1986-02-28-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 4 VABA EESTLANE reedel; 28/veebryanl 1986 — Friday, February 28,1
VALVE ARST
i^kDALALÕtPOL
h m 2.
dr. A.
ja J. märteal
#. T. Maamiets, i d . .469-1322
mm
Eonto^ 482-5544 Vaige Niitenberg,
pressiörj
Nr. 17
EESTLASED ROOTSIS
Eesti Etnograafilise Ringi järjekordsel
töökoosolekul vaadeldi eesti
kindaid. Mitmesuguseid kindaid
oli laudadele asetatud ja need moodustasid
kireva kogu, otsekili eksootilise
lillepeenra. Kalli Klemet
pidas ettekande kinda ajaloo, val-mistusvõtete,
mustrite ja nende
arengu kohta. Kõneleja väitis tagasihoidlikult,
et teema ei'kuulu otseselt
tema eriala' alla, kuid ta
püüab vähendada selle kohta eesti
etnograafiat puudutavas kirjanduses
leitud andmeid. Vanimad säili^
nud eesti kindad pärinevad 17. sajandist
ja olid valmistatud nnf
,,vitt-tehnika§". Silmkbelised villasest-
lõngast labakindad jõudsid alles
ajapikku oma traditsioonilise
kujuni, milles võime eritleda kinda
„pära", kinda :„labä" selja ja pihuga,
abenevat otsa ja pöialt. Sõrm-kinnas
tuli alles möödunud sajandil.
Põnevaim osa ettekandest puudutas
muidugi „kindakirju'y nende
tüüpe ja nende geograafilist jagunemist.
Kõneleja näitas värvilisi il-lustratsioöne
teatmeteostest ja leidis
ka näiteid kokkutoodud materjali
hulgast, kuid suhteliselt väikest
Nr. 17
vestluses.
ID
30: jaanuaril suri Bowie's, Mary^
land'is diplomeeritud helikunstnik
käpteh Au^St Konstantin Nielän-der,
kes oli sündinud 1; sept. 1887,
ä. Vana-Kuuštes.
EV 68; aasiapäeya väliskiilaliste^ vastuvõtul,
slovakkide rahvuslik tegetarie, Kanada ja
endine esimees dr. JosephKirscta^^
oonilisi sugemeid. Ringil on kavas
kindakudumise kursuse organiseerimine,
mille vastu huvi tekitajaks
oligi tutvustav loeng. .
Stokholmi lähiraadios anti kaks
tundi kestnud programm Eesti ajaloost,
olukorrast okupatsioonis, eps-ti
keelest, kultuurist ja eestlastest
Rootsis.' Saadet illustreeriti eesti
reedel, l i v veebruaril to^ a^peakoinisul Ilmar rahvalauludega ja uuema muusid
ja tema abikaasa Margoti h Kanadas poolt kor- Leila Milleri-Valdul Randpere
heliplaati mängiti. Kogu pro-lOS
10 tervetysi K^üddci
Külaliste hülgas olid Kanada fö- Voitk soolona Eduard Tubina saaksid vastuse, et N. Liidus pole
grammi juhtis Peeter Lukšep, külalistena
esinesid Jaak Jüriado Van-deraalse
parlamendi liikmed Bob Valis variatsioonidega", siis saatis mingit respekti perekondade ühen- g^statud N^ba^usvoU
A. Nieländer on üks meie vane-^ H^^^ venda Aaret, kes esitas vioolal damisele ja tutvustas kirja, mida
Ma põJve tegelasi, esimese Eesti Boyer, John Oestrom prantsuse tantsud ..La proyencale" inimesed võiksid saata kas oma ko- /"^^^^^^^^^^^^
Muusikakoolij asutaja j ja^^.LeBasque". Järgnes Tõnu halikule parlamendiliikmele või ot- ^
l>adussõja veteran, soomusautode diliikmed Tpny Rupreeht ja Yuri Voitk viiulil, esitades E. Tubina se Mihhail Gprbatshovile. Eesti Noortetöö Eesti Komitee
kolonni ülem, laulukooride diri-Shymko. Toronto iinnanõukogu kaks eesti tantsu Vana valss" ja Leila Miller ja Valdo Randpere juures oli ohus, et jäetakse ilma
gent, õpilaskooride laulupidude president Fred Beavis,linnänõun Viimasena Eero laulsid ,,Sleepmychild'* ja „Ema", riikliku toetuseta, kuid uue riigieel-üldjuht
ja paguluseski eesti lad^ ke, Toronto linnaosade ja ümbrus- Voitk tshellol ja Charles Kipper ayaldades laulude kõrval lootust, et arve ettepanekus on ^eestlastele eri-kultuuri
viljeleja. ^ ^ konna keskuste linnapeasid,Toron- klaveril esitasid Haydn'i kontserdi kohalo parlamendiliikmed liselt meeldivaks uudiseks see, et
K. A. Hermanni soovitusel pääsii ^^"J^iste ühi^^ saaksid neid aidata. - Rootsi haridusminister Beng( Gö-tä
1904 aastal Peterburi konser- "^^i^"^^'^ teisi, kellega eestlasteil _. • "rri V *(rl ^^"^""^ Miller, finantsmihisterransonön muutnud noorteorgani-vä^
oöriumi metsasarve õppima; aastate jooksul tekkinü Michael V^^^ keskse toetamise reeg-
. . . ^ te ministri tervitusev lubades jätku- leid ja jäädakse alles toetust saaja-esmemisega.
vat toetust Eesti vabaduse eest te hujka. Toetus tuleval eelarveaas-
Tervituste osa avas parlamendi- võitlemises. Sõna vabadus on selli- tal on 315.000 Rootsi krooni (ca
liige AndrewWiter^ kes toi tervi-se vabaduspäeva tähistamis
tusi mitmekultüuriministrilt Otto • (r%t ^ • • J i n" « . " . " '. ' ' —
,,Olete snimesed, kel) on sellest OiiniMIIIHinmim^^
ja arvan,-:eil;.peame
ib. a. ^lõpetas konservatooriumi ^^svahekord. Eestlastest olid küla-diplomeeritud
vabakunstnikuna ja asteks Valdo Randpere ja Leila
sõjaväe kapellmeistri ^ diplomiga. Miller, aga märgatavalt arvukalt ka
Kutsuti Staraja Russašse suveor- i^ooremaid eestlasi,
kestri juhiks, sealt Tartu Krasno- _ õhtu kavalise osa avas EKN yä-jarski
polgu kapellmeistriks ning liskomisjoni^^^^
reaalkooli muusikappetajaks. Eda- niärkides^^^^^^l^^ märkides alguses, et
si Tsarskoje Seloosse keisri; ihu- pöördelisi aastaid, kui pä^ hulgas olevat ihi-kaitšepölgü
prkestr^ kapellmeist-^^ d^^ võõraid valitsusi Eesti sai Bas-piest on näidanud vabaduse mõiste
Öks.^^^^^^ ; tal 1918 vabaks demokraatlikuks jiijürust (Randpere, Miller): Olgu
sai PaulMSojakoohs eriväljaõppe 1940 okupeeriti Eesti jälle N. Liidu KaisLea Ta tutvustas teisi Toron-oli
pärast sak^^^^^
esimesi rahvüsväkke astujaid,
koos töötama ja inimesi veenma,
et vabadus on suurim anne maa-aBmale,
miile kaitsemssell ei töSni
väsida, vaid loota, et ka okiipee-riiud
maad ühel päeval jälle vabaks
saavad,^' lõppes tervitus.
Toronto linnavalitsuse poolt ter-
KATUSETÖÖD
mued ja parandamineo
Soome ehitajad '
Veli Salminen 492-1351 ,
Metro licence 2422
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiniiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiH
siis
kus ta määrati soomusautode kolonni
organiseerijaks ja püsis seal
ülemana kuni sõja lõpuni.
Juba 1918. ä. oli ta saanud loa 1920. ä. sõlmiti Tartus rah
usaldaksid need N..
Liitu, kes tunnevad seda rezhü-mi,
kus kokkulepete murdmDsed
on lavalised.
nistri Brian Mulrõney tervituse, Beavis, Juhtides tähelepami hommi-kes
soovis edu ja jõudu. Omalt kusele Eesti lipu heiskamisele To- —" ' : /—/ ' .
lisas M W i t e r veel Eesti saa- ron tuleb Kanadasse uus
mõeldes, et tänane kokkutu- de kuidas Toronto linn hindab sümbol— inimesed, kel pole või-lek
näitab, kui kergesti võidakse Eesti vabaduspäeva. Kuid see lipp malik ühineda oma perekonnaliik-kaptada
vabadus. See päev pole peaks sel puhul lehvima üle kogu metega, sest samasuguseid inimesi'
erilise tähendusega/mitte vaid eest- maailma, samuti^k
Eesti m|iusikakopii asutamiseks, on olnud mit^ Kui räägime vabadusest, siis inimestel erirespekt vabaduse vas-
Koolpandikäiku 14. jaan.:l919, kui küid^^^l ei saa peame selle heaks ka midagi"tege-tu, vaatamata jjarteilisele kuuluvu-ta
is^ nndele tagasi siirdus. Pärast ja muudeti kommum inimõigused ja
sõda sai tema koolist Tartu Kon-^^^^^^^^^^ ^hel päeval yõ
servatoorium, mis tegutses kuni Lõp kodumaal. tapäeva tähistatakse juba vaba rii- boliks Kuna täna on siin palju ini-jäädi
ühe konservatooriumi juurde, ba maailm rääkigu tugevamalt kui EKN esimees Laas Leivat tegi ginä. ^^Q^ \^ on võimu ja mõjutamis-nus
asus Tallinnas. A; fe^ seatavaks tänavuse teene:temedali Teadustaja Priit Aruvald^^^^ toeta^m seda rah-sai
muusikakuršuste juhataja; orr daniisest, okupeeritud maades toi- andmise Lembit Kölk'ile, kellele ette väliskülaliste nimeta, misjärel vast. '
ganišeeris Tartus oopereid, oli Tar-muvast^^v^^ sõ-EVaupeakonsul i i Heinsoo selle Ülemaailmsete Ee
üliködisõjaUse kasvatuse insti-jalis^ rinnale kinnitas,
üiudi orkestri dirigent.^^^^^ 0
i « ^ , 'kokkuleppeid? Kuid meile on va-seaU
toos perega^T^A-sse;^ kus ta N0RAD1 läbi. Kanadalastena soe-elas
Washington, lahedal. Oma va- tage„ sõjalist tugevust. Nõudkem
nadusepaevi kasutas ta ..ma. rHcas- öofbatshovilt vabu valimisi Balti
te kc^emustega maleshisteicirjuta- liikides nagu on ettenähtud tii-miseks,
andes ^vaailushku^^^^^m^^^^
muaarteose Taktikepi ja
(1982).
na M"
me kogumiseks Ealti riikidele
ÜRO'sse vaatleja ; koha saamiseks.
•
L. Leivat lisas, et juttudele peh-
Müusikalises osas esines piere- menemisest Moskvas, küsitagu
( ivv>nd Voitk, kolm veridaesines^^
Akadeemiliselt kutdus^^^^ M- oma instmmentidel õe Urve kla- Millerilt, kui nende 2-aastäst läst
verisaate!.; Esimesega •mängis^^^-U ' lubata.', vaneniate
da komitee esimees Toomas Met-
L. Leivat märkis, er^^S^^^^
L. Kolk koos kahe teisega algatas ^^'^^
allkirjade aktsiooni 6 rf^-- "-'^^^"'^^'"^
ta tegi teatavaks Ontario
parlamendis vastu võetud (fekla-iatsiooni,
millega 24. veebruar
1986 deklareeriti Eesti iseseisvu-sepäevaks
Ontarios, millele oli
alla kirjutanud Ontario peaminjs-ter
David Peterson*
Ametlikule osale Järgnes veel ae-
Ontario parlamendiliikmed Yud
Shymko ja Tony Ruprechfi, East
York linnapea DavidJohnsona
ja Läti Vabariigi konsuli dr. E.
lUpenieksI, kellele tänutäheks aQii° vestlusteks ja kontaktide lõomi-ti
J l e ESTO-84 albumEd. seks väliskülalistega, kes olid tul-
. . . . nud Eesti Vabariigi 68. aastapäeva
Minister T. Rupreeht märkis puhul jagama meie väikseid rõõmii-jargnevas
sõnavõtus, et koos Rand- sid ja suuri m^^^ •
i
^ aastapäev eesti
Ävoldciti kirjcindite võistlus
Käesoleva nädala teisipäeva
Vabariigi 68^ aastapäeva aktus, itiij
vanemaid.
Aktuse alul toodi sisse kooli lipp,
selle järel sammuva 6. klassi, lõpuklassi
õpilastega. Pärast ühislaulu
„Eesti lipp" mälestati õnnetuse
ohvriks langenud 5. klassi õpilast
Desiree Holmbergi. KaasõpUane
süütas lülede kõrval küünla ja
õpetaja Ene Lüdig iseloomustas
oma mälestuskõnes Desireed kiii
äärmiselt sõbralikku ja hoolitsevat
last, kelle tool jäi klassiruumis
tühjaks.
Aktusekõne pidas Lembitu skaut-lipkonna
juht Harold Kivi, viies
mõtted ajaloolistesse pöördepunktidesse
Eesti ajaloos ja asetas siis
küsimuse:
miks peame siin võitlema Eesti
ja maailma vabaduse eest?
Eriti siin Kanadas, kus on palju
vabadusi ja raske oleks ettekuju-tada
nel
ühiskond
duši. Kl
õigused
vangi p^
Võib jul
osa ma
peetaks^
Eestisl
da, agal
võid nä|
sõnaval
riikij Ic
pantvanj
Randpei
püütaksi
ja kultul
maal sul
Endel Ruberg hiljutisel Quebeci sui
mkl, neljas keeles olevate siltide
„Tere tulemast vabade eestlaste mai
8. veebruaril toimus Quebeci talvine
suusaloppet, mille pikkus 100
km. Suusarada viib üle Lätteniäe.
Seda läbi eestlaste maa-ala minekut
on skm Endel Ruberg kasutanud
koos teistega või üksinda Eesti tutvustamiseks,
jagades suusatajaile
mitmesugust inglise ja prantsuse
keeles olevat Eesti kohta käivat materjali,
mida ta EKN büroost on
saanud.
Tänavu oU umbes 3800 murdmaasuusatajat
võistlusest osa võtmas,
kes läbisid Lättemäe juba
hommikuhämaruses. Siis on ka
Lättemäe efektiivseim, kuna seal
on nagu auvärav üheteistkümne
põleva tõrvikuga, viie tutvustava
sildi ja kuue Eesti lipuga. Lättemäe
,,auvärav" on ka ainus, kus nii pidulikult
suusatajaid vastu võetakse.
E. Ri
vaja uu^
mõnele
aega, 1
kuid vii
küllalt.
Rasku
mäele p
bussiühe
leidis ta
kuna po
ära tõi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 28, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-02-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860228 |
Description
| Title | 1986-02-28-04 |
| OCR text | Lk. 4 VABA EESTLANE reedel; 28/veebryanl 1986 — Friday, February 28,1 VALVE ARST i^kDALALÕtPOL h m 2. dr. A. ja J. märteal #. T. Maamiets, i d . .469-1322 mm Eonto^ 482-5544 Vaige Niitenberg, pressiörj Nr. 17 EESTLASED ROOTSIS Eesti Etnograafilise Ringi järjekordsel töökoosolekul vaadeldi eesti kindaid. Mitmesuguseid kindaid oli laudadele asetatud ja need moodustasid kireva kogu, otsekili eksootilise lillepeenra. Kalli Klemet pidas ettekande kinda ajaloo, val-mistusvõtete, mustrite ja nende arengu kohta. Kõneleja väitis tagasihoidlikult, et teema ei'kuulu otseselt tema eriala' alla, kuid ta püüab vähendada selle kohta eesti etnograafiat puudutavas kirjanduses leitud andmeid. Vanimad säili^ nud eesti kindad pärinevad 17. sajandist ja olid valmistatud nnf ,,vitt-tehnika§". Silmkbelised villasest- lõngast labakindad jõudsid alles ajapikku oma traditsioonilise kujuni, milles võime eritleda kinda „pära", kinda :„labä" selja ja pihuga, abenevat otsa ja pöialt. Sõrm-kinnas tuli alles möödunud sajandil. Põnevaim osa ettekandest puudutas muidugi „kindakirju'y nende tüüpe ja nende geograafilist jagunemist. Kõneleja näitas värvilisi il-lustratsioöne teatmeteostest ja leidis ka näiteid kokkutoodud materjali hulgast, kuid suhteliselt väikest Nr. 17 vestluses. ID 30: jaanuaril suri Bowie's, Mary^ land'is diplomeeritud helikunstnik käpteh Au^St Konstantin Nielän-der, kes oli sündinud 1; sept. 1887, ä. Vana-Kuuštes. EV 68; aasiapäeya väliskiilaliste^ vastuvõtul, slovakkide rahvuslik tegetarie, Kanada ja endine esimees dr. JosephKirscta^^ oonilisi sugemeid. Ringil on kavas kindakudumise kursuse organiseerimine, mille vastu huvi tekitajaks oligi tutvustav loeng. . Stokholmi lähiraadios anti kaks tundi kestnud programm Eesti ajaloost, olukorrast okupatsioonis, eps-ti keelest, kultuurist ja eestlastest Rootsis.' Saadet illustreeriti eesti reedel, l i v veebruaril to^ a^peakoinisul Ilmar rahvalauludega ja uuema muusid ja tema abikaasa Margoti h Kanadas poolt kor- Leila Milleri-Valdul Randpere heliplaati mängiti. Kogu pro-lOS 10 tervetysi K^üddci Külaliste hülgas olid Kanada fö- Voitk soolona Eduard Tubina saaksid vastuse, et N. Liidus pole grammi juhtis Peeter Lukšep, külalistena esinesid Jaak Jüriado Van-deraalse parlamendi liikmed Bob Valis variatsioonidega", siis saatis mingit respekti perekondade ühen- g^statud N^ba^usvoU A. Nieländer on üks meie vane-^ H^^^ venda Aaret, kes esitas vioolal damisele ja tutvustas kirja, mida Ma põJve tegelasi, esimese Eesti Boyer, John Oestrom prantsuse tantsud ..La proyencale" inimesed võiksid saata kas oma ko- /"^^^^^^^^^^^^ Muusikakoolij asutaja j ja^^.LeBasque". Järgnes Tõnu halikule parlamendiliikmele või ot- ^ l>adussõja veteran, soomusautode diliikmed Tpny Rupreeht ja Yuri Voitk viiulil, esitades E. Tubina se Mihhail Gprbatshovile. Eesti Noortetöö Eesti Komitee kolonni ülem, laulukooride diri-Shymko. Toronto iinnanõukogu kaks eesti tantsu Vana valss" ja Leila Miller ja Valdo Randpere juures oli ohus, et jäetakse ilma gent, õpilaskooride laulupidude president Fred Beavis,linnänõun Viimasena Eero laulsid ,,Sleepmychild'* ja „Ema", riikliku toetuseta, kuid uue riigieel-üldjuht ja paguluseski eesti lad^ ke, Toronto linnaosade ja ümbrus- Voitk tshellol ja Charles Kipper ayaldades laulude kõrval lootust, et arve ettepanekus on ^eestlastele eri-kultuuri viljeleja. ^ ^ konna keskuste linnapeasid,Toron- klaveril esitasid Haydn'i kontserdi kohalo parlamendiliikmed liselt meeldivaks uudiseks see, et K. A. Hermanni soovitusel pääsii ^^"J^iste ühi^^ saaksid neid aidata. - Rootsi haridusminister Beng( Gö-tä 1904 aastal Peterburi konser- "^^i^"^^'^ teisi, kellega eestlasteil _. • "rri V *(rl ^^"^""^ Miller, finantsmihisterransonön muutnud noorteorgani-vä^ oöriumi metsasarve õppima; aastate jooksul tekkinü Michael V^^^ keskse toetamise reeg- . . . ^ te ministri tervitusev lubades jätku- leid ja jäädakse alles toetust saaja-esmemisega. vat toetust Eesti vabaduse eest te hujka. Toetus tuleval eelarveaas- Tervituste osa avas parlamendi- võitlemises. Sõna vabadus on selli- tal on 315.000 Rootsi krooni (ca liige AndrewWiter^ kes toi tervi-se vabaduspäeva tähistamis tusi mitmekultüuriministrilt Otto • (r%t ^ • • J i n" « . " . " '. ' ' — ,,Olete snimesed, kel) on sellest OiiniMIIIHinmim^^ ja arvan,-:eil;.peame ib. a. ^lõpetas konservatooriumi ^^svahekord. Eestlastest olid küla-diplomeeritud vabakunstnikuna ja asteks Valdo Randpere ja Leila sõjaväe kapellmeistri ^ diplomiga. Miller, aga märgatavalt arvukalt ka Kutsuti Staraja Russašse suveor- i^ooremaid eestlasi, kestri juhiks, sealt Tartu Krasno- _ õhtu kavalise osa avas EKN yä-jarski polgu kapellmeistriks ning liskomisjoni^^^^ reaalkooli muusikappetajaks. Eda- niärkides^^^^^^l^^ märkides alguses, et si Tsarskoje Seloosse keisri; ihu- pöördelisi aastaid, kui pä^ hulgas olevat ihi-kaitšepölgü prkestr^ kapellmeist-^^ d^^ võõraid valitsusi Eesti sai Bas-piest on näidanud vabaduse mõiste Öks.^^^^^^ ; tal 1918 vabaks demokraatlikuks jiijürust (Randpere, Miller): Olgu sai PaulMSojakoohs eriväljaõppe 1940 okupeeriti Eesti jälle N. Liidu KaisLea Ta tutvustas teisi Toron-oli pärast sak^^^^^ esimesi rahvüsväkke astujaid, koos töötama ja inimesi veenma, et vabadus on suurim anne maa-aBmale, miile kaitsemssell ei töSni väsida, vaid loota, et ka okiipee-riiud maad ühel päeval jälle vabaks saavad,^' lõppes tervitus. Toronto linnavalitsuse poolt ter- KATUSETÖÖD mued ja parandamineo Soome ehitajad ' Veli Salminen 492-1351 , Metro licence 2422 iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiniiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiH siis kus ta määrati soomusautode kolonni organiseerijaks ja püsis seal ülemana kuni sõja lõpuni. Juba 1918. ä. oli ta saanud loa 1920. ä. sõlmiti Tartus rah usaldaksid need N.. Liitu, kes tunnevad seda rezhü-mi, kus kokkulepete murdmDsed on lavalised. nistri Brian Mulrõney tervituse, Beavis, Juhtides tähelepami hommi-kes soovis edu ja jõudu. Omalt kusele Eesti lipu heiskamisele To- —" ' : /—/ ' . lisas M W i t e r veel Eesti saa- ron tuleb Kanadasse uus mõeldes, et tänane kokkutu- de kuidas Toronto linn hindab sümbol— inimesed, kel pole või-lek näitab, kui kergesti võidakse Eesti vabaduspäeva. Kuid see lipp malik ühineda oma perekonnaliik-kaptada vabadus. See päev pole peaks sel puhul lehvima üle kogu metega, sest samasuguseid inimesi' erilise tähendusega/mitte vaid eest- maailma, samuti^k Eesti m|iusikakopii asutamiseks, on olnud mit^ Kui räägime vabadusest, siis inimestel erirespekt vabaduse vas- Koolpandikäiku 14. jaan.:l919, kui küid^^^l ei saa peame selle heaks ka midagi"tege-tu, vaatamata jjarteilisele kuuluvu-ta is^ nndele tagasi siirdus. Pärast ja muudeti kommum inimõigused ja sõda sai tema koolist Tartu Kon-^^^^^^^^^^ ^hel päeval yõ servatoorium, mis tegutses kuni Lõp kodumaal. tapäeva tähistatakse juba vaba rii- boliks Kuna täna on siin palju ini-jäädi ühe konservatooriumi juurde, ba maailm rääkigu tugevamalt kui EKN esimees Laas Leivat tegi ginä. ^^Q^ \^ on võimu ja mõjutamis-nus asus Tallinnas. A; fe^ seatavaks tänavuse teene:temedali Teadustaja Priit Aruvald^^^^ toeta^m seda rah-sai muusikakuršuste juhataja; orr daniisest, okupeeritud maades toi- andmise Lembit Kölk'ile, kellele ette väliskülaliste nimeta, misjärel vast. ' ganišeeris Tartus oopereid, oli Tar-muvast^^v^^ sõ-EVaupeakonsul i i Heinsoo selle Ülemaailmsete Ee üliködisõjaUse kasvatuse insti-jalis^ rinnale kinnitas, üiudi orkestri dirigent.^^^^^ 0 i « ^ , 'kokkuleppeid? Kuid meile on va-seaU toos perega^T^A-sse;^ kus ta N0RAD1 läbi. Kanadalastena soe-elas Washington, lahedal. Oma va- tage„ sõjalist tugevust. Nõudkem nadusepaevi kasutas ta ..ma. rHcas- öofbatshovilt vabu valimisi Balti te kc^emustega maleshisteicirjuta- liikides nagu on ettenähtud tii-miseks, andes ^vaailushku^^^^^m^^^^ muaarteose Taktikepi ja (1982). na M" me kogumiseks Ealti riikidele ÜRO'sse vaatleja ; koha saamiseks. • L. Leivat lisas, et juttudele peh- Müusikalises osas esines piere- menemisest Moskvas, küsitagu ( ivv>nd Voitk, kolm veridaesines^^ Akadeemiliselt kutdus^^^^ M- oma instmmentidel õe Urve kla- Millerilt, kui nende 2-aastäst läst verisaate!.; Esimesega •mängis^^^-U ' lubata.', vaneniate da komitee esimees Toomas Met- L. Leivat märkis, er^^S^^^^ L. Kolk koos kahe teisega algatas ^^'^^ allkirjade aktsiooni 6 rf^-- "-'^^^"'^^'"^ ta tegi teatavaks Ontario parlamendis vastu võetud (fekla-iatsiooni, millega 24. veebruar 1986 deklareeriti Eesti iseseisvu-sepäevaks Ontarios, millele oli alla kirjutanud Ontario peaminjs-ter David Peterson* Ametlikule osale Järgnes veel ae- Ontario parlamendiliikmed Yud Shymko ja Tony Ruprechfi, East York linnapea DavidJohnsona ja Läti Vabariigi konsuli dr. E. lUpenieksI, kellele tänutäheks aQii° vestlusteks ja kontaktide lõomi-ti J l e ESTO-84 albumEd. seks väliskülalistega, kes olid tul- . . . . nud Eesti Vabariigi 68. aastapäeva Minister T. Rupreeht märkis puhul jagama meie väikseid rõõmii-jargnevas sõnavõtus, et koos Rand- sid ja suuri m^^^ • i ^ aastapäev eesti Ävoldciti kirjcindite võistlus Käesoleva nädala teisipäeva Vabariigi 68^ aastapäeva aktus, itiij vanemaid. Aktuse alul toodi sisse kooli lipp, selle järel sammuva 6. klassi, lõpuklassi õpilastega. Pärast ühislaulu „Eesti lipp" mälestati õnnetuse ohvriks langenud 5. klassi õpilast Desiree Holmbergi. KaasõpUane süütas lülede kõrval küünla ja õpetaja Ene Lüdig iseloomustas oma mälestuskõnes Desireed kiii äärmiselt sõbralikku ja hoolitsevat last, kelle tool jäi klassiruumis tühjaks. Aktusekõne pidas Lembitu skaut-lipkonna juht Harold Kivi, viies mõtted ajaloolistesse pöördepunktidesse Eesti ajaloos ja asetas siis küsimuse: miks peame siin võitlema Eesti ja maailma vabaduse eest? Eriti siin Kanadas, kus on palju vabadusi ja raske oleks ettekuju-tada nel ühiskond duši. Kl õigused vangi p^ Võib jul osa ma peetaks^ Eestisl da, agal võid nä| sõnaval riikij Ic pantvanj Randpei püütaksi ja kultul maal sul Endel Ruberg hiljutisel Quebeci sui mkl, neljas keeles olevate siltide „Tere tulemast vabade eestlaste mai 8. veebruaril toimus Quebeci talvine suusaloppet, mille pikkus 100 km. Suusarada viib üle Lätteniäe. Seda läbi eestlaste maa-ala minekut on skm Endel Ruberg kasutanud koos teistega või üksinda Eesti tutvustamiseks, jagades suusatajaile mitmesugust inglise ja prantsuse keeles olevat Eesti kohta käivat materjali, mida ta EKN büroost on saanud. Tänavu oU umbes 3800 murdmaasuusatajat võistlusest osa võtmas, kes läbisid Lättemäe juba hommikuhämaruses. Siis on ka Lättemäe efektiivseim, kuna seal on nagu auvärav üheteistkümne põleva tõrvikuga, viie tutvustava sildi ja kuue Eesti lipuga. Lättemäe ,,auvärav" on ka ainus, kus nii pidulikult suusatajaid vastu võetakse. E. Ri vaja uu^ mõnele aega, 1 kuid vii küllalt. Rasku mäele p bussiühe leidis ta kuna po ära tõi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-02-28-04
