Vaba eestlane , May 16, 1986

              VABA EESTLANE reedel, .16. mail 1986 . Friday, _Maf i.6,.1986': .38
vtm
xcdon
- V A B A D E E E S T L A S TE
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane,' 1955 Leslie St. Don Mills,
• Ont.M3B.2M3
FREE ESTO.I^IAN.
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 1955 Leslie St.
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja. TOIMETAJA:' Oiaf Kopvillem
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arroi, Heino Jõe, Olev Trass
T E L E F O N I D : toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-m
TELLIMISHINNAD Kanadas: ..ajalehe tariifiga ..aastas. $57.—.
poolaastas- $32.-— ja veerandaastas $17.—, kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $77.—, poolaas-
- tas $42.— ja veerandaastas $22.—. I klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $111.—, $59.—,'$31.—/mujal välismaal
$136.—, $72.—, $38.—.
Aadressi muudatus $1.— — Üksiknumbri hind 70 c.
KUULUTUSTE HINNAD: ''üks toll ühel veerul: $5.00,- esikül­je
$6.—. 'KmiitafiiBSB võetakse vastiB nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 10-ni ja .nädala teise ajalehte kuni kolmap.
homm. kella 10-ni. Väljaspool tööaega? Leida Marley 223-0080,
%\r\% Ainsa sSncavõtt E K N kevcsdiseD yBciko@sol@kul
Sirje Äinsoj kes hiljuti oli Bernis Helsingi kokkuleppe järelkonverentsil inimkoiU"
taktide abi, andis ülevaate BATUN'i tööst möödunud 20 aasta jooksul, ^Ues selgita-
Jaks ja valgustajaks uuele ÜRO vaatleja koha saamise aktsioonile, snille sihiks o^^ sinna
organisafšfiooni sisse tungidac
too
on iioionua ini- eo toimiui mitte aigsült sõjaväe j u S i t - S , Aihso ütles, et need 20 aas-
DBieste meeleid' siinpooi raudeesriiet konnas,- vaid. ka .erasektoris, -kusjuy-.ta.t on pinud uste avamise ja koöli-miivõrd
ärkvel Ja elevÜ,;et paljud res;erita, suurt rõ.hku pannakse par- tuseperiopdiks,.on.õpitud tundma
teised tähtsad soindmused on. jää- teo väljapuhastamisele; ebiasoovita- .ÜRO kanaleid., ja- isiklike visiitide-
Daud täielikult tahaplaanile ning nei- vast elemendist ning tuhandete gadiplomaatkpnnaga kontakti võe°
Be ei ole. pühendatud, küllaldast tä- noorte ümberkoölifaanisele: Vene- • ti\d.. neile, balti .küsimust tutvusta-iielepanüi
Üheks sellBsekssündmu- maal. Nendest noortest peab. pärast des. Mitmed :kogemused.näitavad,
seks, mis jäi jõujaama katastroofi põhjalikku ajudepesemist välja ku- et paljud nooremad diplomaadid
varju, on kommunistliku partei junema Afganistani uus' eliit, kes polnud Eestist kuülnüd.ki. Peame
tlBippmeeste - vahetus Afganistanis, annavad truuduševande N . Liidu. aVustama ^ eneste tutvustamisega nei-
; mis- toimus • ilmselt Moskva survel : kommunistliikuie parteile näng fõo- . le; See: on. esi mehe -aste meie töös.
jpst sel moiiiendil, kui kogu ma^^^^^
ilm närvitses üle traataia tääne-Eu-kudele ja korraldustele. ; le vaja enam kinnitada meie ees-
- roopa õhuruumi valguva radioak- Selline laiaulatuslik ümberkorrffil°; märkidest, nad yõtavad meid ilma
tiivsuse , piivc: pärast; Nähtavasti. damise programm, mis- taotleb ühe pikemata vastu. •
tunti Kremlis erilist maaret oma rähya seniste traditsioonide, tõeks- Mõned ei
I võimupositsioonide säilitaTnise ja pidamiste, rahvuslike ideaalide ja pn.
hoidmise pärast Afganistanis, ning usutunnistuse kummutamist^ '^õuab ^^(g eg^iale, "
> venelasi eL hüvitanud küsimused,; k^ '^'õ^'. kuid oleneb- ka diploniaatidest.
.jkas ja kui. palju nõuab'radioaktiiv-mur^olevat Afganistani ko Viimaste aastate jooksul ön po-ne;
kiirgus rohvreid- Ukrainas :.n Bikult parteilt ..mitte .ainult erakor- ^
N , Liidu naaherriikideSi^ .ralist organiseerimise. ialentiv vaid ; . : • • •, "
Läänemaailma pollBtilistes kulu- ka ääretut julmust, toorust ja jõhk-panu murdmine. Ta ei lasknud tek^
aarides lügüvad juba pikemat aega rust, mis alati on iseioomustanud kida ka kahesuguseid arvamisi oma
kuuldused^ et H, Liit kavatseb oma ^ N^^^^^^^^ sidemete üle Kremliga, mainides,
sõjavägesid Aifganistanist välja nende kohalike filiaalide tegevust et ta kavatseb suhteid N. Liiduga; yjolukord
tõmmata ja lõpetada seda sõjalist vallutatud maades. Kreml valis Af- veelgi süvendada ja senist koostööd „,,i,. ^ . "'j^^'"" T
s . . i k « ww.*A:>a «.I,»„.A ^ « : « , : O « i„i««.fl„^^ ^j« : : i k . . s i „ i u ^^^^ pdranenuO rooia ja AlganiS-Sirje
Airiso
võimalused on piiratud.
Siiski 1984. aastal sai see teoks
— Imantš Gross võttis selle ko­ha
vastu. Paljud lubasid aidata,
tegid lahti uksi, yiisid meie
probleemi oma ettekandesse.
Ka sotsialistlikul Prantsusmaal oli
• I •
see ettenähtud, aga poliitilised kaa­lutlused
pidid selle ära jätma.
Tänavu avas peaassamWeeLu/c-sembUTg
ja ^ubas mamVda kõnes
balti küsimust, kuid siind'musel jäe­ti
siiski Balti rükidetiitned välja ja
üldistati seda Ida-Euroopaga.
Kuid see on algus, praegu töö­tab
reisisaadik osalise ajaga/ kuna
täisajaks pole küllaldaselt jõudu.
ÜRO 24-liikmeline dekõlonisat-siooni
komitee on meile ebasõbrar
lik, nõukogude mõju all. Aasia---
Aafrika on N . Liidu projektiks, ku­hu
Balti riikide küsimusi ei viidud.
Nüüd on tähtsaim Euroopa nõu­kogu
resolutsioon, kus on 21 lii-meie
, mis juba aastaid on ida ja ganistani rimise ajal nende laiendada. Najibullah poliitilises
lääne vahelisi vahekordi mürgita* ülesannete täitjaks kohaliku kom- programmDS äratas erilist tä! tani sündmuste tõttU; Euroopa ori
Euroopa parlamendi resolutsioon
esitatakse seal käesoleva suve lõpul,
esitajaks on Lääne^Saksamaparla-vabanenud
USA mõiu alt ÜSA on mendiliige. Sellele on alla kirjuta^
nud ning olnud üheks suuremaks munisti Babrak Karmali, kuid nu aga punkt, mille alusel taotle- tQgirjjjjj j ^ ^ j g küsimuse üles ÜRO'š väga mõjukad nimed. Selletõt-takistüseks
detente poliitika taas- nüüd on nähtavagü Kremli poiait- takse julgeolekujõudude ~ see ^''^ nii Bernis kurkä Vai es Ma as Ka^^ tähtis järgmiseljkolmel kuul
sünnile. Et need kuuldused ei ole bi^^^ KGB ~ '^"gevdamist.-^^j^j^ g^ * j ^ | ^ mõjutada Eurpop resolut-tuulest
võetud, seda kioinitavad ka nnal ei ole „õige mees" selle juu- Sellest võib järeldada, ^fganls- -^^^^^^ inimõi uste komitees sioon hääletamisel saaks küllalt
läbirääkimised,;mis^on\ toi ning oma tanis algavad;-nüüd;eriti suured: j a - ^ täht- • ' t'd E ^ä^''-- Irnants 'Gross otsib praegu
;vDiri|asel:ajal: põhjalikud puhastusoperatsioonid, ^ saim^on sa^^ u- p>pjg|^Q|^jy_
lani erisaadikute vahel vaenütege- te repressaalide abil. Tema asemele kus tõenäoliselt ei küsita oh vrite ar- toetavaid hääirüRO's Euroopa parlamendi j uurde on
vüse; lõpetamiseks sobiva vormeli:-oli; vaja; leida uus -mees jaVselleks vust, talitades' tuntud jesuütlikuS ; . •:: - loomisel võirriekas- parlamendi eri-leidmiseks.
Näib, et see ei ole ker- on 38-a2istane senine Afganistani põhiraoftel, et ,;otstarb pühendab On eeldusi võimalusteks Euroo- komitee, mis käsitleks Balti prob-ge;-
ülesanne kuna M üleori • Moham- abinÕu;*'. : p a - p a r l a m e n d i s , /^kus on -vastu: leeme; Kuid ka teisi probleeme on
pidavalt kindla vastuse andmisest, mad^^N Mõned lääne diplomaadid on ar- soetud kaks resolutsiooni, mis ees ja võime kord näidata positiiv-milläl
ta oma sõjavägesid Afganis- andnud Kremlile lubaduse sealset vam^sel, et uus parteiülem ei oie ^^nl saavutatud maailmapoliiti- ^ g j ^ samme,
tanist välja hakkab viima. Kuid sa- parteid ja vnma. M i d saa­poliitbürood
ta-uualamli- mitte ainuH ^^is. LÕnuks kutsus ta kõiki kaasa-mal-
ajal nõuavad^':M mida teeb Euroopa ^ lööima'ükskõik mailises riigis, ka
mata-tuhandete inimest<^ hävitami- riigin^ehe • o : ^\\^
šele bolsheviseerida. . taotledes afganistani rahva meelte Mida oleks vaja teha Järgnevas diskussioonid täiendas:
N. Lli^ü pr ja südamete võitmist ni Balti riikide Sirje Ainso senise töö käiku, mis
Mihhail Gorbatshov on alati olnud pööramist kommunismile. See on küsimust üles tõstma, siis oleks algas ÜRO's, aga on laielienud Eur
suur KGB meeste sc^er ja tõusis asjatu unistus k järgmine samm Balti resolutsiooni roopale Ka'B
ka oma praegusele positsioonüe N . saa kellegi sisemisSveencilums&i viimine ÜRO sse. Selle järel võiks saada vaatleja kohta ÜRO's. Alg-
Liidu endise K G B ülema ja partei muuta ega antikommunistist kom-J hakata npudma resoluutsemaid aastail see oli realistlik välj^
peasekretäri Juri Ä^^ nüüd on palju pisiriikc, kes oma
sai toetusel. Nähtavasti imponee- mine Afganistani uueks parteiju»^^^^^^ \^ suurvõimule
ris talle ka noor võimuahne ja sü- hiks laseb oletada, et afgaaiilasSlused vaatleja koha saavutamiseks vastu hääletada, vaid teevad seda
nistani K G B ootavad ees rasked päevad ja ajad. võivad võtta mõned aastad. PL0'1, oma bioki kohaselt
. ^^s. on
dule
Paljud tu
sellele, et Kreml ei ole veel
ojkupatsioonijõudude tagasi tõmba
oniseks Afganistanist, kui(
ajal ei ole ka kahtlust, et
selleks _
(fettevaSmislusS; s^^ ainult oodata, mida teevad SWAPOI; ja Aafrika; Rahvaste. : Nüüd oleks meie siht cncscniää-armee
väij#mbam^^^^ vastupa- lääneriigid antud olukor^
Ibüroöit ei .tule enne kuS-Afganista- nu murdmiseks ja;Moskva o võttes, jäävad mas. Selline staatus saavutatakse vastel. Et balti küsimus võetakse
mi; rahvuslaste;:va^^ painutamašeks. . ; : / ^ traagi- seal häälteenamusega. Neid hääli üles vastavas organis, aga kui nla-kult
murtud, neii toetavad kaotatakse cdaspi-iiiad
maatasa tehtud ning sealne^^e^^^ iusmees andis kohe pärast uuele vaatajaiks. Läänes kulutatakse hääletavad kops. Just nende juures dinc võimalus Peame ÜRO kam-iiiikkoind
hävitatud yoi-^^^N^^^ :paaniaga looma britU
sdle: vastupanu .murd- mõi et on va- maiused. ÜRO on- riikide propa-a!
e^ tu- ja läbi käia kõigist välismihistecriu- gandafooruin ja BATUN tahab
P^gjjt see on reikisaadiku amet seal oma propagandat Eesti eest
Tõuke _andis Euroopa parlamendi teha; BATUN toctaKÜ^
K ü ä c l .
misega tanecaKse njKnusiievsstsicirieai ycuvBaicvtriiucä, et tema esmajärguli- kidakeelseiks kui
ftäieükult afganlstasiil armee ning sel» ülesandeks on Afganistani leks tõsta Moskva terror
see N . Liidus väljäko^
Ir. 3R
l
l
Paljud Ühendriikide turis
lähe Euroopasse, kuna nend(
tes ei ole inimese julgeolelj
enam kindlustatud teri
oma aktsioonidega ei atakeej
te ainult poliitilIsi eesmärki
nende kallaletungide ohvriks
langeda ka turistid.
Kuid asjatundjad ja ekspej
ole iiende väidetega päri. Ni
uitavad, et hirmuriud turistic
uurinud vastavaid statistüisil
sid, mis paneksid nad hoopi;
mõtlema. Olukordade uuri jj
ja sealpool Atlandi ookeani
vad, et surmasaamjse võil
on nii Ameerika kui ka £ |
mandril palju suuremad au(
tusel kui terroristide pommi]
tusel, ning pealegi kinnitaval
tilised arvud, et Ühendrliki|
palju rohkemisurmatoovaid
netusi kui Euroopa riikid<
näiteks said 1984. aastal Ül
kides autoõnnetuste! surma
inimest — seega 10.000 '|
rohkeni kui Inglismaal, Pi
maal, Itaalias ja Lääne-Sal
ühtekokku, kusjuures
poolel on rahvaarvud ligiläj
võrdsed.
Olukord ei ole palju pai
võtta vaatluse alla mõrvadi
avaldatud arvud. 1984. m
ges Ühendriikides mõrvade
ümmarguselt 18.700 inimes|
oli iga 100.000 elaniku kt
heksa mõrva juhtu. Kui võ|
tuua Prantsusmaa, siis
seal 1984. aastal 2540 mõr|
ga, see tähendab alla viie
iga 100.000 elaniku kohta]
ristide ohvrite arv on
imepisike kui võrrelda sej
teiste mõrvadega. Statistik!
vad, et 1985. aasta algus
seni ajani on Itaalias, Pran|
JLääncŠaksamiBäi Jä "• l
hiaismaal terroristide käe
gusummas langenud 55 inl
ime küll —-umbes sama
mesi kaotavad Ühendriiki
päev omaelu mõrvaaktsi<
Nõnda siis ei ole turij
javaated Euroopas kaugl
halvad kui nad endile ettj
vad. Pealegi tuleb meeles
et teri-oristide aktsioonil
suunatud niivõrd anieeriki
de kui Euroopa riikideij
ameerika diplomaatide, s<
te ja ärimeeste vastu.
Kuid hirmul on alati si
mad ja ameerika turist hi
masel ajal raha Venemai
ning seal inturisti valvsa
ringi sõitma. Kuid nüüd|
oma reisiraha Venemaale
läinud ameeriklasi seal ml
inturisti ja KGB ametiii
ka tervist ohustav rad|
pilv, mis sunnib jänki
maalt kiiresti lahkuma.
Ja nü ongi ameerika tl
nud nõutult surnud p^nkj
ha on, kuid ei ole enam
seda kulutada.
Millised on Ukrainas
nud tuuma jõujaamast
õhuruumi tõusnud rädij
pilvede tulemused inimi
keskkonnale pikemas pei
See Oli küsimus, mille
murravad selle ala asjal
arstiteadliased, kes eriti j
i^iirgamise tagajärgi ti
võibolla isegi miljonitele
On kindei, et need inij
olid plahvatuse ajal sm
lähedal ja said suure ani
mist, surevad päevadej
või kuude jooksuL Kuli
asusid sündmusekõhas
võivad kannatada tervisj
mis kustutavad nende
aastate jooksul.
Kogutud andmete k(
gus radioaktiivne pilv
riide Skandinaaviasse, Pi