1984-03-15-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk..-6 15: mürtsu 1984 — ftmd^^ 15, 1984 Nr. 21 Nr. 21 Märtsi alul;korraldas Eesti'.Õn-sejate ja Jahimeeste Selts oma tälvehooaja viimase kälapüiigi- YÕistluse Simcoe, järve jääaukintest Royal Beachi ja indiaanlaste saare vahelisel järve j ä ^ . Viimasel püügivõistlusel oli ilm päikesepaisteline jä Kühn, ---9°C. Kui esimesel võistlusel oli jää all märgatud -kalu hulgaliselt liikumas, siis seekord oli täieline vaikus Ja 14-e võistleja kohta 'saadi saagiks üks havi ja üks havi poeg; viimane lasti järve, tagasi lootusega, et temast paari aasta jooksul paras pannikala kasvab; Peale võistlust koguneti seltsi varahoidja F. Aadli kodusse, kus seltsi sekretär E. Saar veel kord kontrollis!"^ võistluse tulemusi ning seltsi esimees H. Riko jagas kohtadele tühiuile auhindu. Esimesel kohal E. Harilaid, 2 kg 997 g havi, omas Ida York'i trofeede äri (jTändauhinna jäädavalt ja seltsi in-dividuaal- auiiinna: pn ^ juba rännanud 14 korda ja E. Ha^ rilaid võitis selle nüüd kolmandat korda. Teisele kohale tuli Ülo Vill-mäc, kelle landi otsa oli eksinud pisikene havi poeg, mis siiski seltsi poolt väljapantud auhinna väärili- '••.seks loeti,.;, .•••^^'^•'*^';'-^'-;- Peale auhindade välja jagamist maitsti kuunii „koeri"i mida seltsi varahoidja F. Aadli oma abi A. Lükiga, serveerisid. Räägiti kalameeste jutte ja tänati alalist võõrustajat F. Aadlit. , Järgmine võistlus korraldatakse juunikuul. J. S-gi 200 m kompleks . 2.11,74 1. : Stukotkin 400 ra kompleks 4.42,24 G. Tõnning. 100 m vabalt - - 58,83 A. t i iv 200 m vabalt — 2.04,73 A. Liiv 400 m vabalt — 4.22,89 A : Liiv 800 m vabalt — 9.08,45 A. Liiv m rinnuli — 1.15,76 M. Tro- ••,fimdva:, " . • .-••v 200 m rinnuli -^2.39,61 K . S iP • 'laste/• • 'v'' ' 100 liblikat —1.03/79 M. Trofi- -mova • 200 m liblik; — 2.19,97 M. Herzmänn •; 100 m selili — 1.05,06 K. Indrik^ •• son^;. 200 m selili.2.19,16 K. indrik- 200 m kompides —; 2.20,^3 A. • Liiv ja ••^.;.•: 400 m kompleks --- 4.57,83 Ä. •'•••Liiv.-• • . Tänavu toimus Eestis esimene kohnikiiritug — talvine suusamaraton (6805 lõpetajat), suvine rat-täralÜ (868) ja siügisene pikamaa JQoks (789). Võistlustulemused •said kirja 182 inimest: Võidüindeksid ; arvestati Valemist, kus suhtarvudeks on nii osavõtja jä võitja aeg, kui ka ösavõ-tukohi ja lõpetajate üldarv. Meestest võitis 22^aastane tartlane Märt Tomp indeksiga 3,4057 (maratonis 16. koht, rallis 187. koht ja jooksus 19. koht). Parima naisena oli Leili Teeväli Tartust 4,6964-ga üldjärjestuses 89. erk l : . l . Kaassõna, 3. Tühi koht, 6. Haiguse tekitaja, 10. Tõsiasi, 11. Püssipära, 12. Rohkem, 13. Protsendid hoiuselt, 15. Valge, selge, 17. Artikkel prantsuse keeles, 18. Eesti luuletaja, 19. Kolm ühesugust konsonanti, 21. Kitsi inimene, 24. Toiduaine, 25. Vesi prantsuse keeles (koos artikliga), 27. Ajaline mõiste, 29. Näitav sõna, 31. Nädalad enne jõuliipühi, 33. Sugulaste, 36.' Alkohoolne jook, algkeeles, 37. Võistluspaik, 39. Kodu inglise keeles, 41. Endine Portugali, asumaa . Aasias, 42. Nukras meeleolus, 44. Ese, 46. Ki-vihunnik, 48. Taani mehenimi, 50. Isane koduloom, 52. Ära elama. lesti ujumin© MEHED: 100 m vabalt • kin 200 m vabalt kolkin 52,60 L StukoK 1.51,93 L Stu-m vabalt — 3.^3,95 L Stukol-kin I 1500 m vabalt — 16.22,90 L Stu-kolkin 100 m rinnuli — 1.06,87 J. Bu-gakov, 200 m rinnuli — 2.26,98 H . Lomp 100 m liblikat — 57,81 M. Kukk 200 m liblikat — 2.08,31 A. Kiil 100 m selili — 59,42 O.Labzin 200 m selili— 2.09,17 0. Labzin Sõnavõtjaid Eesti lipu heiskamisel Toronto raekoja lipuvardasse. Vasakult linnanõunik W. Boytchuk, Ontario parlamendiliige Tony Rup-recht, Eesti lipu juubelikomitee esimees Udo Petersoo ja E. V. aupea-konsul Ilmar Heinsoo. Foto: Vaba Eestlane ülalpidamist saama, 54. Rahaühik, 55. Pehme, 56. Inimene. Püstreads 1. Nimekas Kanada 19. sajandi kunstnik, 2. Osatäht, 4. Avaus seinas, 5. Jõgi, millel asub Eesü pikim sild, 6. Terava otsaga varras, 7. Sellel, 8. Levinuim keel maailmas, 9. Kehaosa, 10. Keele-ja kirjanduseteadus, 14. Mehenimi, 16. Naisenimi, mitmuses, 20: Veealune liivakuhjatis meres, 22. Onnid, inghse keeles, 23. Riist peeneks tampimiseks, 26. Naisenimi, 28. Eesti kirjanik, 30. Kõige enam, '32. Tuntud eesti näitlejatar Kanadas, 34. Kurguhaigus, 35. Kaubapakendi kaal, 38. Määrsõna, 40. Teadmised, võime, 43. Purje-puu, 45. Mitte külm, 47. Eesti kir-janik^ diplomaat, 49. Ameeriklase hüüdnimi, 51. Kaksikkonsonant, 53. Noot. ^; ' ,.• : RISTSÕNA. NR. 1185 LAHENDUS, , . PÕikread:: 1. Wagner, 5. Valmis, 9. Unenägu, 10. Aken, 11. Raut, 13. Sokk, 15. Kass, 17. Ole, 18. Silvi, 21. Uta, 22. Nende, 23. Sadam, 24. Gomel, 25. Laeva, 27. Avati, 30. Amm, 31. Vadim, 34. Nee, 35. Pais, 37. Hurt, 38. Silo, 40. Alam, 42. Moodsus, 43. Kavand, 44. Kuuhna. Piistread; 1. Wilson, 2. N u ^^ 3. Ene, 4. Renti, 5.. Värav, 6. Aga, 7. Luuk, 8. Seesam, 10. Aken, 12. Taud, 14. Oletama,. 16. Starter, 18. Segav, 19. Lamad, 20. Islam, 25. Lapsik, 26. Emis, 28. Anum, 29. Eetika, 32. Anood, 33. Ivask, 36. Sima, 37., Hasu, 39. Lon, 41. Luu. MARIE UNDER Raiamatiike on koosjatod Helmi Rajamaa pooh Teatajas aval-datod artiklite seeriast, avaldub irasi aspekte meie nnirlindetii* fast koi inimesest ja on täiendosekls neile teostele, mis Marie Underi kohta varem ilmnnnd. Raamatuke on välja antud seoses Marie Underi 100. a. sünnipäeva tähistamisega. Hind $4.^ pluss saatekuhi 500 SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES ADV( ILMAR KÜLVETI sisaldab 5 näidendit fotodega: PARADIISI PÄRISPEREMEES SULETUD AKEN LAMP EI TOm KUSTUDA MENNING SDLD ÜLE MERE Hind $15.—pluss saatekulu 70 € Saadaval VABA EESTLASE talitusest ILMUS TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KO TÜST Cooking Estonian Sty Hilja Treumuth ja Viivi PilrisI ^retsepti * Hind koos saatekuluga Gan. $15. Tellimisi võtab vastu ,,Vaba Eestlase" taittot. Raamatud saadetakse valJa Los Angelesist MÜÜGIL Lydia Aruvalla noodiraamat: ..NOODID T.E.S. TÄIENDUSKOOLIDE LAULÜÕPIKÜLE. NOORTE LAULIK" (Noodid $8.--i Noort^^ Saadaval kooliõhtutel T. Eesti Majas, postiteel: L. MARLEY, 9 Parravano Ct, Willowdale, Ont. M2R, 3S8 ja VABA EEST-LASE talituses. MÜÜGIL Oskar Saadaval ,,VABA EESTLASE" talituses Ja kooliöhtutel Majas raamatute müiigilauaL HIND $6.00 — postiteel $6.50 1 Meim '25. _„Ei vist, sest/Rutti'kurvastas see, et midagi ei meenuta Ahti nende kummelite suvest, nii nad hüüdvat seda oma ainsat ilusat su- Ve." ,,Ah-Ma, kummelite suvi!" seda ütles Piret väga tähendusrikkas toonis. Ja jätkas: ,,Kiilläp sa ise psna hästi oskarl tüdrukule seletada eriolukordade psüühikat ja mehe kummalist omadust arvata, et naist tuleb säästa, tüdrukule ei tohi ju igasugu jubedusi serveerida, kui ikka vähegi peen mees oled! Aga minevikiist ta ei kirjuta sellepärast, et ise mitte nutma hakata .. Sa jii seletasid talle norida? Kas mäletad, et meiega kops istusid 12—-14raaštased lapsed oma kümmet aastat? Aga nie võtsime neid omasugustena, kvaliteedi märgiga' poliitiliste vangidena. ^ Toomas, kui sul on veel midagi alles sellest „kummelite suve" käsikirjast — anna see Rütile lugeda! Kas sa ei arva, * et üks niisugune suvi väärib saja ja tuhande viletsa talve kannatused? Ma arvan, et tüdruk võiks sellest midagi õppida. Üheainsa suve tõelise armastuse eest tasub kasvõi terve eluaja — kartsas istuda." „Piret, sa oled hirmusl Sa paned mu möirgama! Aga jumalate nimel —- suur tänu sulle surematuse •.eest!"^'';. • „Surematus on jamps. Miks sa Toomas, ei vali õigeid sõnu?" „Valid sina, mina aiiault hääle- . . ütlen sulle, kuigi arvan, et isegi tead: Rutt ja Ahti olid ette- või tatarlastelt nad oma tsarismi käänded. Mul oli nii kohutav soov alused varastasid või võtsid — se-ja sundus sind näha ja šu häält da me ei lähegi uurima. See on kuulda, et oi oi oi! Ega ša ometi igav. Aga meie kunagised punased ei oska seda ärmuavaldust naljaks võimumehed on aästa-aastalt aina pöörata?" enam ja enam tagasi vajunud tsa- Piret naeris nagu muiste. Oleks rismi välistesse ja seesmistesse seal kuski sireliokstel või põrandal Icommetesse. istunud ööbikud, nad oleksid kah- Nende temiminid on võetud vätanud sellest naerust. Mis oli palj asj algsete pättide zhargoonist, nende laul selle naeru kõrval? Na- see paistis neile olevat revolut-gu veepiadin katkisest katuseto- sioon, kui nad oma kunagise aadli rust... prantsuse keele peene traditsiooni asemele upitasid. Aga kõik see on 'Lapse laps ja vana isa —- ei nie sõnad, ainult sõnad nagu ütles neid sõnu kokku kirjuta —• olid Taani prints Hamlet. Neil ei ole jalutamas Kadriorus. . ,,Istume isiklikku ega ühiskondlikku eeti- Rutt," ütles taas, „suitsetaksiii õi- kat, ei ka moraali. Nad on totrad ge." soldatid, kellele ülemuse käsk pn Ta pani sigareti põlema, köhis, ainsaks ,,liikumapanevä^^^ jõuks", vabandas ja jätkas pooleli juttu: Nende „kõrgemalseisvad asutused" „See pn üsna selge, et iga hea ini- on neile. jumalasõna, nad ei kaht-mene on tükk .oma rahvast. Elu on le selles, et mis „ülevalt" tuleb, see ainult siis midagi väärt, kui sa ci on Õige ja hea. Nagu nad omal ole ainult enesele mõelnud, vaid ajal tsaarihärra käske tões ja vai-oled teinud midagi üle enese. See mus täita püüdsid, nii katsuvad on tegelikult tundmuste asi,' asub nad nüüd partei otsuste valguses kusagil sügavas hinge põhjas, na- pimedalt edasi eksisteerida. Vae gu muiste öeldi. Või kauges: põh- victis, nad on juba võidetud! Pi-jas — nagu praegu öeldakse. Me dagu nad pealegi raukade keskko-peame tahes-tahtmata oma rahvast mitee otsuseid pühaks ja eksima-säilitama, hoidma. Me peaip.e oie- tuks, need miljonid ajudeta robo-ma valmis oma suureks tunüikstid on otse oma otsa ees. Need või päevaks. Need, kes seda ei Pavlovi koerad reageerivad ainult tunne ega pea, on arenguvaesed. refleksidega igale ärritusele — ja Olgu head jumalad armulised rr.cie see ongi nende surm. Milleks head vaimsete santide, parteilaste ja e.n- jumalad meid aidaku kaasa mõ-kavedistide vastu! Venelastega on juda!" \ teine asi. Nende süda on vaene, Taat tundis end järsku mingi neil on rohkem täisid kuimõisrust häbiväärse oraatorina hea publiku peas. Ega see internatsionalism ees. Aga Rutt vaatas talle näkku nende jutlustajatele kogemata kla-säravail silmil ja see inspireeris pi: see on sisutu mõiste, sisutuile vanameest jätkama, olgugi väikese paile paras pala. Nad ainult jahva- kahtlusega hinges, kas ta õigeid sõ-tavad ja jauravad: mitte tilkagi nu tarvitab, uut ega head pole nende nupud «Rutt, kulla laps, me elame iial treinud. Miilistelt mongolitelt enestele seda enam mida enam oskame elada rahvale. Me ei taha uskuda, et ainult meid puudutav isiklik armastus võiks olla terve rahva asi — aga ta on. Üks üksik naine .(väga võimalik, et ka mõni mees) istub märra otsas ja laulab: „Istusin Ilumäella, ilukarikad peossa, . Istusin muremäella — siis on ta ikka seda väärt, et teda elada ja elanud olla — selle õie murekarikad peossa..." Ükskõik, kallis Rutt, kumb neist kaksikvendadest, rõõm või mure parajasti domineerib — nad teevad meist inimese, selle hea — j a oma eritunnuste poolest kiiduväärse —- inimese. Vaata Rutt, ma nüüd loen sulle siin nagu juhtkirja ette — aga kellele ma siis peaksin seda lugema? Need asjad, millest ma kõnelesin määravad meie rahva ja sinu saatust... Me ei saa • päris Õnnehkud olla, seni kuni meie maa on anastatud, venelase vastik hais segab meie tegemist ja olemist kõikjal ja kõiges. Aga armastust — olgu see siis pikk Või lühike — on igaühe elus ikkagi vastikuist sändarmeist ja tsensoreist hoolimata. Inimene vajab hellust ja saab seda kõige armutuma türanni kiusust hoolimata. Ja kus ongi nii, et seesama vägivallavõim armastajad eraldab ja isegi nii, et säherduses eraldatuses kiindumus tuhinub ja tunne kustub — siis pole sellest, !mis pii, midagi kahetseda! Ma ei taha su^e^oeläapRutt, et sinu, et sinu või Abtiga midagi muutunud oleks või muutuma peaks, tahan ainult seda öelda, et elu on niisugune nagu ta on. Kui ta oleks ka üksainus tasane rohe-line muru või aas, milles on mõni üksik rõõmu ja õnne õis, või koguni üksainus päris suur lill —- . Arvan, et tean, mis sind vaevab Rutt! Sa kujutled, et Ahti pole enam see mees, et olud tema ümber on muutunud ja niiviisi, et sina seda hästi ei oska mõista. Aga me ei mõista paljusid asju enne, kui takka järel. On vaja pikka meelt, et oodata muutusi mujal, meist mitte sõltuvais asjus. Afganistani sõda on sama. vähe igavene kui idiootlik Nõukogude Liit. Kirji^ta poisile, ta vajab sinu tuge, seda ma kinnitan sulle! Sest tean seda. Kord sa ütlesid oma suvest Abtiga, et see" oli kummelite suvi. Kummaline küll — aga minul on siin üks kaustik milles on üks lugu ja selle pealkiri on täpselt «Kummelite suvi". Loe kui soovid — tõin selle just sulle lugeda — ja võta nagu soovid, tõena, muinasloona, uhnenavõi luulena. Ehk aitab see sind aru saama, et on vägevamaid asju kui pisikesed mi-nasoovid! Ja võib-olla näed ka, et isiksus jääb selleks igas olukorras — ka lausa võitmatus." õhtul lõi Rutt taadi antud kaustiku lahti ja hakkas lugema: (Järgneb) E^mi Soomet TULUMÄKSULEHTEDi täitmine Kokkuleppeks helistada 247-3150 HETHE Ad^ 365 Bay Jil Õhtuti 4-' l ADV( 1 First Ct Tel. MIHK Zamn ADVod 1240 TÕ ADV Yorkdalc! Ton IlllllllllllllllliliU § SII ei saagi d arutas vUil Nii olii sõitma H Mari-tädil ise sõita? ootamata korra tuj urrh! ja h| Nüüd ümarik ai ja tõukas] Ai-ail nudki, T^ Täitsa siil äamini. Väike ettevaatlil autod tui del. Keeg| muna ci lõppes tUd Väike pii. jõudiv« dis ta kU ka seda t pärani h) Murumvx suurte pu Nüüd les ta.ja Ei olnud! vane tee. on kuri \i
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , March 15, 1984 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1984-03-15 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e840315 |
Description
Title | 1984-03-15-06 |
OCR text | Lk..-6 15: mürtsu 1984 — ftmd^^ 15, 1984 Nr. 21 Nr. 21 Märtsi alul;korraldas Eesti'.Õn-sejate ja Jahimeeste Selts oma tälvehooaja viimase kälapüiigi- YÕistluse Simcoe, järve jääaukintest Royal Beachi ja indiaanlaste saare vahelisel järve j ä ^ . Viimasel püügivõistlusel oli ilm päikesepaisteline jä Kühn, ---9°C. Kui esimesel võistlusel oli jää all märgatud -kalu hulgaliselt liikumas, siis seekord oli täieline vaikus Ja 14-e võistleja kohta 'saadi saagiks üks havi ja üks havi poeg; viimane lasti järve, tagasi lootusega, et temast paari aasta jooksul paras pannikala kasvab; Peale võistlust koguneti seltsi varahoidja F. Aadli kodusse, kus seltsi sekretär E. Saar veel kord kontrollis!"^ võistluse tulemusi ning seltsi esimees H. Riko jagas kohtadele tühiuile auhindu. Esimesel kohal E. Harilaid, 2 kg 997 g havi, omas Ida York'i trofeede äri (jTändauhinna jäädavalt ja seltsi in-dividuaal- auiiinna: pn ^ juba rännanud 14 korda ja E. Ha^ rilaid võitis selle nüüd kolmandat korda. Teisele kohale tuli Ülo Vill-mäc, kelle landi otsa oli eksinud pisikene havi poeg, mis siiski seltsi poolt väljapantud auhinna väärili- '••.seks loeti,.;, .•••^^'^•'*^';'-^'-;- Peale auhindade välja jagamist maitsti kuunii „koeri"i mida seltsi varahoidja F. Aadli oma abi A. Lükiga, serveerisid. Räägiti kalameeste jutte ja tänati alalist võõrustajat F. Aadlit. , Järgmine võistlus korraldatakse juunikuul. J. S-gi 200 m kompleks . 2.11,74 1. : Stukotkin 400 ra kompleks 4.42,24 G. Tõnning. 100 m vabalt - - 58,83 A. t i iv 200 m vabalt — 2.04,73 A. Liiv 400 m vabalt — 4.22,89 A : Liiv 800 m vabalt — 9.08,45 A. Liiv m rinnuli — 1.15,76 M. Tro- ••,fimdva:, " . • .-••v 200 m rinnuli -^2.39,61 K . S iP • 'laste/• • 'v'' ' 100 liblikat —1.03/79 M. Trofi- -mova • 200 m liblik; — 2.19,97 M. Herzmänn •; 100 m selili — 1.05,06 K. Indrik^ •• son^;. 200 m selili.2.19,16 K. indrik- 200 m kompides —; 2.20,^3 A. • Liiv ja ••^.;.•: 400 m kompleks --- 4.57,83 Ä. •'•••Liiv.-• • . Tänavu toimus Eestis esimene kohnikiiritug — talvine suusamaraton (6805 lõpetajat), suvine rat-täralÜ (868) ja siügisene pikamaa JQoks (789). Võistlustulemused •said kirja 182 inimest: Võidüindeksid ; arvestati Valemist, kus suhtarvudeks on nii osavõtja jä võitja aeg, kui ka ösavõ-tukohi ja lõpetajate üldarv. Meestest võitis 22^aastane tartlane Märt Tomp indeksiga 3,4057 (maratonis 16. koht, rallis 187. koht ja jooksus 19. koht). Parima naisena oli Leili Teeväli Tartust 4,6964-ga üldjärjestuses 89. erk l : . l . Kaassõna, 3. Tühi koht, 6. Haiguse tekitaja, 10. Tõsiasi, 11. Püssipära, 12. Rohkem, 13. Protsendid hoiuselt, 15. Valge, selge, 17. Artikkel prantsuse keeles, 18. Eesti luuletaja, 19. Kolm ühesugust konsonanti, 21. Kitsi inimene, 24. Toiduaine, 25. Vesi prantsuse keeles (koos artikliga), 27. Ajaline mõiste, 29. Näitav sõna, 31. Nädalad enne jõuliipühi, 33. Sugulaste, 36.' Alkohoolne jook, algkeeles, 37. Võistluspaik, 39. Kodu inglise keeles, 41. Endine Portugali, asumaa . Aasias, 42. Nukras meeleolus, 44. Ese, 46. Ki-vihunnik, 48. Taani mehenimi, 50. Isane koduloom, 52. Ära elama. lesti ujumin© MEHED: 100 m vabalt • kin 200 m vabalt kolkin 52,60 L StukoK 1.51,93 L Stu-m vabalt — 3.^3,95 L Stukol-kin I 1500 m vabalt — 16.22,90 L Stu-kolkin 100 m rinnuli — 1.06,87 J. Bu-gakov, 200 m rinnuli — 2.26,98 H . Lomp 100 m liblikat — 57,81 M. Kukk 200 m liblikat — 2.08,31 A. Kiil 100 m selili — 59,42 O.Labzin 200 m selili— 2.09,17 0. Labzin Sõnavõtjaid Eesti lipu heiskamisel Toronto raekoja lipuvardasse. Vasakult linnanõunik W. Boytchuk, Ontario parlamendiliige Tony Rup-recht, Eesti lipu juubelikomitee esimees Udo Petersoo ja E. V. aupea-konsul Ilmar Heinsoo. Foto: Vaba Eestlane ülalpidamist saama, 54. Rahaühik, 55. Pehme, 56. Inimene. Püstreads 1. Nimekas Kanada 19. sajandi kunstnik, 2. Osatäht, 4. Avaus seinas, 5. Jõgi, millel asub Eesü pikim sild, 6. Terava otsaga varras, 7. Sellel, 8. Levinuim keel maailmas, 9. Kehaosa, 10. Keele-ja kirjanduseteadus, 14. Mehenimi, 16. Naisenimi, mitmuses, 20: Veealune liivakuhjatis meres, 22. Onnid, inghse keeles, 23. Riist peeneks tampimiseks, 26. Naisenimi, 28. Eesti kirjanik, 30. Kõige enam, '32. Tuntud eesti näitlejatar Kanadas, 34. Kurguhaigus, 35. Kaubapakendi kaal, 38. Määrsõna, 40. Teadmised, võime, 43. Purje-puu, 45. Mitte külm, 47. Eesti kir-janik^ diplomaat, 49. Ameeriklase hüüdnimi, 51. Kaksikkonsonant, 53. Noot. ^; ' ,.• : RISTSÕNA. NR. 1185 LAHENDUS, , . PÕikread:: 1. Wagner, 5. Valmis, 9. Unenägu, 10. Aken, 11. Raut, 13. Sokk, 15. Kass, 17. Ole, 18. Silvi, 21. Uta, 22. Nende, 23. Sadam, 24. Gomel, 25. Laeva, 27. Avati, 30. Amm, 31. Vadim, 34. Nee, 35. Pais, 37. Hurt, 38. Silo, 40. Alam, 42. Moodsus, 43. Kavand, 44. Kuuhna. Piistread; 1. Wilson, 2. N u ^^ 3. Ene, 4. Renti, 5.. Värav, 6. Aga, 7. Luuk, 8. Seesam, 10. Aken, 12. Taud, 14. Oletama,. 16. Starter, 18. Segav, 19. Lamad, 20. Islam, 25. Lapsik, 26. Emis, 28. Anum, 29. Eetika, 32. Anood, 33. Ivask, 36. Sima, 37., Hasu, 39. Lon, 41. Luu. MARIE UNDER Raiamatiike on koosjatod Helmi Rajamaa pooh Teatajas aval-datod artiklite seeriast, avaldub irasi aspekte meie nnirlindetii* fast koi inimesest ja on täiendosekls neile teostele, mis Marie Underi kohta varem ilmnnnd. Raamatuke on välja antud seoses Marie Underi 100. a. sünnipäeva tähistamisega. Hind $4.^ pluss saatekuhi 500 SAADAVAL VABA EESTLASE TALITUSES ADV( ILMAR KÜLVETI sisaldab 5 näidendit fotodega: PARADIISI PÄRISPEREMEES SULETUD AKEN LAMP EI TOm KUSTUDA MENNING SDLD ÜLE MERE Hind $15.—pluss saatekulu 70 € Saadaval VABA EESTLASE talitusest ILMUS TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KO TÜST Cooking Estonian Sty Hilja Treumuth ja Viivi PilrisI ^retsepti * Hind koos saatekuluga Gan. $15. Tellimisi võtab vastu ,,Vaba Eestlase" taittot. Raamatud saadetakse valJa Los Angelesist MÜÜGIL Lydia Aruvalla noodiraamat: ..NOODID T.E.S. TÄIENDUSKOOLIDE LAULÜÕPIKÜLE. NOORTE LAULIK" (Noodid $8.--i Noort^^ Saadaval kooliõhtutel T. Eesti Majas, postiteel: L. MARLEY, 9 Parravano Ct, Willowdale, Ont. M2R, 3S8 ja VABA EEST-LASE talituses. MÜÜGIL Oskar Saadaval ,,VABA EESTLASE" talituses Ja kooliöhtutel Majas raamatute müiigilauaL HIND $6.00 — postiteel $6.50 1 Meim '25. _„Ei vist, sest/Rutti'kurvastas see, et midagi ei meenuta Ahti nende kummelite suvest, nii nad hüüdvat seda oma ainsat ilusat su- Ve." ,,Ah-Ma, kummelite suvi!" seda ütles Piret väga tähendusrikkas toonis. Ja jätkas: ,,Kiilläp sa ise psna hästi oskarl tüdrukule seletada eriolukordade psüühikat ja mehe kummalist omadust arvata, et naist tuleb säästa, tüdrukule ei tohi ju igasugu jubedusi serveerida, kui ikka vähegi peen mees oled! Aga minevikiist ta ei kirjuta sellepärast, et ise mitte nutma hakata .. Sa jii seletasid talle norida? Kas mäletad, et meiega kops istusid 12—-14raaštased lapsed oma kümmet aastat? Aga nie võtsime neid omasugustena, kvaliteedi märgiga' poliitiliste vangidena. ^ Toomas, kui sul on veel midagi alles sellest „kummelite suve" käsikirjast — anna see Rütile lugeda! Kas sa ei arva, * et üks niisugune suvi väärib saja ja tuhande viletsa talve kannatused? Ma arvan, et tüdruk võiks sellest midagi õppida. Üheainsa suve tõelise armastuse eest tasub kasvõi terve eluaja — kartsas istuda." „Piret, sa oled hirmusl Sa paned mu möirgama! Aga jumalate nimel —- suur tänu sulle surematuse •.eest!"^'';. • „Surematus on jamps. Miks sa Toomas, ei vali õigeid sõnu?" „Valid sina, mina aiiault hääle- . . ütlen sulle, kuigi arvan, et isegi tead: Rutt ja Ahti olid ette- või tatarlastelt nad oma tsarismi käänded. Mul oli nii kohutav soov alused varastasid või võtsid — se-ja sundus sind näha ja šu häält da me ei lähegi uurima. See on kuulda, et oi oi oi! Ega ša ometi igav. Aga meie kunagised punased ei oska seda ärmuavaldust naljaks võimumehed on aästa-aastalt aina pöörata?" enam ja enam tagasi vajunud tsa- Piret naeris nagu muiste. Oleks rismi välistesse ja seesmistesse seal kuski sireliokstel või põrandal Icommetesse. istunud ööbikud, nad oleksid kah- Nende temiminid on võetud vätanud sellest naerust. Mis oli palj asj algsete pättide zhargoonist, nende laul selle naeru kõrval? Na- see paistis neile olevat revolut-gu veepiadin katkisest katuseto- sioon, kui nad oma kunagise aadli rust... prantsuse keele peene traditsiooni asemele upitasid. Aga kõik see on 'Lapse laps ja vana isa —- ei nie sõnad, ainult sõnad nagu ütles neid sõnu kokku kirjuta —• olid Taani prints Hamlet. Neil ei ole jalutamas Kadriorus. . ,,Istume isiklikku ega ühiskondlikku eeti- Rutt," ütles taas, „suitsetaksiii õi- kat, ei ka moraali. Nad on totrad ge." soldatid, kellele ülemuse käsk pn Ta pani sigareti põlema, köhis, ainsaks ,,liikumapanevä^^^ jõuks", vabandas ja jätkas pooleli juttu: Nende „kõrgemalseisvad asutused" „See pn üsna selge, et iga hea ini- on neile. jumalasõna, nad ei kaht-mene on tükk .oma rahvast. Elu on le selles, et mis „ülevalt" tuleb, see ainult siis midagi väärt, kui sa ci on Õige ja hea. Nagu nad omal ole ainult enesele mõelnud, vaid ajal tsaarihärra käske tões ja vai-oled teinud midagi üle enese. See mus täita püüdsid, nii katsuvad on tegelikult tundmuste asi,' asub nad nüüd partei otsuste valguses kusagil sügavas hinge põhjas, na- pimedalt edasi eksisteerida. Vae gu muiste öeldi. Või kauges: põh- victis, nad on juba võidetud! Pi-jas — nagu praegu öeldakse. Me dagu nad pealegi raukade keskko-peame tahes-tahtmata oma rahvast mitee otsuseid pühaks ja eksima-säilitama, hoidma. Me peaip.e oie- tuks, need miljonid ajudeta robo-ma valmis oma suureks tunüikstid on otse oma otsa ees. Need või päevaks. Need, kes seda ei Pavlovi koerad reageerivad ainult tunne ega pea, on arenguvaesed. refleksidega igale ärritusele — ja Olgu head jumalad armulised rr.cie see ongi nende surm. Milleks head vaimsete santide, parteilaste ja e.n- jumalad meid aidaku kaasa mõ-kavedistide vastu! Venelastega on juda!" \ teine asi. Nende süda on vaene, Taat tundis end järsku mingi neil on rohkem täisid kuimõisrust häbiväärse oraatorina hea publiku peas. Ega see internatsionalism ees. Aga Rutt vaatas talle näkku nende jutlustajatele kogemata kla-säravail silmil ja see inspireeris pi: see on sisutu mõiste, sisutuile vanameest jätkama, olgugi väikese paile paras pala. Nad ainult jahva- kahtlusega hinges, kas ta õigeid sõ-tavad ja jauravad: mitte tilkagi nu tarvitab, uut ega head pole nende nupud «Rutt, kulla laps, me elame iial treinud. Miilistelt mongolitelt enestele seda enam mida enam oskame elada rahvale. Me ei taha uskuda, et ainult meid puudutav isiklik armastus võiks olla terve rahva asi — aga ta on. Üks üksik naine .(väga võimalik, et ka mõni mees) istub märra otsas ja laulab: „Istusin Ilumäella, ilukarikad peossa, . Istusin muremäella — siis on ta ikka seda väärt, et teda elada ja elanud olla — selle õie murekarikad peossa..." Ükskõik, kallis Rutt, kumb neist kaksikvendadest, rõõm või mure parajasti domineerib — nad teevad meist inimese, selle hea — j a oma eritunnuste poolest kiiduväärse —- inimese. Vaata Rutt, ma nüüd loen sulle siin nagu juhtkirja ette — aga kellele ma siis peaksin seda lugema? Need asjad, millest ma kõnelesin määravad meie rahva ja sinu saatust... Me ei saa • päris Õnnehkud olla, seni kuni meie maa on anastatud, venelase vastik hais segab meie tegemist ja olemist kõikjal ja kõiges. Aga armastust — olgu see siis pikk Või lühike — on igaühe elus ikkagi vastikuist sändarmeist ja tsensoreist hoolimata. Inimene vajab hellust ja saab seda kõige armutuma türanni kiusust hoolimata. Ja kus ongi nii, et seesama vägivallavõim armastajad eraldab ja isegi nii, et säherduses eraldatuses kiindumus tuhinub ja tunne kustub — siis pole sellest, !mis pii, midagi kahetseda! Ma ei taha su^e^oeläapRutt, et sinu, et sinu või Abtiga midagi muutunud oleks või muutuma peaks, tahan ainult seda öelda, et elu on niisugune nagu ta on. Kui ta oleks ka üksainus tasane rohe-line muru või aas, milles on mõni üksik rõõmu ja õnne õis, või koguni üksainus päris suur lill —- . Arvan, et tean, mis sind vaevab Rutt! Sa kujutled, et Ahti pole enam see mees, et olud tema ümber on muutunud ja niiviisi, et sina seda hästi ei oska mõista. Aga me ei mõista paljusid asju enne, kui takka järel. On vaja pikka meelt, et oodata muutusi mujal, meist mitte sõltuvais asjus. Afganistani sõda on sama. vähe igavene kui idiootlik Nõukogude Liit. Kirji^ta poisile, ta vajab sinu tuge, seda ma kinnitan sulle! Sest tean seda. Kord sa ütlesid oma suvest Abtiga, et see" oli kummelite suvi. Kummaline küll — aga minul on siin üks kaustik milles on üks lugu ja selle pealkiri on täpselt «Kummelite suvi". Loe kui soovid — tõin selle just sulle lugeda — ja võta nagu soovid, tõena, muinasloona, uhnenavõi luulena. Ehk aitab see sind aru saama, et on vägevamaid asju kui pisikesed mi-nasoovid! Ja võib-olla näed ka, et isiksus jääb selleks igas olukorras — ka lausa võitmatus." õhtul lõi Rutt taadi antud kaustiku lahti ja hakkas lugema: (Järgneb) E^mi Soomet TULUMÄKSULEHTEDi täitmine Kokkuleppeks helistada 247-3150 HETHE Ad^ 365 Bay Jil Õhtuti 4-' l ADV( 1 First Ct Tel. MIHK Zamn ADVod 1240 TÕ ADV Yorkdalc! Ton IlllllllllllllllliliU § SII ei saagi d arutas vUil Nii olii sõitma H Mari-tädil ise sõita? ootamata korra tuj urrh! ja h| Nüüd ümarik ai ja tõukas] Ai-ail nudki, T^ Täitsa siil äamini. Väike ettevaatlil autod tui del. Keeg| muna ci lõppes tUd Väike pii. jõudiv« dis ta kU ka seda t pärani h) Murumvx suurte pu Nüüd les ta.ja Ei olnud! vane tee. on kuri \i |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-03-15-06