Vaba eestlane , June 27, 1986

              1 I
••1 •• L.
1 V . ( • " < '
1 6.1
> f e >
Ilmub 2 fcortfo nö^etos
Icoffflapöeva/ jo reede/
Keedel, 27. juunil 1986 — Friday, Jume 27,1986
O H
0 « 0
iie,
lonnades ja saaks li-pud
välja
garnisonides
M pa^duä.'^
Laiemas tõlgenduses kujunes
Võidupüha tänupühaks meie vap­ratele
sõjameestele, kelle ennast­salgava
panuse ja vereohvritega lu-nastati
meie rahvale tema kauaaeg­ne
unistus: iseseisvus ja peremehe
õigused omal maal.
Aupeakonsul I. Heinsoo meenu­tas
kuidas kodumaal võidutuled üle
maa viidi, mida president oli süü­danud,
andes igale patrullile kaa-'
sa häid soove. Nendest tõrvikutest
levis tuli üle kodumaa ja võidutuled
andsid inimestele rahvuslikku ühte­kuuluvuse
tunnet ja usku tulevik­ku.
t o D a D • o B B a o o • • i B D 0 0 • D D B n D • Q a o 0 a 0 o B • 0 r o D n D 0 D B B d to 0 a a D 0 B a 0 a B D 0 D o o 0 0 o a o I
Kuni 15>40. aaseaS, km kõik Eesti Vabariigi aupeakonsul
m tehtnd ja pire- dutuldEesti Majas peetud
valmis-välja saalt- , ' i,f^^^
miseks, kaks päeva enne Võndu- VOlÖUpuna aKtUSei.
toimus V
B
B
.0
B
-e
B
O
fl.
B
O
0 o
0 o
Q
.0
0
0
o
Q
O
D
B
O
0 a. a
0
B
0
0
B a
B e
D o
eo
o
0
.e
0
0 aoo
9 aoo
3
d
O aa s
0 o
(0 o
. o
Villu vesfe
rf tu­ll
m
Ktunmetest ja kohanemisest
Esinduskogu
Eestlane
du kommuufisüde poolt juMtud
9,riigipööre".
armastava maa ja rahva kurb­mäng
ois alanud.
Siin vabade eestlaste suurimas
keskuses Torontos, süütame süm­boolse
võidutule meenutamaks
Eesti rahva võite Ja võitlusi, siis
on see kantud samuti usust ja loo­tusest,
millest kõneles president
saatuslikul aastal 1940, mis „pabe-rile
jäänuna" on saanud püsivaks
läkituseks.
Kõneleja märkis kahte käimas­olevat
aktsiooni, Musta Lindi Päe-,
va ja Eestile vaatleja koha saa­mist
ÜRO'Sse.
lest iga maakonna rahvarõivaid
kandvad daamid omakorda
küünlad süütasid ja läksid laiali
ruumis
Kavalises osas Lydia Vohu dek­lameeris
H. Visnapuu luuletuse
„Vabaduse tuled". Sopran Silvia
Preem laulis L. Virkhausi „Kodu-raajake"
ja E. Melartini ,,Tagasi-tulek";
bass Eska Luksepp laulis
V, Kappi „Kui lõpeb suvepäeva
viimne vine", mõlemaid saatis kla­veril
Charles Kipper. Seejärel T.E.
Meeskoor laulis. C. Kipperi juhatu­sel
E. Võrgu „T€rvituslaul" M.
Saare „Allik**. Pärast teadustaja
Siegfred Preemi lõpusõna, kolman­dana
R. Ritsingu „Mehed", misjä­rel
üle tunni kestnud rahvusliku
tunnet soojendav aktus lõppes loo­tust
ja usku kinnitava Eesti hüm- .
Pärast pooletunnilist vaheaega
algas jaaniõhtu, kus meeleolulise
tausta ku j undas August Tuvikene
oma orkestriga ja lauluga.
oa
mo
0
D
0) ao
B
O oe
D ooo
B.
O
m
B
8'
B.
B
O
D
• l
a
0
0
0
0
a
. a
. o
• .
- S'
€
0
B' '
B
O
0
0 :
0
a
•
a
a
. -.a
B
B
B
O
B a
o
0
o
o
o
. . 0
Eonutan järjekordselt oma
urus, istmiku kontuurid® järgi
sissetöödeldud pehmel toolil ja
mõtlen tarku mõtteid. Kardan,
et kui m& edasi läheb, siis võib
minust varsti saada kibe filosoof.
Igakordsel ajude vaevamisel
näivad need mõtted muutuvat
üha tõsisemaks ja sügavamaks
— küllap see on aja märk, sest
ega selles tänapäeva maailmas
naerulaginaks just nalju põhjusi
pole.
ühes varasemas vestes pildu-sin
ma paberile tarkusi ümbru­se
mõjust inimese kujunemisele.
Kirjutasin enda arvates hiigla
autoriteetselt eri asukohamaa­des
elunevate, kunagiste semu­de
võõrdumisest teineteisest. On
ju loomulik, et kui üks ikka
õiendab põhjapõtradega külmas
laanes, tein^ aga kängürudega
põletavani kuumuses^ siis kasva­vad
ühele pikapeale sarved pä­he
ja teisest saab kaugushüppe
maailmameister (masterite
Massis muidugi).
Seekord tahaksin pisut Kana^
da kallal norida. On ju seÜel
maal oldud juba pikemat aega
ja aastate jooksul rii^i laegas­tesse
piilutud taalrid on hingest
ja olemisest peletanud uustulnu­ka
tunde ja istutanud sinna
veendumuse^ et sul on nagu õi­gus
selle maa asjaajamises
kaasa rääkida. Eriti nüüd^ kus
mitmekultuurilisus on äu sees
ja kunagine tshehhi tritsutaja
aiva õhutab sind oma identsust
määritlemä ja rõhutama — Ka-
Bnada pass taskus jätruudiase-vanne
kuningannale veel uduselt
meeles.'.-- -^-r V';
Lugu on sedasi, et igal maal
näivad olevat oma kombed, mis
väljendavad selle maailmanur­ga
omapära ja iseloomustavad
rahvast. Vaatamata pikaajalisele
elule Kanadas^ mille jooksul ma
olen (endale kindlasti külge ri­putanud
võõraid kellukesi ja
kassikullast kõrinaid, on lapse­põlve
„kinderstubest" ja kodu-koolist
meelde sööbinud arusaa­mad,
mida keegi minult naljalt
ei võta ja mida ma kunagi ei
•unusta,
Näiteks ei saa ma tappeski
kohaneda sellega, et pleekmud
ja vahel isegi räbaldunud riigid
lipud lehvivad kakskümmend
neli tundi päevas iga bensüni-jaama
I või vurtsuvasseri poe
ees. Ma et saa kunagi vastust
küsimusele, miks peab ij^a hoki­mängu
alustama riigihümniga?
Pealegi kui seda tavaliselt lau­lab
mõni häälest ära „has-been'\
Ja rahvas kukub enne hümni
lõppu kisama. Jääb mulje, et
neOe see lugu just hästi ei istu.
Ainsad, kes nähtavasti lepingu
alusel peavad hümni lõpuni kuu­lama
on palgalised meeskonna­liikmed.
Nende kohta võiks isegi
kiituseks öelda, et mi mõnigi
it^usikaalsem kummiketta vee­retaja
vähemalt järab oina nä­rimiskummi
loo taktis.
Mis mul aga konsu lõplikult
üle iiaksa veeretas oli üks hil­juti
TV-ekraanile ilmunud ben-sünireklaam,
milles ahvitakse
järele Winston Churchilli ajaloo­list
kõiiet, miile ta pidas uiglise
rahvale selle ajaloo kõige tume­damal
tunnil: kui saksa väed
olid Inglise kanali lõunakaldal
valmis saareriigiga lõpparve te­gemiseks.
Näib, et reklaamifirmadel po­le
mingit isamaalikku, inimlik­ku
ega rahvuslikku peenetund-likkust
ja ma loodan tõsiselt, et
selle maa elanike hulgas on
siiski neid, kellele on veel mõni
asi piiha ja et see õlifirma saab
nende käest põhjaliku majan­dusliku
matsu.
Tõsi, kallis Maarjamaa rah­vas
tikub iseloomult olema sün­gevõitu
ja meie naljasoon näitab
kuivamise märke. Selle tulemu­seks
on sagedasti ülitundlikkus,
mis puutub meie rahvasse, s^lle
minevikku ja rahvuskangelas-tesse.
Kuigi Kalevipoeg minu
arvates polnud just kõige hele­dama
peaga sell, tema kulul
nalja visata on pisut riskantne
ja tema kasutamine bensiini-reklaamis
ajendaks põhjaliku­ma
rahvusliku-poliitilise kisma.
Kõige selle peale vaatamata
ol(8n ma siiski meelsamini selle
sünge soo liige ta mul nole min •
git tahtmist kampa lüüa kerge-kaaluliste
sellidega, kellel pole
midagi püha ja kes ei näi mõist:
vat nliillise pudrumäe Qtšas nad
elavad, olgu see siis majandus­likult
või vabaduse rohkuselt.
B
B
a
o
B
B
B
B
B
B '
B
B
0
B
O
B a
0 o
ü
0
0 a
0 a
a
B
B
B
a
a
0 n a
a
B a
00
0
8
0
8
0
8
B
B
a
8
-a
" B
8/
8
8
a
B
B
O
0
0
B '
B.
0
B
D
B
B'
B
B
B'
B
B
D no a
B
B
B
B.
B'. a
B "
B. a
' •
B
..B
'B
0
B
. 8
B a
a
B
B
a
a
B
8
0
8
0
8
a
B
8
8
B a'
a
a a.
a
' B a
a
a
0
B
O
B
O
a o p o a o o o o a a i o a o a o i B o o B o a a o a a o a B a o o a š o a a o B a a a ö b a Ä o a a B a a a Q a a B B B B o a B a a B a B a B o a »
Lugege leoks kordo nädalas ilmuvat
" ja koos Tu- suure rahvahulga heakskiidu, mida *|, « eeeTi ^ev»» • i •
o H ^ h h ^ j^nik, Mte ümbeH^ ^jf^^^^. orkestriga ..noodita 1aulu;< keegi ei võinud ette^näha. Sellele „V^B4 EESTLAST. SlSUkOffl
tusid rahvarõivais iaanituleli<ied ..Istusime koos ja ajasime juttu , generatsioonile, võidupüha gene- . -J^ut* mSTtaM^ saaHtäie rahvast ühK.^^^^^^ eesti O/oleM VffboS mOailfflOSi
maisi rabvalikke viise, talude , w . . , • n r
valiel aga laksute (helllindüt) „ Maakondhku femduskogu .ja T;.
ehtne kodumaa ÖSWk. Peagi oM ^- tegid veel iillatuse
" . 15. aiBstopäeva pUAMü^^^ lauldes: meeskoori auliikmel® L
^le, kel oli 24» juunil sün-
Jaaniõhtul on kättesaadav sõnia- Mipaev,
jalaõie tabajale rikkused. Maa- sünni "
ICondliku Esinduskogu esimees J. laulis rahvas.
Vihma ja laekur K. Leis andsid Salme Vesi andis üle
üle kevadise Eesti Maja tuluõhtu kuna Maakondliku Esinduskogu
puhastulu 4000^dollarit Eesti Ma- esimees J. Vihma ja meeskoori esi-ja
esimehele O. Pillile ja juhatus- mees H. Paara õnnitlesid^
liikmele Vaige Niitenbergile. Väga Jaaniõhtu kestis edsi. Veel laulis
leidlikult maakonniti avaldas O. bass Esko Luksepp, Tuvikese or-
Piil tänu. kester ja lauljad viisid inimesed ta-
• Teiseks kutsuti lavale. E.V» a i " gasi kodumaale nooruspõlve.ja^^^^
peakonsul I. Heinsoo, kellele a i - õhtule.
ti üle kinnine ümbrik Eesti k<Mii- Maakondliku Esinduskogu Või--
dupüha aktus ja jaaniõhtu oma lin-
II mi Yonga 8t WlllowdriB 1 ^
e
^ »
gEZn