Vaba eestlane , March 15, 1984

              Nr. 21
ntaarid
Eestis on pandud
maakodude loomi-
Idat tegema Ilmar
pine mees, kes kan-idusdoktori
tiitlit ja
Uku preemia lau-on
juba varem
laakodude problee»
ja 20. jaanuarilil^
ta Vasaras" oli te-lal
teemal pikem
kandis pealkirja
maaelu sotsiaalsed
Ilge, et Ilmar Jüris­id
kõrgemalt poolt
Idused maal elavate
kirnuste parandaml-fileks
on küllalt ka a-lelutab
Jürisson is©
Itises kus ta mainib,
1 asemele on astunui
buid selle kõrval ^n
zli tähapla anlle sot-luste
kujundamine
Istealad, kauplused,
<odud. Jürisson väi-saa
imiversaalseid
kuid on siiski võl­la
üldjoontes põhili-räskušte
kõrvalda-tahame
tööjõudiH
rida, siis on vaja
[ette võtta, sest töö-arv
kolhoosides
väheneb. Asi pole
lievas tööjõus, veel-
I et maanoored jääk-lõpetamist
tööle
isse. Eks see alga
ist," kurdab ja väi-inelaste!
on häda
ei taha enam olla
)sjad ja seatalitajad
lidas oleks võimalik
ja pääseda ja lin-asuda.
Doktor Jü-see
mees, kes peab
need õngesöödad,
It maal kinni hoida
[sidesse ja kolhoosi-r.
Näib,etüheks kõi-leelitamisv
ahendiks
laal oma iseseisva
lamu lubamine.
inib, -et 1980. aastal
|[00 tühja talumaja,
id nüüd olla „kau-i."
Need on teata-milledest
inimesed
Imunüd suure küüdi-
|)niga Siberisse saa­galt
on need hooned
pbulikud, kuna need
lastat tühjadena ja
|ning aeg ja karm
id nende lammuta-tsson
Ott küll doktori
kuid tundub olevat
mõtlemisega. Miks
jendele probleemide-
Idele ei mõehiud kui
laasõja" ajal pärast
|st välja löömist oli
löögimeeste põran-fdör
ja Pärnumaal
imunistliku partei
volinik, kelle esma-sandeks
oli eesti põl-ikodude
hävitamine.
lal ilmuv ajakiri
avaldas mõni aeg
artikli sotsialistliku
Rootsis rakendatud
li kohta, mis ähvar-
|a tuua olukorra, kus
ikult on võetud tege-individuaalne
alga-
)l^^si heaoluadminist-ivanud
ülivõimsaks
mille esmajärguli-
?s näib olevat oma
fllustamine, märgib
fsnertide arvamiste
i ab heaoluadminist-lalpidamine
peatsejli
lüü^ need summad
fatatakse igasuguste-itsiaalhüvistele,
ars-f
oBidelo. Bürokraatia
[kasvanud selle süs-tüvõrd
võimsaks, ei
levad endid abltni-
|iide ees, mille tege-enam
võimalik mõ-utroUida.
Rootsi bi-fndunud
rootsi fihis-
11 iheda seaduste, ees^
|f eldude-k^skude võr-
^nam ruumi Indi^-
muuseas näiteid
korralduse kohta.
5s tavaline rootslane
(Järg lk, 3)
- K
'ii'
. iil: •
VABA EESTLANE neljapäeval, 15. mürtsu 1984 ^ Thursday, March 15, 1984
VALViARST
iÄDALALöPüL
17. Jffl 18. märtsa
dr.. T. Maimets, td. 469-1322-
. |a 25. märtsil
dr. R. Vanaselja, tel. 921-7777
Sõncisild äratataks©
TORONTO (EKN Informatsi^
oon) Peale mõneaastast vaheaega,
on Eestlaste Kesknõukogu Kana­das
rahvuskultuuri komisjon uuesti
elustanud „Sõnasilda Kodumaale".
Sel aastal toimub. Sõnasild eelole­val
pühapäeval, 18. märtsil, Eesti
•Maja suures saalis, algusega kell
.4'p;i. , Vc^^-'': :• y': •
• Kavalises psasön õp. Udo Fe-tersoo
palvus ja aupeakonsul Il­mar
Heinsoo; tervitus. Esinejateks
on Toronto Eesii Segakoor, sopran
Evi Valge j.t Aino Kurg • esitab et-tökahde
Juhan Aaviku 100 a. juu-bli
puhul. Segakoor esineb ka Aa­viku
lauludega. Esitamisele tuleb
Hella ijeiva;ti selleks puhuks kirju­tatud
luuletus. Lühikesed sõnavõ­tud
EKN fesimejielt Laas. Leivatilt^^^
Sini-Must-Valge 100. a. juubeliko-:
mitee esimehelt Udo Fetersoolt ja
ESTO ^84 esimehelt Toomas Met-salalt.
-v;
; „Šõnasild Kodumaale" helilin-distatakse
ja saadetakse raadio
kaudu Eestisse. Sellega me saada­me
oma tervitusi kaasmaalastele
ikestatud kodumaal. Sissepääs üri­tusele
on $3.— isikult, mis läheb
saali üüri kulude katteks. Kõik
kaasmaalased on teifetulnud! .
Teadaanne
Kuna Eesti Maja aktsionäride
koosolek toimub sama päeva hom­mikul,
on palutud EKN'ul ,,Sõna-silda
Kodumaale" edasi lükata ühe
tunni võrra. Sellega, „Sõnasild"
toimub ikka samal päeval, s.t. 18.
märtsil, aga algusega kelj 4 p.l. ja
mitte kell 3 p,l. nii nagu lehes oli
kuulutatud. i
rEiM r#rrEL
CHEVROLET «OLDSMOBILE
': ROBERTSON MOTORS LTD.
1555 DANFORTH AVENUE
TORONTO. 0NT.'.M4J 1N7 .
T E L E F O N 4 6 6 - 1 1 3-5
T.E.S. Lasteaia 20. aastapäeval ©li vanemaile avatud
Pildil III klass Silvi Verderi juhatusel. \
nägemaks kuidas nende lapsed töötavad.
Foto: Vaba Eestlane
RATAS OPTICAL
219 DANFORTH AVENUE
TORONTO, ONTARIO M4K 1N2
465-6251
Täidsme täpselt ipt liHki priHi-retsepte, näi& «cataracT tüüpi
Soor vaiac lasteraame, spordi kaitsepriHe ja parimas kvaliteedis
päikes^rille.
Raamid peamiselt Euroopast, alales $12.— InEoi $200.—
\ Humaalandns kaasonaalastele 10%
Täidame ka kodumaiseid retsepte ja soovikorral saadame ära.
Mõni^ädai erine^^k^ Endel Kõksi šürma sain temalt kirja tõövitusega KKf, «Faliase*
näitust Torönt(is korraldada Ja seda juba eeloleval kevadeV kuigi kpol asutati 1. okt. 1919. Nagu KõM
kirjast selgus oli tal kavatsus üle vaba maailma K/K „PaUase" juubelit pidada ja lähemaid juhatutel anda.
ühendriikides pidi olema korraldajaks kunstnik Eduard Rüga, Kanadas Benita Vomm, Austraalias Gun­nar
Neeme ja Euroopas (Rootsis) oleks ta vast ise seda korraldanud, soovitades peale elavate ka surnud
pallaslastega arvestada. Tema ootamatu Isurm lõpetas edaspidised juhtnöörid. Toronto endised pallasla^
sed ja siin surnud pallaslaste omaksed on reageerinud üleskutsele ning korraldavad K / K „Pallase" 65. a.
Juubelinäituse 31. märtsil Ja 1. aprlim 1984 Toronto Eesti Maja väikses saa
Hffiufi avotüd EESrr tILLEÄRf
Eesti Vabariigi loomisega asuti
ka eesti koolide ümberkorraldami­sele.
Kirjanikud ja kunstnikud, kes
olid täis jõudu ja loominguinspirat-siooni
koondusid, et ühiselt, rahva­le
edasi anda oma teadmisi eesti
keeles. Paljud noored haritlased
ning kunstnikud, kes olid õppinud
kas Peterburi kunstikoolides, Riias
või Lääne-Euroopas, pöördusid
kodumaale.
Tartus asutas grupp hoori kirja­nikke
ja kunstnikke oma koondise,
kunsti ja kirjanduse ühingu „Pal-las";
Nad /korraldasid loenguid ^
Kunstiajaloo kava kestis kaks
t.r.-trj aastat, nii et eksamiteks ttili kÕ-
'^J'- vasti ette valmistada.
Samuti tuli perspekttivi aE igal
eksamist osavõtval õpilasel üks
ehitus, hoone või sild projek­teerida
ning perspektiivi viia.
See õli kodune ülesannCj peale sel-
I le tuli eksamil töö teha.
Aastail 1926—1929 eksaminee-ris
riäite'ks kunstiajaloos vastav ko- ,
misjon, eesotsas direktor Ado Vab-be,
kunstiajaloolane Voldemar Va-
1065 STEELES AVE W
NORTtl YORK ONT
M2R2S9
. Omanik LINDA SEPF- •
Avatud 7 päeva* nädalas
-1170
Kodus 223-0201
FLORIST
LTD
AmAPPWANCESERVICE^;^^^
Jälgige eesti
(^rgcsriisatsiõGiiid©
tegevMst
yiimutuskappe ja pKite — igat lii
' -k 31 aastat tööpraktikat --k
Tel. 533-9534
PUHASTUS
SEINÄST-SEINA JA LAHTISEID)
LOKBIK— 447.9834
joonistamisope
k .. . • taja kursuslastel terve rida, i,
oma eksamineeriv komisjon.
BENITA VOMM
Eestlaseil lõid eesti kunsti omall
määl ja vaatamata majandn!sli=
Jkeie raskustele püüdsid nopredl
edasi kunstirajal.
• (Algus lk. 2)
Jääb haigeks, siis ei saa ta aisti
valida oma äranägemise järele^
Arstiabi andmiseks on tehtud kmd-lad
ja täpsed eeskirjad ning nende
kohaselt on ette nähtud, milline ke-liaosa
tuleb teatud haiglas ravimi­sele.
EJtekirjutiste tulemusena on
esinenud juhtumeid, kus haigestur
nud rootslast on ravitud seitsmes
Stokholml haiglas. Sellised büro­kraatlikud
eesldrjad teMtavad 0^^^^
korra j kus inimene võib surra en­ne
kui ta jõuab õige arsti Juurde.
Stokholmis õn esinenud juhtumeid,
kus ambulantsauto on viinud ini­mese
haiglasse, kuid seal pole teda
vastu võetud, kuna see haigla ra­vib
hoopis teisi h^igusij organeid
või kehaliikmeid.
Kogu see Omapärane iUeorgami-seeritud
tohuvabohu maksab palju
raha, mis kaslsecritakse elanikelt
sisse tulumaksude näol, kes peavad
rügile andma 50—85 protsenti oma
s^ssetulekutipst. Kuna maksud on
kõrged, siis ei ole im®, et rootsla­sed
katsuvad maksude tasumisel
riiki petta nii palju kui jvõinialik.
Kuid bürokraatia on ka siin leid^^^
nud vastuabinõusid, üritades lähe­mas
tulevikus erilise kompuuteri
süsteemi rakendamist, mis annab
valitsusele erakordselt sEured või­malused
kõigi isikute sissetulekute
ning samuti nende elu kontrollimi-
Kõike/^seda lugu lugedes jääb
mulje, et Rootsi on sattunud büro­kraatliku
[sotsialistliku süsteemi
küüsi, kus inimene on sama abitu
magu võrku sattunud kala. Kes on
sim süüdi? Kahtlemata rootslased
ase, kes valisid vümastelvaümis-ftel
tagasi sotsialistliku partei ees­otsas
ultrašotsialistlikiH peaminist-
Benita Võmm
avasid stuudiod noortele kunsti-
Ihevilistele, Konrad Mägi avas
kodumaalt jõudes oma ateljee,
mis näitas, et noortel oli kms"
tnhuvi väga tugev. lõunavaheaega 2-4 p.l. aktijoo-
SeUest tingituna töklds kunstiühing ristamine, 6^&
„Pallaser' . mõte avada Tartus visandid aktidest) ja lõppeks 8— icasvatas ühe vana rahva noor
...kunstikool, kus oleks.võimalik -10 õ. loengud, õpilasedI kes ana- Eesti Vabariik oma lapsi. K /K
õppida maaJi, graafikat' ja skulp- toomia eksamit kavatsesid ära an- ^^pallasest" on võrsunud meie
tuuri. Koolile pandi nimeks K / K da, õppisid koos koolis vabadel kunstnikkond, ning andnud edasi
„Pallas" ühingu.nime järgi. momentidel, kasutades koolile teadmisi järeltulijatele nii Kodu-
1. oktoobril 1919 avas „Pall£s" 'kuuluvat luukere, vedades seda Eestis kui ka laias maailmas,
oma uksed, õpilasi oli tulnud: kdk- ^hest ruumist teise, võttes grupi-ku
viiekümne ümber. Esimeseks : püti vahest sellega koos jne.
juhatajaks oli Konräd Mägi, õppe.- —
jõududeks Ado Vabbe, A. Star-'
kopf. Jaan Vahtra. Hiljem õpilaste
arvu kasvades kutsuti juurde V.
Mellik (Melnik), Peet Areii, N.
Triik jt. Noored õpetajad tõid en- Nii mõnigi eestlane tegi hmreret- Maiste saatel,
daga kaasa välismaailmast neo- ke raekoja esisele, et oma silmaga Muusika vaheajal luges Linda
impressionismi, kubismij futurismi vaadelda, kas lipp lehvib nagu Värve Gustavi Suitsn luuletuse
jne. Koostati õppekava, mis oli kord ja kohus ja kas limiavalitsus „Laul Eestist" luulekogust „TUule-võrdlemisi
laiaulatuslik.: peab ikka kimil 1973. aaital antud maa", mis väljendas luuletaja nör-öli:
ette nähtud viis aastat erandite- lubadusest. dimust omaaegsest sünguse perioo-ga.
1. ettevalmistusklass, 2. iiid-| Ottawa eestlast^^ oli Eesti Va- dist. / / _
klass, 3. maaliklass, 4. ateljee ning barügisünmpäeyale järgnev lativ Vennad konserti,
meisterateljee. päev: pidulikuks; kokkutdekupäe- seekord M
Arvestades õpilaste andeid vaks. eesti viisid eesti helüoojaüt, eran-peagu
pooled õpilased jõudsid poo- ; Sellisena on see tähtsaim päev ja diks- Merikantö. Klaverikunstnik .
leteise aastaga ateljeesse, kus toi- suursüdmus kohaükele eestlaste- A. Maiste omapoolt sisustas muu- ,
mus peamine õppetöö. Sealt võis le jaiOttawa Eesti SeltsÜe^ v sikalist kava Bachi Kaaüa kont-keskkooli-
opetaja kutse saamiseks kes seda sündmust ^ on tähistanud serdi esimese osaga ja J. Aaviku
hakata eksamitele ettevalmistama, Järjekindlalt aastast aastasse. helitööga „Teelahkmel".
kes soovis kunstnikuna kooli lõpe- Juba enne kogunemist Ottawa Aktusekõne oli kpt. Aug Nõm-tada
püüdis meisterateljee . poole, ^K taevataat mikult. Lühike kestvuselt, selgesõ-kus
õpilane oihaette ruumis töötas taevaluugid ja õnnistas linna lume- naline ja rahvusliku sisuga kõne
tavaliselt aasta vÕi kaks tormiga, mis muutis tänavad libe- pälvis kuulajaskonna heaksküd
PeL praktiliste töötundide oli oaks ja lükkas aktuse alguse ^^e- » i t e ^ ^ ^;
kõigile sunduslik kohnpeaeksamitr^^"^^^^^
kunstiajalugu, anatoomia ja pers- ligidalt ja kaugelt ning saaUa^^^ . V v loHtü.
üektiiv korraldajate heameeleks. Kohal oli Abiesmame luges ette kirjahkke
: : eestlasi N. Y6rk'i osariigist, Kings- tervitusi Toronto, Montreali, Šud-
IPeaSe selle Juli-JoonislamisÖpe^^^^^^ St«I Marie eesti
jaks soovijatel õppida teire Iiii^
teoreeölisi ning metoodllilsi ai- paljud daamid olid rähvarüetuses Omas lõppsõnas abiesinaine pöör-meid^
miile lektoriteks olid, E. ¥ . esindades kümmekonda kihelkon- dus küuljaskonna- pode palvega
üliköoU õppejõudi " . da' ; M. Nik-
^ \ . . Eesti õhtu algas lippude sisse- lust.
Km mma „Pallases oim, sus oh kandmisega perekond Nõmmikute Aktus lõppes Eesti hümniga,
õpetajaks kunstiajaloo alal Volde- noorte poolt, Aktuse korraldajaks oli Ottawa
mar Vaga, anatoomiat andis prof. Ottawa Eesti Seltsi esimehe ter» Eesti Seltsi juhatus, kes oli saja-
Villems ülikooli anatoomikumis, .eitusega ja seUele järgneva iei- pretsendiliselt kohal järgmises
ning .hän-a Säpotski per^ektiivi ja näseisakuga kahes Vabadussõjas, koosseisus: esim Raimund Piir-projdctsiooni;
J. Tork pedagoogika langenute mälestuseks. ' vee, abiesinaine Ene Shewchuk^
ajalugu,, prof.K. Rammul psiijiho- Muusikaline osa algas Kaljo Rfeiid'i kirjatoimetaja Valter Albert, lae-loqgiat
ja prof. A. Rammul ten^k^ koraaliga „Ärgake, nii \m Hugo Laanela. Juhatust abista-böidu,
vahid hüüdvad". Esinesid vennad sid nõuga ja jõuga Nora Nõmmüc
Tööpäev oli võrdlemisi pikk, 9 Mati ja Paul Vaska tromboonil ja ja Hille Värvis.
-=1? ei. ateljVes, peale kaht tim trompetil klaverikuxistnik Armas
ESTLÄKTE
Maksab Kanad&sg
$51.—
$28.-
feerandaastas $15.-
Väljaspool KaiuM
$65.—
$35.— :
$18.-
ÜGPOSUGA -1- SAATEKULU
Kanadat:
$56.--™ + i $47^
$30i— + $21.-- I $24w--^^^^^
¥@erandciast€is $16.— -i- $10.50 i $12.-»
VmASKIOL KANADAT> USA^
ILENMJPOSllGA aastas $129.—poolaastas $67.—Ja veenui^
sastas $35.
Aadressi muudatus 70 centi. Üksiknumbri hind 70 ceati
IsHiia^ aadressidele pah^
USA aadressidele ,^IP COIWE"
Fangatshekk või rahakaart kirfotada
Free Etstonian Piobli^ers nimele.
t n IfffllfTTlffH-'™
Tellfmine säqta:
VABA EESTLANE
955i@s{ieSt.. Don M^»^^
Palun mulle saata VABA EEOTLANE aastaks / poolaastaks /
vesrandaastaks — tavalisd / kiripostiga alates .
................. 19^.^....... l Ä i i s e katteks lisan $,
I rah^ / tehekiga / rahaiaardiga. (Raha asaato
sunjuures
Aadr®^ boa •«•»oo«***».»*(>»