1984-03-15-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 21 VABA EESTLANE neljapäeval, 15. märtsil 1984-~ Thuršday, March 15, 1984 Lk. 7 >lt Teatajas avat meie simrlinileta», ele/ mis Mane välja antud seo-tTUDAKEN l^cilitusesf tOKARAAMATüST Slyl ürisild fca Gan. $15.- ^gelesist KOOLID LAULIK" p: L. MARLEY, ja VABA EEST- (OoIiõhtQtel Eesti P liiiUHtHIHMmUHHMlli^ r • • • .r • •, ; la seda väärt, et teda lud oUa ~— selle õie lean, mis sind vaevab |utled, et Ahti pole ^s, et oiud tema üm- [nud ja niiviisi, et si-ei oska mõista. Aga paljusid asju enne, [i-el. On vaja pikka jiata muutusi mujal, |öltuvais asjus. Afga- )n sama vähe igave-liik Nõukogude Liit. l . ta vajab sinu tuge, |jtan sulle! Sest tean lesid oma suvest Ah-jpli kummelite suvi. päi — aga minul on Iile milles on üks lu- ]:>ealkiri on täpselt J-'vi". Loe kui soovid jjust sulle lugeda — soovid, tõena-, mulana või luulena. Ehk aru saama, et on Iju kui pisilcesed mi-pib- olla näed ka, et [lleks igas olukorras Võitmatus." • ftt taadi antud käus-lakkas lugema: firgneb) 0 0 m e t :sy LEHTEDE Ifüiliie helistada 247-3150 l l Äi ÄDO PARK, Q.C. e E T H E R I N G T O N , F A LM Advokaadid-Eüotarid 365 Bay St., Simite 401. 363-4451 õhtuti 447-2017 või 929-3425 B.M.LL.B. ADVOKAAT — NOTAR 1 Ffest Canadian Place, ,Ste. Tefi. kontoris 363-0073 kodus 360-8776 IGA?. ALAL B.A., LL.B. / Zammit, Bash & Semple ADVOKAADID NOTARID . - 1240 Baji St., Sutte 307, Tel. 923-2601 õhtuti 653-4874 TdNU TObMi ADVOKAAT — NOTAR Place, 1 Yorkdale Road, Suife 207 ToroEto, Ont. M6A 3A1 Telefon 789-7579 kodus 762-2367 |r.uii.ii>mmig jiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisisiiiiitüiiiniiiiiiiiiiiiiisii I Sdme Raatma I jd teise futte Icistek | T. E. Aiandusklubi veebruari kokkutulekul järgnes. M. Lepiku avasõnale E. Kurise ja M. Lepiku ettekanne teemal „Ilupõõsad". E. Kuris leidis kokkuvõttes, et enne ostu peab selge olema kuhu ja milliseid põõsasid soovime. Neid saame kasutada maja seina ääres, krundi piiridel, aia teatava osa eraldamiseks jne. Peame arvestama meie vajaduse kohaselt põõaste kõrgust, võra kuju, lehtede, õite, okste ja viljade värvi jne. Valitud põõsad peavad olema talvekindlad s.o. sobima meie kliimasse. Vastavalt kliimale on moodustatud üheksa kasvupiirkonda: (Plant Hardiness Zones). Mida külmem tsoon seda väiksem number. Toronto ' asub piirkonnas 6b, natuke põhjapool asuvad 6a ja 5b. Tsoon 5a on juba Simcoe järve ja Ottawa piirkonnas. Kõik põõsad, mis on talvekindlad Torontos ei ole eoam seda Simcoe järve lähedal. Seinaäärse või suurema - grupi ilupõõsaste istutamiseks on soovitav valmistada terve peenar, kust võetakse savimuld ja igasugune taimedele ebasobiv muld välj a 50 sm igavuselt. See asendatakse mullaseguga, mis koosneb näiteks ühest kolmandikust heast pealis-mullast, ühest kolmandikust turbast või kompostist ja ühest kolmandikust laudasõnnikust. Üksikult põõsaid ettevalmistamata mulda is-tutades peab olema auk avas nii, et juured sinna vabalt niahuvad. Istutamisel tuleks kasutada soovitatud mullasegusid; vajaduse korral võib mulda kergemaks riiuuta ka Jiiva abil. Vanasti lõigati istutamisel üks kolmandik põõsa võrast maha, eriti paljaste juurtega istutamisel. Tänapäeval ei peeta seda enam nü oluliseks. Lõigatakse murdunud "oksad ja juured, ja har-vendatakse nõrgad oksad. Nüüd kirjeldas sõnavõtja paljaste juurtega, kotiriidega ja potti^ dega iehtpõõsaste istutamist. Plas- . tik- ja plekkpottidest võetakse põõsad istutamisel alati välja, kuna need potid ei mädane mullas. Reeglipärane kastmine on vajalik kindlasti esimesel aastal. Maagiate turba, komposti, saepuru, õlgede jne näol võimaldab harvemat kastmist. Pärast istutamist soovitatakse taimi toita kord kuus veeslahus-tavate väetistega nagu 15-30-15 või 20-20-20. Enamik põõsaid varjavad kasvamiseks neutraalseid (ph7) või, kergelt hapusid muldasid. Talvdcaitseks ei tohi plastikat kasutada, see hävitab ilupõõsad. . Mõeldav on kotiriide kasutamine. Teede läheduses, kus kasutatakse talvel soola, aitab talvekaitse vältida soolade kahjustusi. Hekkid^ kaitseks kasutatakse ka vahest vi-neerplaate jne. Kasvavate lehtpõõsaste .lõikamisel kõrvaldatakse surnud, vigased, väga vanad ja haiged oksad. Samuti lõigatakse õitsenud õied. Lõikamine tehakse selliselt, et õhk ja valgus pääsevad põõsasse. Põõsad, mis õitsevad möödunud aasta kasvudel, lõigatakse kohe pärast õitsemist suvel. Siia kuuluvad näiteks jasmiinid, veigelad, forsüütiad jt. Põõsad, mis õitsevad sama aasta kasvudel nagu hortensia snowhiil, osa enalaid (Spireas) jt. lõigatakse iga aasta kevadel välja osa vanu oksi maapinna ligidalt. Ülejäänud oksad lõigatakse kahe kuni kolme punga kõrguselt. Vanade põõsaste uuendamiseks, millede eest ei ole aastaid hoolitsetud, lõigatakse kevadel umbes üks kolmandik võrast maapinna juurest, ülejäänud piiratakse kuni alumiste külgoksteni. Teisel aastal lõigatakse umbes pool eehnisel aastal lõikamata jäänud okstest ja kolmandal aastal kõrvaldatakse ülejäänud vanad oksad. Kaunivärvilise võraga lehtpõõsaid nagu kontpuud (Dogwood) lõigatakse tugevasti kevadel, sellega sundides no ori värvilisi oksi rohkem kasvama. ' • Andes-lühikese ülevaate haigustest ja kahjuritest, selgus et närbumist ja lehtede pruuniks minekut võivad.põhjustada sageH muud tegurid, nagu üleliigne kuivus, üleliigne niiskus, vähene väetamine, liigne väetamine, teatavate toitainete puudus mullas, ebasobiv mulla happelisus, kõrge või madal temperatuur, tööstuste ja maantee või tänavate gaasid jne; M. Lepik vaatles üksikute leht-põõsaste erinevusi. Ta leidis; et valik on siin väga suur. Kaunid. on punaste lehtedega jaapani vahtrad, linna õhustikus on edukas haigus-tevaba põõsas taevane puu (Tree of Heaven), sireli taoliste õitega, iga aasta maha lõigatav lehtpõõsas on buddleia (Butterfly Bush). Kol- , laste õitega j a rohelise tüvega, heki ja ilupõõsana kasutatav läätspuu (Siberian Peashrub) on kõrgeks kasvav. Kerria on tuntud. rohelise võraga-varakevadel kaunite kollaste õitega õitsev põõsas. Kaunite kollaste õitega on ka kuldvihm (Laburnum). Varem, väga populaarne kuslapuu (Honeysückle) roosadele ja punastele õitele lisaks on lindudele meeldiv oma punaste viljadega. Magnolia on tuntud suurte roosakate õitega varakevadel. Põõsasmaran (Potentilla) õit- RAAMATUmAJAD Cbartered Accountaot . University Ave., Ste. 1802 Toffonto, Ont. M5H 3M7 Tel. 864-0099 Saarlaste ühingu küünlapäevapeol mängis tantsum sojii uus suurendatud koosseisuga orkester. Foto: Vaba Eestiane giggeseaded, nnendused ja paran-dsi^ ed elnmaiades või ettevõteteso seb kollaste õitega juunist kuni sü-; giseste külmadeni. Liiva-kirss (Sand Crerryj oma tume punase võraga ja punaste lehtedega pakub kaunist pilti- roheliste jä kollaste lehtedega põõsaste vahel. Talvekindlad õitsevad sõstrad (Flowering Currant) varakevadel asendavad kaunite kollaste õitega külmemates piirkondades meile hästi tuntud forsüütiad. Päikeses kasvav kollas-. te lehtedega, ja- valgete-õitega leedripuu (Golden Elder) kuulub kõrgete põõsaste hulka. Enelad, moodustavad ^ (Spirea) grupi, kus esi-^ neb valgeõielisi (Van Houttei), roosade ja punaste õitega (Antho-ny Waterer, Froebeli) muutuva le- ^hevärviga (Goldflame) jne. Hästi tuntud valgete õitega ja valgete marjadega lumemari (Snowberry) on vastupidav ja kasvab edukalt päikese käes ja ka vilus. Arvukalt esineb. erinevaid lodjapuid, eriti tugevasti lõhnavate õitega on lodjapuu Carleri (Viburnum). Järgnesid põõsad nagu veigelad, hõbe-puud (Russian Olive), jasmiinid (Mock Orange), kontpuud (Dogwood), pargiroosid (Shrub roses) ja teised huvitavad lehtpõõsad. M, Lepik näitas oma ettekande teises osas valguspilte varem nimetatud põõsastest.: Küsimuste Ja vastuste perioodile /4gnes kahe aiandusliku raamatu loosimine kohal olevate klubi liikmete vahel. Võitjateks osutusid Eha Kaup ja MildaJuhansõn. Selgus, et aastakoosolekul valitud juhatus j aotas ametid allj ärgnevalt: esimees M. Lepik, abiesimees M. Jürima, abiesimees J. Oinus, sekretär Jeannette Antori, laekur M. Joasaare, abilaekur Leida Homits, informatsioon E. Kuris, eriülesanded J. Roand. Järgmine klubi loenguõhtu on T. E. Majas 29. märtsil, kus esineb Hilja Jukkum teemal:' „MaitseaÜied". •Mino Kiris • Halling 762-9190 Litsents nr. E 1044 BALTIMORE EESTI ORGANISATSIOONIDE BÜLLETÄÄN nr. 185 — 1983. Sisus: Fred Ise „Talvi-ne öö", F. Leibbocki „Jõuluõhtu eesti talutares". L. E. „Lydia Koidula sünnist 140 aastat"; ,,12. raadiosaade Towsoni ülikooli raadios"} T. E, „„Kuma" tondiõhtü Balti-mores", T. E. , ,PUk põhjanaba piirile ja kajasjd kodumaalt", T. E. ,,Baltimore Eesti Laulumeeste sü-gispidu", V. L. „Eesti Maja uudiseid", M. P. ,, . . . ikka naeru suul!", mitmesuguseid lühiartik-leid ja teateid seUe rahvuslikult ärksa eesti ühiskonna tegevusest. mNDLUSTUSTEKS Väiksemdd REMONTTÖI& majade joiirefl: elekter, pmitööd, torvtoitö (phmi^ kloeetid Jm. Helistage — J. MEIUSI 225-3282^ Ltd. INSURANCE BROKERS 1482 Batlnirst St., 4 kord (Bathurst—St. Clair) Telefon kontoris 653-7815 ja 653-7816 Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortelt ja teistele-eesti organisatsioonidele kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. • M4K 2R6 VABA EESTLANE TOIMETUS JÄ TALITUS avatud esmaspäevast reedeni kella 9—3-ni Tdefoaid: toimetus 4444823 talitus 444-4832 YABXmSILASBS on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. . üks toll Uhei veerul: kuulutuste küljel ....... $4.75 tekstis $5.— esiküljel . . . . . . . . . . . . $5.50 £iniliitasi võetakse vastiK nädala esimesse ajalehte kuni emasp. homm. kella 1 l-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella 1 l-ni. tel 444-4832 Väljaspool töõaegsis Leida Marley 223-0080 Postiaadress: 9 Parravano Ct. WiUowdale, Ont. M2RI3S8 iiilllllillllllillilllinilllllll!SI9llllllllllllil!IS9llillliIII3illi:UISIl!llliSllllllllil^ ©i saagi ma ^ilmi kinni, valgus on silmade sees, arutas väike timarik auto. Nii oligi: võti oli tõesti võtmeaugus nagu enne sõitma hakkamist^ ja lambid põlesid. Oi seda Mari-tädi küU! Mis oleks, kui õige prooviks kord Ise äõita? See mõte tuli väiksele autole eneselegi ootamata. Ta tõmbas s(ügavalt hinge, raputas end korra tugevasti ja näe imet: mootor tegi urrh-üjrrh! ja hakkas käima. Nüüd pistan kohe minema, rõõmustas väike ümarik, auto ja tegi jõnksu. Urr-urr ütles mootor ja tõukas. Auto praksatas tagurpidi vastu puud. Ai-ai! Ega see isesõitmine nii hõlpsasti ei läi-mudkl Ta ei t^ahtnud ju sugugi tagurpidi sõita. Täitsa sirgelt ja otse edasi läks asi hoopis lihtsamini Väike ümarik Murumuna sõitis alul tasakesi ja ettevaatlikult. Tänav oh täiesti tühi, kõik teised autod tukkusid majade juures ja parkünisplatsi-del. Keegi ei temud Murumunast väljagi. Murumuna ei kartnud enam midagi ja kihutas varsti kõigest jõust'' See oli väga tore, ainult äkitselt lõppes tänav otsa. Mis nüüd? Väike auto jäi seisma ja vaatas hoolega. Ta oli jõudnud pargivärava juiu*de. Seda kohta tundis ta küll. Parki ei tohtinud autod sisse sõita, ka seda teadis Murumuna. Aga praegu oli värav pärani lahti ja keeluniärki ei ohiud üldse näha. Murumuna veeres tasakesi liivast teed mööda suurte puude alla. Nüüd saan onieti kord pargis ära.käia, mõtles tä ja vaatas ringi, mis imet seal ka näha on; Ei obudki midagi muud kui suured puud ja liivane tee. Pargivaht tuli ka kohe vastu, ei tea kas on kuri ja ajab Murumuna minema? Aga pargivaht hoopis vehkis kätega ja ütles: „0i kui tore, et sa tulid, mul on just sinu abi vaja! Kas ma tohin rooli taha istuda?" „Palun väga", vastas väike auto, „aga ma oskan ise ka sõita." „01gü siis, sõida isekaga võta mind kaasa, ma juhatan teed." Pargivaht juhatas ja Murumuna sõitis singa-songa läbi. suure pargi ühe pingi juurde. Pingi peal istus mees ja kaebas: „Oi-oi! Oi-oi!" Tema jalg valutas, "ta ei saanud üldse kõndida ja bussid ei käinud. . .-: • • • ft. „Küll ma viin su koju, roni.aga sisse!" lubas väike auto. Pargivaht juhatas Murumuna teisest väravast tänavale ja läks ise tagasi parki. ,,Kus pool smu kodu oo?" küsis Murumuna haige jalaga onu käest. „Väga kaugel! Raudteejaama juures", vastas •mees. • • - - ,,Ah nür Sinna ma oskan minna küll!" rõõmustas väike auto. Ja juba ta kihutaski jaama suunas. Jaamahoone katus oli varsti näha. „Pea nüüd, pea!" hüüdis mees, „Ära mööda sõida!" Väike auto peatus just onu maja ukse ees ja haige jalaga mees ronis välja. Tema jalg ei valutanudki enam nii kangesti V „Kas sul uksevõti on taskus?" kÜsis Murumuna. „Ma näitan tuld." Ta keeras lambid ukse suunas ja onu leidis võtmeaugu kohe kätte. „Suur tänu", ütles ta ja saigi ukse lahti. „Head ööd!" vastas Murumuna ja sõitis mi- .aema.'-, ; > : - Nüüd teen tiiru üle suure turu, otsustas väike ümarik auto. Päeval oli seal nii palju sõitmist, et Mari-tädi teda kunagi sinna ei juhtinud, jättis ikka kuhugi kaugemale põiktänavasse ootama. Praegu, öösel, oU turuplats täiesti tühi ja lage. Oi, kui suur tundus ta pisikesele Murumunale! Mitte ühte autot ei tulnud vastu, ainult mõni sõi-tis mööda. Aga seal turu nurgal, jäätisekioski kõrval nagu oU üks inimene näha. Väike auto nihutas end üsna kioski lähedale ja nägi: seal seisis väike poiss ja nuttis. / i „Mis. sul viga on?" küsis Murumuna. „MiIc§ sa koju ei lähe?" „Ma ei oska minna, mä eksisin ära", vastas poiss ja hakkas veel rohkem nuuksuma. „Ära nuta, ma viin sind kohe koju", ütles auto. „Roni aga sisse." Poiss ronis autosse ja Murumuna küsis: „Kus sa elad?" - „Ma ei tea", kaebas poiss ja hakkas uuesti •nutma.:- „See ei tee midagi. Ivfa viin su Mari-tädi juur-de-, küll tema teab", seletas väike ümarik auto ja sõitis otsekohe koju Mari-tädi maja ette. Mari-tädi seisiski just tänaval, lõi käsi kokku jä hüüdis:" »0h sa heldeke! Sealt tuleb mu Murumunake! Mõtlesm juba, et keegi on ta ära varastanud." „Tegin väikse ringi parki ja turule, leidsm ühe haige jalaga onu ja ühe poisi ka", seletas Murumuna. >,Sm on ju kõik hästi", rõõmustas Mari-tädL «Küll ma vaatan, kes seq poiss on." Poiss ronis autost välja ja Mari-tädi lõi jälle käsi kokkuj j-Sa heldeke! See Ju Kaare pere väike Jaan! Tule, helistame kohe su emale." Mari-tädi tõmbas autovõtme yälja ja pistis taskusse. Väike ümarik auto oli nü väsinud, et Jäi kohe maga- • ma. • •">••• JUSSI JA SUSSI @hk suur vend ja väike õde Jussi oli väike poiss nagu väiksed poisid ikka on. Kui onu Aadu külla tuli, üües ta: „Noh väike mees, kuidas käsi käib?" Kui Jussi oma mänguautole peale astus või helikopteri tiivad ära murdis, tõreles ema. Aga isa ütles: „Ah lase olla! Ega ta seda meelega ei teinud. Poiss j u veel nii väike." . tJhel päeval sai Jussi endale õekese Sussi, ja sellega algas majas kohe suur pahandus. Sussi oli niisugune, et seda ei saanud nagu arugi, missugune ta oli. Ema ütles pisi-pisi Sussi. See tähenr das, et veel väikseni kui väike. Aga kui Juss! õekest natuke puudutas ja õige yähe proovis näpistada ka, ütles ema: „Ära kiusa last! Oled juba suur poiss." Sussi enamasti magas, aga vahel karjus. Siis jooksis Jussi teise tuppa. Onu Aadu tuli külla Ja küsis:. ; „Noh Jussi, mis sa siõtsikesest arvad?" Jussi ei ütehiud midagi. Aga kui onu äraminema hakkas, sosistas poiss talle kõrva: | „Võta Sussi kaasa kui sa tahad." Selle üle lubas onu järele mõtelda. „Kui teinekord tulen, siis räägime", ütles. Aga ise ei tulnudki varsti tagasi, mitu-mitu päeva jäi tulemata. Sussi hakkas iga päev rohkem pahandust tegema: tahtis süüa ja sülle ja puhtaid pükse. Kui ei saanud, siis karjus. Ema ainult õiendas temaga. Jussi ootas onu Aadut. Oleks tõesti kõige parem, kui onu seUe kisapilli siit ära viiks, mõtles ta'.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , March 15, 1984 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1984-03-15 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e840315 |
Description
Title | 1984-03-15-07 |
OCR text | Nr. 21 VABA EESTLANE neljapäeval, 15. märtsil 1984-~ Thuršday, March 15, 1984 Lk. 7 >lt Teatajas avat meie simrlinileta», ele/ mis Mane välja antud seo-tTUDAKEN l^cilitusesf tOKARAAMATüST Slyl ürisild fca Gan. $15.- ^gelesist KOOLID LAULIK" p: L. MARLEY, ja VABA EEST- (OoIiõhtQtel Eesti P liiiUHtHIHMmUHHMlli^ r • • • .r • •, ; la seda väärt, et teda lud oUa ~— selle õie lean, mis sind vaevab |utled, et Ahti pole ^s, et oiud tema üm- [nud ja niiviisi, et si-ei oska mõista. Aga paljusid asju enne, [i-el. On vaja pikka jiata muutusi mujal, |öltuvais asjus. Afga- )n sama vähe igave-liik Nõukogude Liit. l . ta vajab sinu tuge, |jtan sulle! Sest tean lesid oma suvest Ah-jpli kummelite suvi. päi — aga minul on Iile milles on üks lu- ]:>ealkiri on täpselt J-'vi". Loe kui soovid jjust sulle lugeda — soovid, tõena-, mulana või luulena. Ehk aru saama, et on Iju kui pisilcesed mi-pib- olla näed ka, et [lleks igas olukorras Võitmatus." • ftt taadi antud käus-lakkas lugema: firgneb) 0 0 m e t :sy LEHTEDE Ifüiliie helistada 247-3150 l l Äi ÄDO PARK, Q.C. e E T H E R I N G T O N , F A LM Advokaadid-Eüotarid 365 Bay St., Simite 401. 363-4451 õhtuti 447-2017 või 929-3425 B.M.LL.B. ADVOKAAT — NOTAR 1 Ffest Canadian Place, ,Ste. Tefi. kontoris 363-0073 kodus 360-8776 IGA?. ALAL B.A., LL.B. / Zammit, Bash & Semple ADVOKAADID NOTARID . - 1240 Baji St., Sutte 307, Tel. 923-2601 õhtuti 653-4874 TdNU TObMi ADVOKAAT — NOTAR Place, 1 Yorkdale Road, Suife 207 ToroEto, Ont. M6A 3A1 Telefon 789-7579 kodus 762-2367 |r.uii.ii>mmig jiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisisiiiiitüiiiniiiiiiiiiiiiiisii I Sdme Raatma I jd teise futte Icistek | T. E. Aiandusklubi veebruari kokkutulekul järgnes. M. Lepiku avasõnale E. Kurise ja M. Lepiku ettekanne teemal „Ilupõõsad". E. Kuris leidis kokkuvõttes, et enne ostu peab selge olema kuhu ja milliseid põõsasid soovime. Neid saame kasutada maja seina ääres, krundi piiridel, aia teatava osa eraldamiseks jne. Peame arvestama meie vajaduse kohaselt põõaste kõrgust, võra kuju, lehtede, õite, okste ja viljade värvi jne. Valitud põõsad peavad olema talvekindlad s.o. sobima meie kliimasse. Vastavalt kliimale on moodustatud üheksa kasvupiirkonda: (Plant Hardiness Zones). Mida külmem tsoon seda väiksem number. Toronto ' asub piirkonnas 6b, natuke põhjapool asuvad 6a ja 5b. Tsoon 5a on juba Simcoe järve ja Ottawa piirkonnas. Kõik põõsad, mis on talvekindlad Torontos ei ole eoam seda Simcoe järve lähedal. Seinaäärse või suurema - grupi ilupõõsaste istutamiseks on soovitav valmistada terve peenar, kust võetakse savimuld ja igasugune taimedele ebasobiv muld välj a 50 sm igavuselt. See asendatakse mullaseguga, mis koosneb näiteks ühest kolmandikust heast pealis-mullast, ühest kolmandikust turbast või kompostist ja ühest kolmandikust laudasõnnikust. Üksikult põõsaid ettevalmistamata mulda is-tutades peab olema auk avas nii, et juured sinna vabalt niahuvad. Istutamisel tuleks kasutada soovitatud mullasegusid; vajaduse korral võib mulda kergemaks riiuuta ka Jiiva abil. Vanasti lõigati istutamisel üks kolmandik põõsa võrast maha, eriti paljaste juurtega istutamisel. Tänapäeval ei peeta seda enam nü oluliseks. Lõigatakse murdunud "oksad ja juured, ja har-vendatakse nõrgad oksad. Nüüd kirjeldas sõnavõtja paljaste juurtega, kotiriidega ja potti^ dega iehtpõõsaste istutamist. Plas- . tik- ja plekkpottidest võetakse põõsad istutamisel alati välja, kuna need potid ei mädane mullas. Reeglipärane kastmine on vajalik kindlasti esimesel aastal. Maagiate turba, komposti, saepuru, õlgede jne näol võimaldab harvemat kastmist. Pärast istutamist soovitatakse taimi toita kord kuus veeslahus-tavate väetistega nagu 15-30-15 või 20-20-20. Enamik põõsaid varjavad kasvamiseks neutraalseid (ph7) või, kergelt hapusid muldasid. Talvdcaitseks ei tohi plastikat kasutada, see hävitab ilupõõsad. . Mõeldav on kotiriide kasutamine. Teede läheduses, kus kasutatakse talvel soola, aitab talvekaitse vältida soolade kahjustusi. Hekkid^ kaitseks kasutatakse ka vahest vi-neerplaate jne. Kasvavate lehtpõõsaste .lõikamisel kõrvaldatakse surnud, vigased, väga vanad ja haiged oksad. Samuti lõigatakse õitsenud õied. Lõikamine tehakse selliselt, et õhk ja valgus pääsevad põõsasse. Põõsad, mis õitsevad möödunud aasta kasvudel, lõigatakse kohe pärast õitsemist suvel. Siia kuuluvad näiteks jasmiinid, veigelad, forsüütiad jt. Põõsad, mis õitsevad sama aasta kasvudel nagu hortensia snowhiil, osa enalaid (Spireas) jt. lõigatakse iga aasta kevadel välja osa vanu oksi maapinna ligidalt. Ülejäänud oksad lõigatakse kahe kuni kolme punga kõrguselt. Vanade põõsaste uuendamiseks, millede eest ei ole aastaid hoolitsetud, lõigatakse kevadel umbes üks kolmandik võrast maapinna juurest, ülejäänud piiratakse kuni alumiste külgoksteni. Teisel aastal lõigatakse umbes pool eehnisel aastal lõikamata jäänud okstest ja kolmandal aastal kõrvaldatakse ülejäänud vanad oksad. Kaunivärvilise võraga lehtpõõsaid nagu kontpuud (Dogwood) lõigatakse tugevasti kevadel, sellega sundides no ori värvilisi oksi rohkem kasvama. ' • Andes-lühikese ülevaate haigustest ja kahjuritest, selgus et närbumist ja lehtede pruuniks minekut võivad.põhjustada sageH muud tegurid, nagu üleliigne kuivus, üleliigne niiskus, vähene väetamine, liigne väetamine, teatavate toitainete puudus mullas, ebasobiv mulla happelisus, kõrge või madal temperatuur, tööstuste ja maantee või tänavate gaasid jne; M. Lepik vaatles üksikute leht-põõsaste erinevusi. Ta leidis; et valik on siin väga suur. Kaunid. on punaste lehtedega jaapani vahtrad, linna õhustikus on edukas haigus-tevaba põõsas taevane puu (Tree of Heaven), sireli taoliste õitega, iga aasta maha lõigatav lehtpõõsas on buddleia (Butterfly Bush). Kol- , laste õitega j a rohelise tüvega, heki ja ilupõõsana kasutatav läätspuu (Siberian Peashrub) on kõrgeks kasvav. Kerria on tuntud. rohelise võraga-varakevadel kaunite kollaste õitega õitsev põõsas. Kaunite kollaste õitega on ka kuldvihm (Laburnum). Varem, väga populaarne kuslapuu (Honeysückle) roosadele ja punastele õitele lisaks on lindudele meeldiv oma punaste viljadega. Magnolia on tuntud suurte roosakate õitega varakevadel. Põõsasmaran (Potentilla) õit- RAAMATUmAJAD Cbartered Accountaot . University Ave., Ste. 1802 Toffonto, Ont. M5H 3M7 Tel. 864-0099 Saarlaste ühingu küünlapäevapeol mängis tantsum sojii uus suurendatud koosseisuga orkester. Foto: Vaba Eestiane giggeseaded, nnendused ja paran-dsi^ ed elnmaiades või ettevõteteso seb kollaste õitega juunist kuni sü-; giseste külmadeni. Liiva-kirss (Sand Crerryj oma tume punase võraga ja punaste lehtedega pakub kaunist pilti- roheliste jä kollaste lehtedega põõsaste vahel. Talvekindlad õitsevad sõstrad (Flowering Currant) varakevadel asendavad kaunite kollaste õitega külmemates piirkondades meile hästi tuntud forsüütiad. Päikeses kasvav kollas-. te lehtedega, ja- valgete-õitega leedripuu (Golden Elder) kuulub kõrgete põõsaste hulka. Enelad, moodustavad ^ (Spirea) grupi, kus esi-^ neb valgeõielisi (Van Houttei), roosade ja punaste õitega (Antho-ny Waterer, Froebeli) muutuva le- ^hevärviga (Goldflame) jne. Hästi tuntud valgete õitega ja valgete marjadega lumemari (Snowberry) on vastupidav ja kasvab edukalt päikese käes ja ka vilus. Arvukalt esineb. erinevaid lodjapuid, eriti tugevasti lõhnavate õitega on lodjapuu Carleri (Viburnum). Järgnesid põõsad nagu veigelad, hõbe-puud (Russian Olive), jasmiinid (Mock Orange), kontpuud (Dogwood), pargiroosid (Shrub roses) ja teised huvitavad lehtpõõsad. M, Lepik näitas oma ettekande teises osas valguspilte varem nimetatud põõsastest.: Küsimuste Ja vastuste perioodile /4gnes kahe aiandusliku raamatu loosimine kohal olevate klubi liikmete vahel. Võitjateks osutusid Eha Kaup ja MildaJuhansõn. Selgus, et aastakoosolekul valitud juhatus j aotas ametid allj ärgnevalt: esimees M. Lepik, abiesimees M. Jürima, abiesimees J. Oinus, sekretär Jeannette Antori, laekur M. Joasaare, abilaekur Leida Homits, informatsioon E. Kuris, eriülesanded J. Roand. Järgmine klubi loenguõhtu on T. E. Majas 29. märtsil, kus esineb Hilja Jukkum teemal:' „MaitseaÜied". •Mino Kiris • Halling 762-9190 Litsents nr. E 1044 BALTIMORE EESTI ORGANISATSIOONIDE BÜLLETÄÄN nr. 185 — 1983. Sisus: Fred Ise „Talvi-ne öö", F. Leibbocki „Jõuluõhtu eesti talutares". L. E. „Lydia Koidula sünnist 140 aastat"; ,,12. raadiosaade Towsoni ülikooli raadios"} T. E, „„Kuma" tondiõhtü Balti-mores", T. E. , ,PUk põhjanaba piirile ja kajasjd kodumaalt", T. E. ,,Baltimore Eesti Laulumeeste sü-gispidu", V. L. „Eesti Maja uudiseid", M. P. ,, . . . ikka naeru suul!", mitmesuguseid lühiartik-leid ja teateid seUe rahvuslikult ärksa eesti ühiskonna tegevusest. mNDLUSTUSTEKS Väiksemdd REMONTTÖI& majade joiirefl: elekter, pmitööd, torvtoitö (phmi^ kloeetid Jm. Helistage — J. MEIUSI 225-3282^ Ltd. INSURANCE BROKERS 1482 Batlnirst St., 4 kord (Bathurst—St. Clair) Telefon kontoris 653-7815 ja 653-7816 Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortelt ja teistele-eesti organisatsioonidele kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. • M4K 2R6 VABA EESTLANE TOIMETUS JÄ TALITUS avatud esmaspäevast reedeni kella 9—3-ni Tdefoaid: toimetus 4444823 talitus 444-4832 YABXmSILASBS on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu. . üks toll Uhei veerul: kuulutuste küljel ....... $4.75 tekstis $5.— esiküljel . . . . . . . . . . . . $5.50 £iniliitasi võetakse vastiK nädala esimesse ajalehte kuni emasp. homm. kella 1 l-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella 1 l-ni. tel 444-4832 Väljaspool töõaegsis Leida Marley 223-0080 Postiaadress: 9 Parravano Ct. WiUowdale, Ont. M2RI3S8 iiilllllillllllillilllinilllllll!SI9llllllllllllil!IS9llillliIII3illi:UISIl!llliSllllllllil^ ©i saagi ma ^ilmi kinni, valgus on silmade sees, arutas väike timarik auto. Nii oligi: võti oli tõesti võtmeaugus nagu enne sõitma hakkamist^ ja lambid põlesid. Oi seda Mari-tädi küU! Mis oleks, kui õige prooviks kord Ise äõita? See mõte tuli väiksele autole eneselegi ootamata. Ta tõmbas s(ügavalt hinge, raputas end korra tugevasti ja näe imet: mootor tegi urrh-üjrrh! ja hakkas käima. Nüüd pistan kohe minema, rõõmustas väike ümarik, auto ja tegi jõnksu. Urr-urr ütles mootor ja tõukas. Auto praksatas tagurpidi vastu puud. Ai-ai! Ega see isesõitmine nii hõlpsasti ei läi-mudkl Ta ei t^ahtnud ju sugugi tagurpidi sõita. Täitsa sirgelt ja otse edasi läks asi hoopis lihtsamini Väike ümarik Murumuna sõitis alul tasakesi ja ettevaatlikult. Tänav oh täiesti tühi, kõik teised autod tukkusid majade juures ja parkünisplatsi-del. Keegi ei temud Murumunast väljagi. Murumuna ei kartnud enam midagi ja kihutas varsti kõigest jõust'' See oli väga tore, ainult äkitselt lõppes tänav otsa. Mis nüüd? Väike auto jäi seisma ja vaatas hoolega. Ta oli jõudnud pargivärava juiu*de. Seda kohta tundis ta küll. Parki ei tohtinud autod sisse sõita, ka seda teadis Murumuna. Aga praegu oli värav pärani lahti ja keeluniärki ei ohiud üldse näha. Murumuna veeres tasakesi liivast teed mööda suurte puude alla. Nüüd saan onieti kord pargis ära.käia, mõtles tä ja vaatas ringi, mis imet seal ka näha on; Ei obudki midagi muud kui suured puud ja liivane tee. Pargivaht tuli ka kohe vastu, ei tea kas on kuri ja ajab Murumuna minema? Aga pargivaht hoopis vehkis kätega ja ütles: „0i kui tore, et sa tulid, mul on just sinu abi vaja! Kas ma tohin rooli taha istuda?" „Palun väga", vastas väike auto, „aga ma oskan ise ka sõita." „01gü siis, sõida isekaga võta mind kaasa, ma juhatan teed." Pargivaht juhatas ja Murumuna sõitis singa-songa läbi. suure pargi ühe pingi juurde. Pingi peal istus mees ja kaebas: „Oi-oi! Oi-oi!" Tema jalg valutas, "ta ei saanud üldse kõndida ja bussid ei käinud. . .-: • • • ft. „Küll ma viin su koju, roni.aga sisse!" lubas väike auto. Pargivaht juhatas Murumuna teisest väravast tänavale ja läks ise tagasi parki. ,,Kus pool smu kodu oo?" küsis Murumuna haige jalaga onu käest. „Väga kaugel! Raudteejaama juures", vastas •mees. • • - - ,,Ah nür Sinna ma oskan minna küll!" rõõmustas väike auto. Ja juba ta kihutaski jaama suunas. Jaamahoone katus oli varsti näha. „Pea nüüd, pea!" hüüdis mees, „Ära mööda sõida!" Väike auto peatus just onu maja ukse ees ja haige jalaga mees ronis välja. Tema jalg ei valutanudki enam nii kangesti V „Kas sul uksevõti on taskus?" kÜsis Murumuna. „Ma näitan tuld." Ta keeras lambid ukse suunas ja onu leidis võtmeaugu kohe kätte. „Suur tänu", ütles ta ja saigi ukse lahti. „Head ööd!" vastas Murumuna ja sõitis mi- .aema.'-, ; > : - Nüüd teen tiiru üle suure turu, otsustas väike ümarik auto. Päeval oli seal nii palju sõitmist, et Mari-tädi teda kunagi sinna ei juhtinud, jättis ikka kuhugi kaugemale põiktänavasse ootama. Praegu, öösel, oU turuplats täiesti tühi ja lage. Oi, kui suur tundus ta pisikesele Murumunale! Mitte ühte autot ei tulnud vastu, ainult mõni sõi-tis mööda. Aga seal turu nurgal, jäätisekioski kõrval nagu oU üks inimene näha. Väike auto nihutas end üsna kioski lähedale ja nägi: seal seisis väike poiss ja nuttis. / i „Mis. sul viga on?" küsis Murumuna. „MiIc§ sa koju ei lähe?" „Ma ei oska minna, mä eksisin ära", vastas poiss ja hakkas veel rohkem nuuksuma. „Ära nuta, ma viin sind kohe koju", ütles auto. „Roni aga sisse." Poiss ronis autosse ja Murumuna küsis: „Kus sa elad?" - „Ma ei tea", kaebas poiss ja hakkas uuesti •nutma.:- „See ei tee midagi. Ivfa viin su Mari-tädi juur-de-, küll tema teab", seletas väike ümarik auto ja sõitis otsekohe koju Mari-tädi maja ette. Mari-tädi seisiski just tänaval, lõi käsi kokku jä hüüdis:" »0h sa heldeke! Sealt tuleb mu Murumunake! Mõtlesm juba, et keegi on ta ära varastanud." „Tegin väikse ringi parki ja turule, leidsm ühe haige jalaga onu ja ühe poisi ka", seletas Murumuna. >,Sm on ju kõik hästi", rõõmustas Mari-tädL «Küll ma vaatan, kes seq poiss on." Poiss ronis autost välja ja Mari-tädi lõi jälle käsi kokkuj j-Sa heldeke! See Ju Kaare pere väike Jaan! Tule, helistame kohe su emale." Mari-tädi tõmbas autovõtme yälja ja pistis taskusse. Väike ümarik auto oli nü väsinud, et Jäi kohe maga- • ma. • •">••• JUSSI JA SUSSI @hk suur vend ja väike õde Jussi oli väike poiss nagu väiksed poisid ikka on. Kui onu Aadu külla tuli, üües ta: „Noh väike mees, kuidas käsi käib?" Kui Jussi oma mänguautole peale astus või helikopteri tiivad ära murdis, tõreles ema. Aga isa ütles: „Ah lase olla! Ega ta seda meelega ei teinud. Poiss j u veel nii väike." . tJhel päeval sai Jussi endale õekese Sussi, ja sellega algas majas kohe suur pahandus. Sussi oli niisugune, et seda ei saanud nagu arugi, missugune ta oli. Ema ütles pisi-pisi Sussi. See tähenr das, et veel väikseni kui väike. Aga kui Juss! õekest natuke puudutas ja õige yähe proovis näpistada ka, ütles ema: „Ära kiusa last! Oled juba suur poiss." Sussi enamasti magas, aga vahel karjus. Siis jooksis Jussi teise tuppa. Onu Aadu tuli külla Ja küsis:. ; „Noh Jussi, mis sa siõtsikesest arvad?" Jussi ei ütehiud midagi. Aga kui onu äraminema hakkas, sosistas poiss talle kõrva: | „Võta Sussi kaasa kui sa tahad." Selle üle lubas onu järele mõtelda. „Kui teinekord tulen, siis räägime", ütles. Aga ise ei tulnudki varsti tagasi, mitu-mitu päeva jäi tulemata. Sussi hakkas iga päev rohkem pahandust tegema: tahtis süüa ja sülle ja puhtaid pükse. Kui ei saanud, siis karjus. Ema ainult õiendas temaga. Jussi ootas onu Aadut. Oleks tõesti kõige parem, kui onu seUe kisapilli siit ära viiks, mõtles ta'. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-03-15-07