Vaba eestlane , October 18, 1977

              asu
r i VASAEBSTLANf" on
9
Teisipäeval, 18. oktoobrU 1977 — Tuesday, October 18, 1977
Ilmub 2 kordö fiödG/cs—
WASHINGTON — Föderaalva­litsuse
ametnikud on pimesi l u ­banud
äridel varastada, ^kuritar-vitada
j a halvasti käsitleda üle 34
miljoni dollari väärtuses i o i d u -
marke, misi oleks ^ a l d a ne
n.OOO' perekonna toitmiseks 'ühe
aasta jooksul, 'selgus . vaiitsuse
uurimisel. ;
NEW Y O R K ^ Kinod muutu­vad
lähemas tulevikus iganenuiks.
K u i 1948. aastal külastajate arv
o l i 4 'miljardit, mis tähendas, et
iga ameeriklane käis 33 korda
aastas kinos] 1976j aastal aga o li
kitioskäijate arv ^ langenud 960
miljonile, mis näitab, et ameerik-.
lased käivad veel viis korda aas­tas
kinos. On ette näha, ©t 1985.
aastal kinofliinid valmistatalsse
lintidel, mis saadetakse kodudes­se
kas kasettides, plaatidena või
kaabli kaudui i .
LOS A N G E L E S — Elektrilised
k l o s e t i p o t i d , l a s t a l ^ peatselt tu-n
i l e Los Ängelese firma Rusco
American Bidet Coip. poolt. Need
maksavad 175—350 dollarit tükk
ning nende installeerimine võtvat
aega vaid 10—15 minutit. E l e k t r i ­liste
klosetipottide juures kaob
tarvidus klosetipaberi järele ning
seega võidakse säästa aastas sa­j
a d tuhaned aakrid metsa. Uue
menetluse järele kasutatakse pa­beri
asemel sooja desinfitseerivat
vett j a sooja õhku. See oh pealegi
palju hügieenüisem.
NEW Y O R K — Loata välismaa­lasi
asub New Yorgis umbes
700—800 tuhat, axTestavad inuni-gratsiooniametnikud.
Föderaal­valitsuse
statistika järele suur
osa nendest hakkab juba esime­sel
asumisaastai saama heaolu-toetust,
kuigi nendel selleks ei
ole mingit õigust.
N E W Y O R K — Ameerikas on
praegu ünlimarguselt 9000 inimest,
keüe eluiga on üle 100 aasta. V a -
niniaks arvatakse üht Kentucky
end, farmerit, kes lolevat 135 või
140 aastat vana, kuid tema.vanus
on täpsemalt kindlaks tegemata.
B E I R U T 1— Mälestuspaukudest
löiaateenistusel puhkes Beirutis
uus lahing, nüs nõudis ohvriks
15 inimelu. K u i i k r i s t l i k u l matusel
l a s t i teenistuse kestel aupauke,
ärritused sellest moslemid ja
hakkasid matuselisi tulistama.
Vaherahuiiksus, koosnedes pea-miselt
Süüria sõduritest, segas
vahele j a lõpetas ttilistamised.
' SALISBURY — Mustad terro­ristid
Rodeesias ründasid laupäe­val
üht vMgefe farmi jä tapsid
metsikult 16 neegritest farmitöö-list,
kaasa arvatud naised j a lap­sed.
Terrprirünnak oili tõenäoli­selt
võetud ette selleks, et h i i m u -
tada neegreid valgete peremeeste
juures töötamast. • . -
N E W Y O R K — Alastisupläpiise-sele
vaadati N^w' Yorgis veel
paarkümmend aastat tagasi k u i
suuremale rõvedusele j a moraali-rikkumisele.
Nüüd on New Yor­gi
pürkonnas, peamiselt- Long
Islandil 5-^6 supelranda, kus on
võimalik harrastada alastikultuu-ri.-.
K A T M A N D U . — Mount Everes-ti
otsa ronimiseks on nii suur
Timg, et reservatsioonid . selleks
on tehtud kuni 1981.. aastani.
29.028 jala kõrguse mäe otsa ro­nimiseks
amiab iluba Nepaali.va­litsus.
Ronijate ekspeditsioone l u -
batalfcse üles minna teatavate aja-
A ^ e m i k u järele, et ei juhtuks õn­netusi.
.
S Y D N E Y — Austraalia farmer
Lindsay Schmidt õpetas oma ko-duahvi
traktorit juhtima. Hea tai­buga
ahv õppis varsti ära vajali­kud
tehingud, kui peremees käs­kis:
^Stardi! — Peata! Pööra pa­remaile!"
ühel päeval farmer nä­gi,
kui ahv o l i ametis oma naise
väljaõpetamisega. Emaahv näis
olevat hailveraa taibuga j a sai
jsaahvilt järjest togida. Kuid
võiböilä käskluäte andmine isa-
. ^ v i .poolt cdi halvem.
USA-st saabunud külaliskoneleja H . Ozolinsh (paremal)) amiab
Henny Arujale üle ühendriikides t i ^ i t i i d broshüüre.
! Foto: J . Kreilis
C O 0
(Algus Ihk. 1)
B a l t i Naiste Nõukogu liige New
Yorgist lätlanna mrs. Busch, L a ­t
i aukonsul Torontos dr. E . Upe-nieks;
Eesti aupeakonsul Toron­tos
I. Heinsoo, B a l t i L i i t Kanadas
esimees L. Leivat. Läti L i i t Kana­das
esimees T. Kronbergs, Balti
naiste sõber mrs, Davidson ja
Leedu ühiskond Kanadas abipre-sident
Irene Meklejohn.
Kirjalikkude tervituste hulgas
olid tervitused Ontario valitsü-
> se endiselt ministrilt ja Balti
rahvaste sõbralt John Yarem-kolt
ning Mall Jürmalt New
Yorgist. .
Muusikalises osas 'esines esma­joones
nelja lauluga sopran Ta­mara
Norheim, siis lätlanna Nora
Bulmanis harf i l j a lõpuks 'Minme-l
i i k m d i n e leedu tütarlasite koor
„Volunge", kes. esitas k o lm lau­lu.
Eeäkavale järgnes kohvilaud,
kus kolmest rahvusest külalised
leidsid võimaluse kontaktide sõl­mimiseks
j a sõprussidemete sü­vendamiseks.
.
SCeostöö Montreali
Möödunud nädalal toimusid
Eesti Maja juures ümbruse k c r -
rastarnise talgud. Parkimisplats,
mille autorattad olid kulutanud
auklikuks, tasaindati " siledaks,
puudelt lõigati kuivanud oksi,
mis parkeeritud autodele o h t l i ­kuks
võisid saada, samuti saeti
maha üks jämedaist puudest.
Kuna vanema ehituse osa tornis
on aknaavad seni olnud laudade­ga
kaetud, siis viidi üles niivõrd
p a l ju kive, et need ikividega täis-laotakse.
Tatlgutööst võtsid osa
Ä. Raag, H . Toots, A. Johanson,
A. Karu. K . K u r v i t s j a J . Roand,
kujia Imbi Kurvits omalt poolt
töömeestele talgutoidu valmistas.
- Eesti Maja juhatus avaldab tõ­sist
tänu talgulistele, kes oma
ühiskodu ümbrust aitasid korda
seada. •
Juba 1. okt. avati Oshawas
Paul Giovise kunstigaleriis (44
Richmond St. E.) eesti kunstniku
Osvald Timmase iseseisev kunsti-näitus,
pis on välja pandud 36
akvarelli. Näitusel on k a Oscar
Rossi skulptuure. . Näitus j ääb
avatuks 31. okt. 1977.
Galerii korraldab esmaspäeval,
17. okt. k e l l 5.30-^.30 vastuvõtu,
kus on kunstihuvilistel võimalus
kunstnikuga tutvumiseks.
Teine näitus on praegu etteval­mistusel
Bramptonis, ikus see
avataikše ühes seilses gaileriis 27.
novembril, Seal on väljapandud
40 akvarelli.
„ M i s s u naine sulle eile ka üt-les,
k u i sa poole öö ajal kõrtsist
koju läksid?"
„On sul paar tundi aega?"
„Ei, ma pean kohe minema
büroAsse."
ju, siis ma ei jõua siHle
jutustada, mis naine mulle ütles."
MONTREAL - Reede õhtul, 30.
sept., toimus Montreali Jaani k i r i ­ku
seltskondlikus ruumis mag. R u ­dolf
KiviraiMia teaduslik loeng,
milles külaline Ne'w Yorgist tunni­ajalises
ettekandes kõneles oma
kogemustest, mida ta on saanud
teostades eesti vanima 'kirjanduse
uüurimistööd Stokholmi Kuningli­kus
raamatukogus jja Helsingi üli­kooli
raamatukogu rikkalikus är-hiivkogus,
kuhu on väga täielikult
löO aasta jooksu! koondatud ^eesti­keelset
trükisõna, nende hulgas
suuri hai'uldusi. Külaline oli püha­päeval
jutlustajaks kirikus, pida­des
jumalateenistust koos Mont^
reali koguduse uue hingekarjase
õp. Heino Laaneotsaga.
Vaatamata vihmasele sügispäe­vale
öU teenistusest osavõtt'rohke­arvuline.
Organistina oli tegev p r l .
Helle Vaus koguduse noorteperest,
kelle ema oü Talünnas õp. R. K i ­viranna
õpilane Lenderi gümnaa­siumis.
Pärast teenistust koguneti kiri-kukohvile,
mUle sõnalises osas kü­laline
USA-st andis edasi • New
Yorgi koguduse tervitused, märki­des,
et kogudus pühitseb tuleval
aastal oma 8(1. a. tegevuse juube­lit.
Praost Kiviranna märkis, et
Montreali j a New Yorgi koguduste
vahel on juba pikemat aega valit­senud
hea koostöö. Selle koostöö
raames ori toimunud õpetajate
vastastikused külaskäigud ja ko­gemuste
ja töömaterjalide vahe­tamine.
KülaÜspraosti teade, et
seda koostööd püütakse 1978 aas­tal
veelgi tihendada, võeti kuula­jaskonna
poolt vastu elava aplau­siga.
-
Koguduse tänu külalisele New
Yorgist andis edasi esimees Pee­ter
Möldre. Praost Kiviranna sõi­tis
tagasi esmaspäeval, võttes en­daga
kaasa ka Montreali noorte-pere
kutse New Yorgi ja ümbrus­konna
noortele, et nad organisee­riksid
Montreali sõitmist 22. ok­toobri
nädalalõpuks, m i l Jaani k i ­riku
saalis toimub rahvuslikele ja
kultuurilistele küsimustele pühen­datud
sümpoosion, mis amiab üht^
lasi võimalusi New Yorgi, Toronto
ja teiste keskuste noortele sõlmida
lähemaid koostöö ja sõprusside­meid
Montreali: eesti noorteperega.
Sümpoosioni korraldajateks on
Montreali koguduste noored, koos­töös
peamiselt Montreali Jaani ko­guduse
jä Montreali Eesti Seltsiga.
Kontaktaadressiks on: Meeme
Sultson, 5344 McMahpn Ave., Mont­real,
Quebec, Canada H4V 2B9.
Enne oma suurt juubelit oli
Tõrukeste Tooni juba mõnda
aega abikaasale märku annüd,
et selleks puhuks oleks vääri­kaks
kingituseks sõiduk: „hel-jarattaline
ja rooliga" (et mitte
ärasegamist ei tuleks Jalgratta-
.ga).'.
Kui nüüd Juubelipidu kätte
jõudis, saabus kohale ka kmgi-tus.
Oli kallihinnaüne muruniit­ja,
selline >elja rattaga, mida
pealistudes roolida saab.
Seda nähes puhkes Toonike
kõigi peoliste ees kohe haledas­ti
nutma. Kas rõõmust vÕi mõ­nel
muul põhjusel, ei ohiud sil­mapilgul
mitte teada.
Kuigi kinkimine iseendast on
suur südamerõõm, siis õige
kingituse leidmine on vahest
päris kole asi.
Olukordade selgitamiseks sain
tuttavaid pidi Jäirele pärides
mitmesuguseid tulusaid näpu­näiteid,
mis alljärgnevalt ja
lahkel käel jagamist leiavad.
tjhelegi naisele ei sobi kinki­da
murunütjat, ei kalli mooto'
riga ega ilma milletagi. Ainult
miniatiiüme kullast .mudel riiu­lile
panekuks oleks mõeldav.
Mälestuseks ja mäletamiseks.
See muidugi sel juhul, kui olete
jõudnud haljale oksale ja võite
pidada aednikku või kui on elu­järjes
tulnud ajalooline pööre,
nii et meespere niitmise tähtsa
toimingu täielmääral üle pn
võtnud.
Mehele ei sobi kinkida akna­kardinaid
isegi mitte siiSj kui
need on kullast brokaadi ja nar­mastega,
või erkpunased ja õr­na
pitsiga, sest ta ei oski? neist
ikkagi lugu pidada.
Ka ei sobi talle kingituseks
aluspüksid, isegi mitte sel ju­hul,
kui eelmiseks tähtpäevaks
kinkisite lühikesed ja nüüd ko­guni
pikad, mis iseendast näi­tab
elujärje ja jõukuse ^Õusu.
Pikki ei pane ta jalga niikuinii
ja lühikesed on surmkindlalt
vöökohalt kitsad ja pitsitavad
koledasti.
Naisele kinkimiseks soMb oi­valiselt
kasukas, nerts, soobel
või mõni muu kallimat sorti.
Pole tähtis, kas kmgitus tuleb
sQojaf või külmal ajal, ega ole
olulme, kui palju kasukaid tal
enne on. Ikka sobib.
Samuti on igasugused riietus­esemed
hinnatavad, aga neile
tuleb tingimata külge Jätta hin-nalapakas
ja kaasa anda ostu-kviitung,
sest paris kindlast!
kuulub kingitus ümbervaheta­misele.
Kinkida sobib naisele (või
kallimale) ka läbipaistev öö-särk,
mustaväryiliiie. eriti,- sest;
see pidavat olema väga seksi.
Sõrmus sobib kinkimiseks
naisele, kellega olete juba abi­elus
või kavatsete abielluda,
muul juhul tuleb sellest vaid
arusaamatusi.
Oma naisele võib kinkida ka
kallist näokreemi, aga seda
vaid, mesimagusa naeratusega
Ja salaja, nü et keegi teine ^el­lest
ei teaks.
Köögitarbed ~ potid, pannid
ja kööginoad on kindlasti „nO'
no'V sest neist võivad kujuneda
tüli korral hädaohtlikud relvad.
Igale mehele sobib kinkida
lips või rahakott, kuigi võib ju­ba
ette arvestada, et see ta
maitsega kokku .ei kõlba. Äga ta
kingib selle süs edasi.
Pudel kangemat märjMkest
sobib alati ja mida kallim^ seda
parem. Kui kingisaaja ise ei
joogi, siis kulub see sõpradele
pakkumiseks ikkagi äya.
Ärökeste Anni ütleb, et tema
Augustile võib igal ajal ja alati
kinkida kruvikeeraja. Neid ei
ole majas kunagi üleliiga palju,
sest keldrist töörüstade pani­paigast
olevat seda tülikas ala­ti
tuua ja nü peab s^iis üks ole­ma
kirjutuslaua laekas, teisi
köögikapis, söögitoa seinal, öö-kapisahtlis,
vannikraani ligidal,
igas võimalUtus ja võimatus ko­has
ja lisaks veel iga ülikonna
taskus. Et oleks alati käepärast
• võtta.' .' '••
Isastele ei söM kinkimiseks
ükski riietusese, sest „neid tu­leb
jii meile osta niikuinii";
kõlbaksid ainult kauboi saabad,
eskimo jakk, indiaanlase keep,
mehhiklase kaabu, hiina kimo­no,
lappidega tööpüksid või
üldse „midagi metsikut". Poisi­kesi
rõõmustavad kingitusena
igasugused sõjarüstad, teisme­lisi
ropud pildid ja ajakirjad,,
heliplaadid kõva-kivi või mõne
muu valjuhäälelise muusikaga.
Sõbrale ei sobi kinkida sadu­lat,
kui tal hobust ei ole ja sõr­mus
on ebasobiv kinkida oma
naisele isegi süs, kui teda väga
armastate. Ikka tuleb pahan-
Raha kingitusena on suur kü­simusmärk.
Paljude arvates see
kuikimiseks ei sobi jä olgu neil
õigust oma mõtlemist mööda.
Kes leiavad, et sobib — lasku
käia! Ainult et rahaline kingi­tus
peab suurem olema, kui as­ja
kinkimisel, mille hinda ju
saaja teada ei tohi ja ehk hin­dab
kogematakombel üle.
Kõige parem aga oleks,
üldse kinkida pole vaja.
ee a
• W I N N I P E G Manitoba pro-vintsivalimistel
sai seni võimul
olnud sotsialistide valitsus eesot­sas
peaminister Edward Schrey-e
r l g a konservaitiividelit mõjuvalt
lüüa. 57-liikmelises. parlamendis
saavutasid konservatiivid 33 koh­ta,
sotsialistid 23 ikohta j a libe-raallid
ainult 1 koha. Eelmises
parlainendis o l i sotsialistidel ^31.
konservatiividel 23 j a liberaalidel
kcfei kohta. Konservatiivide par­tei
saavutas oma Võidu Sterling
Lyoni juhtimisel, kes moodustab
Manitobas uue valitsuse. - :
PATDn^Mm TOIMKOND: NOORTE GRUPP^
PATROONID: M l i . EESTI EEtK 37 -
Kuna Õp. Leo Leiy on asunud
teenima E . E . L . K . Portlandi kogu­dust
USA-s, on Põhja Ontario ko­guduste
teemmise eest hoolitsemi­se
mure langenud praost Oskar
Puhmi õlgadele.
Praost on määranud kogudustele
hooldajad õpetajad ning astub
samme, et vakantsed kogudused
leiaksid omale uued õpetajad.
E . E . L . K . SaultSte. Marie koguduse
hooldajaks õpetajaks on nimetatud
® Neljapäeval, 20. okt. kell 7,30
õ. E e s t i •Majas.:..Eesti ..Kmistide
Keskuse loeng ,.Müušika osatäht­sus
väikelapse arenpis" —. Irem^
Loosbergilt.
©Laupäeval, 22. oktoobril kell
7 õ. Prince hotellis Toronto Ees^
ti Meeskoori aastapäeva-ball.
® Laupäeval, 22. j a pühapäeval,
23. oktoobril Sümpoosion Mont­realis
Jaani k i r i k u saalis.
® Pühapäeval. 23. oktoobril kell
2 p.. E K K T - X X ! ! aastanäituse
avamine. Näitus jää-b avatuks k u ­ni
30. oktoobrini.
(D Neljapäeval, 27. oktoobril kell
7.30 õ. Tartu College'is Tartu Ins­tituudi
ja MÜ korraldusel loen-guõhtu.
Kavas prof. t . Pamüng
„Liberaalselt demokraatialt ..au­toritaarsusele
Eest! Vabariigis".
praostkonna vikaarõpetaja Udo
Petersoo, kuna Thmider Bay kogu­duse
hooldajaks jääb pra<»t 0.
Puhm isiklikult. Sudbury kogudu­se
hooldamine, jääb endiselt abi-praost
T. Nõmmiku ülesandeks.