Vaba Eestlane, January 31, 1968

              I
♦
Lk 4
Taide-- ja teadusevallas!
KAS KIRJASÕNA
VABA Jeituafy
on
Rännates palka-des
õppides tundrat Jn
Ime värskendavat hoogu elu
JÕULUPUUDE UMBER võib päevadeks 1967 suvel kor
nimetada taide-- teadusevalda kuuluvaks? Vast ehk küll eriti kui raldas Toronto Eesti Meeskoor 11
rünnakule asusid Tartu Riikliku ülikooli professorid Kultuurinädala-- gl 10000 km pikkuse ringreisi
leht „Sirp ja Vasar" avaldas just paar päeva enne jõule 22 detsemb- - Vaikse ookeani kaldale See Lau-ril
artikli Nääripäeva traditsioonist kas sellega on kõik korras?" luga Läände" nime all korraldatud
millele on alla kirjutanud akadeemik Harald Haberman ja professorid kontsertreis õnnestus igakülgselt
Mihkel Kask ja Erik Kumari Nad kutsuvad rahvast üles loobuma nää- - nii T E Meeskoorile kui ka kaar-i-
ehk jõulupuu tuppatoomise traditsioonist soovitades selle asemel sasõitjaile Vancouverit
kasutada kuuseoksi milledel ehete asemel ripuksid loomulikud käbid Briti Kolumbias Seattlet Portlan- -
Samuti mainivad nad võimalust kasutada papist või plastmassist teh- - dl San- - Franciscot Los Angele--
tud värvitud kunstkuuski Oma väite põhjenduseks toovad nad järg- - sl USAs Igas eestlaste keskuses
mist: 1) levis Eestis alles möödunud sajandi tel- - andis Meeskoor Roman Toi juhatu- -
sest poolest alates sakste kadakasakste kaudu 2) jõulukuuskede sel kontserdi mis kohalike kaas-- J
raiumisega hävitatavat Eestis aastal umbes 500000 noort elujõu- - maalaste poolt igalpool hästi vastu
Ust kuuske mis on eriti halb veel praeguses olukorras kus Eestit võeti ja kõikjal toimus reisist osa- -
tabanud orkaan hävitas rohkelt metsa võtnute südamlik vastuvõtt
Kõike seda näeme eeloleval
irb Ja Vasara" 5 vasatiuadltesmveätslajakajsõvualtuupsueu trajdmaiatenstiusoaaokrniaiitnskeuamitibsnersikpssekvütaotlsretabbAmrnuoulhdunleMgilaeesrihjpäearirgnismkiksaet--s:' hfiJm suuvre4äsrvislalsalblisyakTlguousrsopenlstliotteatjakkosgeu1
1) kui peaksime kõigist sakslastelt ja teistelt rahvastelt ülevõetud sele suure reisl Hlgust# Nagu
ISA
ummcicsi lanu uuema iiucm muunuigas iuoduqb Ka lasjiurau Kasu- -
tamisest ja kohvi joomisest 2) nääripuu ehk jõulupuu traditsioon ei "' k£™ irS 0kasPuud iseloomustavad põh- -
ole niivõrd kiriklik kui vana paganlik komme 3) metsakasvatu '?" ZXLZ£ amaa metsa- - KuUSk °n ?lald"e
Jkauduspkeiakesitd vräalktiednadatmõeastispveatshieasatlseröidõvrisatiadnedikiskeeloomkuust vsõatavkast pküuhuaskdeedkes konnale väljavalimiseks katab kuusk 31% Soome
omapead isetegevuse" korras muretsemist Selle poleemikaga seoses
on huvitav tähele panna et sõna Jõulud" mis kodumaal rahva iga-päevases
keeles jõudsalt edasi elas aga ametlikus trükisõnas sõnaga
„näärid" oli asendatud on viimasel ajal jälle esile kerkimas ka ametli-kumas
keelepruugis
kuu$k
Me"
Näiteks eespoolmainitud kahes kirjutuses mõlemis naline osa selgitused linal esi- - aiasid Tähtsaimad
termineid näärikuusk" jõulupuu" paralleelselt kui tavale Vaiki Toilt Evald Rai- - kuusellikl: "vaige
Ning kes 1966 aastal ennejõulusel ajal Tartu tänavatel liikus võis dilt glauca White Spruce) Ja
mitmel pool lugeda trükitud kuulutusi millel seisis et 24 dets õhtul See kaugete randade mitmete kyusk (p mariana Biack
Tartu rajooni kultuurimajas JõULUBALL kus jõuluvana kontsertide Lääneranniku Eesti g ce)
jõulukingitused jne Väga võimalik et seda terminoloogiat Päevade ja reisijuhtumiste voolav on urntjes 30
ka möödunud jõuludel ajalehtedes siiski räägiti vaid nääriõhtust esitamine filmilinal
fc slh
näärikommetest ainult välispoliitilises kommentaaris kirjutati et ise-tuseg- a huvitavaks õhtuks okasteea ja väikeste käbide- -
gi jõulupuud ei suuda ameeriklastest peletada eemale kurbi mõtteid
AUHINNA MÄÄRAMISEGA HARRI ASI ROMAANILE Pärast
plahvatust" valmistas II Visnapuu nim kirjandusfondi zhürii palju-dele
kindlasti üllatuse Asi raamat on seni vähe tuntud ja isegi
arvustusi selle kohta ole (peale ühe) ilmunud Teos trükiti Libra"
kirjastusel Torontos kolmveerand aastat tagasi See on praktiliselt au-tori
enda kirjastus Kirjandusfondi zhürii mis seni on üldiselt oma
otsustes kaldunud konservatlivsusse on sel korral näidanud julgust
auhinnates raamatu mis seisab täiesti eemal pagulaskirjastustegevu- -
se peainniaesi ja muie autor on oma varasemates epigrammides kur-jalt
nuhelnud paljusid tuntuid kirjanduselu esindajaid ning pagulaste-gevus- t
üldiselt Samuti ci ole raamatus temaatika käsitlus sugugi kon-ventsionaalne
vaid kohati üpris provokatiivne viimast just oma tõe-truuduse
lähtekoha poolest
Romaanis milline koosneb raamjutustusega kokku põimitud no-vellidest
on käsitletud Teises maailmasõjas saksa sõjaväes võidelnud
eesti sõdurit mitmeski osas selliselt nagu seda Uleheroiseeritud ja
idealiseeritud pagulasarvamus ei ole sobivaks pidanud Näiteks üks
raamatu mõjuvamaid episoode näitab ühe rindesõduri muutumist ma-halaskja- tc komandos tshekistlikuks" kuklalaskude spetsiks ning tema
lõplikku hullumist puhkusel tagalas Mitu teist novellilaadset episoodi
kujutavad väga naturalistlikes seikades ohvitseride ja sõdurite moraa-lilangu- st vangilaagri krambistavas õhkkonnas Põhilise joonena läbib
raamatut aga siiski filosoofiline otsing inimlike vaimsete ja isegi re-ligioossete
väärtuste järele On tervitatav et zhürii oma auhinnaga
juhtis tähelepanu sellele omapäraselt huvitavalt kirjutatud raama-tule
HIIGELSUMMADEST KOOSNEVAD POEEM1VÖISTLUSE AU-HINNAD
OKTOOBRIREVOLUTSIOONI AASTAPÄEVA TÄHISTAMI-SEKS
meelitasid Nõuk Eestis küll tervet rida õnnekütte rubla-haigeid- "
(viimased sõnad pärinevad zhürii esimehelt R Parvelt) kuid
kuigi häid tagajärgi Võistlus kuulutati välja Ees-ti
NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee Nõuk Eesti
Kirjanike Liidu poolt Oktoobrirevolutsiooni 50 Lenini 100 sünni-aastapäeva
tähistamiseks Kokku tull 28 poeemi nende seas isegi üks
kunsteepose katse Esimene auhind jäeti välja andmata teine auhind
anti noorema põlve luuletajale Rudolf Rimmelile kelle poeem käsit-levat
tugeva kaasaegse elutundega autori ja tema põlvkonna suhteid
kaasajaga Rimmeile antud auhinna väärtus on 1500 rubla Kolmas
auhind anti samuti noorema põlve luuletajale Arvi Siiale kes sai 1000
rubla Kimmel ja Siig ci kuulu kodumaa uue luuletajatepõlve paremi-ku
hulka kuigi viimane neist on vahest päris tabavalt julgeltkl
päevakajalist nooruse elu ja varjukülgi kirjeldavat luulet
Kergelt humoorikas kokkusattumus on mõlema poeemi pealkirjades
esimese nimeks on Sfinks sinilillega" teise tiitliks Sinine ateljee"
On siis nüüd mõni õige värv? Aga ajad muutuvad
J T
VÄLJAMÜÜK
1000 kummutit
laekaga vanimata)
00
Makske ja llgr kohe ärx
NORTH PARK LIQUIDATORS
334t Yonge St HU 8-7- 91 1
BMTLAHE Iwlraaptml Sl Jaanuaril 1968 -Wedosedajr 31 1M8 NM
„Ltflujfl HUMt"
ffNnlilitM 4 vttbratril
I Kaugetel randadel alati olnud
suur võlu uuta
Ilma Ini
mesi laiendame silmaringi ja saa- -
aasta
ja
—
Külastati
ja
jõulupuutraditsloon
ja
igal
i
_ - I pü- -
1 k aga
ja
a
õh itltud
mitte
Darlmate
kuna
kunstilisi
tükk
de ÜM% külluses Nii on näiteks Valdo
Hommiku poolt üksi antud toim- - (picea exelsa ehk ables
Konna Kasutusse oisposauiYi No s on kunl M
Huvitavaks tõotavad kujuneda tumeroheliste okaste--
ka võistlus aujhainfdoatdoedlee õhtusiidsoe-- smmefctOBpoHuva1tnemmM 1na
kasutatakse Ja on kaks
ja sünonüüme on ja kuusk (picea
must
toimub
kasutati Valge'kuusk
ja koos fotonäl-- a võraga r0he- - kujuneb
ei
ja
ja
ci andnud
ja
ja
ja loo-nud
ka selle
see
(4
!
l
ow _ - '
a
— _
—
mitte ainult reisi kaasateinutele
vaid kõigile Toronto eestlastele
Filmiõhtu algus on kell 6 p 1 k
MURRAY L
NEWIIGGING
MATUSEMAJA 1
733 Mt PlMant Kd
(Peetri kiriku juures)
Ttltftnt HU 94111
Põikread: 1 Lühendus 3 Endis-aegne
sõjariist 6 Kinnistäht 10
Välke loom 11 ülev mõte 12 Eesti
karikatuuri meistreid 13 Pagari-tood- e
15 Sugupool 17 Terav ese
18 Naisenimi 19 Tse- - 21 Kon-verentslll- nn
kirikuajaloost 24 Ees-ti
nooremapölve kirjanik 25 Peen
naine 27 Virgas erk 29 Uhtmlne
31 Paguluses surnud Eesti riigi-mees
33 Lill 36 Tükk viljapõllul
1 37 Keemiline aine 39 Müts 41
Paavstide nimi 42 Sobiva suuni- -
sega 44 Kõige lühema nimega riik
46 Peale 48 Vabaduseta isik 50
Ollakse õhtul 52 ülane 54 Pea ko--
hai 55 Minevikku tähistav sõna
56 Osa köide
Püstread: 1 Joon triip 2 Pea-linn
Euroopas 4 Rohu teos 5
Nältemüük 6 Väike raha 7 Iga-vene
kestev 8 Kindel piirjoon 9
Eesti kunstnik Rootsis 10 Eriala-line
leht või ajakiri 14
16 Ainukese 20 Agar
teotahteline 22 Lääge maitsega 23
KALUST
ct
I POEG I
ÜLO SOOTS
LOODUSES
metsadest 28?e
p
m
fotonäitus rl kabldega
m
R
ga Ukkaa eristavad xatKi tentui-n- a
vänget lõhna
Must kuusk on kuni 20 m kõrge
kitsa võraga aeglase kasvuga lü-hikeste
slnlroheliste okastega ja
väga väikeste käbidega Aluskoor
(mähk) on roheline Okkad on
vaigulõhnalised Kasvab soodes ja
viletsal maal
Kuused on maakeral vanemad
kui enamus lehtpuid Nende sirge
ja sümmeetriline kasv viitab sugu-lusele
klvisöe-ajast- u hiigelosjade-g- a
Kuused ei kasuta õitsemisel
putukate abi sest siis kui kuused
arenesid ei olnud mesilasi Kuu-sed
levitavad oma õietolmu tuule-ga
Kuuskede puit on mitmeti ka-sutatav
(lauad paber jne) Puit
on kerge vetruv Ja vaigune Lõk--
RisfeMwl nr 528
Kolmik-konsona- nt
PõhjaEuroopa
Kaugemal 26 Vanade egiptlaste
püha loom 28 Hästllõhnav aine
30 Loomatoit 32 -- pälsa 34 O
Lutsu teos 35 Pühapllt 38 Mine-raal
40 Hapniku teisend 43 Vald
Harjumaal 45 Koer lastekeeles
47 Jook 49 Mehenlme lühend 51
Kakslkvokaal 53 Neooni keemili-ne
märk
RISTSÕNADE NR 527
LAHENDUS
Põikread: 1 Paaris 5 Skonto 9
Karistama 11 Ihu 13 lvi 15 Tuu-line
16 Els 18 Maple 19 Man 20
Lava 22 Lääs 24 Roomassaare 25
Moes 27 Sats 29 Pan 30 Krõõt 34
Rel 36 Lad 37 Velodroom 38 Saa-bas
39 Sfinks
Püstread: 1 Paide 2 Aku 3 ir-duma
4 Sl 5 St 6 Kannel 7 Nai
8 Orion 10 SUpristsõnad 12 Hall
14 Vaas 17 Salomon 19 Määratu
21 Voole 23 Ägama 25 Mahe 26
Skaala 27 Stroof 28 Sina 29 Parts
32 Hades 35 Iva 36 Lmn
MIHKEL SUni
(Tungi Mihktl)
surnud Eestis 10 jaanuaril 1968
Kuusk
mälestab
kepuuna põleb kuusk kiiresti ja
pillub sädemeid
Kuuse pikad ja sitked juured on
väga head punumiseks ja sidumi-seks
Juurtest saab punuda korve
ja nõusid — see meetod oli Eestis
vanasti üldiselt tuntud Ka Põhja-Ameerik- a
indiaanlased teevad
kuuskede juurtest igasuguseid
korve Musta kuuse lõhki aetud
juuri kasutati kanuu õmblustel
õmblused tihendati musta kuuse
vaigust tehtud pigiga
Eestis kasutati kuuske ehitus-puun- a
(palk) Noortest kuuske
dest tehti katuselatid sarikad roi-kad
rehavarred kuuselaudadest
veenõud okstest nõuvitsad Kuna
kuusepuidul on hea kõla tehakse
sellest selliseid muusikariistu na-gu
kandud ja viiulid
Kuusekoores on parkhapet
(tanniin) mis on vastumürk seen-haigustele
Kuusekoort kasutatak-se
naha parkimisel Kuuse vaik
(resin) on pisikuid ja putukaid
surmav Haavale pannes kiiren-dab
vaik paranemist ja sulgeb ve-rejooksu
Kuuse õietolm on samu-ti
parandava mõjuga Kuuse ok-kad
sisaldavad C-vltam-iinl
Noo-red
kasvud on söödavad
Kuuse vitamilnijook: Okkad
peenestada kuuma vett peale va-lada
milles veidi äädikat või sool-hapet
ja lasta mõned tunnid tõm-buda
Indiaanlased kasutavad valge
kuuse aluskoore teed mitmete si
sehaiguste vastu Seedimisrikete
vastu on ka valge kuuse noorte
kasvude tee
Head Jooki saab musta kuuse
kasvudest milliseid tuleb ära kee-ta
— ja saadud vedelik siirupiga
magustada
Kuuseoksad on põtrade tal ve-tolt
Käbide seemneid söövad ora-vad
hiired ja linnud eriti käbilln-nu- d
(Loxla) Tedred söövad kuu-seokka- ld
Kuusemets on sageli varjuline
Varisevad okkad ja puujuurtest
eristuvad ained muudavad pinna
happeliseks Kuusemetsa alustai-med
on samblad nagu karusam-ma- i
ja põdrasammal seened na-gu
kuuserilslkas Ja pilvik Ja tai-med
mis kannatavad varju ja hap-pelist
maad nagu sõnajalad met-satä- ht
(Trientalls) ulbuleht (Py-rol- a
— Wintergreen) Ja jänesekap-sas
(Oxalis montana — Wood Sor-rel- )
Viimane on hapukas söödav
taim
Metsaõlu: Võtta suur pada Pan-na
sinna sisse kuuse kasvud
(must või valge kuusk) kuuse-koort
(valge kuusk) võilille juu-rikaid
Ja musta kirsipuu ehk hllls-toomln- ga (Prunus serotlna) koort
Valada üle veega Keema ajada Ja
hoida vaiksel tulel 6 tundi lisades
vett kui vaja Siis vedelik pange-desse
valada Igasse pange panna
H'j pinti (umbes kolmveerand liit-rit)
siirupit (molasses Pärm la-hustada
leiges vees Ja lisada segu-le
Süs vedelik nõrutada) läbi rii-de
nõudesse ehk pudelitesse mis
asetatakse sooja kohta seni kuni
vaht pealt lahtub Siis tihedasti
korgitada Mõnuga Juua!
KASSI SABA
Eelmisel korral oli Juttu kas-sist
mille Jätkuks on iäremine
lugu:
Edwin C Gulllet kirjutab raa-matus
pioneer Life" kuidas a
1788 kui Kanadas oli ikalduse Ja
nälja aasta üks kass aitas oma
pere Inimesi Talus oli toit lõppe-nud
Ja Isa läks eemale asulasse
uut moona hankima Kui iwr
mees oli ära päästis kass ema Ja
'm""i 'n'mi
ri TORONTO ESIMENE EESTif
EV-LU- T USU KOGUDUS
Vana-Andres- e kirik Carhoni i Järvise nurgal
Op Otmar Pello 90 Belsize D-T- el
489-772- 8 Kirik: 923-517- 2
W
JUMALATEENISTUS pühi' l
A haIi 1 II law TV11 u
kool
JUMALATEENISTUS puh
11 veebr k 4 pl Pühapäevakool
Järgneb koguduse TÄISKOGU
KOOSOLEK
EESTI VABARIIGI 50 a te
bell tähistamise Jumalatee&ista
laup 24 veebr k 6 õ
Järgneb koosviibimine kohti
lauas Kõne: Ed Taul Etteia:
ded
ÕPETAJA KÕNETUNNID la
teisipäeval ja neljapäeval keHi
6—8 õhtul kiriku käärkambri
muul ajal kodus
KESTI EV-LUTE- UI USU
PEETRI KOGUDUS
817 Mt Pleasant Rd Toronto 1! Kiriku tel HU 3-58- 47
Õp Oskar Puhm
õpetaja tel HU 3-41- 03
14 Dlnnick Cresc Toronto 12
Jumalateenistus pühapäeval t
veebruaril kell 11 hommikul
Samal ajal pühapäevakool la-tekoor- i harjutus kell 10 homn
Küünlavalge noorte-jumalat- w
nistus pühapäeval 4 veebruar:
k 6 õhtul Armulaud Teenivad (:
Peeter Vanker ja koguduse o
taja Kaastegevad tänavused leer
noored Mängib vaimulik pasjri
koor A Liivoja juhatusel
KANTSELEITUNNID telsiw
vlti ja neljapäeviti
TORONTO EESTI AR-ÖIGET- St
KOGUDUS
Praost E Lepik
I Mono Mills
Tel 112-519-941-43-
09
U
kell 6—8 õhtul
RR Ont
Pühapäeval 4 veebruaril keül
pl armulaua Jumalateenisrss
Peetri kirikus Teenib Ja jutlustab
preester E Lepik Laulab kogadu
se laulukoor hr G Raagi juhatu-sel
Laululehed
Lähemal ajal algab kogudus
leeriõpetus Noori kes sooritad
leerist osa võtta palutakse rept-reerid- a
koguduse vaimuliku
Abel Lee näitus
Torontos
Toronto Eesti Majas toicus
möödunud pühapäeval Abel l
eksllbriste näitus mida külastas
üle 100 kunstihuvilise Näitus
avas EKS esimees Hannes Oja ]i
ülevaatega kunstniku loominptf
ekslibristina andis Emil Eerz
Eksponeeritud oli üle 100 "ksl
rise nende hulgas ka Uks m2e
A Lee oli teinud 1942 a Tallissas
ühele saksa sõdurile ja kes n—
üllatusena autorile oli selle onp
naall saatnud talle tagasi E=i
Eerme tuntud eksllbriste kopJ1
märkis et A Lee on sel alal tegu-tsenud
Juba umbes 25 aastat ja ris-tis
esile möödunud aastal Taasa
ilmunud monograafiat A Lee koi
ta mis nüüd on täielikult ltö- -
müüdud
küünlavalgel
küpsetist kohvilauale
hilja ukkum
2 veebruar kell 8
eesti maja
lapsed näljasurmast sellega ett
iga päev metsast ühe Jänese Sj !
ei olnud kass enne kunagi te::
Ja ta lõpetas Jänestetoomlse
kui peremees toidumoonaga W
heksa päeva pärast tagasi tuli