Vaba eestlane , October 18, 1977

              VABA EESTLANE teisipäeval, m oktoobni 1977 — Tuesday, Ootober 18. 1977
Nr. 76
Nr. 76
Karin Saarsen, Üksilduse olud, süvenevad kaotustunded,
aastaajad. Viies kogu luuletu-- kuigi selle all ääremärkusena pn
sL EKK 1977. 79 lk.
pmä viie värsikoguga on Karin
Saarsen kujunenud kindla iknega
isikupäraseks luuletajaks. Ta on
läbinud elus "mitmeid ; astmeid,
kus loöjavalm välist inspiratsioo­ni
või hoopis enam sisemiste tun­netuste
-kaudu oh oma näo leid­nud
ja suudab seda isikliku käe^
kirjaga väljendada. See on meie
tänases luules täiesti iseseisev ja
omapärane, eleegilise ning nukra
tooniga mitte üksi oma südame­asjades,
vaid kogu maailma ka-
' duvusmeeleoludes.
Tugeva poliitilise tajuga isiku­na
on ta maapagulase vüia
maailmale näkku paisanud.
Vües kogu sisaldab viis tsüklit,
öeldud, et „Sinu suusarööpmed/
kadunud mul eel, /Ometi iha ik­ka/
Sinu juurde teel" (Talv).
Need üksilduse motüvid laiene-
Peeter Seppa tunneme kunslni-kuna
iluelamustele värvikalt,
abstraktselt ja spontaanselt vor-vad
emale, pajale ja nendega cmi ^ . andvate maalistÜMe kaudu,
seotud mitmed pühendusvarsid, I ^ktsioonimaal, . automatism,
neist eriti puändikad Marie _Un-j ^teadlikkuse poolt kontroUimatu
derile pühendatud luuletuse lõpu- spontaanne eneseväljendus) ja
read: „meil palju võetud —
/siiski Under meile jäi!'V
Omapärane on visioonide sari
„Kodutuna kodus" (19y0), kus
esialgne kirjade kaudu elamine
-annabnoorusmälestuslikke värs­se,
kus samastub noorus- ja ko­duarmastus
tumedate äikesevar-jutüstega
Mustamäe kohal ja vi-sioonireisjj
a ootab jälle seda võõ­rast
laeva, mis viiks teda ta võõ­rasse
valikikodusce, kus tal on
kokku 53 luuletust: Enamuses j i ^ a sügaArad. juure^ a;Da käsva-traditsiooniliselt
kindlavormlli-sed
ja riimitud, kuid valieldusrik-kad
oma stroof ivomiidelt. Osa on
vabavärsid. Ta moodne ja vähe­tuntud
sõnadest rikas keel pain­dub
nõtkelt mõtete kujundeisse
ja ta tunnete lüüriline kurbus
muutub helisevaks armastuse va-riatsioöniderohkusest
tundeerk­sas
luua6pildis^ See ainevald on
meie i peamiselt mõtteluulelises
kij?janduses jäänud tahaplaanile
ja K. Saarseni tundepuhangud
timduvad meeldivalt värskeina^
Esimeses tsüklis „Suure Kan­joni
süit" (1970—1972) on muu­sikaline
kompositsioon. Selles
i miljoni aasta ees tõuseb esile su-
2000 võimalus kuidagi elu jätka­ta
,^kaamel külmal kuul".
iK. Saarseni viimane värsikpgu
on timnetetihe ja moiteterohke.
reliku alandlikkuse väiksus. Indi- Need suunavad tunde avarusse,
aäni motiiv arendatakse ka teks- laiale panoraamile, uduselt niüi-tipildis
kahesuuliseks pulmapeek-1 raie maastikupildile, nagu seüe
riks, kus selguvad suguharude osav.ioitpmees on oskuslikult
nud.
Viimane tsükkel „Sajandi sa­jatusi"
hõlmab kolmekümne
aasta värsse (1945—1976), kus
päevakajalised poliitilised mo­tiivid,
kaasaegne poliitiline elu
on kibedatundeline,
kuna maailm on kühn, kus par-riootlik
luuletaja end naisterro-ristina
tunneb püstol hõlmas,
kuid kellel selles tsüklis on siis­ki
tugevam relv, sõjapommid
rännakud abstraktse ekspresi§io-nismi
mõttemaastikel on olnud
tema isilaipärane maailm.
Täiesti erinevat loomingut esi­tab
ta praegu käimasoleval satii­riliste
joonistuste näitusel Nort­hern
District Branch'i raamatuko­gus
(40 Orchard View Blvd.).
Näituse teema saab ilmsiks
suurimal siseruumi plakatil mi­da
allakirjutanu kumagi on näi­nud.
Sellel kirkavärvilisel lõuen­dil
(šuimis 10 X 20 jalga) oa
seeriajoonistuste peategelane,
kelles me karikatuuri safnasuse.s
ära tunneme kunstniku enese
kohkunult Muiatamas „LABLES
Järgnev kölmekümnekahest
paarisjoonisest koosiev väljapa- orginaalne Ja rikastav l!s
alasti ülüskonna ees — ja esitab
ennast ka Peeter Sepp — alasti
iseoma joonistustel.
See ei ole tavaline elamuste
loominguline taasesitus, vaid ko­gu
iroonilisi reageeringuid purs­kavates
piltlausetes, kus sõnum
on aktsioonita joonistuses ja
kontsentreeritud lausete ühises
kompositsioonis, mis on tavalises
kartoonivorniiš esitatud.
Looming on must-valges, välja­arvatud
eelpoolnimetatud hiigel-plal^
t jä teine 12-st pisileheke-sest
koosnev vesivärv „Compo"
— värvimäng kommentaaridega
mille tekkimise on põhjustanut
reageerimine vastavalt ühele
kommentaanle: „No, Reason,
just
Kindlatõmbelisest joonistusteh
nikast ilmneb, et esitatu on ai­nult
osa kunstiüfcu jätkuvast.rea­geeringust
kaasinimestesse j
nende „siitidesse". Näitusel esitar
Seedrioru Laskurklubi korraldusel toimus eestlaste su|
tähtsam laskevõistks — «Seedrioru Karika" võisthis. Ühtlasi oli
see. ka klubi 1977, a. meistrivõistlus. :
Nagu teada, läks 1977. a. sep­tembrikuu
ajalukku oma lahke
„veeannl". poolest, vististi isegi
uue rekordiga. Võistluspäeva hom­mik
oli küll kalendri järgi esime­ne
viinakuu päev, kuid tõotas kõi­ke
muud, kui ilusat laskmiseilma.
Kohale olid ümunud vanad laske-veteranid,
kes viimase veerand­sajandi
on truuks jäänud oma lem-nek
on kogu iroonilisi, protestee­rivad
kommentaare ühiskonnas
väljakujunenud arusaamade, n. n.
„LÄBELlte —siltide vastu, mis
omamoodi siinmaväd meie mõt­teid
ja suhtumisi. Juba seeria esi­mene
raam paiskab vaatlejale
i n i m t a m ä kel o n ' d i ' a ^ t ä h ^ ^ * ^ küsimuse:',,Who controls
sümbolid ja leidlikuilt tõuseb juu­rest
üles tüpograafliine saja aas­tane
taim.
Kuid luuletaja valulasu rikos-hett
tabab teda siingi, ta võit­leb
amatsoonma kui see, kelle­le
„ei enam alandust/ mu
peekri põhja kalla/ ka surm"
Ja pettub Kalifornia päikse all
mitte iikski loodusest, vaid ka
inimestest...
Teises tsüklis „ Armastades
Nai^sissi" (1975—1976) on armas­tusluule.
See kreeka antiikne luu­lekuju
armastas' ainult isennast
ja poetessi armumine temasse või
temasarnasesse võis tuua ainult
valusaid tunnetevalanguid, kus
teesklus kõik tõsised paleetunded
huirfcsikuks muutis. Selles on lah-
^kumise motüv seotud loobumise­ga,
kus .,lahkujatöl on kümme
isemoodi/ maski peidet nägu -
Ivuid ometi on minejateks ikka /
liks ja sama lemb".
Tsüklis „üksilduse aastajad"
(1972—1976) ön valulised meele-suutnud
kaanepildil haarata.
HANNES OJA
eesti visuaalsele loomingule. Rea­geerides
positüvselt Peeter Sepa
võitlusele meile elus külgeMeepu-vatele
„Laberitele", lisan oma­poolse
sildikese „More Power tö
you .Peeter!" ; • .'. ••
. : ABEL. L EE
Vaatamata sellele, et tulejoonele
asudes kukkus jälle taevast alla
kallama, nagu vanasti üteldi, ja
tugev tuul piitsuts koos vihmaga
otse laskuritele. näiMai, jätkati
võistlust.
See oli küll nägu looäusejoudu
dega jonni ajamine, kiüd sellele
vaatamata saavutati mõniiagaid
rahuldavaid tagajärgi.
® Lakewoodi Eesti Teatri suve­päevad
korraldati 27. aug. Jack-sonis
Harry ja Irene Verderi kau­nis
kodus, kogu teatri - tegelas­kond
oli vapralt kohal. Nauditi
kaunist ilmastikku, maitsti suure­päraseid
kulinaarseid tooteid ja
tunti rõõmu ^iühest ilusast" suve­päevast.
Tõsisemas osas kaaluiti
pikemalt tuleva hooaja kava ja
samuiti „Koguja II" laagriga 1978
ühendatud ülesandeid. Optimis­tid
tõstsid üles ka III Eesti
Päevadel esinemise võimaluste
selgitamise; Kaalumist leidis ka
küllakutsete vastuvõtu küsimu­sed,
eriti kui on tegelaskond ula­tuslik,
mis teeb kulukaks n ä te
trupi kohale-sõidu. Sõnavõtte oü
teatri esimehelt Laine-Lya Pai-siit,
näitejuht Leida Lepikult ja
näitlejailt Harry Verderilt, Virve
Püströmllt jt'
you?" — millele ühes järgnevas
joonistuses saame koera kui sõb­raliku
kõrvalseisja suust vastu­se:
„Sa oled „Blinded by
Lables*; "! Nende lühikeste kont­sentreeritud
piit-Iausete kaudu
protesteerib Sepp meie elus vaik­selt
domineerivate, krütikäta akt­septeeritud
suhtumiste vastu.
Lisaks leiame vaimukaid sõna-mängusid,
mis tuletatud üldtun­tud
„sütidest'S näit. .,WÄSP".
Vastavalt on ukrainlase sildiks
„WÜAC", itaallasel „\VIÄC" ja
Peeter ise deklareerib enese ole­vat
„WEÄL — White Estonian
and Lutheran." '
Väljendusvahendiks on eks­pressiivne,
jõuline, lihtsaid
sümbolvorme ja tekste kujundav
joon, mis ei ürita luua karika­tuure,
v^id sümboleid, mis kan­navad
sõnumeid. Kompositsioon
on tuttavas koomiksite vormis
ning kauges hingesuguluses kuul­sa
Pogo'ga.
Joonised on ülie või kahefigim-rilised,
kus kunstnik on karika­tuurselt
äratuntavana tüiti täht­saim
kommentaaride tegija. Sel­lelaadilise
sirgejoonilise Imitika
esitaja võtab ennast sümboolselt
aansalu uue Eesti rekordi vasa-aheites
— 68.42. Samal võistlusel
. Rohula tõukas kuuli 18,48 ja K,
Külv heitis ketast 56.88. Naistest
võitis Helgi Parts kuulitõuke 16.68-
ga ja kettaheite 59.88-ga.
Eestis toimunud ki^ossivõistlusel
algrattureile sai kaks esikohta A.
'ikkiius. Ta oli parim nii Viljandi
kui ka Sindi trassü.
Donetskis, Liidus algasid teib
nise meistrivõistlused, millest võt­sid
osa 64 meest ja 48 naist Esi­mesel
võistluspäeval olid eestla­sist
võidukad Hindrek Sepp, Eryln
Lange, Sven Eving, Tiit Kivistik,
Alar Milkj, \fdllem Lapimaa jä
Tiiu Parmas. Võistlusel olid sport­lased
jaotatud 8 mees- ja 6 nals-
Noortekoor Esto-Atland.is alus-
: tab hooaega uue hooga Washing­toni
asunud senise koorijuhi ja
koori loomisel m'õõduandvalt
kaastegevaks öhiud helikunstnik
Maaja Duešbergi järglastena ka­he
meie noore helikunstniku ja
koorijuhi taktikeppide all. Ni­melt
on Esto-Atlantise juhatami­seks
ja tegevuse juihitimisekš
nõusoleku andnud Katrin Veski
ja Erik Veski.
Abikoorijuhiks on nõustunud
olema Krisita Altok. Sellega on
noortökoori edasine tegevus kindr
lates kätes.. Koori uus juhtkond
tahab luua liikmeskonnas kindla
korra, kus ei tunita kergekäelisi
puudumisi ja hilinemisi. Koori
juhtkond asub seisukohal, et
kunstilise taseme nõuetavale kõr­gusele
viimiseks on need distsi-pliininõuded
paratamatud ja
peaks olema vastuvõetavad ka
Kui lõpuks märjad ja külmanud
, ,relvayennad*' istusid Seedrioru-
Koldetares küdeva kamina ees,
siis lugesid kohtunikud märklehte-delt
sihni kokku, märklehed tulid
ennem kaminatule paistel kuiva­tada,
need olid nagu pesumasinas
välja võetud!
60 lasku lamades saavutas Kar
Trei 582 silma (600 võimalik), seda
ärge annab tihtipeale päris
ilmaga välja lasta.
3x40 lasku ^kolmest asendist (la­mades,
püsti, põlvelt): V
1) Edgar Tiilen (385, 336, 362)
kokku 1083, 2) Evald Gering (386,
307, 368) 106i; Udo Robi (376,
278, 343) 997.
Need on esimese kolme paremad
tagajärjed, ülejäänud 5 laskuri
omad jäid madalamale. Kohtunike­na
tegutsesid C. Rajamets ja J.
Reinoja. ^ .
' • Erkka -
Londonis peetud kei gejõüstiku-võistlusel
jooksti keskmiselt arves­tades
kõikide aegadä i maailma pa­rim
10.000 m j c d š , jkus kaheksa
meest jooksid selle di|tatttsi alla 28
minuti ja : maailmarekordimees
Hookja esimene koosviibimine
toimub neljapäeval, 20. okt. Eesti
Maja suures saalis, algusega kell
2.30 p.l., millest klubi liikmeid
külalistega palume osavõtta.
:•:JUHATUS '
47.-
Kui Kiiv poleks vahele seganud,
võiboUa oleks meil isegi löömiseks
läinud. Ma ei lase just igal tolmu-ahvil
endale peale hüpata, eriti mu
oma maja tagaaias. Äga Küv as­tus
meüe vahele, patsutas mulle
õlale jä käskis Paulil Jalga lasta.
Peaaegu täpselt, samuti nagu eel­misel
korral, kui seda Mehhiko-sõitmist
arutasime.
Kuna Paul auto poole tagasi }a-liutas,
sosistas Küv mulle:
„Don Vito saadab sulle tervisi;
Ja laseb öelda, et kui sul kunagi
|abi tarvis peaks olema, siis . . . Ja
kui sa jobi tahad vahetada, võid
meie juurde ametisse tuUä, Pauli
lobast hoolimata. Tema '^i ole
oleksin võtnud ja puruks rebinud.
Milleks ka? Kes teab, kuidas asjad
politseikomisjonis lähevad. Kui
chief Ändersonüe õigus jääb, võib­olla
olen sunnitud lahkumispalve
sisse andma, eks ole, ja siis tuleb
see viietuhandene tshekk käepä­raseks.
Ja võiboUa Kiivi jobipak-kumine
ka. Sest vanu väljateeni­nud
politseimehi tahavad ainult
privaatpiUurite firmad ja öövahti-de
ühingud, öövahid saavad vä­hem
palka, aga nende jobi on liht­sam
ja hädaohutum. Privaatpiilu-rid
saavad tüiti lüüa ja lükata.
. Ainult ühte asja ei tea may—
sain ma selle viietuhandese mak-sukäsu
Nick-poisi ülesleidmise
Teeme uusi ja parandame vann
Mli linnas kui ka suvilates
6-ruumiline maakodu, 2 vannituba,
eraldi söögituba, ruumikas elutu­ba,
2—3 magamistuba, suur veran­da
Ja rõdu. Elektrikute. 50 jalga
jõekallast. Puhas ja meeldiv ela­mu.
Küsitud hind $35.000.—
igale lauluhuvlliseae noorele, kes jäeti koguni 11. köhale. Võistlusest
tahab koori tegevuskavas osaline pidi osa võtma ka soome olümpia-olla.
kuldade mees Lasse Viren, kes aga
Kõneldes mõlema koorijuhiga enne Soomes peetud politseivõist-ja
ka kooris senini juhatustes lusel oma jalga vigastas,
kaasatöötajatega, on neil valmi-i Jooksu tagajärjed olid: 1. ingla-nud
ulatuslik ja huvitav tegevus- ne Brendan Foster 27.36,6, 2. kee-kava/
mida nad tahavad läbi viia. nialäne Henry Rono 27.37,1, 3. hoi-
Kindlasti itaiietakse korraldada landlane Gerard Terbroke 27.37,6,
kontsertmatku suurematesse 4. uus-meremaalane Dick Quax
eestlaste keskustesse, tahetakse 27.42,0, 5. hollandlane Jos Hermens
tähelepanu omistada omavahel 27-43,0, 6. inglane lan Stewart
nädalalõpu väiljasõitudele, näiteks 27.43,0, 7. inglane Bernard Ford
suusatamiskohtadesse talveperi- 27.43,7, 8. / inglane Julian (Joater
oodil. - 27:55,2, 9. austraallane Dave Fitz-
Kavas on ka kontaMid teiste simmons 28.04,7, 10. inglane Tony
Mniiiste gruppidega, kelledele ta>Simmons 28.12,7 ja 11. praegune
hetakse. esineda ja tutvustada h^aailmarekordi omaja keenialane
eesti heliloomingut ja eestlaste; SamsonKhnombwa 28.16,0.
laulukultuuri, kelledega tahetak- See jooks muutis märgatavalt
se korraldada ka ühisesinemi3i.nia^^^ edetabelit, kus soomlane
Samuti on kavas esinemisi amee- Lasse Viren jäi kuuendale kohale,
riklastele sarhades ülesannetes Praeguse 14 parima tagajärgedest
ja koori enda tutvustamiseks, s^l:^^^^»^ ^^^^^
millega võidakse saavutada ka p^^^s 10.000 ni maailma kõikide
majanduslil^e hüvitusi endilep^^adeparemustabeh järgmisena:
vaetud Mtüurfliste ülesannete 27.30,5 S.Kimomb^^^
täitmiseks. 27.30,8 D. Bedford Inglismaa 1973
Mõlemad dirigendid kavatse- 27.36,6 B. Foster Inglismaa 1977
vad laulude valiku teha noortele 27.37,1 H.Rm^^ 1977
võimalikult hüvitava. Eesti heli- 27.37,6-G. Terbroke Hollandi 1977
loomingu kõrval tahetakse õppi- 27.38,4 L . Viren Soome V 1972
da ka helitöid rahvusvaheilisest 27.39,6 E. Puttemans Belgia 1972
heliloomingust, mis oluline esi-. 27.41,0 M. Yifter Etioopia 1972
nemišel rahvusvahelisele kuula- 27.41,3.J. Hermens Hollandi 1977
jaskonnale. J27.41,9M.:Musyoki Keenia 1977
27.42.0 D.Qüax.Uus-Meremaa 1977
27.42.1 D. Uhlemann L-Saksa 1977
27.42,7 C, Lopes Portugaalia 1976
Tai*tus toimus kergejõustikus
sõpruskohtumine Tartu ülikooli ja
Helsingi ülikooli koondise vahel .
Soomlased võitsid 104:73. Eestlas­test
sai kohn esikohta G. Organov:
100 m 10,7, 400 m 49,1 ja kaugus­hüpe
7.42. Ä. Tammert tõukas kuu­li
19.19.
Kodumaal on üheks sportlikuks
ürituseks nn. terviselaiipäev. Tä­navu
korraldatakse 12 terviselau-päeva.
Eriti rohkesti oli võistlusi
Haapsalus, kus oli kavas matk,
jöoksukross ja jõuproovid mitme-^/
sugustel rahvaspordialadel. Sama­sed
võistlused, toimuvad ka teistes
Eesti linnades.
Krasnodoris peetud kergejõusti­ku
võistlusel tõukas H. Süd kuuli
20.00, V. Kuusemäe heitis ketast
60,92, T. Pahapill oh parim kõr­gushüppes
2.12, T, Annus 5000 m
Jooksus I4il6,6 ja M.Tiido naiste
odaviskes 44:60.
• • • • ^ ; ; • ' V ' - ' :
Bakuus toimunud rahvusvaheli­sel
võistlustel saavutati mitmeid
sümapäistvaid tulemusi. Nii heitis
V. Jershov oda 87.16. Samadel
võistlustel püstitati kaks Eesti re­kordit:
G. Organov jooksis; :200 m
21,0-ga ja H. Mägi hüppas naiste
kaugushüppes 6.23.
Krasnodaris peetud spordivõist­lusel
hüppas leedulanna Viima
Bardauski uue N. Liidu nekõrdi
kaugushüppes 6.82.
Soome noorte meistirivõistüsei
Turus hüppas Risto Kyhälä Kuusa-most
alla 14-aastaste sarjas teivas-
3.80, mis on vastava klassi
uus rekord.
enam pea-aktsionäär. Nägemist, eest, või selle eest, et ta minu
vanapoiss." Ja marssis temagi mi­nema,
vennale järgi, mind sinna
aeda seisma jättes, tshekk ikka
veel rinnataskus.
Ja seal on see nüüd olnud juba
mitu päeva, üma et ma seda välja
poolt juhitud lennukis surma sai?
Nagu oleks ma asja niiviisi plaar
nitsenud? Aga mõelgu nad mis ta­hes,
tegin oma parima ja minu sü­da
on i)uhas. Asjad läksid nagu
nad läksid.
3 aakri maaga. 2 a. vana — 3 ma­gamistuba,
suur elutuba Ja köök,
kahe auto garaazh. Nägus ümbrus,
kalajõgi. Küsitav hind $47.500.-
LÕPP
416 344-7887 või 372-2225
BOWES & COCK LTD.
Cobourg, Ont.
Pühapäeval, 23, oktoobril kell
3 toimub Lõuna-Plorida eestlaste­le
dr. Hendrik Leesmenti loeng
artriitÜiste haiguste kohta. Pärast
loengut on küsimused teretulnud.
Loeng itoimu|D L.-Plorida
Eestlaste Koondise korraldusel
St. Johni Luteri kiriku kõrval­ruumis,
2919 Van.Buren St.
(1-95 ja Hollywood Bivd nurgal),
Hollywoodis.
Pärast loengut kohvilaud.
. •• • JUHATUS
27.42,7 F.Fava Itaalia 1977
Maanoorte üleliidulisel kerge­jõustiku
meistrivõistlusel Gomelis
saavutas eesti meeskond teise ko­ha.
Parimad tagajärjed olid A
Tammerti kuulitõuge i8;48 ja J
Uüdmäe kolmikhüpe 16.25.
Tallinnas „Tööjõureservide'.'
staadionil peetud heitjat&^tõiika jä­te
seeriavoistlusel püstitas. K.
stis peetud kergejõustiku-võistlusel
viskas ungarlane Ferenc
Paragi oda 89.54, mis on tänavu
maaüma paremuselt teme taga­järg,
ungarlased ja soomlased on
valitsenud täiehkult selle aasta
odaheite ala. Kohnahdal kohal oh
soomlane Hannu Siitonen tagajär-ega
89.48.
inghsmaal peetud kergejõustiku-yõistlusel
saavutatud tagajärge­dest
on märkida:
4G0m tõkkejooks: 1) Töm And­rews
USA 49,58, 2) Alan Pascoe
Inglismaa 49,80, 3) Colin 0'Neil
Inglismaa 50,88.
• 100 m: 1) Glancy Edwards USA
10,41, 2) Steve Williams USA 10,42,
3) Don Quarrie Jamaika 10,47.
800 m: 1) Mike Boit Keenia
1.44.76, 2) Sebastin Coe Inglismaa
1.44,95, 3) Tom McLean USA
1.45,58.
200 m: 1) Steve Williams USA
20,94, 2) Clancy Edwards USA
20,97, 3) - David Jenkins Inglismaa
21,23.
3000 m: 1) John Walker Uus-Me-remaa
7.41,93, 2) Marty Liquori
USA 7.43,21, 3) Knut Kvaiheim
Norra 7.44,63. r
Kaugushüpe: 1) Arme Robinson
USA 7.9^, 2) Roy Mitchell Inglis­maa
7.76, 3) Hans Baumgartner L-Saksamaa
7.53.
Teivashüpe: 1) Mike Tully USA
5.50, 2) Mike Pullard USA 5.^, 3)
Don Baird Austrasiäa 5.20.
24. sej
hikest h?
pitäilis^
' maise tel
üks tunti
tugitaiadl
• Mt. Pleaj
' Kadunj
Tarvast
omandasi
- Tartus l |
inis, käis
kõrgemal
insener ia|
õigus(tea(
' Abielh
na' Müh(
sündisid'
ga, kes
lesega jj
Töötas]
„Oma^''ü]
nus EEI
: ning hiljj
jiüiatajs
saabudes
Göteborc
ülikooli
Emigreei
ris 1951,
tario pj
Torontos
^ Rikkalj
seerimisE
.mitmesuj
tööst.. Ka
seilsts Ees
ronto E^
ainu K o |
\ \ Eesti kc
a.
leegiumil
: mitmekol
liige ja
. ning Mu
Oma tegj
ju tõsise
inatu 1^
gava kui
Sinust
jõuga ab]
vm
Andku I
oma tröi.
le, lastelj
Puihka
,1 • ^
ai
STOK
i-eitei vü
endist
liigemar
t^ma vi
mise _
Filmis
tuntud p
ma tüta
amatöör
kasutat:
Ingrid
andmise
Torol
^*ostiaad|
Ont. (1
24-tundi
JOHI
Chc
725 D(