1981-02-24-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Gcn* Acciuisltions Scction
OTTAWA^ On-^ KLA 0M4
ILMUB
IGAL TEBSIPÄEV^.^,
JA N E U A P Ä E V Äl
Nr. 15 (2747) SXX aastatäik Teisipäeval, 24. veebruaril 1981 -Taesday, Februaiy, 2^ 1981 Üksikntoibri Mnd 50
IHHIIIHIiUr.IHf.lllHl
O n t a r b peamiiiister W i l l i am Bm^h tee@s abife^siscig® eesti syyr-el reAim%pmml
Ontario peaminister William Öavis kõneleb Torontos Eesti Vabariigi
Foto: E. Liigand
lillIliilinillIS9HU9Hllli!!illliilllllllliilIlliliIltliliiliiillllilllliiiillll8!llliiiiiU
Lõpustseen Torontos ülikooli aulas toimunud Eesti Vabariigi, aastapäeva aktuselt. Kõik osavõtnud koorid Ja „Est©ma" orkester on kogunenud
lavale, et esitada ühiselt Jf. Aaviku laulu „Hoia, Jumal, Eestit". Foto: E. Liigand
Kirjalnkud telegrammid olid tulnud
ühendriikide välisminister
Alexander Haigilt, kes eriti hindas
eestlaste truudust oma rahvusgrupile
ning püüdlusi vabadusele
Ja enesemääramisele,
Hästiõnnestmsud ja tihedakodise kavaga Eest! Vabariigi aastapäeva aktos mis tolmms üle 1000 inime» Ri^^o Pätsi „ühte laulu tahaks laul- |
se osavõtul Toronto Ülikooli aidas-— ConvocationHalHs, andis kinnitase, et Toronto eesti ühiskond on võ!= ela'V siis vahepalaks rahvusliku si- |
meline jä sMufeline rohkearvulist eestlaste peret kokkntoovaid ta vastava kava an- suga massdeklamatsiooni ja lõpuks g
nab ja selleks oma parimad jõud koondab; Aktusele andis oma erivärvingu Ontario provintsi peaministri Mart Saare Eesti seisab nagu kai- g
William Davise jä tema abikaasa osavõtt, mis oi! toonud kohale ka kanada a|akirjanike. Ühendriikidest ko- ju". Klaveril saatis viimast laulu i
hale saabunnd aktasekõneleja Valke Logase kõne oli paatoslik ja süÄitov, apeUeerides eriti meie noorsoo Karen Viinamäe. 1
poole eesti rahva ja e^tluse heaks oma panuse andmiseks. Aktusel oM seekord uudiseks Baptisti Kogu- Tervitajaid suusõnaliselt ja kir- 1
dnse Noortekoori esinemine Charies Kipperi juhatnseL tõi aktusele nooruslikkn värskust ja aitas #jalikult oli rohkesti. Peaminister |
hiEsalt kaasa kava rikastamisele. Akttase snJMvaks todustajaks Ja; juhtijaks oli Aime-Lüs TüE :-Pierre Trudeau'nimel tervitas par- |
Aktuse kõige tähtsamateks au- Kõneleja toonitas ,et meie toetame tab selgesti eesti vaimu murdma- l3|iiendiliige Aideen Nickqlson Ja |
külalisleks O Ü d Eesti^ Vabadusristi eestlaste, vabadusvõitlust kodumaal tMct kodumaal ja ip.s,eb meid loQta.f;^^*''''.'''^^" , ^ P^""^^^,..?"^' 1
kavalerid, kes saabusid pidulikule ja ei puhka enne kui Eesti on taas et rahvas kodumaal saab ta^asf^iarki mmei pariamenciiluge bcott |
sündmusele abikaasade saatel ja vaba. Meeskoorilt kõlas nüüd har- oma vabaduse ja iseseisvuse. • • loiemad knipsutasid alla =
kellede rinda ehiti tänutäheks nen- dalt ja liigutavalt Enn Võrgu kan- Peaminister Wülaim Davis oma eestlaste panust Kanadale. Lati |
de suure panuse eest lilleõitega, gelaste austamisviis „Uinuge lan- tervitus-sõnavõtus mainis, et pai- rahvusgrupi nimel tervjtas aukon- |
Peaminister William i Davis ja ta genud kotkad", mida rahvas kuu- jud eestlased tunnevad "kahüemata ^«1 dr. E. Upenieks ja Leedu ühis- |
abikaasa saabusid kohale täpselt laš leinaseisakus. Ontario provintsi ajalugu, kuid vii- ^ond Kanadas nimel^ asepresident |
aktuse alguseks. Lühikese ingliskeelse tervituskö- maste aastakümnete jooksul on siin ^^^"^ ^^^^^ ^^^^^ |
Neid tervitas anpeakonsnal Hmair ne arvukaile^ väliskülalistele pi- toimunud suured muudatused. Sna ^^^ti riikides esinevat vastupanu- |
Heinsoo ja rahvamass aostas das noorema generatsiooni esinda- on saabunud paljude rahvaste liik- ^^^""^^^t
neid püsti tõbstes aplausiga* Ja Peeter Einola. Ta mainis, et Ka- med, kes on valinud selle osa Ka- Kirjalil
Kohe pärasf kõrgete külaliste saa- nada on veel praegugi noor rahvas, nadast oma koduks. Peatudes eesti
bumist kõlas „Estonia" orkestrilt mida kinnitavad vaielused põhisea- rahvusgrupi juures ütles kõneleja,
Uno Kooki juhatusel avamäng, duse küsimuse ümber. Kuigi ingli-mille
järele sisenesid skautide ja se ja prantsuse kultuurid esinevad see pole oma koosseisult, suur
gaidide auvalve saatel Eesti, Ka- siin prominentsepkujul, on siiski ega ka väike, kuid ta on vaga elu-nada
ja Ontario .provintsi lipud, põhjust, hinnata ka seda panust, PUlme ja aktiivne. g^^^. Kanada senaator ^ Andrew
mida tervitati püsti seistes. Lauldi mida on andnud Kanadale paljud Need väärtused, mis eestlased on Thompsonüt, Ontario Mitmekultuu^
ühiselt orkestri saatel „0*Canada" teised rahvused. ^aaga toonud, on tähtsad ja olulised ri ja Kodakondsuse Nõuandva Nõu-ja
lipud jäid kogu aktuse ajaks ^^^^ maailmasõda võttis ^^S" Kanadale. Meie hindame oma kogu esimehelt Yuri Shymkolt, Ot-auvalve
saatel layale. . . Kanada _ paljude teiste rafevns- vabadusi ja siinseid väärtusi, kuid tawa Eesti Seltäüt, St. Catharinesi
Kava vaunuliku osa juhatas sisse ^^^^^^ ^^i^^ snuremal arvul «leie ei tohi sealjuures unustada, et Eesti Seltsilt, Sault Ste.-Marie Ees-vastu
ka eestlasi, andes neile va- need on meüe garanteeritud ja ei ti Seltsüt, Ontario liberaalide jäopö-badnse
Ja võimaluse oma elnde Jää püsima kui meie neid ei valva sitsiooni juhilt dr. Stuart Smithilt,
;üles ehitamiseks. " ja nende eest ei seisa. Peaminister Kanada välisminister Mark Mac-
. T> -J -J. u X 1 . 1 t ütles, et ta pn pidevalt sõna võtnud Guigan'ilt ja Toronto linnapealt
se õpetaja. K. Raid pidas hoogsa Eestlastele ja teistele uustulnukate- rahvusvahelise terrori, Afganistani Art Eggleton'üt
palvuse, mille sissejiAa usek^^^^^ le jai seejuures võimalus arendada okupeerimise ja teiste vägivallate- Välisminister' Haigi telegramm
tervitas inglise keeles Ontario pea- Kanada kultuuri üldises raamisti- ^^^^ ^^^^^ muuatci xjia & &
ministrit ja ta abikaasat. Oma ees- kus oma kultuuri. Kõneleja ütles, ^ ^ '
tikeelses palves toonitas pastor eri- et eestlased on uhked tundes end
ti, et eestlased ei anna võõrastele kanadalastena, kuid samal ajal on
ära oma pärisosa omä maad, nad lugupidamise oma kultuuri ja
oma keelt ja usku. / keele hindamiseks andnud edasi ka
. _T a es.i tasjal,v ein. gh„ se „k ee-k s, pa- n^.o o^r^e^m^^at.ej^lej gj e^n^e^r.a^ts^ ioo^^n^i^dge le.^ ^E^e^s^-j des
ludes enti (vabadust Eesfa maale ^^.^^^^^ toimunud eesti kui- ^^es, Ülemaailmse Eesti Kesk- „Kütkes'' ja R. Toi „Me ootame,"
ja^rahvale ning^tanades^Ka^^^^ ^y^^. rahvuslike püüdluste re- nõukogu liige ja Connecticuti Eesti ning .Peetri Koguduse Segakoor
. 5 IL nessanss, kuid nüüd valitseb EesT S eM esimees. Vaike Luguse tuge- ,,GantateI)omino''
tis võõras võim kes surub alla kõik vast rahvuslikust vaimust kantud
Baptisti Noohekoor asetas vaimu- eesti rahva püüdlused ja ideaalid, kõnet,
liküle osale mõjuva lõpupunkti Eesti Vabariigi ^ aupeakonsul II-Priit
Ardna lauluga „Ärka üles, nau mar Heinsoo tervitas peaminister
j^jjjgss - I William Davist ja tema abikaasat
Laval toimus nüüd koorid© va- inglise keeles, . ^
hetus lahkus Baptisti Koguduse
Noortekoor, keda asendas Toronto
Eesti Meeskoor Ed. Tobrelutsu juhatusel
langenute jnälestamise tseremoonia
läbi viimisekSi Kõnetooli
I Eestlaste Kesknõukogu Keantidias läkitus |
Baptisti Koguduse Noortekoor C.
Kippari juhatui^l Joh. KappeH lauluga
„Jehoova on > mu karjane."
Kõnetooli asunud Baptisti Kogudu-oli
saadetud tegelikult peakonsul
Peaminister ja tema abikaasa E^j^aksonile New Yörgis,^^^^^^^k^^
lahkusid ajapuuduse pärast kohe kaudu see saabus Torontosse ato^
pärast sõnavõttu jä teadustaja An- seleene'Tiill
tutvustas aktusekõnelejat Aktuse kontsertosas esitas bar^
noorematele genemtsioönidele. Ees^ ^^^ust, kes on ühendriiki- ton Avo-Kittask Charles Kipperi
• ' .. . , . -riPQ Eesti Rahvuskomitee abiesi- klaverisaatel kaks laulu— A. Kapi
millest suur osa oli pühendatud
meie nooruse üleskutsumiseks ja
meie tööle kaasa löömiseks, katkestasid
sagedased aplausid.
laulis C. Kipperi juhatusel hingestatult
ja haaravalt Mart Saare
„0h kodumaa" ja Aleksander
Läte „Enne surma Eestimaale**.
Aktus oii jõudnud nüüd oma lõ- g
toonitades eriti, et suurem osa
eestlasi valis Kanadasse saabudes
oma kodupaigaks Ja eluasemeks
Ontario. .
,Ästu siis ette, sa uus generatsi- fraasi Lisaks ,.Cantate Domino- |
oon,"« p^•Aö-öArr.Ad,.u. s kõneleja n«o^or*rt^e f *' kkoogguuuneessiidd lavale Toronto Eesti s
pooie^ baptisti Koguduse Noortekoor, To-
Pühitseme jälle Eesti Vabariigi väljakunlntamiseaastapäe- 1
va. Serei ole meile mitte ainult pidulik traditsiooni täitmine, 1
vaid meie kodumaalt lahkumisel antud tõotuse uuendamine, et g
raugematult jätkame võitlust Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest g
kuni Eesti Vabariigi õigused meie kodumaal on jälle taastatud. 5
Võitlus meie kodumaa vabaduse eest käib praegu nii vabas 1
maaUmas kui ka okupeeritud kodumaal. Kodumaal toimbb see 1
juba raskete ohvritega. Silmapaistvaile tuntud vabadusvõiüejaile g
on mõistetud rasked karistused ja teis! ootavad kohtuprbtses- g
sid. Need mehed saatsid maaihna välja SOS hüüdeid aidaku g
vaba maailm Moskva võimu aU kannatavaid ces^asi nend^^ g
õiguste ja vabaduse taastamiseks. Nüüd peavad nad šeDe eest g
isiklikult väga kallist hinda maksma. Samal ajal nõudsid eesti =
noored massUisel demonstratsioonil Eestile vabadust. Selle eest i
said nad peksa ja neid heideti koolidest välja ning kannatavad g
nüüd tag^usamise all; g
Okupeeritud kodumaal ei ole Vabariigi aastapäeva unusta- g
tud. Aasta tagasi tõid eesti noored mitmel poolt välja Eesti g
sini-must-valged lipud. Need lipud kisti küll maha ja lippude g
heiskajaid vangistati ja karistati. Vabariigi aastapäeva vaim s
elab seal aga edasi ja võib jällegi välja lüüa, ^ |
Meie püha kohus on Kestis ennastohverdavalt tegutsevaid g
vabadusvõitlejaid abistada. Seda saame teha Vabariigi aasta- g
päeva puhul oma Eesti vabadusele antud tõotust uuendades ja ka g
meie üldisele vabadusvõitluslikku tegevust otsese kaasabiga vÕi g
majanduslikult toetades. Meie võitlusest saadakse praegu juba , |
paremini aru. Maailma tugevaima riigi. Ameerika Ühendriikide =
uus president ütles alles hiljuti imperialistliku Moskva agres- g
sioonide kohta tugevamad jä selgemad sõnad, kui meie seda g
sen^ vabas maailmas üldse oleme kuulnud. See andku meile g
jõudu ja lootust, et ajad kord muutuvad. " g
Meie vabadusvõitluslik tegevus toimub peamiselt meie kesk?- 1
ja võitlusorganisatsioonide kaudu. Kanadas on selleks valitud g
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) kandu. Eeloleval keva- g
del seisavad ees EKN uue, XI^ koosseisu valimised, laheks või- g
maiuseks meie vabadusvõitlusele kaasa aidata on EKN valimis- 1
test osa võtta ja meie kesk- ja^ võitlusorganisatsioonile tugev g
seljatagune anda. Teeme seda ühendatud jõu! seame üles g
arvukalt kandidaate, ht oleks rahvusliku töö tegijaid, ja võta- 1
me kõrgeprotsendüiselt osa valimistest näitamaks, et meie võit- i
lusvaim ei ole mitte vaibunud. 1
Samal ajal ootavad meid tõsised ülesanded eestluse kindlus- §
lamiseks. Päame kõik ühiselt eesti kodudes ja eesti koolides 1
tegema pingutusi eesti keele kindlustamiseks pealekasvavas ees- g
ti noorsoos. Sellele kaasaaitamiseks kuulutatakse Vabariigi aas- g
tapäyal kõigis eestlaste asukohamaades välja Eest! Keele Ja g
Kooli Aasta 1981. Aitame sel aastal kõik kaasa eesti keele sü- |
vendamisele eest! noories ja eest! vaimu kindlustamisele eesti g
kodades. §
Vabariigi aastapäeva pühitsemine on meile endUe aruand- g
mise päevaks -—kas kanname ikka võimsalt edasi yabariigi g
aastapäeva ja eestluse vaimu. Näitame oma tegevusega, et see i
vaim ei ole mitte raugenud ega range kuni Eesti on jälle vab& E
Su üle Jumal valvaku.. o g
Torontds, veebruaris 1981» g
EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS 1
fiiiiiiiiiiiiiHiiiininiiiisiiiiiiniiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiin liiiiiüiiiiiiiiiiiiiiiiiir
ronto Eesti Meeskoor ja„Estonia*'
Kõnfe juurde tuleme pikemalt taga- orkester, moodustades suure laul-.
asunud Toronto Eesti^ Võitlejate Eesti keeles tervitas kõnele ja kogu si „Vaba Eestlase" järgmistes jate-mängijate pere. ühendkoor
ühingu esimees H. Kivi mainis, et eesti rahvusgruppi, kuid ka eestla- numbrites. ' laulis esialgu
Mihkel Lüdigu „Koit"
kommunistid hävitasid küll mfeie si kodumaal. Ta esitas väljavõtte Pärast aktusekõnet luges teadus- ja kohe pärast seda orkestri saatel
sõjakangelaste mälbstusmärgid, kodumaalt saabunud ühe eesti noo- taja Anne Tüll ette' ülemaaümse J. Aaviku pühaliku iga eestlase Bretlliev:*
kuid nad ei suutnud hävitada seda J.Q kirjast, millest.toonitati, et vä- Eesti Kesknõukogu prpklamatsioo- tundekeeli-kõlama paneva „Hoia, N. Liit ei iOODU kUüCigi
vaimu, mis tiivustas Vabadussõja Hseestlastel ja kodumaal elavatel ni 198L aasta kuulutamiseks Eesli Juma, Eestit", mida kuulati püsti PoolcSSt
ajal meie rahvast ja.eritinoorsugu. eestlasteLon üks ühine soov - ela- Keele ja Kooli Aastaks ning lavale seistes. Järgnes ühme Eesti hümn / Liidu kaitsemmister Dunitri Usti-
Kodumaal ammutatakse jõudsn vabaduses. Kirja lõpus mainiti, kogunes õhtu suurim koor — Toron- ja lippude lahkumine auvalve saa- MOSKVA — Moskvas avati es- nov, kes süüdistas „imperialiste"
nendest miheviiu kangelastegu- ^esti rahvas peab taas tagasi to Eesti Seltsi täiendusalgkoolija tel. Sisukas aktus oma tiiseda ^õ- j^aspäeval N. Liidu kommunistli- uue maaüma^ja ettevahnis^amises
dest ja/ need teod on eeskujuks saama oma iseseisvuse kuigi see -keskkooli õpüaste umbes 125-liik-.nalise ja kontsertosaga, mille eest ku partei konverents, kus partei ning kinnitas, et nõukogude sõjaka
välismaaSImias elavale eesM võib maksta paljude elu hmda. meline koor Lydia Aruvalla juhatu- Toronto eestlastel tuleb tänada peasekretär Leonid Brezhnev dek- jõud on vahnis iga lünnaku tagasi
Konsul kinnitas, et see kiri kinni- seL Noored psitasid südilt esialgu Eesti Seltsi jithatust, oli lõppenud, lareeris, et N. Liit eilöobu kunagi löömiseks. - r '
Poolast ja annab talle igakülgse
toetuse kommunistliku rezhiimi
säilitamiseks.; Enne ; parteikönve-.
rentsi esines sõjaka sõnavõtuga N .
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 24, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-02-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810224 |
Description
| Title | 1981-02-24-01 |
| OCR text | Gcn* Acciuisltions Scction OTTAWA^ On-^ KLA 0M4 ILMUB IGAL TEBSIPÄEV^.^, JA N E U A P Ä E V Äl Nr. 15 (2747) SXX aastatäik Teisipäeval, 24. veebruaril 1981 -Taesday, Februaiy, 2^ 1981 Üksikntoibri Mnd 50 IHHIIIHIiUr.IHf.lllHl O n t a r b peamiiiister W i l l i am Bm^h tee@s abife^siscig® eesti syyr-el reAim%pmml Ontario peaminister William Öavis kõneleb Torontos Eesti Vabariigi Foto: E. Liigand lillIliilinillIS9HU9Hllli!!illliilllllllliilIlliliIltliliiliiillllilllliiiillll8!llliiiiiU Lõpustseen Torontos ülikooli aulas toimunud Eesti Vabariigi, aastapäeva aktuselt. Kõik osavõtnud koorid Ja „Est©ma" orkester on kogunenud lavale, et esitada ühiselt Jf. Aaviku laulu „Hoia, Jumal, Eestit". Foto: E. Liigand Kirjalnkud telegrammid olid tulnud ühendriikide välisminister Alexander Haigilt, kes eriti hindas eestlaste truudust oma rahvusgrupile ning püüdlusi vabadusele Ja enesemääramisele, Hästiõnnestmsud ja tihedakodise kavaga Eest! Vabariigi aastapäeva aktos mis tolmms üle 1000 inime» Ri^^o Pätsi „ühte laulu tahaks laul- | se osavõtul Toronto Ülikooli aidas-— ConvocationHalHs, andis kinnitase, et Toronto eesti ühiskond on võ!= ela'V siis vahepalaks rahvusliku si- | meline jä sMufeline rohkearvulist eestlaste peret kokkntoovaid ta vastava kava an- suga massdeklamatsiooni ja lõpuks g nab ja selleks oma parimad jõud koondab; Aktusele andis oma erivärvingu Ontario provintsi peaministri Mart Saare Eesti seisab nagu kai- g William Davise jä tema abikaasa osavõtt, mis oi! toonud kohale ka kanada a|akirjanike. Ühendriikidest ko- ju". Klaveril saatis viimast laulu i hale saabunnd aktasekõneleja Valke Logase kõne oli paatoslik ja süÄitov, apeUeerides eriti meie noorsoo Karen Viinamäe. 1 poole eesti rahva ja e^tluse heaks oma panuse andmiseks. Aktusel oM seekord uudiseks Baptisti Kogu- Tervitajaid suusõnaliselt ja kir- 1 dnse Noortekoori esinemine Charies Kipperi juhatnseL tõi aktusele nooruslikkn värskust ja aitas #jalikult oli rohkesti. Peaminister | hiEsalt kaasa kava rikastamisele. Akttase snJMvaks todustajaks Ja; juhtijaks oli Aime-Lüs TüE :-Pierre Trudeau'nimel tervitas par- | Aktuse kõige tähtsamateks au- Kõneleja toonitas ,et meie toetame tab selgesti eesti vaimu murdma- l3|iiendiliige Aideen Nickqlson Ja | külalisleks O Ü d Eesti^ Vabadusristi eestlaste, vabadusvõitlust kodumaal tMct kodumaal ja ip.s,eb meid loQta.f;^^*''''.'''^^" , ^ P^""^^^,..?"^' 1 kavalerid, kes saabusid pidulikule ja ei puhka enne kui Eesti on taas et rahvas kodumaal saab ta^asf^iarki mmei pariamenciiluge bcott | sündmusele abikaasade saatel ja vaba. Meeskoorilt kõlas nüüd har- oma vabaduse ja iseseisvuse. • • loiemad knipsutasid alla = kellede rinda ehiti tänutäheks nen- dalt ja liigutavalt Enn Võrgu kan- Peaminister Wülaim Davis oma eestlaste panust Kanadale. Lati | de suure panuse eest lilleõitega, gelaste austamisviis „Uinuge lan- tervitus-sõnavõtus mainis, et pai- rahvusgrupi nimel tervjtas aukon- | Peaminister William i Davis ja ta genud kotkad", mida rahvas kuu- jud eestlased tunnevad "kahüemata ^«1 dr. E. Upenieks ja Leedu ühis- | abikaasa saabusid kohale täpselt laš leinaseisakus. Ontario provintsi ajalugu, kuid vii- ^ond Kanadas nimel^ asepresident | aktuse alguseks. Lühikese ingliskeelse tervituskö- maste aastakümnete jooksul on siin ^^^"^ ^^^^^ ^^^^^ | Neid tervitas anpeakonsnal Hmair ne arvukaile^ väliskülalistele pi- toimunud suured muudatused. Sna ^^^ti riikides esinevat vastupanu- | Heinsoo ja rahvamass aostas das noorema generatsiooni esinda- on saabunud paljude rahvaste liik- ^^^""^^^t neid püsti tõbstes aplausiga* Ja Peeter Einola. Ta mainis, et Ka- med, kes on valinud selle osa Ka- Kirjalil Kohe pärasf kõrgete külaliste saa- nada on veel praegugi noor rahvas, nadast oma koduks. Peatudes eesti bumist kõlas „Estonia" orkestrilt mida kinnitavad vaielused põhisea- rahvusgrupi juures ütles kõneleja, Uno Kooki juhatusel avamäng, duse küsimuse ümber. Kuigi ingli-mille järele sisenesid skautide ja se ja prantsuse kultuurid esinevad see pole oma koosseisult, suur gaidide auvalve saatel Eesti, Ka- siin prominentsepkujul, on siiski ega ka väike, kuid ta on vaga elu-nada ja Ontario .provintsi lipud, põhjust, hinnata ka seda panust, PUlme ja aktiivne. g^^^. Kanada senaator ^ Andrew mida tervitati püsti seistes. Lauldi mida on andnud Kanadale paljud Need väärtused, mis eestlased on Thompsonüt, Ontario Mitmekultuu^ ühiselt orkestri saatel „0*Canada" teised rahvused. ^aaga toonud, on tähtsad ja olulised ri ja Kodakondsuse Nõuandva Nõu-ja lipud jäid kogu aktuse ajaks ^^^^ maailmasõda võttis ^^S" Kanadale. Meie hindame oma kogu esimehelt Yuri Shymkolt, Ot-auvalve saatel layale. . . Kanada _ paljude teiste rafevns- vabadusi ja siinseid väärtusi, kuid tawa Eesti Seltäüt, St. Catharinesi Kava vaunuliku osa juhatas sisse ^^^^^^ ^^i^^ snuremal arvul «leie ei tohi sealjuures unustada, et Eesti Seltsilt, Sault Ste.-Marie Ees-vastu ka eestlasi, andes neile va- need on meüe garanteeritud ja ei ti Seltsüt, Ontario liberaalide jäopö-badnse Ja võimaluse oma elnde Jää püsima kui meie neid ei valva sitsiooni juhilt dr. Stuart Smithilt, ;üles ehitamiseks. " ja nende eest ei seisa. Peaminister Kanada välisminister Mark Mac- . T> -J -J. u X 1 . 1 t ütles, et ta pn pidevalt sõna võtnud Guigan'ilt ja Toronto linnapealt se õpetaja. K. Raid pidas hoogsa Eestlastele ja teistele uustulnukate- rahvusvahelise terrori, Afganistani Art Eggleton'üt palvuse, mille sissejiAa usek^^^^^ le jai seejuures võimalus arendada okupeerimise ja teiste vägivallate- Välisminister' Haigi telegramm tervitas inglise keeles Ontario pea- Kanada kultuuri üldises raamisti- ^^^^ ^^^^^ muuatci xjia & & ministrit ja ta abikaasat. Oma ees- kus oma kultuuri. Kõneleja ütles, ^ ^ ' tikeelses palves toonitas pastor eri- et eestlased on uhked tundes end ti, et eestlased ei anna võõrastele kanadalastena, kuid samal ajal on ära oma pärisosa omä maad, nad lugupidamise oma kultuuri ja oma keelt ja usku. / keele hindamiseks andnud edasi ka . _T a es.i tasjal,v ein. gh„ se „k ee-k s, pa- n^.o o^r^e^m^^at.ej^lej gj e^n^e^r.a^ts^ ioo^^n^i^dge le.^ ^E^e^s^-j des ludes enti (vabadust Eesfa maale ^^.^^^^^ toimunud eesti kui- ^^es, Ülemaailmse Eesti Kesk- „Kütkes'' ja R. Toi „Me ootame," ja^rahvale ning^tanades^Ka^^^^ ^y^^. rahvuslike püüdluste re- nõukogu liige ja Connecticuti Eesti ning .Peetri Koguduse Segakoor . 5 IL nessanss, kuid nüüd valitseb EesT S eM esimees. Vaike Luguse tuge- ,,GantateI)omino'' tis võõras võim kes surub alla kõik vast rahvuslikust vaimust kantud Baptisti Noohekoor asetas vaimu- eesti rahva püüdlused ja ideaalid, kõnet, liküle osale mõjuva lõpupunkti Eesti Vabariigi ^ aupeakonsul II-Priit Ardna lauluga „Ärka üles, nau mar Heinsoo tervitas peaminister j^jjjgss - I William Davist ja tema abikaasat Laval toimus nüüd koorid© va- inglise keeles, . ^ hetus lahkus Baptisti Koguduse Noortekoor, keda asendas Toronto Eesti Meeskoor Ed. Tobrelutsu juhatusel langenute jnälestamise tseremoonia läbi viimisekSi Kõnetooli I Eestlaste Kesknõukogu Keantidias läkitus | Baptisti Koguduse Noortekoor C. Kippari juhatui^l Joh. KappeH lauluga „Jehoova on > mu karjane." Kõnetooli asunud Baptisti Kogudu-oli saadetud tegelikult peakonsul Peaminister ja tema abikaasa E^j^aksonile New Yörgis,^^^^^^^k^^ lahkusid ajapuuduse pärast kohe kaudu see saabus Torontosse ato^ pärast sõnavõttu jä teadustaja An- seleene'Tiill tutvustas aktusekõnelejat Aktuse kontsertosas esitas bar^ noorematele genemtsioönidele. Ees^ ^^^ust, kes on ühendriiki- ton Avo-Kittask Charles Kipperi • ' .. . , . -riPQ Eesti Rahvuskomitee abiesi- klaverisaatel kaks laulu— A. Kapi millest suur osa oli pühendatud meie nooruse üleskutsumiseks ja meie tööle kaasa löömiseks, katkestasid sagedased aplausid. laulis C. Kipperi juhatusel hingestatult ja haaravalt Mart Saare „0h kodumaa" ja Aleksander Läte „Enne surma Eestimaale**. Aktus oii jõudnud nüüd oma lõ- g toonitades eriti, et suurem osa eestlasi valis Kanadasse saabudes oma kodupaigaks Ja eluasemeks Ontario. . ,Ästu siis ette, sa uus generatsi- fraasi Lisaks ,.Cantate Domino- | oon,"« p^•Aö-öArr.Ad,.u. s kõneleja n«o^or*rt^e f *' kkoogguuuneessiidd lavale Toronto Eesti s pooie^ baptisti Koguduse Noortekoor, To- Pühitseme jälle Eesti Vabariigi väljakunlntamiseaastapäe- 1 va. Serei ole meile mitte ainult pidulik traditsiooni täitmine, 1 vaid meie kodumaalt lahkumisel antud tõotuse uuendamine, et g raugematult jätkame võitlust Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest g kuni Eesti Vabariigi õigused meie kodumaal on jälle taastatud. 5 Võitlus meie kodumaa vabaduse eest käib praegu nii vabas 1 maaUmas kui ka okupeeritud kodumaal. Kodumaal toimbb see 1 juba raskete ohvritega. Silmapaistvaile tuntud vabadusvõiüejaile g on mõistetud rasked karistused ja teis! ootavad kohtuprbtses- g sid. Need mehed saatsid maaihna välja SOS hüüdeid aidaku g vaba maailm Moskva võimu aU kannatavaid ces^asi nend^^ g õiguste ja vabaduse taastamiseks. Nüüd peavad nad šeDe eest g isiklikult väga kallist hinda maksma. Samal ajal nõudsid eesti = noored massUisel demonstratsioonil Eestile vabadust. Selle eest i said nad peksa ja neid heideti koolidest välja ning kannatavad g nüüd tag^usamise all; g Okupeeritud kodumaal ei ole Vabariigi aastapäeva unusta- g tud. Aasta tagasi tõid eesti noored mitmel poolt välja Eesti g sini-must-valged lipud. Need lipud kisti küll maha ja lippude g heiskajaid vangistati ja karistati. Vabariigi aastapäeva vaim s elab seal aga edasi ja võib jällegi välja lüüa, ^ | Meie püha kohus on Kestis ennastohverdavalt tegutsevaid g vabadusvõitlejaid abistada. Seda saame teha Vabariigi aasta- g päeva puhul oma Eesti vabadusele antud tõotust uuendades ja ka g meie üldisele vabadusvõitluslikku tegevust otsese kaasabiga vÕi g majanduslikult toetades. Meie võitlusest saadakse praegu juba , | paremini aru. Maailma tugevaima riigi. Ameerika Ühendriikide = uus president ütles alles hiljuti imperialistliku Moskva agres- g sioonide kohta tugevamad jä selgemad sõnad, kui meie seda g sen^ vabas maailmas üldse oleme kuulnud. See andku meile g jõudu ja lootust, et ajad kord muutuvad. " g Meie vabadusvõitluslik tegevus toimub peamiselt meie kesk?- 1 ja võitlusorganisatsioonide kaudu. Kanadas on selleks valitud g Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) kandu. Eeloleval keva- g del seisavad ees EKN uue, XI^ koosseisu valimised, laheks või- g maiuseks meie vabadusvõitlusele kaasa aidata on EKN valimis- 1 test osa võtta ja meie kesk- ja^ võitlusorganisatsioonile tugev g seljatagune anda. Teeme seda ühendatud jõu! seame üles g arvukalt kandidaate, ht oleks rahvusliku töö tegijaid, ja võta- 1 me kõrgeprotsendüiselt osa valimistest näitamaks, et meie võit- i lusvaim ei ole mitte vaibunud. 1 Samal ajal ootavad meid tõsised ülesanded eestluse kindlus- § lamiseks. Päame kõik ühiselt eesti kodudes ja eesti koolides 1 tegema pingutusi eesti keele kindlustamiseks pealekasvavas ees- g ti noorsoos. Sellele kaasaaitamiseks kuulutatakse Vabariigi aas- g tapäyal kõigis eestlaste asukohamaades välja Eest! Keele Ja g Kooli Aasta 1981. Aitame sel aastal kõik kaasa eesti keele sü- | vendamisele eest! noories ja eest! vaimu kindlustamisele eesti g kodades. § Vabariigi aastapäeva pühitsemine on meile endUe aruand- g mise päevaks -—kas kanname ikka võimsalt edasi yabariigi g aastapäeva ja eestluse vaimu. Näitame oma tegevusega, et see i vaim ei ole mitte raugenud ega range kuni Eesti on jälle vab& E Su üle Jumal valvaku.. o g Torontds, veebruaris 1981» g EESTLASTE KESKNÕUKOGU KANADAS 1 fiiiiiiiiiiiiiHiiiininiiiisiiiiiiniiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiin liiiiiüiiiiiiiiiiiiiiiiiir ronto Eesti Meeskoor ja„Estonia*' Kõnfe juurde tuleme pikemalt taga- orkester, moodustades suure laul-. asunud Toronto Eesti^ Võitlejate Eesti keeles tervitas kõnele ja kogu si „Vaba Eestlase" järgmistes jate-mängijate pere. ühendkoor ühingu esimees H. Kivi mainis, et eesti rahvusgruppi, kuid ka eestla- numbrites. ' laulis esialgu Mihkel Lüdigu „Koit" kommunistid hävitasid küll mfeie si kodumaal. Ta esitas väljavõtte Pärast aktusekõnet luges teadus- ja kohe pärast seda orkestri saatel sõjakangelaste mälbstusmärgid, kodumaalt saabunud ühe eesti noo- taja Anne Tüll ette' ülemaaümse J. Aaviku pühaliku iga eestlase Bretlliev:* kuid nad ei suutnud hävitada seda J.Q kirjast, millest.toonitati, et vä- Eesti Kesknõukogu prpklamatsioo- tundekeeli-kõlama paneva „Hoia, N. Liit ei iOODU kUüCigi vaimu, mis tiivustas Vabadussõja Hseestlastel ja kodumaal elavatel ni 198L aasta kuulutamiseks Eesli Juma, Eestit", mida kuulati püsti PoolcSSt ajal meie rahvast ja.eritinoorsugu. eestlasteLon üks ühine soov - ela- Keele ja Kooli Aastaks ning lavale seistes. Järgnes ühme Eesti hümn / Liidu kaitsemmister Dunitri Usti- Kodumaal ammutatakse jõudsn vabaduses. Kirja lõpus mainiti, kogunes õhtu suurim koor — Toron- ja lippude lahkumine auvalve saa- MOSKVA — Moskvas avati es- nov, kes süüdistas „imperialiste" nendest miheviiu kangelastegu- ^esti rahvas peab taas tagasi to Eesti Seltsi täiendusalgkoolija tel. Sisukas aktus oma tiiseda ^õ- j^aspäeval N. Liidu kommunistli- uue maaüma^ja ettevahnis^amises dest ja/ need teod on eeskujuks saama oma iseseisvuse kuigi see -keskkooli õpüaste umbes 125-liik-.nalise ja kontsertosaga, mille eest ku partei konverents, kus partei ning kinnitas, et nõukogude sõjaka välismaaSImias elavale eesM võib maksta paljude elu hmda. meline koor Lydia Aruvalla juhatu- Toronto eestlastel tuleb tänada peasekretär Leonid Brezhnev dek- jõud on vahnis iga lünnaku tagasi Konsul kinnitas, et see kiri kinni- seL Noored psitasid südilt esialgu Eesti Seltsi jithatust, oli lõppenud, lareeris, et N. Liit eilöobu kunagi löömiseks. - r ' Poolast ja annab talle igakülgse toetuse kommunistliku rezhiimi säilitamiseks.; Enne ; parteikönve-. rentsi esines sõjaka sõnavõtuga N . |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-02-24-01
