Vaba eestlane , May 16, 1986

              Nr. 38 Ir.
ikontserdik:
fammisaar
talvised bronhiidikübemed hääle-paeltest
välja köhitud ja viiuli kor-dapanekuks
on kasutatud parimad
vahendid: kümme kimpu kitsesooli,
mitu naela head kampvooli. Koori­juhi
abikaasa nühib juba triikraua­ga
mehe saterkuue seljatagust, et
publiku ilumeel kannatada ei saaks.
Nägemiseni süs väljakuulutatud
kuupäeval ja kellaajal!
Iri kirikus
|ail) jumalateenistiBs Toronit(G)
id eesti emale. Teenis õpetajsi
ikaiises osas rikastasid teeniis-
|oIi- ja leerieelsete lauluansam»
dr. Roman Toi orelil, Tiina
[na
i.
ansambel laulis pärast algliturgiat
kaks laulu: Marjatta Pokela „Minu
oma kallis ema': ja Artur Lemba
..Hällilaur*. Laulud olid läbi põi-rnitud
noorte soolodega, .^,HäJlilau-l
u " saatis Tiina Hubel tshellol.
Õpetaja Heinsoo pidas kauni
eestpalve • okupeeritud Eesti ja
eesti emade eest. Ka kõlas orelil
„Su üle Jumal valvaku". Toronto
Hesti Meeskoor laulis kadunud laiir
luvenna Paul Vesilinnu mäle.stu.seki
August Topmani ..Reekviem". Mä­lestati
ka teisi surma läbi lahkunud
kaaseestlasi.
Pärast „Meie Isa'' palvet ja õn­nistamist
laulis T E M veel kaks lau­lu:
Roman Toi ..Tõsine mõte" ja
Franz SLhuberti „Püha, püha".
Jumalateenistusest osa võt n ud
emasid austati lilleõitega; mille väl­jajagamist
korraldasid pühapäeva­kooli
õpetajad ja vanemad õpila­sed.
•1-
|st
6.
st.
10 n
Ist "i
llat
) C - -
lõd
:us
I i^.
IKS J
las-jad
I tõi
oo-:
ita-
:ida
üic-an-t'KS.
Uurimlsciuhmd
Els Oksaare!©
Els Oksaarcle anti hiljuti Helsin­gi
ülikooli poolt audoktori tiitel.
Nüüd on Roosis', BonVsis asuv Im-migrant-
lnstiutct andnud talle oma
tänavuse uurimisauhinna. Hambijr-gi
'lilikooü kccictcaduse professor
Lls Oksiiar on eriti uurinud mitme­keelsuse
probleeme, mis on ärata­nud
üldist tähelepanu ja. on keele­teadusse
toonud uusi uurimi.sala'
m
59'
-Snw valik lsste?saisi@,^ spofdi Isaltseprill® JÜÜ padusis kvAe^dis
HIiiiBaalaiidus isissiSEa^ 10%
L i t i m
Aadms: ARCADl IIUE.IDING >-« TeL 368-SOll,
issekäik: 74 Victoria St. ( l . t ä n . Yonge'st idapool ja 1 tän.
ueeQ*ist ]5miapool) Postiaadress: 137 ¥®ige li^ po!
!a fitlfo lõiBg. Llnassld mstefisile. %mm^ ja paljisd snniid*
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE
TÖÖKS MUSTRIGA. Tasuta õpetamine jsi aöuaim©.
tage meid. Soodsad himiad.
Avatud: esmasp.—-reedeni 9.30—6, laup. 9.3(>-4.
IH
• Wfm
S49 KeoMedy Road, Scairboirough, Qnt MIK 2B1
on saa­bunud.
Suurused §«—2(9o
Suur valik sobivat riietust keskealistele Ja vanematele.
STI ALUMIIMIUy KOMPAN!
%> ja 3*&®!rdse M@diis^
1^335 Keele Str., M@pie, Oatarfo IM
Benito Vomm esineb
Twont® Kynstinädak
10.—18. maini väljakuulutatud
Toronto Kunstinädal (Artweek|
Lappäeval,' 1®. mail toimus Peetri kirite skautükses ^^^^^ !jye"on^ A J ?
LeuBBhiüi Maleva pidiiMk koondes talvise tegevusperioodi zhürünkitusei'. üle saja kunstniku
lõpM-pehiil. JiiMd ja kõikide üksiiste poisid, kokku 7Ö, esitasid oma töid esinevad 49 '
, . J , . • - . . „ f X . J !• 11 n.-j! kunstnikku, nende hulgas Bemta
koguiaesfid sasairrmga kiriku saalis, tervitasid lippe, laulsid y^^^ j^^j^g ^^^^^
traditsioonilise avaMia ja maleva juht Harold Kivi avas
; koonduse. Ta tänas juhte ja poisse hea skaudiaasta eest
ja andis sõna allüksuste tegevuse ülevaadeteks. Pidulik Jõekäärul .
koondus lõppes võistluslaulu, üksuse hümni |a juhtsõnagao. ^^^^^^.^ sMviia7 N M e vastav
Lembitu Maleva kolm allüksust tusid raskesti arusaadavaks. Pussi septic tonks, soevesi, pwurkaev.
— noolepoisid, skautrühmad ja „elulugu" on seiklusrohkem kui Tel. 488-8533
mõõgameeste vendur-rühm, kelle mõne mehe elu ja seda käsitleme
koondused toimusid igal laupäeval kunagi eraldi,
olid kohal ka see kord. Maleva Suvelaagri põnevamaks osaks
juht Harold Kivi märkis oma sõna- kujuneb venduritele jännituskäik
võtus, et kuigi koondused selleks maastikul, skautidele kanuuretk
hooajaks lõpevad,^ ei lõpe skautlik gonquin parki koos gaididega,
tegevus. 5.—13. juulini toimub
Lembitu suvelaager Kotkajärvel sa­maaegselt
mõlemate gaidlipkondade
laagritega; Augustis sõidab suur "^^-^B*^""» . , , J , ..
osa vanemaid skaute Ühendriikides- ja tetame, kolmandal pae.
se, kus toimub Järvemetsa 30-aas-tase
juubeli puhul gaidide ja skau­tide
suurlaager. '^^^^ rauörwutiDtega j n e , , Saate sõita 75 miili gallonibensii-n
n , , . u , ,1 Enne laagrisõitu kavatsevad noole- nigä suure auto, R.^
Torontos toimub suve k ^ e r u H ^ väljasõidu Toromolä-^^E^
dalapaev^ hedale eesti tallu. Kõikide suviste Ij^statud bensiini^ ^ ^ ^ ^
' ürituste info antakse edasi
on i;
erinev teema kord on selleks
veesDort. teinekord meteamäii-
D^IIIHinilllllllllllillllllllHIIilllHIIIIinUlillllilliUIIIIIHSIl
iCATUSEToGD
caoed ja parandamine.
Soome ehitajad
MeUo^^l^^
vai ollakse indiaanlased, neljaii- lIUIIIinillinilliiilHIinillllilliinillllinillltlllllllllH
dal võideldakse Lembitu sõdalas-
,. ^wuiu iga.v: sõidu-, veoauto voa
R.y.-le.lnf. saatke oma aadressi ja
jetamise treenmg na
õhtuti, väljaarvatud kaks
nuiamehed nende purjekatega võta- .
vad osa jahtklubi võistlustest. Ka- "ifJ.^ ^^!!J:l^
sutada on kaks Albacore klassi . . ^ ^ ^ f .^^^^^^^^
kurjekat ja kümmekond instrukto- skaudid ja vendundto;^^^^^^
rit, kes poistega töötavad sõiduta- «oorteruumi vaatama,oppe^lm^
bell kohaselt. Lembitu purjekad a^<«^^.Mo^KIn>.K^p««Bl><H»^^
asuvad Outer Harbour, Gentre- • . - •—.. . .... ' " . -; . , ' : • . '
board Club*is, mis on Leslie täide­tud
rannaosa juures.
maleva vanem Heino Jõe.
on
SD varrukad nii täis, et enam
le ei Toronto Eesti
Enno Aguri pillimängu saatel esi- vümasel neljapäeval ToroutoEesti^^^^^M^
tasid noolepoisid ühe talve jooksul Terasmäe loenguga teemal ,,Kõrbetaimed'^L^
õpitud muusikapaladest —
bferii vällcivõtmcifii (sicisf @pe^ic@os@!ek
2L mail kell 19.30 toimub Eestä
ri^' „Viisk, põis ja õlekõrs" — kus «^«"^^ ^^F* - ^ J U H . » ^ i t ^ « « i « j « ^ ^^
solistide osi täitsid Giiii Paiias ja sugustek vajalikele kevadistele aiatöödeleo
Paul Sehr.
Prof.dr. Jaan Terasmäe ütles Mõnedes kõ^
Skautrühmade töös oli ka talve- kokkuvõttes, et kõrbed moodusta- ved nagu Surnumeri Palestiinas.
perioodil tugev rõhk õppekäikudel vad ühe seitsmendiku maakera pin- Saltoni järv Kaljforni^^
ja matkadel. Nendest jutustas Vello nast, Mõned inimesed elavad seal mu- ja jnyatörmid^^^^^t^^^
Soots. Vendurite tegevusest andis teadmata, et mõni teistsugune maa- tõttu võivad muutajuaapinna kuju.
ülevaate mõõgameeste vanapere- ilm eksisteerib. Kaamelid olid pea- Kõrbes kasvavad taimed on eha-mees
Jaan Kruus. Lembitu suve- mised liiklusvahendid. Tänapäeva mikus lehtedeta ja isegi kaktused
laager kannab ,,Paralepa" nime ja moodsad transportvahendid on kä^^ kannatavad kuivuse all. Imeline
kasutab selle 50 aasta eest toimu- kõrbes liikumise ja reisimise teinud vihm võib aga olukorra üleöö pa-nud
Eesti suurima noortelaagri lihtsamaks. Seal esinevad taimed remaks muuta. Esineb kahte liiki
märki ja hüüdu. Ka laagri tegevu- on kohanenud äärmisele kuumusele taimi—- kuivast hoiduvad taimed,
ses püütakse võimalikult järgida ja kuivusele. Kõrbete iseloomustu- millede seemned säilivad kuivuses
Paralepa kava ja sündmusi. Skaudi- seks on vähem kui 10 tolli vihma ja pärast vihma alustavad kiiret
muuseumile oli saatnud ühe Para- aastas ja üldiselt soe temperatuur, käsyu. õitsevad, produtseerivad
lepa mälestuseseme vanaskaut Eo- Sahara on suurim kõrb. mille pin- seemneid ja surevad Teiseks 'esine-del
Vesk, kes Paralepas viibis Tal- nast üks kümnendik on liivaluited; vad kuivakindlad taimed, mis b^^^^'-
linna Skautide Maleva IV rühma Seal on ka 11500 jala kõrguseid vad vett endas, saavad seda va^
Öökulli salga skaudina. Ta kinni- mägesid, kõrbe siseala saab kesk- sügavalt maapinnast või tarvitavad
tas Paralepa šuurlaagri märgi oma miselt ainult üks toll vihma aastas, väga vähe vett. Need on püšitäi-skaudipussile
ja saatis nüüd selle Austraalia kõrbed saavad keskmi-med ja neil õnnestub säilida ^ü
päevijiäinud pussi koos kirja pan- selt 5 tolli vihniaso. sademeid aas- vihmasajust teiseni. Ameerika kõ^
dud pussi ..elulooga'*. Jämesäär Su- jas. Kus on rohkem vett seal on betes tuntumad on mitmesuguse
ges selle ette ja kommenteeris neid j^a taimestik parem. Araabia kõr-- kujulised mahlakad kaktused, N
osu- be^j on ühe kolmandiku osas kae- de okkad' hoiavad janused loomad >
_ tud liivaga. Seal puuduvad perma- eemale. Juurestik on laiali ja mitte
nentsed jõed. Põhja-Ameerika kÕr- sügaval. Puud kõrbete^ piirkonnas
Valge sinise triibuga pilet imr. ivjaja kohvikus Eesti Majandusklu- U0^||^^@^f@@||gy||||gi@ bed on USA edela osas. Samuti" on kasvavad ainult seal, kus müW^^
148, roosa pilet nr. 137, roheline j^jj^^^^^jg^g pg^j^Q^g^jgi^ j^^^^^ . kõrbed Argentiinas^j^^
musta triibuga pilet nr. 17, beezh S0€idlislifl betes on liivaluited üle seitsmesaja vai. Enamikel kõrbe puudel on sü- '
pilet nr. 33, 99, 50, 88, kollane pi- oniusoog^ga. .^^^ kõrged. Tshiilijä Peruu kõr- gavale tungivad sa^^^^^^
let nr. 13„ roheline pilet mr. 147, • '. ' - - • • SGHLESWIG, Lääne-Saksamaa betes on sademid ainult pool tolli Kõrbe kõrgemal alal esineb oma-ahkla
piir­il
aastat.
dele konnadele seadusliku õiguse . , ... B ; elab sada aastat vanaks ning kasvab
krooksumiseks: vaatamata elanike ,
iiliiiitiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiniuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiitiiiiiiSli
Bfi BO
hallikas valge pilet nr. 80, 6, 116, (DPA) — ühe Lääne-Saksamaa lii- aastas: Sahara kõrbes Dahkla piir- pärane JOSHUApu
7; Helistada pr. Salme Vesi 255- - o a . . o . « o » o o c . . . o - « . o o . » , o a » . o o . . « o o . ^j^jrügj ülemkohus andis kohalikku- konnas ei olnud vihma II aastat, likultpm^^^
3929 või pr. luta Kübarsepp 751- ' .J. - » , - - - j - m . _ ^ oo^« o « o f „ * „ „ « « i , o
proSe^^"
Pärast kaheaastast juriidEhst langeda oosel rohkem kur^^
maadlemist, ülemkohus muutis ühe di. Mõnes kohas, kus on kõrbe peamiselt kängurud kes ei nä-alama
kohtu otsuse, mis keelustas muldades palju soolasid, seal tai- ^- ^ ^ ^ ^ taimede lehti ega noori
konnade krooksumise ühes Ham-med ei kasva. Üleliigne k võrseid ^
burgi lähedase asunduse tiigis. Ko-mojutab^^^^^^to^^ Üheaastaste Huvitavat loengut saatsid arvu-hus
lükkas tagasi ühe abielupaari rohtude, maitsetaimede ja "^broh- j^^^ y^jg^^p^^j^ esitades erinevaid
ja lese kaebuse, kes väitsid, et tude^^^
konnade krooksumine segavat nen- tavad vinma, Pusitaimed katavad -^^^^ kaktuste ja lilledega. ^
de und, eriti rohelised veeköiniiiaid, kõrbe alasid hõredalt. Nende suu- *
on võimas hääl, ' ros Ja/arV: oletieb^v ^ Ea;KBM:DS'
ra
l m 533-9334
niiSillil!iitSI98IH83ll»i
mmi ja
linnas kui ka suvilates.
aDomootBoaisoaaio o.a.o oooctcDooaoooaaiooaaioa