Vaba eestlane , January 19, 1978

              lunistlikkude riikide vahef
pel puhul esinenud suure-
Ihkhelišid nagu seda team«
JN. Liidu ja Hiina vahelisi
I meenutades. Kuid kunagi
[mmunistliktid riigid nii v!-
akanud iiksteist uhmerda-j:
iüüd Kambodzha Ja Viet-cH,
kus toimuvad suured
ja ohvrite arv m mõie-lel
suur. Saadud andmete
on ameerildäste poolt ma-relvadega
rikkalikult va-vietnamlased
vaUutanusJ
[aalt suuri maaalasid Ja
ps isegi pealinna Pbnom
jarsšima kui see vajali-tub.
imaline kui see ka DB,
llemad pooled on ususts-imunistide
,,pühakirja"
|istliku paii^i manifesti
lõpulause „Kõigi maade
|lased ühinege!". Selle
?t hakata üksteist ahista­ta
maid üles ehitama, osi
ja Kambcdzha hakanud
|taga kiusama, piiriäärsK-les
elavaid inimesi mõr-fg
asulaid põletama ja hä^
Lühidalt: kommunistid
üksteise suhtes, nagu
:mist neetud kodanlastega
[iistidega. -
izha ja Vietnami vaheli-id
tülid näitavad, et koiri-
Jle ei ole midagi püha
jei ole põhimõtteid ja mo-püpe
isegi üksteisega
jel. Vietnami sissetungi
|õududega Kambodzhasse
:ada väga mitmel viisU,
iäoliselt on see tingitud
Lseist imperialistlikest ka­ja
oma võimupiiride ja
bmi laiendamise tahtest
(a oli Põll ja-Vietnami sifõ-i^
una-Vietnami.
iäb ainult imestada, kus
koilt Ühendriikide Jane
|;a teised vaba maailma
psed radikaalid, kes iii-p
.Quna-Vietnami antikom-rezhiimi
tagiirllkuks
|tasid Hanoi kommuniste,
ts neid ,,vabastaj2iteks"-
ihva üiiendajateks. Filmi-ie
Fonda peaks ka nüüd
Isid andma ja kõnesid pl-h:
.^eerika rahvale selgi-.
|ik5 Vietnami kommunis­ti
Kambodzhasse, kus ei
enam võimul kaDitsIistid
[ikläste lakeid vaid p7jhta~
i proletaarlased, kellede
[Rtllkud vägiteod oma rab­amisel
on kahtlemata pal-lad
kui Hanoi valit-^eiatel
sissetimi? K?mbodz^<asse;
j Järjekordselt kommünLs-
[alilangeduKe, prinisiinlde
ja tõelise olemuse, mida
fimunistide suuremad toe-uemaailmas
selgitada ega
la ei oska.
Ihlškonnas Kanadas räägi-
|:iu Quebeci st ja s^.-hlsetesi
[tidest, kellede gr?nd'oo«j-taotleb
Quebeci Ip.lifcilöo-ladast
ja nrovintr-i iniuit-jseisvaks
prantsu-^e keeM
/ (Järg. ]k.n
h
L.-Fl)OTi<ia EestilaiSife^^^
tööb imiikaJi etteiValmistusi^E^^^
60-axd.a juubeli aastapäeva, vääri-kaiks
tulistamiseks. Seüieks pu­huks
on üüritud Miaani ja Ft.
iiauderdaie • v^aJiel asuvas Ho];iy-w^
odi itoas avarad SJuiner
Clubi miMüd. Ä u ^^
on ifcutsutud Marj^andi psarjigisit
Sl. Raiwusfeomjf^ tiuitud
«õmaisepp Jyri Kork. Laulu-an-sambea
ja esinejad on virgasti
liarjutajmas, eit^ o l a v#his 24.
veebruarilcs. Aitusele järgneval
baillil mängib eestlastel tuntud
Casey Kingi Baiid. Toitlüstaja.
fceks on väorutud muulasedi nii et
raiivuskaiaslased saallisid segama^
f.ult pidustustest ^ s a võtta.
Kuigi kuludega ei OIQ kokku
hoitud, cil pääsme bind kümne
dollari piirides, Kõige tundemäiv^
kide järgi foijuneb aastapäeva
pühitsemme suurejoonelisemates
peaustest.
Shrinöf Club asub Hollywood
Blvd ja tee 1-95 ristumise põhja-jc|
apooilS6(l nurgal. Mitus algab 24,
veebruaril kelii 6 õhtiii:
EESTI SIHfKAPITAL
•\ KANADÄS^ : •
meie ühiskonna teenistiases
, •/ "Eesti'Majas.:. .
S58 Broadview, Ave. Toronto,
Ont. M4K 2m
Insurance
Ägency
23 WESTMORE Dr., Snite 20@
Resdale, Ont. M9V 3Y7
Tel.^ 745^^622
12. detsembril möödus 30 aastat, W üks vaffajan© immigrantidle transport 16 eesti loormeJiega (Kai­ne.
Kiviste, Luksepp, Maimets. Meier, Munk, Paab ;tel, Peet, Sammler.^Sennat, Toop, Tralmann, Hu-bel,
Hunnius, Jostman ja Jõeveer) saabusid Saksam . ii^^uiaxi. isiad oim e^mesed keda saadeti Hydro
kmmide ehitamisele Ontarios. AHpmS M r J e lM la!k§.' ••^.abunuist — Vello Hmbel,^.oma mälestusi
1947. aasta - sügistorm möllas
Põhja-Atiandü raugematult. Amee­rika
sõjaväe transportlaev „Gene-ralStm-
gis" võitles hügel-lainetes
läänekursü Ameerika mandri suu­nas.
Alles hiljuti oli ta tagasi koju
toimetanud rõõmsaid sõja Võit­jaid,
nüüd aga oli Is^adimgiks too­res,
tööjõud — BP-id — teel uuo
maailma tmidmatuüe radadele.
Laev rappus, nagu tahtes veel vü-mast
välja võtta nendest sadadest
paljukannatanud hingedest.
Poolakad vandnsid, aga panid
hästi vastu, ukrainlased istusid
oksepotid ees, lätlased manasid
Ja eestlased vaikisid' trotsivalt. ;
See tormisõit ajas lähema mine-iku
pildid peaaegu segamini: Ka­nada
komispni ette minek, põhja-
\k arstlik läbivaatus, musklite
katsumine ning eksammeerijate
heameel kui seletasime, et oleme
kogu oma Lühikese eluaja ainult
teinud metsatööd. Kes saab unus­tada
seda pikka ootamist, neid sa­du
marineeritud heeringaid mis
seal siis ära söödi ning neid kuld­kelli,
mis käest kätte k ä i s i d , , ^"
partiides. '
Pärast jaatavat vastust kanada-lastelt
korraldasime veel Heidel­bergis
pillerkaare, millele kulutasi-me
poole omä väikesest varandu­sest
ja siis läks reisiks rongil Bre-menhaveni
poole.
Enne sinna jõudmist võeti meid
rongilt maha ning paigutati vilet­satesse
kasarmutesse üliel endi­sel
Põhja-Saksamaa lennuväljal,
et laeva
(Algus lk. 2)
kõnelevaks riigiks. Leidub eestlasi,
kes võrdlevad Quebeci prantslaste
iseseisvuse taotlusi ja Quebeci ela­nike
olukorda eestlaste praeguse
olukorraga kodumaal.
Need asjad siiski päriselt nü ei
ole. Ehkki prantslased on minevi­kus
teatud inääral inglise ülemva
litsuse all kannatanud, on nad vii­masel
ajal saavutanud omä täieli­ku
kultuurilisa^ iseseisvise ja oma­valitsuse
ning hakkavad ka majan­duslikul
alal kaotatud aega tasa
tegema ja angloöaksidele järele
jõudma. Kui meie hakkaksime
Eesti elu võrdlema Quebeci olukor­raga,
siis võiksime ette kujutada,
et Brezhnevi asemel istub Kremlis
eestlane(kes võitleb kõigi vahendi­tega
eesti keele le\atamisks ,,üle'
liidulises" ulatuses ja kulutab sel­leks
,,vennasvabariikides" sadu
miljoneid rublasid. Nüig poliitbü­roo
ja Valitsuse koosseisus on poo­led
eestlased ning valitsus ja par­tei
hoolitsevad kõigiti selle eest, et
eestlased saaksid endile parteis ja
valitsuses juhtivate ja mõjuvõim­sate
ametnike kohad.
Eeltoodud võrdlus on võibolla
teatud määral liialdatud, kuid šel^
ies peitub sUski tõetera. Eelkõige
ei saa meie unustada, et Quebeci
eianik|Ud elayäd^vabas demokraat­likus
riigis ning et neile kuuluvad
kõik inimõigused, kaasaarvatud
endale parlamendi ja valitsuse va-
?iriime,jä Isegi Kanadast lahkiüöö-mine.
Eesti \ n pi^aegu täielikult
okiipeeritud riik, kus eestlastel en­dil
pole midagi ütelda ega planee­rida,
vaid kõik käsud ja korraldu­sed
tulevad Kremlis valitsevatelt
venelastelt.-;
Nii-siis —' mõningaid kaudseid
võrdlusi Quebeci ja Eesti Suhtes
saame ieha, kuid põhiliselt istume
siiski eripaatides ja vastavalt sel­lele
tuleb meil suhtuda ka Quebeci
separatistide Kanadast lahkulöö­mise
.pMdl^stekse.' ja; propagan-
Igapäevaseks scM>jaks toiduks pii
lahja maisisupp ning kasarmuis
kütet pohiud' Magasime nel
ühes voodis, et sooja saada. Teisel
ÕDl kukkus voodi kokku. Siis otsus­tasime
midagi ette võtta
veel tõbiseks jääda, enne kui jõuad
sinna tõotatud maale I). Läksime
alla linna ning üürisime toad ko­halikus
Wktsaftis. Müüsime oma
iile jäänud poole vähesest varandu­sest
jugoslaavia laagris, mille eest
saime terve tapetud seapõrsa, paar
pudelit viina, saia ning mõningad
vorstijupid. Saksa kõrtsmik hoolitr
ses hästi meie eest, kuna sigareti-pakke
oli meil küllaldaselt — kõige
parem valuuta sel ajal. Nü.elasime
mugavat, sooja elu üle kahe
da.
.CHE\^R6LET.'OLDSMOBILE > X, — "
T E L E F O N / 4 6 6 - 1 1 3 5-,^ -
Täiiase kirjutise autor ja praegune Kanada Kunstiakadeemia iii
ge VeUo Hubel 1948.a. s
sel Madawaska Jõel.
5 Stewartville tammi ehit
dati ja- siis
Pullman va
asusime
esse. .
vanadesse
Siis tuli sõna linnaäärsest tran-siitlaagrist,
et peame mmema
Bremenhavenis ootavale laevale.
Varsti tüüriski laev lõuna poole,
jättes Doveri valged kaljud star:
bordi; ning suunas lõpuks oma ni-.
na Atiandi tprmavaisse laineisse.
ühel keskpäeval, pärast 12 päe­vast
tormis rabelemist tundsime
värsket metsade lõhna — ja näe,
seal paistiski valkjas rannaviirg —
tõotatud maa, Kanada!
Halifaxis Oli talv täies hoos,- hi-mehelbed
liuglesid rõõmsalt kui
12. detsembril maaburais-sillalt al­la
tulime. Maabumisluba tembel-
Rong jõnlöutas läbi öö, hommi-^
kui nägime lumiseid Maine osariigi
külakesi ja inimesi värvirikastes
talveriietuses. (Jood moming, Ame­rica
! õhtuks jõudsime Montreali,
kus nägime perroonil uhkeid kasu­kaid.
Keskööl jätkus meie reis lää­ne
poole. Olime metsatöö asemel
määratud nüüd ,,Haidrosse". Vars­ti
selguski, et meist pidid saama
nn. tammiraiujad (nü nagu' Arvi
Kork on seda kirja pannud).
Varahommikul peatas rong ürg­metsas,
anti veel; hea Kanada
,,breakfast" ning sus sammusime
läbi lumise metsa, mül või kaks
meie uue kodu — suure konstrukt-sioonilaagri
suunas.
Külm oli paras jagu ning meie
lähem tulevik nägi välja väga
karge, vastandina Heidelbergi
rõõmsale ja kergele elule.
Kohe 'kui oma kompsud olime
ära pannud barakkidesse, vüdi
meid riietepoodi, kus anti avanssi,
et saime osta vajalikud soojemad
vatid selga. Mõningad meie pois­test
ei tahtaud hakata kohe kuluta­ma
jä nii seisid terve talv ülevail
kaljudel päevast-päeva ja loodetuul
puhus läbi õhukeste DP-pükste.
Arvasime, et ega kevadeks nendest
poistest palju asja enam ei ole
aga, ei midagi, nüüd on neü täis­kasvanud
lapsed ja rahagi pangas
^ jä haiguspäivi viiimase 30 aast
Meie väike eestlaste grupp ma
kõik ühte barakki. Olime
neljakesi ühes nurga-toas. õhtul
võtsime riided ja panime kõik üh­te
hunnikusse.
Hommikul, ,kes .esimene oli 'Voo­dist
väljas, sai parema ja suurcr
ma valiku, vümane pidi aga ter­ve:
..päev. külmetamaa:' kehvema
riietosega. :. : ;•
- KÕIKIDEKS :
KINDLUSTUSTEKS
• :Y VINSURANCE'*
1482 Bathurst St., 4
fBathu;:st-St. Clair)
TeSefon kontoris 653-7815 ja
SS34816
jooksul pole kä palju välja võetud.
• ' • •
Olime rakendatud suure jõujaa­ma
tammi ehitamisel Rolphtonis,
PembrOke'i ja Mattawa vahel Ot­tawa
jõel. Alguses tuli kaljud lõh­kuda,
siis aluseid rajada. Kevad­peole
algas tsemendivormide ehi­tamine
ning siis suuremõodulme
tsemendi valamine. Töö algas kell
hommikul, lõppes kell 6 õhtul —
tund 'lõunaks. Algasime 60-sendise
tunnitasuga. See talv tundus väga
külmana, loodetuul püherdas kal­judel
ning ulus barakiahju metall-korstnas.
Ja kevad oli veel väga
kaugel.
Soomlased tulid kohe sõprust te­gema.
Olid küll natuke pimase ju­tuga,
aga kutsusid nende poolt
vast-ehitatud sauna. Hea ta oli —
pärast kahte, kohne aastat sai kor­ralikult
jälle vihelda. Jõuluks olime
puhtad poisid. Tõime isegi kuuse
:uppa; Pühad olid päris vaiksed,
ne olukorraga ja ümbruse­ga.
Tihti mõtted jooksid tagasi üle
Atlandi koduste juurde. Oleks mi
tahtnud neile jõulukaarti saata,
neid tervitada ning ütelda, et ole­me
niiüd siin iile lombi ja OK!
Muidu oli laagrielu päris vaikne,
aga vahel läks mürgliks. Põhju­seks
oli, et meie laagris elas 3000
tursket nooremat meest ja ainult
25 naist, kes töötasid köögis. Nai­sed
arvasid, et oleme uued ja hu­vitavad
ning head suhted hakkasid
kl arenema nende ja uustulnukate
vahel. See loomulikult ei meeldi­nud
sugugi vanadele olijatele ja
siis läks päris madinaks. Madista-sime
paar korda prantsuse-kana-dalastega,
silis tegime raha, kirusi­me
koos naisi, kui tojajuuri ning
saime isegi sõpradeks.
Aegamööda harjusime oma saa­tusega,
veetsime 10 tundi päevas
väljas kalju peal. Söögiisu oli võr­ratu
—10 viinerit ja süs veel 2 sea­kooti
polnud erilme rekord pärast
pikka tööpäeva. Lühikesel jõude-ajal
loeti ajakü-ju ja vesteldi sel­lest
ja teisest ning tehti tuleviku-
. TV-d siis ju polnud veel.
paole tulid uued trans­pordid
jä uued näod. Suve nädala­lõpud
olid täis nooruse rõõme. Sü­gisel
hakkasime kraavidest või
tsemendivormidest välja ronima,
et asuda õnne otsimisele suurema­tes
linnades, nägu Toronto.
@ks@§filisf
Pühapäeva õhtul toimus St. Law-renee
€entre Town Hall'is EKK
Kontsertbiirop kolmas talvise hoo­aja
seeriakontsert koos Eesti Kuns-üde
Keskuse kujutavkunsti näitu­sega.
Muusikalises osas pakkus Ar­vi
Sinka klaveriMuusikat, kujutaV'
kunstilises osas pakuti Mehhikos
elava eesti kunstniku iVIai Onho
int Johtuvalt teisest,
samale päevale asetatud kontser­dist
ja külmas ilmast, oli osavõtt
kontserdist kurvakstegevalt; väike,
umbes 100 truud muüsikasõpra.
Kujutavkunstilises osas oli Mai
Chjno^^õlimaalide, pastell- ja tushi-
^onistuste näitus. Kokku 16 tööd
jätsid küllaltki ülevaatliku pildi
kunstniku loomüigust Viis õlimaa'
li, poolabštraktsed tööd sissepeide
tud looduspildiga, viis pastellmaali
valguse ja eksootilise looduse ele­mentidega
ja kuus õhuliselt õrna
tushijoömstusž.
Õhtu avas ja andis lühikese üle­vaate
EKK kunstilise valikkomitee
liige Mall Puhm. Ta andis lühikes
eluloolisi andmeid kunstniku kohta
kes on sündinud 1934, elas ja õppis
Londonis, Ont., abiellus 1962.
sakslasest kujuriga, on saanud au­hindu,
on korraldanud palju näitu
si ja ta töid on mitmeis erakogu­des.-
y
M. Puhm ütles, et kõige meeldi­vamad
on pastellid, mis säravad
Mehhiko valgusest ja loodusest.
Need on tehtud aastail 1973—75
ning neis on märgata stiilimuutust,
on jäänud rahulikumaks,
sed on viimistletud ja
kujutavad stiliseeritud taimi, õlis
puudub mõnikord värvipuhtus,
kuid on näha puhaste toonide poole
minekut. Näitus jääb avatuks ka­heks
nädalaks, misjärel tööd Jää­vad
müügile Tartu CoEeege'is
vasse Kunstitarre. \ .
Arvi Sinka klaveriõhtu asendas
iiaigestunud vüuldajat Hans
Bauerit. Varem saatjaks ettenähtu­na,
pidi tä nüüd iseseisva kontser-andmai
näidates Toronto eest­lastele
oma tehnika meisterlikkusil
idaveri käsitlemisel, jättes kuula­jaile
meeldiva, kaasahaarava ja lä­hedase
lüürilise interpretatsiooniga
loojaisiksuse mulje, kes oli nagu
meedium, , M e ' kaudu
muusika voolas klaverist
j,puhta muusikana'*.
Kava algas Rameaw veidi mo­notoonse
„Gavotte mth varia-tions**,
järgnes Haydni si)naat ja
selle järel ta astus järgmise heli-,
tööga Ameerika rahvalaulu Ja
-muusika elementidele loodud Bar-beri„
Excursions'* maailma, viies
kuulaja läbi „Boõgie", „BIues",
cowboy laulu „Barn Dance" juur­de.
A, Sinkal on olnud tugev huvi
kaasaegse muusika vastu, ta on
võtnud osa sellistest kursustest Eu­roopas
ja ilmselt käsitles ta huvi­tava
näitena ka vümast helmdit
Teine poolaeg algas Tubina „Süit
eesti karjaseviisidest". See 1959. a.
loodud töö oli esmakordselt Toron­tos
esitamisel ja näitas helilooja
oskust kuidas tuttavaist elementi­dest
ja viisidest suurem seitsme-osaline
süit komponeerida. Järgne­sid
kaks Lizsti etüüdi Paganini
motiividel, Chopini vals ja ballaad.
Nende tuttavate helinditega ja suia-repärase
lürismiga oma tõlgendu­ses
ta lõpetas ligi paaritunnilise
kontserdi. Pärast lUlede ja' rohke
aplausi saamist, ta esitas veel kaks
lisapala, ühe bandzho-imitatsioon!
ja teise Chopini helitöö.
Maksab Kanadas: Väljaspool Kaffla^ai^!
$32.—
$ 9.
IBIPOSTIGA
ÜSA-8t. ,
$27.50
:: ;$r5.i
LENNUPOSTIGA ijlemere-maštae:
Aastas $62.—, poolaastas $3Up, veerandaastas $16.5«
$25.5@
Aadressi muudatus 30 centi. Üksiknumbri hind 35 eesti.
Kanada aadressidele palume märkida „POSTAL CODE" J®
ÜSA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada
Free Estonian Pnblishers nimele.
Broadview Ave.,
Toronto, Oni
M4K 2R6
ESTO MUTUAL FÜND, LTD.
Aktsia ihind feedel, 13. jaan. $5.36
Walwyn, Stodgell. Cochrane
Murray Ltd
145 King St. W., Room 1900
Toronto, Ont. M5H 1J8.
Telefon päeval 364-1131
ühtur925-6812
venskä CelMosa AB Rootsis
nimetas Hein Rimimeli oma met-abidirelktoriks
ja uue
>uidu toorainete osaikonria
juhatajaks. /
@ tJlo Lepik, kes on neuroioogia
professoriks ja langetõve iabora-tooTiuinij
juhatajaiks Minnesota
ü-likpoOis: Minneaipodises, võttis
kaos abiikäasaga osa VI raihvus-vafoelisest
neurolloogide kongres­sist
Amsterdamis. Ta esines ikong-
! ressjl tea :iöenguga.
f .©o i@H l®„ f @sfQI Stü. T®röiifö 3. ©nt.
Palim mulle saata VABÄ EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates ,j /
: 197 - . tellimise katteks lisan % siinjuurea
rahas / tšhekiga/ rahakaardiga. (Raha saata ainnlt iaMkIrjas).