1986-05-16-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 38 Ir. ikontserdik: fammisaar talvised bronhiidikübemed hääle-paeltest välja köhitud ja viiuli kor-dapanekuks on kasutatud parimad vahendid: kümme kimpu kitsesooli, mitu naela head kampvooli. Koorijuhi abikaasa nühib juba triikrauaga mehe saterkuue seljatagust, et publiku ilumeel kannatada ei saaks. Nägemiseni süs väljakuulutatud kuupäeval ja kellaajal! Iri kirikus |ail) jumalateenistiBs Toronit(G) id eesti emale. Teenis õpetajsi ikaiises osas rikastasid teeniis- |oIi- ja leerieelsete lauluansam» dr. Roman Toi orelil, Tiina [na i. ansambel laulis pärast algliturgiat kaks laulu: Marjatta Pokela „Minu oma kallis ema': ja Artur Lemba ..Hällilaur*. Laulud olid läbi põi-rnitud noorte soolodega, .^,HäJlilau-l u " saatis Tiina Hubel tshellol. Õpetaja Heinsoo pidas kauni eestpalve • okupeeritud Eesti ja eesti emade eest. Ka kõlas orelil „Su üle Jumal valvaku". Toronto Hesti Meeskoor laulis kadunud laiir luvenna Paul Vesilinnu mäle.stu.seki August Topmani ..Reekviem". Mälestati ka teisi surma läbi lahkunud kaaseestlasi. Pärast „Meie Isa'' palvet ja õnnistamist laulis T E M veel kaks laulu: Roman Toi ..Tõsine mõte" ja Franz SLhuberti „Püha, püha". Jumalateenistusest osa võt n ud emasid austati lilleõitega; mille väljajagamist korraldasid pühapäevakooli õpetajad ja vanemad õpilased. •1- |st 6. st. 10 n Ist "i llat ) C - - lõd :us I i^. IKS J las-jad I tõi oo-: ita- :ida üic-an-t'KS. Uurimlsciuhmd Els Oksaare!© Els Oksaarcle anti hiljuti Helsingi ülikooli poolt audoktori tiitel. Nüüd on Roosis', BonVsis asuv Im-migrant- lnstiutct andnud talle oma tänavuse uurimisauhinna. Hambijr-gi 'lilikooü kccictcaduse professor Lls Oksiiar on eriti uurinud mitmekeelsuse probleeme, mis on äratanud üldist tähelepanu ja. on keeleteadusse toonud uusi uurimi.sala' m 59' -Snw valik lsste?saisi@,^ spofdi Isaltseprill® JÜÜ padusis kvAe^dis HIiiiBaalaiidus isissiSEa^ 10% L i t i m Aadms: ARCADl IIUE.IDING >-« TeL 368-SOll, issekäik: 74 Victoria St. ( l . t ä n . Yonge'st idapool ja 1 tän. ueeQ*ist ]5miapool) Postiaadress: 137 ¥®ige li^ po! !a fitlfo lõiBg. Llnassld mstefisile. %mm^ ja paljisd snniid* SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE TÖÖKS MUSTRIGA. Tasuta õpetamine jsi aöuaim©. tage meid. Soodsad himiad. Avatud: esmasp.—-reedeni 9.30—6, laup. 9.3(>-4. IH • Wfm S49 KeoMedy Road, Scairboirough, Qnt MIK 2B1 on saabunud. Suurused §«—2(9o Suur valik sobivat riietust keskealistele Ja vanematele. STI ALUMIIMIUy KOMPAN! %> ja 3*&®!rdse M@diis^ 1^335 Keele Str., M@pie, Oatarfo IM Benito Vomm esineb Twont® Kynstinädak 10.—18. maini väljakuulutatud Toronto Kunstinädal (Artweek| Lappäeval,' 1®. mail toimus Peetri kirite skautükses ^^^^^ !jye"on^ A J ? LeuBBhiüi Maleva pidiiMk koondes talvise tegevusperioodi zhürünkitusei'. üle saja kunstniku lõpM-pehiil. JiiMd ja kõikide üksiiste poisid, kokku 7Ö, esitasid oma töid esinevad 49 ' , . J , . • - . . „ f X . J !• 11 n.-j! kunstnikku, nende hulgas Bemta koguiaesfid sasairrmga kiriku saalis, tervitasid lippe, laulsid y^^^ j^^j^g ^^^^^ traditsioonilise avaMia ja maleva juht Harold Kivi avas ; koonduse. Ta tänas juhte ja poisse hea skaudiaasta eest ja andis sõna allüksuste tegevuse ülevaadeteks. Pidulik Jõekäärul . koondus lõppes võistluslaulu, üksuse hümni |a juhtsõnagao. ^^^^^^.^ sMviia7 N M e vastav Lembitu Maleva kolm allüksust tusid raskesti arusaadavaks. Pussi septic tonks, soevesi, pwurkaev. — noolepoisid, skautrühmad ja „elulugu" on seiklusrohkem kui Tel. 488-8533 mõõgameeste vendur-rühm, kelle mõne mehe elu ja seda käsitleme koondused toimusid igal laupäeval kunagi eraldi, olid kohal ka see kord. Maleva Suvelaagri põnevamaks osaks juht Harold Kivi märkis oma sõna- kujuneb venduritele jännituskäik võtus, et kuigi koondused selleks maastikul, skautidele kanuuretk hooajaks lõpevad,^ ei lõpe skautlik gonquin parki koos gaididega, tegevus. 5.—13. juulini toimub Lembitu suvelaager Kotkajärvel samaaegselt mõlemate gaidlipkondade laagritega; Augustis sõidab suur "^^-^B*^""» . , , J , .. osa vanemaid skaute Ühendriikides- ja tetame, kolmandal pae. se, kus toimub Järvemetsa 30-aas-tase juubeli puhul gaidide ja skautide suurlaager. '^^^^ rauörwutiDtega j n e , , Saate sõita 75 miili gallonibensii-n n , , . u , ,1 Enne laagrisõitu kavatsevad noole- nigä suure auto, R.^ Torontos toimub suve k ^ e r u H ^ väljasõidu Toromolä-^^E^ dalapaev^ hedale eesti tallu. Kõikide suviste Ij^statud bensiini^ ^ ^ ^ ^ ' ürituste info antakse edasi on i; erinev teema kord on selleks veesDort. teinekord meteamäii- D^IIIHinilllllllllllillllllllHIIilllHIIIIinUlillllilliUIIIIIHSIl iCATUSEToGD caoed ja parandamine. Soome ehitajad MeUo^^l^^ vai ollakse indiaanlased, neljaii- lIUIIIinillinilliiilHIinillllilliinillllinillltlllllllllH dal võideldakse Lembitu sõdalas- ,. ^wuiu iga.v: sõidu-, veoauto voa R.y.-le.lnf. saatke oma aadressi ja jetamise treenmg na õhtuti, väljaarvatud kaks nuiamehed nende purjekatega võta- . vad osa jahtklubi võistlustest. Ka- "ifJ.^ ^^!!J:l^ sutada on kaks Albacore klassi . . ^ ^ ^ f .^^^^^^^^ kurjekat ja kümmekond instrukto- skaudid ja vendundto;^^^^^^ rit, kes poistega töötavad sõiduta- «oorteruumi vaatama,oppe^lm^ bell kohaselt. Lembitu purjekad a^<«^^.Mo^KIn>.K^p««Bl><H»^^ asuvad Outer Harbour, Gentre- • . - •—.. . .... ' " . -; . , ' : • . ' board Club*is, mis on Leslie täidetud rannaosa juures. maleva vanem Heino Jõe. on SD varrukad nii täis, et enam le ei Toronto Eesti Enno Aguri pillimängu saatel esi- vümasel neljapäeval ToroutoEesti^^^^^M^ tasid noolepoisid ühe talve jooksul Terasmäe loenguga teemal ,,Kõrbetaimed'^L^ õpitud muusikapaladest — bferii vällcivõtmcifii (sicisf @pe^ic@os@!ek 2L mail kell 19.30 toimub Eestä ri^' „Viisk, põis ja õlekõrs" — kus «^«"^^ ^^F* - ^ J U H . » ^ i t ^ « « i « j « ^ ^^ solistide osi täitsid Giiii Paiias ja sugustek vajalikele kevadistele aiatöödeleo Paul Sehr. Prof.dr. Jaan Terasmäe ütles Mõnedes kõ^ Skautrühmade töös oli ka talve- kokkuvõttes, et kõrbed moodusta- ved nagu Surnumeri Palestiinas. perioodil tugev rõhk õppekäikudel vad ühe seitsmendiku maakera pin- Saltoni järv Kaljforni^^ ja matkadel. Nendest jutustas Vello nast, Mõned inimesed elavad seal mu- ja jnyatörmid^^^^^t^^^ Soots. Vendurite tegevusest andis teadmata, et mõni teistsugune maa- tõttu võivad muutajuaapinna kuju. ülevaate mõõgameeste vanapere- ilm eksisteerib. Kaamelid olid pea- Kõrbes kasvavad taimed on eha-mees Jaan Kruus. Lembitu suve- mised liiklusvahendid. Tänapäeva mikus lehtedeta ja isegi kaktused laager kannab ,,Paralepa" nime ja moodsad transportvahendid on kä^^ kannatavad kuivuse all. Imeline kasutab selle 50 aasta eest toimu- kõrbes liikumise ja reisimise teinud vihm võib aga olukorra üleöö pa-nud Eesti suurima noortelaagri lihtsamaks. Seal esinevad taimed remaks muuta. Esineb kahte liiki märki ja hüüdu. Ka laagri tegevu- on kohanenud äärmisele kuumusele taimi—- kuivast hoiduvad taimed, ses püütakse võimalikult järgida ja kuivusele. Kõrbete iseloomustu- millede seemned säilivad kuivuses Paralepa kava ja sündmusi. Skaudi- seks on vähem kui 10 tolli vihma ja pärast vihma alustavad kiiret muuseumile oli saatnud ühe Para- aastas ja üldiselt soe temperatuur, käsyu. õitsevad, produtseerivad lepa mälestuseseme vanaskaut Eo- Sahara on suurim kõrb. mille pin- seemneid ja surevad Teiseks 'esine-del Vesk, kes Paralepas viibis Tal- nast üks kümnendik on liivaluited; vad kuivakindlad taimed, mis b^^^^'- linna Skautide Maleva IV rühma Seal on ka 11500 jala kõrguseid vad vett endas, saavad seda va^ Öökulli salga skaudina. Ta kinni- mägesid, kõrbe siseala saab kesk- sügavalt maapinnast või tarvitavad tas Paralepa šuurlaagri märgi oma miselt ainult üks toll vihma aastas, väga vähe vett. Need on püšitäi-skaudipussile ja saatis nüüd selle Austraalia kõrbed saavad keskmi-med ja neil õnnestub säilida ^ü päevijiäinud pussi koos kirja pan- selt 5 tolli vihniaso. sademeid aas- vihmasajust teiseni. Ameerika kõ^ dud pussi ..elulooga'*. Jämesäär Su- jas. Kus on rohkem vett seal on betes tuntumad on mitmesuguse ges selle ette ja kommenteeris neid j^a taimestik parem. Araabia kõr-- kujulised mahlakad kaktused, N osu- be^j on ühe kolmandiku osas kae- de okkad' hoiavad janused loomad > _ tud liivaga. Seal puuduvad perma- eemale. Juurestik on laiali ja mitte nentsed jõed. Põhja-Ameerika kÕr- sügaval. Puud kõrbete^ piirkonnas Valge sinise triibuga pilet imr. ivjaja kohvikus Eesti Majandusklu- U0^||^^@^f@@||gy||||gi@ bed on USA edela osas. Samuti" on kasvavad ainult seal, kus müW^^ 148, roosa pilet nr. 137, roheline j^jj^^^^^jg^g pg^j^Q^g^jgi^ j^^^^^ . kõrbed Argentiinas^j^^ musta triibuga pilet nr. 17, beezh S0€idlislifl betes on liivaluited üle seitsmesaja vai. Enamikel kõrbe puudel on sü- ' pilet nr. 33, 99, 50, 88, kollane pi- oniusoog^ga. .^^^ kõrged. Tshiilijä Peruu kõr- gavale tungivad sa^^^^^^ let nr. 13„ roheline pilet mr. 147, • '. ' - - • • SGHLESWIG, Lääne-Saksamaa betes on sademid ainult pool tolli Kõrbe kõrgemal alal esineb oma-ahkla piiril aastat. dele konnadele seadusliku õiguse . , ... B ; elab sada aastat vanaks ning kasvab krooksumiseks: vaatamata elanike , iiliiiitiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiniuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiitiiiiiiSli Bfi BO hallikas valge pilet nr. 80, 6, 116, (DPA) — ühe Lääne-Saksamaa lii- aastas: Sahara kõrbes Dahkla piir- pärane JOSHUApu 7; Helistada pr. Salme Vesi 255- - o a . . o . « o » o o c . . . o - « . o o . » , o a » . o o . . « o o . ^j^jrügj ülemkohus andis kohalikku- konnas ei olnud vihma II aastat, likultpm^^^ 3929 või pr. luta Kübarsepp 751- ' .J. - » , - - - j - m . _ ^ oo^« o « o f „ * „ „ « « i , o proSe^^" Pärast kaheaastast juriidEhst langeda oosel rohkem kur^^ maadlemist, ülemkohus muutis ühe di. Mõnes kohas, kus on kõrbe peamiselt kängurud kes ei nä-alama kohtu otsuse, mis keelustas muldades palju soolasid, seal tai- ^- ^ ^ ^ ^ taimede lehti ega noori konnade krooksumise ühes Ham-med ei kasva. Üleliigne k võrseid ^ burgi lähedase asunduse tiigis. Ko-mojutab^^^^^^to^^ Üheaastaste Huvitavat loengut saatsid arvu-hus lükkas tagasi ühe abielupaari rohtude, maitsetaimede ja "^broh- j^^^ y^jg^^p^^j^ esitades erinevaid ja lese kaebuse, kes väitsid, et tude^^^ konnade krooksumine segavat nen- tavad vinma, Pusitaimed katavad -^^^^ kaktuste ja lilledega. ^ de und, eriti rohelised veeköiniiiaid, kõrbe alasid hõredalt. Nende suu- * on võimas hääl, ' ros Ja/arV: oletieb^v ^ Ea;KBM:DS' ra l m 533-9334 niiSillil!iitSI98IH83ll»i mmi ja linnas kui ka suvilates. aDomootBoaisoaaio o.a.o oooctcDooaoooaaiooaaioa
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , May 16, 1986 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1986-05-16 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e860516 |
Description
Title | 1986-05-16-04 |
OCR text |
Nr. 38 Ir.
ikontserdik:
fammisaar
talvised bronhiidikübemed hääle-paeltest
välja köhitud ja viiuli kor-dapanekuks
on kasutatud parimad
vahendid: kümme kimpu kitsesooli,
mitu naela head kampvooli. Koorijuhi
abikaasa nühib juba triikrauaga
mehe saterkuue seljatagust, et
publiku ilumeel kannatada ei saaks.
Nägemiseni süs väljakuulutatud
kuupäeval ja kellaajal!
Iri kirikus
|ail) jumalateenistiBs Toronit(G)
id eesti emale. Teenis õpetajsi
ikaiises osas rikastasid teeniis-
|oIi- ja leerieelsete lauluansam»
dr. Roman Toi orelil, Tiina
[na
i.
ansambel laulis pärast algliturgiat
kaks laulu: Marjatta Pokela „Minu
oma kallis ema': ja Artur Lemba
..Hällilaur*. Laulud olid läbi põi-rnitud
noorte soolodega, .^,HäJlilau-l
u " saatis Tiina Hubel tshellol.
Õpetaja Heinsoo pidas kauni
eestpalve • okupeeritud Eesti ja
eesti emade eest. Ka kõlas orelil
„Su üle Jumal valvaku". Toronto
Hesti Meeskoor laulis kadunud laiir
luvenna Paul Vesilinnu mäle.stu.seki
August Topmani ..Reekviem". Mälestati
ka teisi surma läbi lahkunud
kaaseestlasi.
Pärast „Meie Isa'' palvet ja õnnistamist
laulis T E M veel kaks laulu:
Roman Toi ..Tõsine mõte" ja
Franz SLhuberti „Püha, püha".
Jumalateenistusest osa võt n ud
emasid austati lilleõitega; mille väljajagamist
korraldasid pühapäevakooli
õpetajad ja vanemad õpilased.
•1-
|st
6.
st.
10 n
Ist "i
llat
) C - -
lõd
:us
I i^.
IKS J
las-jad
I tõi
oo-:
ita-
:ida
üic-an-t'KS.
Uurimlsciuhmd
Els Oksaare!©
Els Oksaarcle anti hiljuti Helsingi
ülikooli poolt audoktori tiitel.
Nüüd on Roosis', BonVsis asuv Im-migrant-
lnstiutct andnud talle oma
tänavuse uurimisauhinna. Hambijr-gi
'lilikooü kccictcaduse professor
Lls Oksiiar on eriti uurinud mitmekeelsuse
probleeme, mis on äratanud
üldist tähelepanu ja. on keeleteadusse
toonud uusi uurimi.sala'
m
59'
-Snw valik lsste?saisi@,^ spofdi Isaltseprill® JÜÜ padusis kvAe^dis
HIiiiBaalaiidus isissiSEa^ 10%
L i t i m
Aadms: ARCADl IIUE.IDING >-« TeL 368-SOll,
issekäik: 74 Victoria St. ( l . t ä n . Yonge'st idapool ja 1 tän.
ueeQ*ist ]5miapool) Postiaadress: 137 ¥®ige li^ po!
!a fitlfo lõiBg. Llnassld mstefisile. %mm^ ja paljisd snniid*
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE
TÖÖKS MUSTRIGA. Tasuta õpetamine jsi aöuaim©.
tage meid. Soodsad himiad.
Avatud: esmasp.—-reedeni 9.30—6, laup. 9.3(>-4.
IH
• Wfm
S49 KeoMedy Road, Scairboirough, Qnt MIK 2B1
on saabunud.
Suurused §«—2(9o
Suur valik sobivat riietust keskealistele Ja vanematele.
STI ALUMIIMIUy KOMPAN!
%> ja 3*&®!rdse M@diis^
1^335 Keele Str., M@pie, Oatarfo IM
Benito Vomm esineb
Twont® Kynstinädak
10.—18. maini väljakuulutatud
Toronto Kunstinädal (Artweek|
Lappäeval,' 1®. mail toimus Peetri kirite skautükses ^^^^^ !jye"on^ A J ?
LeuBBhiüi Maleva pidiiMk koondes talvise tegevusperioodi zhürünkitusei'. üle saja kunstniku
lõpM-pehiil. JiiMd ja kõikide üksiiste poisid, kokku 7Ö, esitasid oma töid esinevad 49 '
, . J , . • - . . „ f X . J !• 11 n.-j! kunstnikku, nende hulgas Bemta
koguiaesfid sasairrmga kiriku saalis, tervitasid lippe, laulsid y^^^ j^^j^g ^^^^^
traditsioonilise avaMia ja maleva juht Harold Kivi avas
; koonduse. Ta tänas juhte ja poisse hea skaudiaasta eest
ja andis sõna allüksuste tegevuse ülevaadeteks. Pidulik Jõekäärul .
koondus lõppes võistluslaulu, üksuse hümni |a juhtsõnagao. ^^^^^^.^ sMviia7 N M e vastav
Lembitu Maleva kolm allüksust tusid raskesti arusaadavaks. Pussi septic tonks, soevesi, pwurkaev.
— noolepoisid, skautrühmad ja „elulugu" on seiklusrohkem kui Tel. 488-8533
mõõgameeste vendur-rühm, kelle mõne mehe elu ja seda käsitleme
koondused toimusid igal laupäeval kunagi eraldi,
olid kohal ka see kord. Maleva Suvelaagri põnevamaks osaks
juht Harold Kivi märkis oma sõna- kujuneb venduritele jännituskäik
võtus, et kuigi koondused selleks maastikul, skautidele kanuuretk
hooajaks lõpevad,^ ei lõpe skautlik gonquin parki koos gaididega,
tegevus. 5.—13. juulini toimub
Lembitu suvelaager Kotkajärvel samaaegselt
mõlemate gaidlipkondade
laagritega; Augustis sõidab suur "^^-^B*^""» . , , J , ..
osa vanemaid skaute Ühendriikides- ja tetame, kolmandal pae.
se, kus toimub Järvemetsa 30-aas-tase
juubeli puhul gaidide ja skautide
suurlaager. '^^^^ rauörwutiDtega j n e , , Saate sõita 75 miili gallonibensii-n
n , , . u , ,1 Enne laagrisõitu kavatsevad noole- nigä suure auto, R.^
Torontos toimub suve k ^ e r u H ^ väljasõidu Toromolä-^^E^
dalapaev^ hedale eesti tallu. Kõikide suviste Ij^statud bensiini^ ^ ^ ^ ^
' ürituste info antakse edasi
on i;
erinev teema kord on selleks
veesDort. teinekord meteamäii-
D^IIIHinilllllllllllillllllllHIIilllHIIIIinUlillllilliUIIIIIHSIl
iCATUSEToGD
caoed ja parandamine.
Soome ehitajad
MeUo^^l^^
vai ollakse indiaanlased, neljaii- lIUIIIinillinilliiilHIinillllilliinillllinillltlllllllllH
dal võideldakse Lembitu sõdalas-
,. ^wuiu iga.v: sõidu-, veoauto voa
R.y.-le.lnf. saatke oma aadressi ja
jetamise treenmg na
õhtuti, väljaarvatud kaks
nuiamehed nende purjekatega võta- .
vad osa jahtklubi võistlustest. Ka- "ifJ.^ ^^!!J:l^
sutada on kaks Albacore klassi . . ^ ^ ^ f .^^^^^^^^
kurjekat ja kümmekond instrukto- skaudid ja vendundto;^^^^^^
rit, kes poistega töötavad sõiduta- «oorteruumi vaatama,oppe^lm^
bell kohaselt. Lembitu purjekad a^<«^^.Mo^KIn>.K^p««Bl> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-05-16-04