Vaba eestlane , May 16, 1986

              Nr. 3B
trškc sõnum või teade, 35.
lüliuismehhanism, 37. Mid-boksu
võitja 1936. a. Bcr-ümpiamängudel,
39. Vedel
[). Bndine Kanada hokistaar,
<ti üliõpilaskorporatsioon, 45.
j, 46. Kaalu mõõtühik, 4H.
JsõnasI omama. 50. Kanada
ubamaja, 51. Kõik — ladi-lies.
52. (.žraafilise l^imsti hf^i-read:
3. Purjepuu, 3. Sport-jsõiduk.
4. Teos inglise luu-
Ishelley elust. 5. Tööriist, 6.
|el saksa keeles, 7. .Jaan K i l -
;c nimi, 8. AssiUiria pealihiK
fivpspark' USA's. 12. Sõlmi-
'iikide vahel. 13. Värvitoon,
.uulsa maalikunstniku Reinj
[i, 18. Nurjatii, 20. D o l o r er
. 23. Pidulik üritus, 25.-
metsloom, 27. Usaldatav.
|vnn Rootsis. 30. Austraalia
koerv 32. Eesti maalikunst-
^)otsis, 34. Hollandi 17. saj.
uk. 36. Teatud kalapüügiva-
38. Eksisteerima. 41. 1930-
aastate nimekamaid suur°
leid males, 43. Armastuseju-f4.
Avaus seinas, käändes. 47.
lennuliin, 49. . . . h a l l a —
lootsis.
i N A N R . 1 2 § 3 .
ikread 1. Karjala. 6.
f>ka, 11, Soe, 12. Öhe. 13.
:as, 14. Nerep. 15. Is, 17.
19. Uusi Suomi, 21. K k , 22.
bd, 24. Osanik, 28. K a , 29;
jtsema. 31. Leo, 33. Ae,
|e. 37. Prohvet, 39. A n n ,
41. Aru. 42. Raadi, 43.
Nr. 38
auMiu*
V A B A E E S T L A N E reedel, 16. maii 1986 — Friday, May 16, 1986 Lk. 1
itread: 1. Kongo, 2. A k u . 3.
\i: 4. Ankrukett, 5. Assisi, 6,
7, Mormoon, 8. Ehe, 9. Rep-
16. Si. 18. Raa, 20. Saska-
22: Lokotar, 23. Havanna,
Va, 26. Ige, 27. Leepra. 30. Sa,
.ovat. 32. Ookjs, 35. Una, 36.
138. E r u .
IttllUlllllllillllllllllllinHlliillllltllllHIlllltlllttll
Logude Venemaa pani samasu-
[i k itsendused k a vaiitsuse nõu°
i i e ."
ai juhul, ütles ta. kas või mitte
jalchuk võttis osa tagakiusami-ta
oli andnud vabatahtlikku
vaenlase jõududele" töötades
liikus poiitseis kantseleiametni-ja
oli selletõttu vastuvõtmatu
kodakondsusse,
[eravalt sõnastatud erimeelses
limuses ülemkohtunik Aldisert
iitas. et tõeliseh „sunniviisiline"
/aishuki õiguste rikkumine prot-lil
on jäänud USA õiguse .süda-junnistuselc.
[Põhjustel. mijJa ma kaldun ar°
ama ligimesearmastuseks. Mõu-
[ude K G B on valinud välja U SA
faniku Serge Kowalchuki meie
Itsuse kohese tähelepanu alla
|iravaganisete süüdistuste voolu-mis
pärastpoole jäi proovima-
Ipiirkonnakohtus," kirjutas A l d i -
oma arvamuse, olles samal ar-f^
ausel kas täielikult või osaliselt
Ime teise kohtunikuga.
G U S E D PROTSESSIKS
[Nõukogude kitsendused, ütles ta,
Lsid efektikvselt Kowalchukile
timalusi isegi primitiiv.seiks ette-iimistusteks
enesekaitseks . . . mis
põhilised õiglasele kohtule.
..Kohtuministeerium," võttis; ta
ikku, pani enese ise ,,ebamuga-jsse
i^osilsiooni argumentides, mi-a
ei olnud võimalust kinnitada ja
iida iga südametunnistus peab p i ­lama
kahtlaseks."
Toronto päevalehes -jjCiobe & Mai!^^ itams, S.'mai
wmbris muusikaarvustaja Johs^ Kragiundi siBlest^ h
äsjasele lean Sibeliuse KislIervo-siflEimfooiniia esiettekaffadek
f õhja-AmeerBkas. AiTviiistaja ütletos
Võttis üle 90 aasta enne kui Jean
Sibelluse Kullcrvo-sümfoonia jõu­dis
Kanadasse, aga Roy Thomson
Hairi täis*kuulajaid reageeris selle*
ic põhjendatult, arvates selle olevat
ootamise väärt.
Sibeliuše esimese suurema or­kestritöö
esietendus Kanadas oli
Cimadian Friends of Finland poolt
organiseeritud. Toetust oli saadud
Soome haridusministeeriumilt ja
välisministeeriumilt ning Ontario
kodakondsuse ja kultuuriministee­riumilt,
samuti väheiiialt 17 erior­ganisatsioonilt
ja üksikisikult.
Kanada pole olnud mitte nii
aeglane kui näib. Kullervo-sümfoo-nia;
opus 7 manukas esiõhtu peeti
1892. aastal, järgmisel aastal pani
Sibelius sümfoonia riiulile ja keelas
selle esitamise oma eluksajaks.
Laupäeval oli esitajate hulgas
CJRT 70-liikmellne orkester, küla­lissolistid
Soomest, sopran Ritva
Auvinen ja bass Esa Ruuttunen
ning ühiskoor, kus esinesid Lauluo
Ystävät Turust. T^oronto Mieslau-lajat
ja Toronto Eesti Meeskoor,
^icky Hiir edyk^s
Hiljut^ liähti Rieky Hiirt esine­mas
Ontario T V kooli muusikalises
saates. Ta esines akordionil kolme
eesti helitööga. Programm, mida
on esitatud ka varem, on sissemän-gitud
(paar aastat tagasi 7—9-aas-taste
kooliprogrammis ja korratak­se
saates ..Mainly in Music" (Pea­miselt
muusikas).
Äsja toimus North York kooliva­litsuse
korraldusel koolipiirkonna
muusikavõistlused. Iga kool valis
ühe, kes nende kooli esindas ~ ja
Ricky Hiir e.sindas Downsview koo­li
Ta mängis 16 hulgas ja valiti
finaali koos teise kuuega. Finaalis
oli igal alal üks mängija. Möödu­nud
nädalal peetud võistlusel tuli
Ricky teisele kohale, saades C.
Ij^aughtonBlirdi auhinna.
Sümfoonia põhineb katkele
„Kalcvalast" (soome rahvaeepo­sest),
mis käsitleb traagilist sanga­rit
Kullervot. Umbes 80 minuti
kestvusega helitöö oli suur välja­kutse
orkestrile, kel on tähtis osa
esitatavas jutustuses, eriti kui or­kester
on pühendunud meelsamini
klassikalisele programmile kui 18.
sajandi lõpuvahes loodud muusika­le.
Neis oludes C J R T orkester sai
hakkama imetletavalt, kuigi kuul-duski
vähe verevaesena esimeses
osas, nagu poleks Robinson ja te­ma
muusikud teinud veel kindlat
otsust Kullervo iseloomiLstamiseks.
Sibelius lisas raskusi, katsetades
helikõrguse täpsust järgnevas kor­damises.
Teises osas, Kullervo noo­ruses
oli rohkem vitaalsust. Tugev
rütmiline pluss valitses kogu osas.
mis oleks nõudnud ainult tugeva­mat
tõmmet kontrabassidelt.
Kui ühendkoor tuli kaasa kol­manda
osa esimeses järgus, siis or­kester
näis saavat tugevust juurde.
Selle koori võimekus, kaunidus ja
erakordselt kirgas hääldamine ins­pireeris
päris ilmselt nii publikut
kui ka orke.strit. Koori juhatas
Matti Hyökki,. Helsingi Ylioppilas-kunnan
Laulajien juhataja. Neil tu­li
siiski jagada au solistidega juuns-tuse.
s, kus Kullervo teadmatusest
oilia õe võrgutab, kes tõe paljasta­des
end surmab.
Auvise tugev, soojalt^ helikulge-mist
jälgiv, vahest natuke ülekõr-gendatud
hääl väljendas õe sangar­l
i k ku vastupanu ja lõpuks juhtu­miga
nõustumist kui rikkuse meeli­tus
sai võidu. Tema suurim vokaal­ne
saavutus oli .siiski õe elu kirjel­damine
pingelises purskuvas hääles
kui ka orkestri kliimaksis. Ruutuse
vokaalse soorituse ja dramaatilise
tõlgitsemise mõjutus oli veelgi suu­rem,
kuna sel noorel lauljal on üks
helisevamaist bassidest, mida siin
on kuuldud mitmel perioodil. Selle
muusikalised ja tunderikkad oma­dused
kiilmineerisid aktiivselt K u l ­lervo
kaebeas ja hädaldamises osa
IS.
Neli Kullervo-sümfooniaga seotud muusikut pärast õnnestunud kontserti neile antud
kingitustega. Pildil vasakult Esa Ruüttunen; orkestrijuht Paul Robinson; Ritva Auvi­nen
ja Matti Hyökki. , '
viimaste salmide ajal.' •
Sibeliuše Finlandia. mis «õpetas
programmi tõi mõjukalt nii publi­ku
kui esinejad jälle maapinnale.
Enne kontserti oli teises Toron­to
päevalehes ..The Toronto Star"
pikem William Littleri artikkel.
Selles räägiti soome eeposest ja sel­le
kangelasest Kullervost. Jean Si-beliusest
ja ta Kullervo-sümfooni-vomiaius
s(
emotsionaalset ja dünaamilist ga­loppi
kogu skaala ulatuses viiendas
osas, mis rääkis Kullervo surmast
sangarlike võitluste järel, mida väl-jendatõ
.ainsat õnstrumerjclit --JneljaäTi-das
osas. kui ta reisis kogemata
kohta, kus ta c>li oma õe võrguta­nud.
Tema kurbus sai lõpuks üle­kaalu
ja ta surmas end mõõga otv
se heites. Kulmineeruv fortissimo,
mida nii orkester kui koor selle.s
osas-esitasSd. jätkus kogu jutustuse
ast, mille esmakordselt peale heli­looja
surma esitas tema väimees
Jussi Jalas 1959. T a rääkis Sibe­liuše
Kullervo-sümfoonia heliplaa­distamisest,
kus Helsingis meeskoo-ri
osa laulis Eesti R i i k l i k Akadee­miline
Meeskoor, koos Helsingi
t^likooli meeskooriga ja lõpetas
musikoloogi/helllooja üteliisega
Kullervo sümfoonia kohta:„See pn
kaugelt enam kui lubadusi andev
töö, see; on iseenesest kaalukas
saavutis.**
; Rootsi ^jakkjanduses OHI ipositiivse^ tähelepame ära<^
ftanud Jan Kayri romaasi ,,Arthiirs bord^' (Arthuri laud).
Biiis OÜ äsja ilimuuud Norstedti kirjastusel. Jan Kauri on
Jaan Tõnissoni tütrepoeg. Tema ema Hilja Kauri, neiuna
Tõnisson saari Stokliolmis, isa on majaindusteadiane Juhan
lähedal, kus eksperiment võib
muutuda ligipääsmatuks konstrukt-
.siooniks. /Pikkades lõikudes on
Kauri tekst tumm ja elutu. Aga
teose parimad osad manavad esile
hiiliva taju romaani mina ja tõeli­suse
lagunemisest. Lugeja elamus
on tugevaim seal. kus Kauri tekst
on kergemini ligipääsetav.
! „Aftonbladetis" 26. 3. kirjutab
Hleidi von Born pealkirja all „En
trapetskonstnär svävade över sitt
Iiv:*v muuseas;
Arthur Conrelius on ^ fragmen­taarne
inimene, kokku pandud mä­lupiltidest
ja ajalistest kokkulange-mistest.
Jan Kauri kirjutab enese­põletamisest
halastamata lõikavas
proosas. See on ka romaan kunsti­lisest
krambistumisest. Kogu aasta
ei saa Arthur maalida. Ta kutseline
meeleheide on üks romaani alli-la
Kas kolm generatsiooni lauljaid? Pildil Liina Purje-Lepik
tütre Maarikaga ja tema laulupedagoog Helmi Betlem hil­jutisel
Korp! Fidentia
..Svenska Dagbladetis** 25. 3.
kirjutab Äsa Beckman pealkirja all
„Ett jag oeh en verklighet i upp-lösning"
muuseas:
Teoses ilmneb keeleline uudishi­mu,
mis uurib jutustamise võima­lusi.
Romaan algab lühikeste ja in­tensiivsete
lausetega. Need on mä­lupildid,
mis kiiresti ja >sorteerima-tult
annavad edasi sündmusi ja nä-gelikke
muljeid Arthuri elust. K o ­gu
romaan on massiivne sõnade-vool
ilma peatükkidesse jagamata.
N i i James Joyce kui Glaude Simon
istuvad Arthuri laua juures. Kauril
õnnestub sellest kirjutada kange­kaelne
romaan, mis on huvitav eks­perimendina.
Ebakindlus on osa K a u r i kirjan­duslikust
strateegiast. Konventsio­naalne
lugemine on kõrvale lüka­tud.
Kauri ei anna lugejale kunagi
teada, kes Arthur on ja mis tema­ga
õieti juhtub. Tavalise kronoloo­gilise
jutustamise asemel katsub
Kauri otsida hoopis uusi struktuu­re
teksti sidumiseks. '
On':
Enn Reitel —
täht Londoni lovci
Londonis suure menuga mmevas
muusikalis ,.Me and my g i r l ! " oo
peaosa hiljuti läinud eestlase Enn
Reiteli kätte. Enn Reitel on tuntud ,
juba tema paljudest televisiooni
komöödiatest. Laval saab ta aga
eriti hästi oma mitmekülgseid ta­lente
näidata —-naljamees Reitel
on ka hea tantsija ja meeldiva hää­lega
laulja.
Umbes kolm tundi kestvast lava­tükis
vahelduvad teravmeelsed nal­jad
toredate lauludega, kaasa män­givad
mitmed tuntud nätiejad.
Kahtlemata toob see auhinnatud
operett Enn Reitelile juuifde kuul­sust
ja tunnustust.
iiiBSfiiiiniiiiiiniiiniiiiiiiiiiiUHiiiiiiu
Uku Macising
IIRSIPUU VARJUS
Luuletusi 1948—49
Hind $12.—pluss saatekulu 50
MüügflV^E. tal!tui»8
i»iiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiitiiiiitiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiH^
Kauri töötab aega põlgavate mo­noloogidega.
Minevik põimitakse
olevikuga. Vaimukad, tardumapa-nevalt
õieti tabatud interjöörid
[, kus enesega rahulole­vad
ja arad õpetajad võitlevad oma
positsioonide pärast; vahelduvad
Laterna Magicas, mida Kauri käit­leb
kiirustades ja andumusega.
Kauri debüteerib iseseisvana,
täis pilkelist jonni ning esitab, kuigi
piiratud raamis, olulist osa Root­sist:
maailma väljaspool kavalaid