Vaba eestlane , January 20, 1981

              Lk. ,-2 VABA EESTLANE teisipäeval, 20. jaanuarü 1981 — Tuesday, January 20.1981 Nr. 5
DEQEl^SDBBBSIXD
KABADE EESTLASTE
¥A1A gESTLANi
VÄLJAANDJA: Q/V Vaba Eestlane, 135 Tepumsetfc
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA. Hannes Oja
POSTIAADRESS: P 0 Bos 70, Stn.C, Toronto ^
TELEFONID: toimetus .^04-7521, talitus (
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38—.
veerandaastas $11,-, kiripostiga aastas $61.-, poolaastas $33.-
ja veerandaastas $17.— w
TELLIMISHINNAD väljaspool Kamadat: aastas $^.—, poolaas'
tas $23.— ja veerandaastas $12.—.Kiripostiga üSA-sr^^a^^
$67.—, poo|aastas $35.50 ja veerandaastas $18.50
LENNUPOSTIGA tilemere-maadesse: aastas $76.-^, pcM)^asft»s
$38— ja viserandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c. — üksiknumbri Mnd 5® e.
I
Publisheä by Free Estonian Publisher Ltd., 135 TeemasÄ
Toronto Ont. M6J 2H2
Köininäitaarid
Vabasse maailma saadetud N.
iiiidu ajakirjanike peamiseks i i ^^
andeks on EGB-le Iuuremater3$K-i
e kogumine ja flÕiikõgude splo-naazhiteenistusele
jõuda., m
kaasa aitan^ihe. Kuid seÜe kõrvad
harrastatakse inõningal^^^m ka
ajakirjanduslikku tegevust, mis ea
taotle vabaišt maailinäšt ausa ja
õiglase repor|äa(zhi edasi andmist,
vaid kõigi negatiivsete ^nähete väi-lanuhkiriiist
ja nende yaleandmete'
ga; opereerides ülespuhumist.
Eestis ihftuvas „Rahva Hääles"
on sellise prügimäe reportaazhi
Jaoks reserveeritud isegi oma ala­line
niirk,, mis kannab pealkirja
,,yaba itiaailma tõeline nägu". Sel-les
räägitakse ühendriikides valit-
S6V£ts^ Vctcsuscs^ scdlscs^ Fdssidc
Venelased suurendavad pidevalt oma röövmajandust Eesti loodusvarade hävitaniiseks. Pildü Kiviõli laas- JW^WS
, . ^ ' Tl' tatrad maastik, E us suirendatakis© i» ga aasti aga po•»l! ev1M !•v *i 1t ood1a ngt.t ^^1 vaneiisesi vaenust, miucie lacga
rahutused läbi soomlase prilli
:STO-84 Toronto:
Andke meile leiba m lihd! Venela sed Eestist väljceS
politseinikud kaasa aitavad ning
üldisest saastamisest, mustusest
ja räpasusest. KirjeJdades^^^y^^
maaiima suuremaid veekogusid
kinnitatakse nä^iteks tõemeeli; et
Mndsoni jõgi Ameerikas ning Reini
ja Seine jõed Euroopas olevat muu­tunud
roiskv«okanaUteks. Seda Jkõi-
HELSINGI (VE) — Läände on üsna väheselt tulnud teateid Tallinna kooUõpilasfte rahutiiistešt, ^
Soomes ilmuv ajakir5„HYMY" oma novembrikuu mimbris Ja paneb siis oma kaheleheki^^^
le pealkirjaks ,,Koolinoorsoo rahutused Eestis'^ ja aiapeal^
Ring on saanud täis. 1972. aastal kus twhanded igast maailmajaost ^^^^ Eestist!" Edasi Järgneb pealtnägija Jutustus. Tallinmas mahasalatud sündmusist, mis on siiski saa- yembrikuu numbris oma vaba
f orontos rajatud ülemaaümsed Itekkutulnud eestlased andsid kogu ^^^^ laialdasemalt väljaspool oliJaMe tuttavaks. maailma" erirubrügis nidänud va-
Eesti Päevad on teinud kaheksa maailma ees kinnituse meie võit- ' ^oiiimirc iro«o«i^* ««^IMAC
aasta jooksul ringkäigu Ameerika lusele ja taotlustele eesti rahva õi- Artikli autor Per-Sjödin arvab, 3. oktoobrü kordus sama. Sel marssijate rivi ei saanud astuda jauiroKSKanaaat rünnata, vwiw
ühendriikides Baltimore'is, mng guste eest võitlemiseks Ja Eestis et Poola streigiliikumine on põhjus- korral oli meeleavaldajaid vähem, sammugi vanalinna poole, kui see ®™a a " " ^ a^wseks loronto Kuije
Rootsis Stokholmis, ja m nüüd vabaduse taastamiseks. tanud 5-ahutut meeleolu idabloki Neid oU ehk paar tuhat. Nende ar- juba hajutati. Mississaugas vanadekodus as-
Jõudnud taas otsaga tagasi Toron- 1984. aastal leidub meil veel rükides, aga esimest korda on Ees- vu oli raske määfitieda, sest mu- j . . • ^ panemad ini- l^tl 11? i«V
Lse. Pärast Stokholmis möödunud kahtlemata jõudusid, et ülemaa- tis olnud.valik, meeleayaidus. " l^^t^^^^^JL Z
iseloomulik neile- meeleavalduste- jghedale Juhtusin olema toti" ^^^^^^ ennustasid, et ku-janiku iantaäšialseda vahejuh-le
on see, et Eesti koolmoored on ^^^^ ^^^^ ^^gin kmdas'kaks ^^^^^^^^^^^^
ahistanud omale õiguste nõudmi- ig_i7.aastast poissi vüdi ära 'sündmused hakkavad jaUe tagasi ,,Tulekähju Mississaugas y ^^
sega. , * tulema, kui kprda ei ^^^^
22. septembril mängiti Tallinna
aastal toimunud ülemaailmseid ilmseid Eestr Päevi praeguse põbi-
Eesti Päevi pakuti pidustusi Aust- mustri järele korraldada ehkki vee-xaaliäle,
kuid Austraalia Eesti revad aastad vähendavad pidevalt
Seltside Liit tegi ülemaaUmsele lauljate ridasid ning võimlemis-
Eesti Kesknõukogude N^Yorgistea- rühmad ei ole enam nii suured Ja
Havaks, et selliste suurpidustuste elujõulised kui esimeste ülemaa-korraldämme
Austraalias ei anna ilmsete pidustuste ajal Torontos. Dünamo staadionil tavakohane
soovitud tulemusi meie vabadus- Hea tahtmise Ja energilise organi- jalgpallivõistlus Eesti raadio ja te-võitluse
seisukohalt lähtudes ja see- seerimise Juures on kahtlemata levisiooni meeskondade vahel,
ga oleks parem kui need toimuksid võimalik veel kõiki olemasolevaid Publikut oli kohale tiilnud tuhände-mõnes
teises kohas. Jõudusid suuremaks pingutusteks te viisi, sest võistlusega koos tea- ^ ^
ülemaailmse Eesti Kesknõukogu organiseerida ning kujundada vää- tati, et pakutakse muudki kava. sasa vana Eesti lipp, aga see ka^ algusT PoolV ^s^^^
phatuš kaalus olukorda Ja tegi Tikad, haaravad Ja rahvuslikku Küsimuses oli populaarse rock- dus kohe demonstratsioonüt, kui
Järgmiste pidustuste korraldami- äratust pakkuvad pidustused, mis muusikute grupi „Propeller" or- miilits saabus kohale."
seks ettepaneku Torontole, Küsi- on tiivustavateks teguriteks meie kestri kontsert. Sündmuse pealtnägija reisis ta-must
arutasid Eestlaste Kesknõu- rahvustunde säilitamisele Ja tüvus- Enne võisüüse algust orkester gasi Rootsi ega saanud ena;n olla
kogu Kanadas ja Sihtasutus Eesti tamisele ning meie kultuuri Ja va- mängiski mõne pala ja siis alusta- pealtvaatajaks viimasel rahutusel,
-Päevad 1 juhatused oma ühisel koos- baduse iha tiatvustamisele> vabas ti sportimisega. Auhinnaks mänffl- mida koolinoored olid hoolega ette-olekul
ja otsustasid ettepaneku akt- maailmas. - jä|le oli varutud juurvilja, ppifau-'valmistanud,
septeerida. J a nii on Kanada eest- Ei ole kahtlust, et Järgmised deid ja kaalikaid., Laupäeval, 4. oktoobrü oli ameti-laskotid
järjekordselt oma õlgadele ülemaailmsed Eesti Päevad kuju-
Miilits hajutas sellegi meele- Jutustaja sugylased Eestis karda- tähelepanu sellele sotsiaalsele pi-avalduse
Ja jäi mulje nagu tead- vad, et distsipliinisurve hakkab meduseley mUle tõttu on eriti ras-muks
nad sündmusest Juba ette. peagi ilmnema ka igapäevases kes olukorras Kanada eakad koda-pärast
sain kuulda, et 150 noort elus ja turismi hakatakse märga- nikudi Kanada ajakirja „Mac-oli
vüdud ülekuulamisele. tavalt piirama, et lääQemaade mõ- lean's Magäzine" andmetel on rii-^
, . 1 1. 1 V Voo ®^ „rikuks" noorsugu. gis üle kahe miljoni üle 65 aasta
SeUelgi niedeavaldusel oli^ Kogu liikumine on saanud oma vanuse inimese. Ent ei praegu ega
edaspidi ole elult midagi head loo-
Soome televisioonil pidevalt jälgi-vad
inimesed on näimid Lecb^^^^^f^ ^^^^^^
Walesa nägu mingi imetegijana,
kes on võimeline lahendama üks^ " ' f vauritele kon-aldatud eraravi-kõik
millist sotsialismimaade^ r
' Artikli: autor keerutab selle küsi­muse
ümbet edasi-tagasi, kasutades
esinevat probleem!.
võtnud ühe suurürituse korralda- nevad ka meie rahvuslike jõudude
mise, mis ei ole oluline mitte ai- ülevaatuseks Ja loenduseks, mis
ault eestluse säüitamise ja meie peavad näitama ja selgitama, mil-rahvuskultuurUe
vajaliku süsti andv üses suunas ja miüiste tagajärge-
, . , , võimudel muudki mõtelda, kuna ^Tallinna eeskuju levis kiiresti, selleks „Macleans'i" kjakirjas esi-
Võistlust jälgima tulnud P^hük j,gjg..^^g^^jjg ^5.^.^ ^^jg^j^ Teated Tartust 3a mujalt Lpuna- tatud mõningaid andmeid vanade-koosnes
enamuses koolinoortest, ^^^^ TaUinna jaamas õnnetuse tõt- ^^^^^^^ kinnitavad, et sealgi on koo- kõdudes esinevate tulekahjude Koh-kes
olid rahutud kogu võistluse ^ Spii^fõtin liõpüased stre&inud ja meelt aval- ta. ^Lõpuks leiab ajakirjanik, et
danud. ,,niisugune bn mabriaalselt^^^k^
inimeste olukord
jäi noorterahutus tagapl^nile ja "'^1:'^ t 11^ % _ ^niisugune on matei
mise seisukohalt, vaid on ÜUmalt dega meie rahvuslik töp kulgeb Ja üldise segaduse vältimiseks teatas kõigi hämmastuseks reedesed arre- ^ . ^ ^ ^ ^ . ^ r I^friinTõnp nVtnnh i " MTA*^ ^^^^-^ !°^, . ,
oluline ka meie vabadusvõitluse millised on selle tagajärjed pike- võistluse eest vastutav raadionõu- teerimised ei olnud takistanud koo- tXTTädL C^^^ ^
viimiseks vaba maailma ifahvaste ma^ perspektiivis. Kõik oleneb Ju kogu lüge, et varem teatatud kont- Ihioori prganiseerumast uut aktsi- .^r,^^^n. tnniinnnri mlintiicjtp ^^^^ ^^^^ Usiäsi, miks Vene-ette.
- ^ lõppude-lõpuks sellest kui suures serti võistluse järel ei peetagi. ooni 7. oktoobriks. See oli N. Liidu J„^^^^^^ SvardaT ""^^ ""^"^ ^^^^
ülemaailmne Eesti Kesknõukogu ulatuses ja kui sügavalt meie suu- Seüest algs üldine madin. 12-17- põhiseaduse pidupäev. et valitsus rakendab raneemaid ^^^^^ saastatud ja solgitud, et
jäi Eesti Päevade arutamisel seUe dame nooremaid generatsioone aastased koolinoored hakkasid loo- Sel päeval olid noored otsustanud vabariigi noorsugu P I ^^^^ ^^^^^ ^^^^ ^^^^^
versiooni juurde, et pidustused kor- eestlusele säilitada ja neid meie pima auhinnaks mõeldud juurvüja Pi^ada veel ühe meeleavalduse. ^üsi oma asiade iuures räpasemad kalad. Ja ku!=
raldatakse iga nelja aasta järele kultuurilisele Ja vabadusvõitlusH- mänguväljakule ja hüüdsid: „And- üritus ebaõnnestus osalt sest das on N. Ludu vanadekodudega-
Ja järgmise ülemaailmse eestlaste kule tööle kaasa tõmmata. Kui ke meUe sinki, liha ja vorsti!" esmaspäeval oli koolides jagatud Stokholmi eesti pagulased näe- kui neid üldse on olemas? Nähta-kokkutuleku
aastaks on seega loenduse tagajärjed näitavad taga- Miüitsa abil summutati rahutu-
1984. aasta. Mitmelt poolt on alla silööke, siis ei tähenda see veel sed kiiresti, aga oktoobri esimesel
kriipsutatud, et praktilisem oleks-kaugeltki seda, et meie peaksime päeval, sellega tugev nädal hiljem.
Eesti Poevad vüa olümpiaaastalt üiemaailmsetest eestlaste pidustus- hakkasid Tallinnas uued sündmu-mõnele
teisele aastale, kuid seda test Ja kokkutulekutest tulevikus sed arenema.
Juba vanematele kirjad, kus neid^^^ rahutusis juba kaugele 'arene- ole venelastel isegi Pot-kästi
oma lapsed teisipäeval ko- ^rahuolematust Eestis valitse- ^^"^^^'"Jf/f vanadekodusid,
dus hoida olukorra vastu, ütleb soomlane. meie ei leia vanadekodude
Nad on arvamisel,, et noorsoo nõu- kohta pilte ega kirjutisi vene pro-
. Väiksema osavõtuga aktsiooni ded on õigustatud, kuid meeleaval- PäS^"*aajakirjanduses. kus kirjel-on
praegu väga raske teha, kuna loobuma. Sugugi mitte, kuid meil Koolinoored koondusid Viktor suutsid visamad siiski korraldada dused võivad olukorda halvendada ^^^*^fe ja propageeritakse ereda-
. süs tuleks pidustused korraldada tuleb neile anda tõenäoliselt mõ- ingišsepa väljakule, kust grupp miilitsavalvest hoolimata, üritus ega suuda kuidagi parandada vä- värvides lasteaedu, koole, haig-ühel
korral kolme või viie aasta nmgal määral teistsugune ilme ja hakkas marssima vanalinna poole lämmatati siisM kohe ja Tallinnast^h^
Järele. See oleks seotud omakorda muuta kava, mis on kooskõlas meie eesmärgiga Toompea. Lapsed olid tulnud teated räägivad, et see lises" rügis, arvab artüki autor. \ ^
suurde' probleemidega, kuna koi- ühiskonna koosseisus toimunud valmistanud plakateid, kus oli lu- . TST -
meaastaneajävehemik on liiga lüv muudatustega ja võimalustega. geda:
Mke pidustuste ettevalmistamiseks 7 jmärtsiks on Torontos kokku „Nõuame kooliruumide soojenda­ja
viie aastane vaheperiood võib kutsutud eeäti organisatsioonide mist!"
osutuda Kiga pikaks, tuueks kaasa esindajate koosolek, et valida To- „Paremat koolitoitu!"
olukorra, kus pidutusi ettevalmista- ^^^^^^ j^g^ g^stal toimuvatele
vad organisatsioonid kaotavad oma ülemaailmsetele Eesti Päevadele
elujõu ja energia ning neü on ras- peatoimkonda, kes omakorda ra-küsi
suurte masside kaäsätõmba- j^^ndab käiku suure organisatsioo-miseks
nii esinejatena kui ka osa- vajalike al^- Ja eritoimkondade- Kaasa oli tulnud ka venelastest
võtjatena. ga. Toronto on selles õnnelikus olu- koolmoori.
^ MiUistena võiksime ette kujutada jj-j^j^as, et siin on eelmiste ülemaa- Samal ajal oH Tallumas rohkesti
Järgmisi ülemaailmlisi Eesti,Paevi jij^g^^g jgeg^i Päevade pärandusena turiste ja nende hulgas ka Rootsis
melja a?sta Järele? Praeguste väi- rajatud Sihtasutus Eesti Päevad asuv eesüasest pagulane, kes oli
Grupp kasvas lühikese ajaga
viietuhandeliseks. seega ei olnud
siin tegemist spontaanse kogune-
Leedu ^abadusf'
võitlejad
Washingtonis kohtus
©Uppsala Eesti Kodus toimus et- varem kiinagi nii I s to
tekande-koosolek, kus geoloog Juttu jäetud kui äsjisiBlvälismini^^^
Hans Sarap vesües ainel „Rootsi r i kandidaadi kindral Alexati^^
maapõuevarad".' Hans Sarap on Haigi ülekuulamisel tema tõekspi-
, , r 1. . + + , 1 1 - . 1. Rootsi geoloogia asutuse Sverigesdamiste ja välispolütiüste suunda-
Washingtoni Ülemkohtus oh aru- Oeologiska Undersökning juures de kindlaks määramiseks. Alexan-'
tuse tuntud leedulasest vabadus- osakonnajuhatajaks. der HaigUt küsiti ühte Ja teist te-võitleja
Simas Kuairka la 17 teise *«o'Mii.*i,«,5r,«„ "ix w i.
leedulase vastu tõstetud süüdistus. « Valev Uibopuu. ffl. dr. ja kirja- K e , k ^ ! " " ''n.Suf " S ^ ^ . '
korrarikkumise pärast pealinnas, nik. Lündis on autoriks soome- HatfTt,1^fP«f^^2ir'w^^^^
Nimelt korraldasid need 18 leedu- rootsi kirjandus- ja kultuuriajakir- " " ' " ^ ^"^"''^ tulipunktidesse
last 18. juulU N . Vene saatkomia ja ..Horisont" seUe aasta neljandas " " L ? ' ? • • " ^ ^ « ' / f'
läv7adTe"iuW^""v5iks"7ni«ištada '^'""T raeva« asuv eesuasesi paguiane. Kes ou ees demonstratsiooni olümpia kor- numbris novelUga ..Karlakarlen". L V ? - T! "^^""f ^"p' rnfe^ tZrvar^äbSelL^^^^ Kanadas kes moodustab 1984 aas- olnud sugiüas. kidastamas. Ta ei maldamise vastu N . Liidus. Nad pa- mille illustratsioonid on joonista: ^ l V ^ M / • T i .
IbT^arnTnale S^^^^^^^ ta p,dnst«steks poMraamistlku ja soovmud oma nime avaldada Ees- ^^^^ ^^^^ /ei- nud Olev Mikiver Malmöst. f,'?""'"'
mnbes sama pomiisE programmi ^ej^ käsutuses on eelmiste pidus- tis asuvate sugulaste tõttu, aga u- ..^ •^.„. saatkonna maia - edasitungde tuleb panna pnr,
järele, mida meie oleme namud tuste ülejääkidest &a summasid pl- tustas nähtust hirmunmia: S , w r i t d l ^ imjames tuleb võib-olla riskida,
B^ltoo/et ' Zl"Z. .Tt'.^""^. , k S^^Ia ät^rm k Z meerinud linna määrusest. Kolm ^f' 'fäne töSstusrül^dele^ Baltimoreis ja 1980. aastal Stok- ^jse^s, g^ji^ kokkutuleku, puhul kuid sain kobe õlitul teada meele- n,H l i i r i n i ™ » . «üMi i , v,r;=f,fi Web kmdlnstada Kesk-Ida õli, Iiolmi.! IPitofn-ito nSWaliiwkQ on . , ' " — l a s t ja paigutati vanglasse, kus nad leiti" olevat süüdi ja karistati ares- 7" ' ivvdSmõm^niilJsnT ols^aravb^t^d^m t i^p^MZu iktZo - ^ä*^' ""^^'"^ ^"'^'^^^"0 ^ ,T!«'«^^P«^tr'isä a' Jlg"k"^o"o""l^i^e'a'^ l i- v^i^ib^is tik do mnünõlaenske uduk ploaäjjueii,v sato dl.a'pTmoeliiastse edLi jjlaaaoss t-i äittuiegteaar-i, m mjiasiesn ulaotjeea tliv akissattnuut tuluõkdps e nataejatnigd ase, üaüürlrete--e .•" '"" f«^T™l * r'.d''. p'"f^lo ^fm 7aa»tU..^s"e^ "f^t u n^n^us^tu^se^ ff^^
f!,„s^r™w Ihfrr Jn^blVir ^^^^^^^^ orgamsatsiooni ja on vai- oma plakateid kandes. , j^, ^(,htus. ..Washineton Post", tuues sellest Aafrikas ja mujal mn|
osavotnl mng vabaduse rongkäik, ^^^^^ ^^^^^^ ^ji^g.^ j^^^^^ hüüugruppe kes ™"'J'°""^-
^Washington Post", tuues sellest ^TL^f ^^'"''^^
toimus novembri, lõpupäevil, pikema sõnumi märgib, et kohtus ""."^o^g^ste rakendamisel ei ole
Ta^va vaMuse t a Z L « ^ ^ ^ T " " ^ . " pühendama Kanada eest- kordasid rütmiUselt: „Venelased süüdistuseks oli, et protestijad olid olid suured N . Vene vastased pla- "!.'"f mõnedes .Ühend- LtlL^v3H™LiT™r^^^^^^^^^^ ""'""^ eestlasile!" iäi„ud Vene saatkonnahoonele lä- katid jk kastitäis kette ja lukke, mil- f^!!'"! sõbralikes riikides, kus
miseks välismaaümale. Vabaduse ^^^^ Mesaiadele. jjüsaeilt «IM n<M.rPÄ i,».i,i„,.,! hemale kui lubab välissatkondade lega demonstrandid endid kinnita- """«"'SHsi ameerika standardi ja-rongkäigud
kujunesid eriti impo-
Eieeri|aks Torontos Ja Stokholmis,
Lugege kaks korda nädahs UmvQf
VABA EESTLASr — sisukam fa odavom
eesti Gjalehf vabas maailmas!
^Ti^äTMm^^^^ lähemale-asitõenditena poUtsei poolt^ kohale rezhümid ja asendatäke
mas koLs demonstrandid ei tohi saatkomiale toodud. Muidu valitsenud kohtu- "^«^ valitsustega, kus inimõigusi
- läheneda. saalis süüdistatute osas sõbralik ^^s*»'^"*seU ei tunnustata.
Lisaks kuuldus ka hüüdeid, millega Kohtunik Nicholas S. Nunzio meeleolu. ^ ff^Q^ gg^ad olid sirged ja selged
nõuti uut haridusministrit. Eestis leidis Küdirka ja 9 teise kaebealu- Kirjutuses antakse lühidalt ka S. ja iiniselt said nendesT aru ka koi-on
haridusministriks vene naine — se osas, et nad pole süüdi, küna Kudirka lugu Marthas Vineyardis,. liberaalsemad senaatorid kuigi
keegi Elsa, kelle ajal emakeele tunnistajate seletusest selgus, etpo- kus ta piirivalve poolt vend'politm-litsei
polnud demonstrante infor- kile välja anti. ' -(Järglk. 3)
Nr. 5
VALVE
NÄDALA!
\ 24. ja 25. jaan.
M 481-6834.
31. jaan. ja 1. vej
tel. 922-3824.
OBI
KINDLUl
23 WESTMORE
Rexdale, Ontj
Tel. 74£
N. Liit lõpet
outomoatsel
telefonifcõni
MOSKVA - Nõl
ei saa edaspidi eni
seseid automaatsei
duši välisriikidess(
kõned võeti piira j
siitusele Moskvas
sšošes olümpiamj
vast'oli võimalik
Lääne-Euroopa rii
rika ühendriifcidesi
N. Liidu infon
se ministeeriumi
otsesest numbri vai
on loobutud ,tehni
Ta lisas süski, et
aga ei selgitanud
loomu.
Mõnest Lääne-E^
siiski jäänud võii
ühendusi N. Lutu
sed säüuvat endise
Eesti Teadi
ühingu ciuii|
Eesti Teaduslil
kas valis oma vii
ühingule 'viis ui
ühingu asutajatel
tehti ka toimuni
aktusel, ja kaks
gu. töös ja ülesj
Teenelisteks ai
Viktor Kõressaar,
olnud ühingu esir
Kangro, kes k(
mise aja on olni
Jana ja laekurina.l
Kommenta
(Algu)
nende mõte käil
valisi radu kaudi
sõbralikud demo^
se kuuluvad senj
poliitikaga kahJij
tada, siis proovit
toodi jälle välja
rünnakhobune
afäär. Watergait
on vabariiklastel
rikkalikult ära
ned ajalehedv rei
jad on selle kl
hud plahvatusöl
mida keegi akn|
seks puutuda ei
Kuid AIexand(
mõned senaatori
iga pommitama
susid talle selt(
heita, et ta oli s|
dent Nixöni vj
faasis seotud j si|
pole kunagi te(
gaalset ega ebol
kinnitas kategoj
seda teinud Vall
le seda teinud
Javäeteenistusej
aastat on olnudl
tas avameelsell
afääri ajal toj
mõlemal poolef
süüdi ka ajal
daalse reporta?
Haigi rünnaj
senaatori Paul
muuciis pärast
Ja selgesõnalis!
televisioonis ii
ei osanud Haij
reageerida,
võib ütelda, ei
keegi seni
J a Watergate'iJ
välja ütelda JaJ
tegi, siis oli ü^
et sund temal
jäid lukku.'