueasmnusivj jk
selle mandri teraviljade tsr
kuuuc j luuasaiaimeae ses— nieadKhogilujemmine ristsNueeuidtu kavtaJts"e tavate N Liidu taimelutadewn
Ja aretada et saavutada $-- ~! "V"ft"lru4 3onanni e anavaia !?- -
Hiljuti viibisid nad nädalad
vad Adelaide'is tutvunedei iS
like agraarteaduslike asutus
Ja pidades nõUDidamv '„'
Ha taimekasvatuse ala spetsi
WUaCit6ea pLõ1ll1u1m01ajamndmusetundsid ta uun=i3e iuaiiiuuu iemava töo vastu tn "H"ci"iu'jciuaaisaejaKniirsiuarüaklaei?qOaia„vt prof D V austraalia boTter-aAvanaesj- nanikutele võioaf si töötamiseks Ja endi taiPM'
seks tema instituudis t-- _ dls Ta lubas saata Austraali
vlllawseemwniaeuids vamijiallaerdeptatu„dwi jrA
lsveuõgliimkakalõhikregkeopmradaaikrsivtaakdloiatlemeedsaiiaatkwaistaJanj„opo_ekj
Samuti olevat võimalik N iji
seemnekartuli abil kahekorch
da saaki
Neile kes tunevad N t
lumajanduse olukorda avaldau kneuesded nhõäumkomgausdteavaptrofmesfsnorirvea-rnäevasplco
et m tij lj oskused DkWoos nAõukuouguuude teaoias seeoy-kartul- i liste omJaadutesitsetgea seoelmeknseitde kaauht?
mata palju soodsamini kasutata
vad nende omal kodumaal Ses-hoolima- ta
kõigist püüetest po kommunistliku rezhiimi 50 aast-apäeva
möödumisel suudetud saa vutada iseei seda nrnrtnvt(„
põllumajanduse alal mis oli ri
teks tsaariaja lõpul
Samaaeeselt vpno nmfue
külaskäiguga toimusid Adelaldfj
Ka Moskva tsirkuse etendusi
Nii mõjusid Leningradi imete
vate professorite märkused saa kide kahekordistamisest otsefcc
vene tsirkuse vaimukate naliad
na
hh„
Saaremaa rahvamaia
— banaaninäituse
pavilfon
Kui punakirjanik Aadu Hint K-anadasse
saadetud kirjanduslihlt
komandeeringult" kodumaale u
gasi jõudis läks ta pärast saabj
mist otsekohe Kuressaarde kas
vastvalminud rahvamai tni™
niinimet Saaremaa Rahvateatr'
viienda astaDäeva nfihitwm-- v Oma muljeid uuesti rahvamajast
avaldades märkis Dunakinasi
et uus rahvamaja on nagu Mo- -
samDiigi banaaninäituse paviljon'
— madal ja lame kuigi Jgat:
moodne" Selle igati moodsa' põ-hjenduseks
toob A Hint Sirbi 31 vasara" veergudel põhjendusea
asjaolu et uuel rahvamajal oleva'
akende pindala sama suur kui p-õranda
pindala Ja just sellest ol-enevalt
ei saavatki rahiamias teat
rietendust vaadata kuur ael ist
des vaid saalis tuleb istu Dalitas
ja müts peas
Kuid laskem Aadu Wlnm ??H
kõnelda oma kodusaare banaaa-näitus- e
paviljonist" Küsiks as
uue rahvamaja saali talve ei kö-eta'"
vastati küsijale rdmanaj
riidehoidja suu kaudu Koetaise
küll köetakse nii et torud pusi
sed köetakse ööd ja päe d üht-ekokku
aga meie kultuurimaja et
levita ju mitte ainult kjltucn
vaid ka temperatuuri
Ega sellele tsitaadile pnle vaja
midagi juurde lisada — see raip
selget keelt sellest nüllme os
praegusel kodumaal jga' moo-dne"
ehitusviis mis ajab isesi Ha-t- l
taolisel paadunud puna'ejela$el
juuksed turri
Olgu muuseas märgitud et l
dumaises ajakirjanduses WrjJtaü
Aadu Hint'1 kirjanduslikust k-omandeeringust
mis pidi kestsa
kuus kuud matorlalH VorjSJe--
õhtul aga sai Xiculescu-Mlzi- l Um-- mingit paremat moodust kui de-- Moskva ei ole kommunistlikus valitsuse Ja sõjaväe Juhtkonna oleksld- - slls nad lihtsalt el võtaks J „ritJ Kolumbiast
t-L-dn
mflu(sel%tHhas# telefonikõne„ oma D-- le- monstratlivselt lahku_da__„S# nll maailmas enam rniiramatu i'R"l"m"M cihtos — hm-!m ~iiua jjassuv-- enesele nii nal-iu tööd- VauemaVtjaoVkos nnHcintot ei Vjaainaoas- - Don Knotts üheks kuuks