Vaba eestlane , February 24, 1981

              Nr. 15 :VABÄ-,EESTLANr-:te!sipäevai;;24.;^ Tuesday, Febrüary 24,1981 Lk.
EZXD
VALVEARST
I^ÄDALALÕPUL
. veebr, ja 1. märtsU
dr. J. Marley, M. 921-7777
7. ja 8. märtsil dr. M. Leesmentt,
tel. 481-6834.
H. KIRIK
Insurance
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Siüte
Rexdäle, Ont. 1V^9V 3Y7
Tel. 745-4622
sm
Uys propagand^*^
seminar Eestis
Nõukogude Eestist välismaades
elavatele eestlastele saadetav propa-gandaleht
„Kodumaa" teatab, et
Väliseestlastega Kultuurisidemete
Arendamise Ühing kavatseb eel­oleval
suvel Tallinnas korraldada
kolmanda kultuuriseminari välis­maal
elavatele eesti noortele. Pro­grammi
kohta mainitakse, et see
sisaldab loenguid mitniesugustelt
kultuurialadelt ning sellele lisaks ka
rahvatantsu rahvakunsti tutvus­tamise
koos praktiliste rahvatantsu
harjutustega. Osavõtjatel olevat
võimalus ka jälgida 4. ja 5. juulil
Tallinnas toimuvat y,vabariiklikku
rahvatantsupidu." Seminarile ole­vat
eelistatud need isikud, kes tege­levad
võõrsil eesti rahvatantsurüh­mades.
Seminar on järjekordne katse
väljaspool raudeesriiet 1 üleskasvav
nud noorte meelitamiseks ja peibu­tamiseks,
et neid kultuuri sildi all
lepitada kodumaal valitseva vene
koloniaalsüsteemiga.
Saarlaste ühing. Torontos 25. äastapäevapeol esitati kavalises osas üunaamüme ,iKosjalugu", mille oli
seadnud i^ai Käärid, kraa Ä. Käärid mängis akordioinii! saatemHsusiM» Pdil saare-piigad marulises
Foto: Vaba Eestlane
% a s
Helilooja Anro Pärt räägib oma toovast tööst vabas maailmas
istiisi eesti arheoloogile
i^odymaal ei lubata mereäärsetes
piirkondades uurimusi teostada
Okupeeritud Eestis eesti arheoloogidel ei lubata N . Vene poolt oto-list
osa Eesti ajaloost uurida. Seda näitab propagandaks määratud
ttonian Review" (dets. 80), milles okup. lEesti n.n. Teaduste Akadeemia
arheol. sektori juhataja L. Jaanits annab ülevaate sellest, kus möodunnd
aastal arheoloogidel lubati kaevamisi teostada. Ülevaade on lihtsalt ar­metu,
samuti nagu möödunud dekaadidel H. Moora käe all, kes ühd
konverentsil üties lausa välja, et Eesfe mereäärsed arheoloogilised ,ka®-
vamised on keelatud. ^ , ' ,
Aruandest selgub, et möödunud gi. Mainitud järv' oM ^arem oja
aastal arheoloogid rakendati Las- kaudu Läänemerega yhenduses.
namäe piirkonnas, kus kerkivad ve- Eesti arheoloogidele onj aga need
nelaste korteri-majad ja arheolöo- piirkonnad tabu. Seega on vabadu-giliselt
vaevalt on midagi leida. ses olevate noorema põlVe humani-
Kaevamisi jätkati ka Varbola taar-teadlaste ja eriti eesti teadušii-maalinnas,
mis aga juba ammu- ke seltsicje otsene kohustus — igal
gi ammendatud. Võimalusel ja juhul, eriti rahvusva-
Peai^õhk oli aga asetatud Peipsi ja helistel konverentsidel, j tõstatada
Pihkva järve id^kaldaile, kus ela- neid küsimusi päevakorda ja esita­nud
balto-finni (!) suguharud. Rõs- da resolutsioone, mis nõuaksid sei­nas
kaevati arheoloog Mare Ai^ni gitust, miks juba 4 dekaadi, eesti
juhtimisel, Petserimaal Missos Sil- arheoloogidel ei lubata teostada
Via Laali käe.all. Umbes samalaa- uurimisi Eesti ajaloole olulistes
dilisi kaevamisi teostati Narva jõej piirkondades. Mainitud küsimus lu-idakaldal
Kudrukülas. leks täies ulatuses kergitada ka
On ümne, et juba dekaade hoi- AABS'is.
takse eesti arheolooge meelega ta- . Sks,
gasi piirkondadest, Jcus need võik- < •
700 a. jooksul 2,5 meetrit, siis järel sai Arvo Luik ülesande teha
on endised rannaäärsed ankru- trepikäik ilusamaks; Keraamiliste-platsid
praegu kuival. le plaatidele tuleb, tema kavandi
Kommentaarid
(Algus lk. 2)
Ja jalgsi pealetmig;iva Ipmiisiairmee
eest lääne poole jättes maha oma
tahid, majad ja kodud. Kümned tu­handed
surid sellel pÕ^enemistee-konnal
ja kümned tuhanded lange­sid
punaarmeelaste rünnakute ja
kallaletungide ohvriks, pääsemist
ega halastust palnud l^sagilt loota,*
kuna Ühendriikide president Roo-sevelt
ning Inglismaa peaminister
Churchill olid need piirkonnad lu­banud
suuremeelselt Stalini^e, kes
lasi teha punaarmee kontroll alla
sattuvatel aladel puhta töö.
Millised direktiivid anti peale­tungivale
punaarmeele sakslaste
Isävitamiseks, see selgub eriti ku-.
pikalt punaarmeelastel^ jagatava­test
f endlehtedest, kus öeldakse
muu-hulgas: ,,Sakslase^ es ole ini­mesed:
Nüüdsest peale on sÕna
„sakslane" meil kõige suurem' sõi­musõna.
. . Meie ei räägi, meie
ei ärrifü. Meie tapame. Ja kni sa
päeva jooksid vähemalt ühte saks­last
ei ole fannud, siis on see päev
kaotsi läinud."
Selle lendlehe autoriks oli jmi^v
päritoliTga tuntud N. Liidu kirjanik
Ilja Ehrenhurg, kes suri 1967. aasr
tal kliid kelle 90. aastast sünpipäe-va
n?öödonöd j^anwaris N. Liido
ajakirjanduses märkimisväärselt tä­histati
ja temast juttu tehti. Sellist
üleskutset ühe rahvuse sõnaselseks
mõrvamiseks ja üldiseks tapmiseks
ei ole vist varem ega hiljem kuna­gi
avaldatud ja tekib paratamatult
küsimus— kus on Ehrenhurgi
„Soomingn" hindamisel ne^^d me­hed,
kes räägivad praegu sõjakuri­tegudest
ning katsuvad |N. Liidust
hangitud E^ahtlaste tõendite nõhja!
taga kiusata ja süüdi mõista iriime^
Sl. Ehrenburg sai aga oma ,4eene-
• te" ee«4 rahvusvahelise Lenani ra-
Biuauhinna.
Sakslased ei ole seni soendanud
oma suurt ja ohvriterikast põgene­mist
idast läände käjsit?»''». karter,
et selle draama üles võtmisel võe­takse
ouesti päevakorrale ka saksa
armee sissetung Venemaale ja seal­sete
sõjapõgenike kannatused.
Nüüd aga arvatakse, et ^eg on tul­nud
kogu maailmale näidata, mida
saksa tslviilelanikud olid sunnitud
sõja lõmifaasis üle elama ning kui­das
süütud naised ja lapsed puna­armee
Vägivallategude all kanna­tasid
ja .surid. Televisioonis kirjel­datakse
ka sakslaste väljaajamist
nende polistelt elualadelt Ida Prei-
LONDON (VE) — Kesknädalal, 28. jaan. õhtul oU Arvo Parti vüulikontsert „TabuIa Rasa** ettckam- f uut avastada Eesti aja-del
Londonis Royal College of Music saalis BBC Radio 3 Inventation Concert seerias,-kus kantakse ette -täiteks, uks suuremaid hcs- ^ södertälje ajaleht „AUehanda"
helindid, mis hiljem esitatalkse raadios. NÖ ka Arvo Parti nimetatud teos. ' ti ajaloo varaaitasid on Hiiumaa avaldanud leheküljeüse, repor-
Mahukas saai oli rahvast täis. Eestlasi oli kogunenud paarikümne ümber vaatama lühikesele ettetea- Kassari saare tagused vamad, kus ^^^^^ kunstnik Arvo Luigest, kes
tamtsele. Kavas oli kolm pikemat helindit. Arvo Päjti oma oü järjekorras teine. Selles esinesid kaks vüoUt ^^usid Mumas-Eesti viikingisada- ^^^^^^ ülesandeks kunstmliselt
keelepillide orkestri ja ettevalmistatud klaveri saatel. Kohe alguses haaras see oma rahuga sisendades palve- Sottesatama ja Sarvo, samuti kaunistada kajie tänava vahel ole-lise
meeleolu. Tõusmata kunagi fforteni domineeris pi^no lõppedes tundeid süvendava pianissimoga. 30 mn-^^^^^ teatavasti kuii- yat trepikäiku, mida sageli rüve-nutit
kestnudvettekandele järgnes tugev aplaus. Kostsid isegi „braa^ " Äed.^.Heyiooja kutsuti välja. Norra kuningas Olaf Tryggvas- ^gtakse. üks linnaisadest jäi kinni
' , son müüdi orjaks. - jjf^ J^QIJ^ ja pool tundi sis-
Järgmisel päeval õnnestub Arvo Heino EUer oli suur mees!" [es õppima Seal võib midagi kirju- ^ ^„ langen^J^ase se hingama trepikoja haisu. See-
Partiga tund aega vestelda, kuna huuab ta oma tagasihoidlikku^^
samal päeval on temal ette nähtud juures ootamatult hoogu sattudes, kantakse. Siis paneb mõne mehe
intervjuud raadio ja televisiooniga. „01en temale väga tänulik. On rsralikiri selle riiulile, kuhu ta jääbki
Jutt algab eelmise õhtu kontserdiga, ke öelda, kus ma enam õppisin, hallitama. Siin on mõõduandev ai- ^ .... v-?>>^i^ ^ ^ f c l i n n n r i i d viwiraor
Küsin, miks ta oli sellele andnud kas otses It tema juures või hiljem nult loomingu väärtus. On ta hea, .^a Huumaa lääneranna umbjärve ^^^^f^^^f "'^^'l'^'
nimeks^Tabula Rasa." temale tagasi mõeldes. Temast voo- siis läheb ta ellu ega ole mingeid Pf^^^^ vnkmgi laevade ankru- õpetama möödujatele paremaid
^ „See oli kõige süütum," vastab ta las rahu. Ta armastas tõeliselt oma tõkkeid selle takistamiseks. Tunnen P^^^^^^^ 1^ ^ealt on vastavaid leide- kombeid.
ja jutustab siis ligemalt, et see te- õpilasi ja andestas neile palju. roomu oma edust ja saavutustest. •• ^' ;
ma teostest on Läänes kõige enam Olen temale tekitanud rohkesti Siin jätkub looming loodu elluvii-ette
kantud. Eesiettekanne toimus uHuret ja peavalu, aga iialgi ei misega. Ka see, et olen praegu siin,
Tallinnas 1977. a. ^Estonia" teatri näinud ma tema silmis ettehei- on loomingu kestmine. Seal oli loo-kammerorkestri
ning maailmakuul- . det, mingu elluviimine kuidagi kohma-sa
viiulikunstniku GidonKremeri Ta oli alati abivalmis, mida siis ei kas ja paendumata. Just nagu vana
ja Tatjana Gridenkoga eestlasest mõistnud hinnata; Tema õpilased autologu, hiis sind kusagile edasi
dirigendi Eri Kla^i juhtimisel. Nei-' lõid õitsele, tema„mina'*' aga jäi ei vii. Lamad enam selle all, kui is-le
ongi teos pühendatud. delikaatselt kõrvale. Ei ole^Eestis fi^d sees. See muudab inimese ise-
Järgnevalt sooritasid samad vlau- teist selliste omadustega pedagoo5^ ^omüy halvab tegevustahet ja alga-likunstnikud
turnee Saksamaal ja gi." / ti^võimet. Eestis öeldi: „KaeI on
Austrias, kus nad seda tükki Oma loomingulise tegevuse koh- haige." .
kümneid kordi on mängsnwd. ta, eriti järsku tekkinud inspiratsi- Liikudes väljas vaatasid inime-
Ka Prantsusmaal,^ Põhja-ja Lõuna- ooni korral kirjutab ta seoses elu- sed kogu aeg üle õla paremale
Ameerikas on - seda ette kantud, loo ja ilmunud teosite nimestikuga: ja pahemale^ kas neid ei kuula-
Venemaal kestsid ettekanded tege-„käsi kirjutab nagu pimedas, mi- ta.
likult kuni tema lahkumiseni Ees- netades loogika. On raske peatuda. Nii käituvad äsja sealttulnud ka
tist. Inglismaal oli aga nüüd alles Loogika taandub vormi ees. Mõni- siin."
esimest korda. Veebruaris toimub kord ei saa isegi kuulata, nii kiires- „Nii et olete väljatulekuga kõi-ettekanne
Iisraelis ja Itaalias, see- ti tuleh üles kirjutada. Tuleb tõta-; giti rahul ega tunne kojuigatsust?"
järele GidonKremeri ja Tatjana ta, et peidetud allikat põhjani aiT(i- „Kodu on mul kaasas."
Gridenko esitusel Viini Festivalil mutada, nii et silm mitte vahele ei „Te mõtlete oma perekonda ja
käesoleva aasta juunis. Need viiuli- segaks ja mingeid „parandusi" ei oma siinset kodu kitsamas mõttes?"
kunstnikud esinenuksid ka Londo- teeks." „Seda küll. Aga peale selle on
nis, kui nad polnuks samal ajal „Kuidas olete võõrsil kohane- igal pool ka tükike Eestit ees, na-; komisjoni liikmeid. Vasakult Walter Pent, dr. Parups (läti), senaa-turneel
Saksamaal, mängides seal nud?" jätkan küsitelu. ' gu eilsel kontserdilgi. Olin üllata- tor Paul Yuzyk ja .senaator Stanley Haidäsz. ^
üht,tema teist teost, „Fratres". . „Püüan kohaneda. Esialgu ah- tud nii rohkete eestlaste kohalole-
.„Jaanuar oli väga sisukas", jät- min kõike sisse, mis enne oli takis- kust. Ka on Viini muusikämaailm
kab Arvo Pärt, „Kahe nädala ee^t tatud ja kättesaamatu. Siin hingan mind väga soojalt vastu võtnud,
kanti Viinis ette minu Teine süm- vabalt sisse. Poleks iialgi mõistnud seda oodata,
foonia. Olin väga üllatatud, et see Seal tuli ainult välja hingata, Sealsed muusikainimesed on mind
kuueteiskümne aasta; eest kirjuta- mille tagajärjel tuli õhust puu- palju aidanud. Olen neile seUe eest
tud teos äratas nii suurt huvi." dus. väga tänulik. Tunnen end nende
Edasi jutustab ta oma hilisemast Siin on kõik võimalused avatud ega hulgas koduselt ja seega hästi." Ka
loomingust: ,,Äsja lõpetasin suure- piira loomingut mingid ideoloogili-: lapsed^ pojad, üks kolme-, teine
ma töö, mille pealkirjaks on „ D e sed printsiibid. Oleneb inimese võif seitsmeaastane, on väga õnneli-
Profundi". Selle visand oli mul ju- metest ja agarusest, kuidas ta neid kud," seletab ta kiiresti mantlit sel-ba
Eestis olemas. Seal poleks ta suudab kasutada. Seda agarust, mis ga ajades, et tõtata järgmisele koh­aga
iialgi tulnud ettekandele, kuna seal oli alla surutud, pean sün ai- tamisele. Salme Pruuden
oli rajatud Taaveti laulule (nr. 130, •• , —•• .. • • —— r— ——-
salm '1: Põhjatumast sügavusest
hüüan sinu poole, Jehooval). Esi­ettekandele
tuleb ta anrillis Kasse-li
kirikumuusika pidustusel.
Minu.esimene töö pärast Eestist
Ottawas 4. märtsil toimuva Balti/õhtu organiseerijaid ja käendus-m
Tenifu^l Eesfi Vabariigi 63. m$tapärnaks!
Nõukogude Liidu lugupeetud kodanik, kuulsa suvituslinna Sotshi TaZm^r^Jr ,7AnmL''nr;T^^^^ Smnapea Vjasth^^^^^^^^ Voronkov mõisteti hüjuti 13^neks aastaks vangi.
nnm« or.Mle, tellitud Sneveri P?"*^.' ^ " f ^ f f?.**™^' pnvaatomandlikke tendentse ja kuundi-
Toomkiriku 950, a. juubeliks, en vasta sotsialistid^e süsteemi tavadega,
kus ta ka ette kanti;''* Voronkov tegi kiire parteikarjää- Hiljem käis juba mööda linna rin-
„01ete spetsialiseerunud vaimuli- ^Yi juba 32-aastasena abilin- gi ja kasseeris isiklikult. Terve ri- |
ku" muusika, alal", teen omapoolse "^P^^ Sotshis. Ametiga tuli" aga da kaastöölisi, kes samuti, anti koh-kökkiivõtte.
kiusatusi. Kui ta sai linnapeaks, tu alla, ülendati teenistuskohtadel.
„Usuline elamus on igas kunstis, ^^^^ kaubitsejad talle kingituseks Mii sai lihamüüja Victor Bondaren-ka
muusikas kõige tähtsam," vas-. kastide viisi armeenia konjakit, ko ühe kaubandusorganisatsiooni
tab ta veendunult. kaaviari, lõhe, puuvilja ja lilli, direktoriks.
Arvo Parti eluloost olen lugenud, ^Mim allakäik algas lävimisel kau- Siiiüdistusmaterjal Voronkovi
et ta on sündinud Paides 11. sept. õitsejatega", tunnistas Voronkov vastu haarab 18 aktiköidet.ja pool
1935 ja õppinud Tallinna Konser- ^^^tu ees. aktiköidet on täidetud väärtasjade
vatooriumis Heino Elleri juures ^^«"ast kingitusi tulid varsti Mm- loeteluga, mis leiti Voronkovi kor-kompositsiooni.
Lõpetanud riikliku "»sed ümbrikud raliagai terist. Nende aarete hulgas on tee-auhinnaga
väaristatuna 1963. a. ^"d sooritati sanatooriumi soome mantidega kuldsõrmuseid, lauahõ-
Küsin: „Kuidas hindate oma saunas. Voronkov tasus omapoolse- bedat; käekelli, käeVõrusid, kette
õpetajat?" te panustega: muretses kortereid, ja maale.
• " ^ • kohti, „postikesi", teenisfusautosid,
^- "~ lennupileteid, kohti sanatooriumis,
rimaalt, mis anti teatavasti poola- hotellitube— lühidalt kõiki, mis
Voronkovi lairie püüdis neid
esemeid päästa kui ,,perekonna-pärandust",
esad asjata.
Protsess selle sotsialistliku bojaa-katele
ja tshehhidele. võimalik ainult parteituusadele.
On tervitatav kui Teise maaü- Teenistusauto muretsemine maksis
masõja ajalugu hallatakse käsitam?» 1500 rubla, riigikorter umbes sa- ri vastu peab sõnumi avaldanud
ka teisest' yaatevinklist, eriti kui ma, direktorikoht kaubandusorga- «Liternaturnaja Gazeta" arvates
punaarmee „kangelastegusSd" näi- nisatsioonis veidi enam. ^lenia hoiatuseks kõigile, kes
Voronkov võttis ialguses ümbrik- ametnikena aktsepteerivad altkäe-
:.• ke rahaga kodus Aj^istio •• Waksu„-./^ '
MAJAOMANIKUD!
Võtke Ühendust otse omanikuga — ei mingit vahemeest.
Kolm moodusi kuidas säästo
ALCAN SIDING'uga ,
1. Säästate aega, pole vaja värvida I
3. Muudab maja ilusamaks ja suurendab maja Y^irta&l
2. Isoleerib ja säästab kütet
' 20 öostö garantii
® Vihmaveerennid ja -torud
® Alumiinium-aknad
® Aiumiinium-uksed
O Päikesevarjud (awniags)
® Räästaalnsed (soffit&fasela)
Läti ettevõte
CENTURY ALUMINUM INSTALLERS
' Tel. 534-2864 2226 Dundas St. W. Toronto M6R 1X3
Omanik ARTURS MIME — lätlane
•llllllBllllllllllH@lli!lllllil!illlH