0252a |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
H j' R l r-- Dc 2 RANGE LIIN JÄI Hoolikalt koordineeritud ja sa-lajaselt ettevalmistatud invasioon Tubehhoslovakkiasse Varssavi pak-ti kuulatate riikide sõjavägede poolt näitas selgesti et range ralli-taar- e liini pooldajad on Kremlit peremehed Tehes oletusi telgita guste manöövrite kohta leiavad mõned poliitilised vaatad et partei peavekretir Breihnevl mee-tod Tšehhoslovakkia kriisi kä-sitlemisel on sattunud terata krii-tika märklauaks mõningate ta kolleegide poolt kelledest kõige protesteerivam on Ukraina kom-partei juht ja mõjuvõimas mees poliitbüroos Pjotr Shelest Krezh-ne- v lävi tähelepanu Tšehhoslo-vakkia ümber tõusta kõrgpunkti ja andis siis ISratislavas tshehhi-del- e enamvähem järele Võrdlu-seks tuuakse siin ette viisi kuidas Vikita Ilrushtshov omal ajal kä-sitles Kuuba raketikriisi ja meenu tatakse et see toimus palju div krcetsemalt äratamata X Liidus peaaegu üldse mingit tähelepanu Shelesti diktatuur Ukrainas kardab juba oma geograafilise asendi tõttu kõige rohkem Tšehh-oslovakkia tõusma hakanud li-beralismil-ainet Vastavalt sellele nlid Tshehhoslovakklas väljaan-tud ja Dubceki ajal tsensuurivaba staatuse omandanud ajalehedaja-kirjad Ukrainas keelatud kirjan-duse nimestikus Mujal X Liidus sai neid aga sabalt osta Keelte suhte-lise sarnasuse tõttu on tshehhi-j- a rriti slovakikeelsed raadiosaated Ukrainas arusaadavad Samal ajal kui Ukraina võimumeestel oli ko-dulindel kullalt tegemist intelli-gentsi vabadusepUDdluste maha-surumisega tundus mõju Tsheh-hoslovakkla- st neile arusaadavalt hirmuäratavana "The Christian Science Mõni-tor'1- " Moskva korrespondent Paul Wohl kirjutab et teUtest poliit-büroo liikmetest sitsid range hoiaku Cirrnas Ja seisid ilmselt vastu ka Bratislava kokkuleppele Aleksander Sheljepin punaste ametiühingute juht ja partei kont-rollkomisjoni esimees lätlane Ar-vid Pelshe Mõlemad on Juba aav taid olnud tihedas kontaktis polii-tilise politseiga Ja Sheljepin rnees tuhande saladusega" omab head sidemed punaarmee kõrge-mas juhtkonnas Wohl spekuleerib edasi et sõ-jalise aktsiooni nõudjaks oligi sõ-JavSejuhtk-ond Kaitseminister An-drei Grechko oli veel 16 augustil isiklikult Ida-Saksama-al Varssavi pakti sõjajõudude manöövritel kus teda võtsid vastu Varssavi pak-ti jõudude ülemjuhataja marssal Ivan Jakubovski ja N Liidu väge Kas ainull sõda V Uidu ja ta satelliitide sõja-jõudude sissetung Tshehhoslo-vakkiasse kinnitas järjekordselt et lääneriikidel ei ole mingisugu-seid mõjuvaid plaane ega vastu-abinõusi- d sellelaadiliste rünnaku-tele vastulöögi andmiseks Kuigi lääneriikidel on minevikus X Lii-duc- a Kurvad kogemused ei nle varematest kallaletungidest mi-dagi õpitud ja rhendriikide välis-ministeerium nii sunnitud konna-lt t-ri-ma et Tshchhoslovakkia okupeerimine oli ameeriklastele -- täielikuks üllatuseks14 Ameerika Ühendriikide ja teis-te lääneriikide näopäästjaks ja päästerõngaks X Liidu agressiiv-sete sammude ja kallaletungide puhul on kujunenud liitunud Rahvaste Organisatsioon kuhu alati tötataksp oma häda kaeba-ma kui kommunistlikud riigid ki-puvad liiga tegema Kahtlemata on see üldiselt selge et maailma-organisatsioo- n ei suuda oma komplitseeritud põhikirja ja liik-mesriikide vaheliste vastuolude tõttu selliste konfliktide puhul midagi positiivset saavutada ega põhikirja riktkujat korrale kutsu-da kuid üldise vihakeerise vaigis-tamiseks on ta siiski teatud abi-ventiiliks ning lääneriigid on seni seda võimalust ohtralt kasutanud liitunud Rahvaste Organisatsioo-ni rakendati ka seekord oma abi-tuse leevendamiseks ning julge-olekunõukogus tekkinud valdu-sed Ja vetod olid järjekordseks tõendiks et maailmaorganisatsi-ooni väärtus rahvusvaheliste tü-liküsimuste lahendamisel võrdub praktiliselt nullile VÕITJAKS de ülemjuhataja Ida-Saksam-aal Pjotr Koshevoi Grechko tegeliku ks eesmärgiks oli sõjajõudude ins- - pemeennune loi-sauam- ui Kuna Jakubovski omakorda koordineeris teisi Varssavi pakti jõudusid Päev pärast Bratislava konve rentsi lõppu vabastati järsku tee-nistusest Varssavi pakti staabi-ülem kindral Mihhail Kazhakov tervislikel põhjustel" Alles mõni päev enne seda oli Kazhakov juh-- itinud Varssavi pakti vägede ma-- j nõõvreid Tema oli ka see kes tea-- I tas Tshehhi ülemjuhatusele et vas-tupidiselt varasemale kokkuleppe--1 le võtavad vene tankid ja lennukid tosa suurtest manöövritest Tsheh-- 1 territooriumil Jaku-bovski ja Kazhakov olid vastuta- -' vad selle eest et vene väed hoiti 'Tshehhoslovakklas peaaegu Brativ' I lava konverentsi alguseni Mõle mad aga tegutsevad poliitbüroo instruktsioonide kohaselt Kui po-liitür- oo otsustas taganeda tundus et sõjaväele oli pandud pidurid peale Jakubovski jäi oma kohale edasi kuid Kazhakov! asemele ni-metati kindral Sergei Shtemenko keda tuntakse kui uusstalinisti Shtemenko endine kindralstaa-bi ülem la kaitseministri asetäit ja avaldas hiljuti oma memuaarid milles ta ülistab Stalini rolli Tei-ses maailmasõjas Tema koos Ja-kubovski- ga oligi nüüd meheks kes juhtis Varssavi pakti vlgede ima-sioo- ni Tshehhoslovakkiasse Järeleandmine Brethnevi poolt Cierna konverentsil oli pettumu-seks range liini toetajaile parteis Brezhnev oli olnud peakorralda-jaks Varssavi konverentsi osas millest võttis osa viis kommunist-liku bloki Jõudu ja kus Tshehhos-lovakkial- e oli esitatud ultimaatum Brethnevi initsiatiivil kutsuti kok-ku N Liidu kompartei 360- - liikme-lise keskkomitee erakordne plee-num et Varssavi otsust heaks kii-ta Pärast Bratislava konverentsi eeldati uue pleenumi kokkukutsu-mist Selle asemel tull aga 6 au-gustil kokku poliitbüroo kiites täielikult heaks N Liidu delegat-siooni kokkuleppe Bratislavas Peatselt pärast seda koosolekut läksid Brezhnev Ja Podgornõl Sot-shiss- e puhkusele Samal ajal hak-kas aga Jravda" teravalt ründa-ma Tshehhoslovakklat mis 19 au-gustiks võttis Dubceki rezhiiml täelikult hukkamõistva tooni N Liidu sõjakatele ringkondadele an-dis oma toetuse slovaki kompartei esimene sekretär Vasil Bilak kelle ronimisvõimalust karjääriredelil I dada on lahendus? lääneriikide ajakirjanduses mõistetakse X Liidu kallaletung Tshehhoslovakkiale üldiselt tera-valt hukka kuid ideid kavasid ja mõtteid tulevikus sellelaadiliste rünnakute vältimiseks ning neile vastu astumiseks ei leita Arva-takse et ainukeseks alternatiiviks diskussioonidele valdustele ja läbirääkimistele nn sõda mis võib paisuda suurvõimude kokku-põrke tulemusena hävitavaks tuu-masõj- As Sellist sõda aga keegi ei söanda ega julge alustada ning tagajärjeks on Kremli diktatorite uus võit oma nõrga vastase üle Tundub et lääneriigid ei kasu-ta kõiki kaudseid relvi N Liidule surve avaldamiseks ja ta järel-andmiste- le sundimiseks Viimasel ajal on lääneriikide ja X Liidu vahel arenenud tihedad kauban-duslikud diplomaatilised ja kul-tuurilised sidemed millede kat-kestamine ei ole X Liidule sugugi nii tähtsusetu kui seda üldiselt arvatakse Kui lääneriikides kal-kuleeritakse et X Liit on Isrma-janda- v maa ja ei vaja mingisu-gust majanduslikku läbikäimist Ameerika Ühendriikidega ja teis-te lääneriikidega siis lastakse sel-liste väidete esitamisel kaugelt märgist mõõda Meie ei saa unuv tada et praegusel tehnika kiire-tempoli- se arengu ajastul on X Liidul väga oluline läänemaailma-ga kontaktide hoidmine ja lääne-riikide arvel tehnilise arenguga sammu pidamine Läänemaailmas pole see mingiks saladuseks et X Liit ei suuda tehnilise arengu alal läänemaailmaga võistelda nüig kopeerib nende masinaid ja VABA EESTLANE laupäeval 31 augustil 196S — Saturday August 31 1968 jH ii: tmrmxsisjz XiaHialalaBlaHhB&iHa9la9aBlalalalalalafllaHHHJil Anttila ühistegelik sordiaretuse katseinstituut Soomes kus on 20000 katsekrunti sordiaretuseks Soome on asendanud Karjalas röövitud põllud Iseloomustavaid jooni Soome rahvamajanduses Väsimatult võitleva vennasrahva edu ja saavutused ei ole mitte ainult visa tulemused vald eelkõige nende algatusvõime meelekindluse ja oskuste saavutused See selgub ilmekalt kui lähe-malt tundma õppida ja analüüsida soomlaste hilisemaid peamiselt iseseisvusaegseid rahvama-janduse korraldamise aluseid ja põhijooni PÕLLUNDUS JA METSANDUS KAKSIKVENNAD Sajandite vahetusel tugines Soome rahvamajandus samuti nagu meie kodumaalgi peamiselt põllumajandusele mis täitis esi-joones enesevarustuse või natu-raalmajanduse Ülesandeid Siit peale suurenes turumajanduse osatähtsus põllumajandussaadus-te tootmise väärindamise ja nen de saaduste turustamise alal Kuna soome põllumees on aja-loo kestel olnud vabam meiega võrreldes siis on ka nende põllu-majanduse areng olnud mitmeti edukam ja meie omast ees Riik-liku iseseisvuse kestel teostatud maareformid nii meil kui Soo-mes teenisid mitte ainult agraar vald ka sotsiaalpoliitilist eesmär-ke mis lõid eriti soodsad eeldu-sed edaspidiseks arenguks Ise-seisvuse esimestel aastatel asuti vaimustusega eriti maarahva sot-siaalseid olusid parandama Nõn-da võisid 1918 a antud seaduse alusel saada kõik põllurentnikud soodsatel tingimustel nende poolt haritud maade omanikeks Samu ti said talumaadel asuvad popsid iseseisvaiks Selletõtu sai Soomes 677000 põllurentnikku Ja 56000 popsi iseseisvaiks Eriti tähtsaks edaspidiseks ku-junes 1922 a kehtestatud Lex Kallio või maakorralduse seadus tolleaegse peaministri ja hilisema riigipresidendi Kyösti Kallio ni-me Järgi mis võimaldab kõigil saada talupidajaks riigi- - ja kogu-konna toetusel kes omavad sel-leks vajalikke eeldusi See on või-maldanud mitte ainult viljastada rahvamajandust Ja tervendada sotsiaalseid vahekordi vaid aitas stimuleerida arengut Ja sisustada elu uue vaimse värskusega aparaate See on X Liidule eriti oluline ta tahab oma suurvõi-mu positsiooni säilitada Samuti tuleb arvestada sellega et X Liit vajab hädasti teatud juhtudel lää-neriikide abi mida meie nägime mõni aeg tagasi toimunud nisu-müü- gi tehingute puhul kus vene-lased olid leivahädas ning ostsid Kanadast ja mujalt suuremates kogustes nisu Veelgi drastilisemaks vahen-diks oleks diplomaatiliste suhete katkestamine mis tundub lääne-riikidele sõib-oll- a erakorraliselt kaugeleulatuva sammuma kuid mis tuleks paratamatult kasuta-misele võtta kui venelased jätka-vad oma rahvusvahelist terrori-poliitik- at Sellised vastuaktsioo-ni-d tuleksid loomulikult läänerii-kide vahel koordineerida ning as-tuda ühiselt vajalikke samme mis kollektiivselt teostatuna aval-daksid suuremat mõju Ühiste aktsioonide koordineerimisel oleksid suured ülesanded täita Põhja-Atlan- di Pakti organisatsioo-nil mis lääneriikide illusioonide Ja ükskõiksuse tõttu on vajunud varjusurma ning jõudnud likvi-deerimise lävenL Tsbehboslovak- - - töö kui SOOMES OX ÜMMARGUSELT 400000 TALUNDIT Soome on tüüpiline väikepõllu-pidamis- e või perekonnatalundite maa Keskmiseks talundi külvi-pinn- a suuruseks on 7 hektari 80% soome talundeist on väike-sed kuni 10-hektarll-ise külvipin-nag- a 20% keskmise suurusega ja ainult 05% suurtalundid enam kui 50 hektari põllumaaga Tege-likult on kõik soome talundid üld-pindala poolest märksa suure-mad kuna mets ja muud alad mis kultuuri alla ei ole võetud tõstavad talundite üldpindala ta-valiselt mitmekordseks Kaks kolmandikku kogu Soo-jm- e pindalast on kaetud metsaga i millest kolm viiendikku või 62% kuulub põllumeestele 29% riigile Ja vähene ülejäänud osa omava-litsustele Ja metsatööstustele Põl-lund- us ja metsandus täiendavad Üksteist väga ratsionaalselt ja ökonoomselt Soome põllumeeste laialdase koostöö ja ühistegeliku ettevõtlikkuse kaudu Selle tõttu ei ole imestada kui 70% Soome puidutööstuse aastatoodangu toormaterjalist tuleb talumetsa-des- t kus kõige hoolikamalt ma-jandatakse metsandust Kui soo-me talupoeg suvel töötab põldu-del ja niitudel siis tema peamine tegevus talvel toimub mitmesu-gustel metsatöödel See ühtlustab tuntavalt töömahu taskaalu aas-- (ta ümberringi mis omakorda rõ-hutab põllunduse ja metsanduse kaksikvendlust Soome rahvama-janduses 50 AASTAGA MILJON HEKTARI UUDISMAAD JA RASKEID LOOVUTUSI Soome põllumees on 1918—1939 aastani oluliselt ilma mehaanilise kia sündmused peaksid olema NATO riikidele mõjuvaks hoiatus-sildiks ja sundima neid ümber-hindamisele võtma oma seniseid kavasid ja otsuseid XATO jõudu-de vähendamiseks Seni ei ole ka ükski riik üles tõstnud X Liidu väljaheitmist Liitunud Rahvaste Organisatsioonist milline samm peaks olema aga täiesti loogiline ja põhjendatud kui X Liit on kõi-ge jämedamal kombel rikkunud maailmaorganisatsiooni põhikir-ja X Liit on enne Tshehhoslovak-ki- a sündmusi hakkama saanud paljude rahvusvaheliste kuritegu-dega ning on seni pääsenud karis-tamatult mis teda on tiivustanud Ja julgustanud uusi kuritegusid sooritama Selliste kuritegudega tuleb arvestada ka tulevikus kui vaba maailm ei suuda välja töö-tada vastuaktsioonide plaane ja enid parajal momendil ühiselt ra-kendada Xli kaua kui vaba maa-ilm poeb iga X Liidu vägivalla-akt- i puhul sõjahlrmu taha ei ole ka maailmas loota rahu ja rah-vusvahelist distsipliini ning lää-nemaailma kohale jääb alaliselt rippuma kadukuulutav õunane 'udu jõu abita üles harinud ja kultuu-ri alla võtnud umbes 600000 ha põllumaad Pärast sõda ja rahu-lepinguid N Liiduga on eelmisele lisaks nUUd juba rohkem trakto-rite ja muude masinate kaasabil ca 400000 ha Ulesharitud millega enam kui 100 protsendiliselt asen-dati venelastele loovutatud 300 000 ha kultuuri all olnud maast Karjalas ja mujal Sõja järeldusel pidi Soome loo-vutama N Liidule 12% metsa- - ja 11% põllumaa üldpinnast Sama-aegselt tuli 10% kogu Soome rah-vastikust loovutatud aladelt Urn-berasusta- da järgijäänud Soome aladele Sellise ümberasustamise kavan-damine teostamine ja finantsee-rimine ülemaalises ulatuses on omaette uhke ja võimas peatükk vennasrahva hilisemas kannatus-rohkes ajaloos kui arvestada et Umberasustada tuli kokku 420000 isikut kellest 200000 oli põlluha-rija rahvas mis on umbes 40000 perekonda Kui meenutame kõiki sõjaras-kus- i hävitus! ja kahjutasu kont-ributsloo- ne ning loovutatud lin-nu asulaid ettevõtteid ja põliseid soome kodusid siis saame vaid ainult üldise aimduse sellest mis meie hõimurahval tull ohverdada oma elude kannatuste ja rahva-majanduse arvel vabaduse ning Iseseisvuse eest SOOME VÄLJAPAISTVAIM ÜHISTUTE MAA MAAILMAS Soome tähelepanuväärne rah-vamajanduse arengu edu sajandi vahetusest eriti aga iseseisvuse ajast alates on tihedalt seotud Uhistegevuslükumisega Soome rahvas eesotsas oma arvuka põl-lumeeskonn- aga on ühisel Jõul Ulesehltanud võimsa Ja mitme-külgse Uhistegevusllikumlse mis kogu rahva vaimset Ja ainelist Jõudu on erakorraliselt viljasta-nud Alates umbes 70 aasta eest prof dr Hannes Gebhardl ohutu-se- l Ja põhjalikul ettevalmistusel on see liikumine niivõrd levine-nu- d et tänapäeva Soome rahva-majanduses on ühistegevus asen-damatuks ettevõtte vormiks pea-aegu kõigil tähtsamatel majan-dusalad- el nagu: pangandus kind-lustus kaubandus tööstus Soomes tegutseb üle 4000 koha-liku ühistu umbes enam kui 1800000 liikmega kuigi selle juu-re- s mõned on liikmeks mitmes ühistus Vastavalt tegevusaladele on kohalikud ühistud llitund keskühistuiks kes Juhivad vasta-va ala tegevust igast ühistegevu-sele omasest aspektist olgu see siis majanduslikul või Ideoloogi-lisel alal Mitte ainult maal vaid ka kõigis Soome linnades eesot-sa- s Helsingiga domineerivad ühistegelike asutuste hooned oma võimsa Ja meeldiva Imposantsu-sega UldpUti ühistute osatähtsus Üldrahvuslikus ulatuses on aukar-tustärata- v Xii valdab ühistege-vuse sektor Soome rahvamajan-duses järgnevat suhtelist osatäht-sust- : hulgikaubanduse alal 35% USA salaluure ei teadnud invasioonist kfanltataksp "r Ä-!~- SS test Tshehhoslovak seks ninir seisM i„ ' Pr--5 suure Üllatuse ees Ä" küsimus rötof v i ' " ' sl kokkutulekul kUJ oneS -- - müüjail i lA-i- e As test riiwkondaiw -- „ president Johnsor Vf' vakkla okupeertm "LT5' selt teada X Lin Jr!1 ronini kaudu WtaS"! i--nim-„ esed väiduawiairi ur$isc!n ringkondadest avadaf 1 S lapäevad enne invasiooni etX Liit ei iU]? ~li~s jõududega kallale -- m uusiutaAjuaje Adminhtratsinnm „„i„__ katsutakse siiski nendele 133 lusteie vastu vaielda u kirjutatu se et sala]uureor?aniatcr 1 ttaess veatliTtssuhsethhionsvlaosvioaoknkiiaepLesilttl muvad manöövrid on ettevai tuseks kallaletungile TagaaytJ le on seleunud Va t oTl sed said elektrooniliste aparaai ae Kauau andmeid venelaste tn portlennukite korrapäradest rr timisest invasiooniks kuid kr-- j kite raadiosaatjad vaiUsirf luure ei saanud seetõttu andri kuhu lennukid suundusid Invasiooni analüüsiiad vMu4 et invasiooni otsus oli juba m: tehtud ning et seda varjati kop maailma eest lepitust taotleva: läbirääkimistega Kõik ettmlia-tuse- d sissetungiks Tshehhoslovak klasse tehti praktiliselt Tshehh lovakkia piiril toimuvate macüõt- - nte raamides VABA EESUAHl TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast n deni kell 9--4 Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-7(- 3 Toimetajad kodus vilja pool tööaega Karl Arro 766-205- 7 Ilmar Külvet 425-980- 5 Heino Jõe 766-510- 7 Talitur väljaspool töö-aega: Helmi Liivandi 251-649- 5 KUULUTAMINE VABA EESTJASES oa tasur ajalehe laialdase leviku tõttu Kuulutuste hinnad: Uks toll ühel veerul kuulutused tekstis 1175 esiküljel tl Korteikuulutused lni-mää- r $120 Kirikute org&si satsioonide ja isikute teada anded $100 tollilt KUULUTUSI VÖTWID VASTU: 1 Vaba Eestlane talitus 135 Tecumseth St Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 Sta C Toronto 3 Ont 2 Mrs Leida Marlry 149 Bishcp Ave Willowdale Ont Tel 223-OC8- 0 tarbimiskaupade aemüüps 3 hoiuste alal 24 mBM5pe-al- al 74% tapamajade Ubakin dusest 90% piimasaaduste tw lemlsest Ja turustanisest ühistute eriline mhnislu £ sus on koostöö vaimu kasv: ne Ja liikmete usalduslik te--- ne Selles osas omavad Soo- - väljapaistvat tähtsust pea -j-tu-te Ja keskasutuste eses-- e vatusliku tegevuse HelssP - '-- kooli ühistegevuse Z seminar eriti aga kcL--a j- -- vuse kolledzhi Nende muti kui ka enamiku t-ku- de keskasutuste kü-W-- Ja Juhtivate tegelastega - puutumine Jättis rau J matult meeldivaid ''-- U me rahva ühistegevuse e- -J liit13 Kinhltf $ünmpo fV0 „V4B4 EBSnAH
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, August 31, 1968 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1968-08-31 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000157 |
Description
Title | 0252a |
OCR text | H j' R l r-- Dc 2 RANGE LIIN JÄI Hoolikalt koordineeritud ja sa-lajaselt ettevalmistatud invasioon Tubehhoslovakkiasse Varssavi pak-ti kuulatate riikide sõjavägede poolt näitas selgesti et range ralli-taar- e liini pooldajad on Kremlit peremehed Tehes oletusi telgita guste manöövrite kohta leiavad mõned poliitilised vaatad et partei peavekretir Breihnevl mee-tod Tšehhoslovakkia kriisi kä-sitlemisel on sattunud terata krii-tika märklauaks mõningate ta kolleegide poolt kelledest kõige protesteerivam on Ukraina kom-partei juht ja mõjuvõimas mees poliitbüroos Pjotr Shelest Krezh-ne- v lävi tähelepanu Tšehhoslo-vakkia ümber tõusta kõrgpunkti ja andis siis ISratislavas tshehhi-del- e enamvähem järele Võrdlu-seks tuuakse siin ette viisi kuidas Vikita Ilrushtshov omal ajal kä-sitles Kuuba raketikriisi ja meenu tatakse et see toimus palju div krcetsemalt äratamata X Liidus peaaegu üldse mingit tähelepanu Shelesti diktatuur Ukrainas kardab juba oma geograafilise asendi tõttu kõige rohkem Tšehh-oslovakkia tõusma hakanud li-beralismil-ainet Vastavalt sellele nlid Tshehhoslovakklas väljaan-tud ja Dubceki ajal tsensuurivaba staatuse omandanud ajalehedaja-kirjad Ukrainas keelatud kirjan-duse nimestikus Mujal X Liidus sai neid aga sabalt osta Keelte suhte-lise sarnasuse tõttu on tshehhi-j- a rriti slovakikeelsed raadiosaated Ukrainas arusaadavad Samal ajal kui Ukraina võimumeestel oli ko-dulindel kullalt tegemist intelli-gentsi vabadusepUDdluste maha-surumisega tundus mõju Tsheh-hoslovakkla- st neile arusaadavalt hirmuäratavana "The Christian Science Mõni-tor'1- " Moskva korrespondent Paul Wohl kirjutab et teUtest poliit-büroo liikmetest sitsid range hoiaku Cirrnas Ja seisid ilmselt vastu ka Bratislava kokkuleppele Aleksander Sheljepin punaste ametiühingute juht ja partei kont-rollkomisjoni esimees lätlane Ar-vid Pelshe Mõlemad on Juba aav taid olnud tihedas kontaktis polii-tilise politseiga Ja Sheljepin rnees tuhande saladusega" omab head sidemed punaarmee kõrge-mas juhtkonnas Wohl spekuleerib edasi et sõ-jalise aktsiooni nõudjaks oligi sõ-JavSejuhtk-ond Kaitseminister An-drei Grechko oli veel 16 augustil isiklikult Ida-Saksama-al Varssavi pakti sõjajõudude manöövritel kus teda võtsid vastu Varssavi pak-ti jõudude ülemjuhataja marssal Ivan Jakubovski ja N Liidu väge Kas ainull sõda V Uidu ja ta satelliitide sõja-jõudude sissetung Tshehhoslo-vakkiasse kinnitas järjekordselt et lääneriikidel ei ole mingisugu-seid mõjuvaid plaane ega vastu-abinõusi- d sellelaadiliste rünnaku-tele vastulöögi andmiseks Kuigi lääneriikidel on minevikus X Lii-duc- a Kurvad kogemused ei nle varematest kallaletungidest mi-dagi õpitud ja rhendriikide välis-ministeerium nii sunnitud konna-lt t-ri-ma et Tshchhoslovakkia okupeerimine oli ameeriklastele -- täielikuks üllatuseks14 Ameerika Ühendriikide ja teis-te lääneriikide näopäästjaks ja päästerõngaks X Liidu agressiiv-sete sammude ja kallaletungide puhul on kujunenud liitunud Rahvaste Organisatsioon kuhu alati tötataksp oma häda kaeba-ma kui kommunistlikud riigid ki-puvad liiga tegema Kahtlemata on see üldiselt selge et maailma-organisatsioo- n ei suuda oma komplitseeritud põhikirja ja liik-mesriikide vaheliste vastuolude tõttu selliste konfliktide puhul midagi positiivset saavutada ega põhikirja riktkujat korrale kutsu-da kuid üldise vihakeerise vaigis-tamiseks on ta siiski teatud abi-ventiiliks ning lääneriigid on seni seda võimalust ohtralt kasutanud liitunud Rahvaste Organisatsioo-ni rakendati ka seekord oma abi-tuse leevendamiseks ning julge-olekunõukogus tekkinud valdu-sed Ja vetod olid järjekordseks tõendiks et maailmaorganisatsi-ooni väärtus rahvusvaheliste tü-liküsimuste lahendamisel võrdub praktiliselt nullile VÕITJAKS de ülemjuhataja Ida-Saksam-aal Pjotr Koshevoi Grechko tegeliku ks eesmärgiks oli sõjajõudude ins- - pemeennune loi-sauam- ui Kuna Jakubovski omakorda koordineeris teisi Varssavi pakti jõudusid Päev pärast Bratislava konve rentsi lõppu vabastati järsku tee-nistusest Varssavi pakti staabi-ülem kindral Mihhail Kazhakov tervislikel põhjustel" Alles mõni päev enne seda oli Kazhakov juh-- itinud Varssavi pakti vägede ma-- j nõõvreid Tema oli ka see kes tea-- I tas Tshehhi ülemjuhatusele et vas-tupidiselt varasemale kokkuleppe--1 le võtavad vene tankid ja lennukid tosa suurtest manöövritest Tsheh-- 1 territooriumil Jaku-bovski ja Kazhakov olid vastuta- -' vad selle eest et vene väed hoiti 'Tshehhoslovakklas peaaegu Brativ' I lava konverentsi alguseni Mõle mad aga tegutsevad poliitbüroo instruktsioonide kohaselt Kui po-liitür- oo otsustas taganeda tundus et sõjaväele oli pandud pidurid peale Jakubovski jäi oma kohale edasi kuid Kazhakov! asemele ni-metati kindral Sergei Shtemenko keda tuntakse kui uusstalinisti Shtemenko endine kindralstaa-bi ülem la kaitseministri asetäit ja avaldas hiljuti oma memuaarid milles ta ülistab Stalini rolli Tei-ses maailmasõjas Tema koos Ja-kubovski- ga oligi nüüd meheks kes juhtis Varssavi pakti vlgede ima-sioo- ni Tshehhoslovakkiasse Järeleandmine Brethnevi poolt Cierna konverentsil oli pettumu-seks range liini toetajaile parteis Brezhnev oli olnud peakorralda-jaks Varssavi konverentsi osas millest võttis osa viis kommunist-liku bloki Jõudu ja kus Tshehhos-lovakkial- e oli esitatud ultimaatum Brethnevi initsiatiivil kutsuti kok-ku N Liidu kompartei 360- - liikme-lise keskkomitee erakordne plee-num et Varssavi otsust heaks kii-ta Pärast Bratislava konverentsi eeldati uue pleenumi kokkukutsu-mist Selle asemel tull aga 6 au-gustil kokku poliitbüroo kiites täielikult heaks N Liidu delegat-siooni kokkuleppe Bratislavas Peatselt pärast seda koosolekut läksid Brezhnev Ja Podgornõl Sot-shiss- e puhkusele Samal ajal hak-kas aga Jravda" teravalt ründa-ma Tshehhoslovakklat mis 19 au-gustiks võttis Dubceki rezhiiml täelikult hukkamõistva tooni N Liidu sõjakatele ringkondadele an-dis oma toetuse slovaki kompartei esimene sekretär Vasil Bilak kelle ronimisvõimalust karjääriredelil I dada on lahendus? lääneriikide ajakirjanduses mõistetakse X Liidu kallaletung Tshehhoslovakkiale üldiselt tera-valt hukka kuid ideid kavasid ja mõtteid tulevikus sellelaadiliste rünnakute vältimiseks ning neile vastu astumiseks ei leita Arva-takse et ainukeseks alternatiiviks diskussioonidele valdustele ja läbirääkimistele nn sõda mis võib paisuda suurvõimude kokku-põrke tulemusena hävitavaks tuu-masõj- As Sellist sõda aga keegi ei söanda ega julge alustada ning tagajärjeks on Kremli diktatorite uus võit oma nõrga vastase üle Tundub et lääneriigid ei kasu-ta kõiki kaudseid relvi N Liidule surve avaldamiseks ja ta järel-andmiste- le sundimiseks Viimasel ajal on lääneriikide ja X Liidu vahel arenenud tihedad kauban-duslikud diplomaatilised ja kul-tuurilised sidemed millede kat-kestamine ei ole X Liidule sugugi nii tähtsusetu kui seda üldiselt arvatakse Kui lääneriikides kal-kuleeritakse et X Liit on Isrma-janda- v maa ja ei vaja mingisu-gust majanduslikku läbikäimist Ameerika Ühendriikidega ja teis-te lääneriikidega siis lastakse sel-liste väidete esitamisel kaugelt märgist mõõda Meie ei saa unuv tada et praegusel tehnika kiire-tempoli- se arengu ajastul on X Liidul väga oluline läänemaailma-ga kontaktide hoidmine ja lääne-riikide arvel tehnilise arenguga sammu pidamine Läänemaailmas pole see mingiks saladuseks et X Liit ei suuda tehnilise arengu alal läänemaailmaga võistelda nüig kopeerib nende masinaid ja VABA EESTLANE laupäeval 31 augustil 196S — Saturday August 31 1968 jH ii: tmrmxsisjz XiaHialalaBlaHhB&iHa9la9aBlalalalalalafllaHHHJil Anttila ühistegelik sordiaretuse katseinstituut Soomes kus on 20000 katsekrunti sordiaretuseks Soome on asendanud Karjalas röövitud põllud Iseloomustavaid jooni Soome rahvamajanduses Väsimatult võitleva vennasrahva edu ja saavutused ei ole mitte ainult visa tulemused vald eelkõige nende algatusvõime meelekindluse ja oskuste saavutused See selgub ilmekalt kui lähe-malt tundma õppida ja analüüsida soomlaste hilisemaid peamiselt iseseisvusaegseid rahvama-janduse korraldamise aluseid ja põhijooni PÕLLUNDUS JA METSANDUS KAKSIKVENNAD Sajandite vahetusel tugines Soome rahvamajandus samuti nagu meie kodumaalgi peamiselt põllumajandusele mis täitis esi-joones enesevarustuse või natu-raalmajanduse Ülesandeid Siit peale suurenes turumajanduse osatähtsus põllumajandussaadus-te tootmise väärindamise ja nen de saaduste turustamise alal Kuna soome põllumees on aja-loo kestel olnud vabam meiega võrreldes siis on ka nende põllu-majanduse areng olnud mitmeti edukam ja meie omast ees Riik-liku iseseisvuse kestel teostatud maareformid nii meil kui Soo-mes teenisid mitte ainult agraar vald ka sotsiaalpoliitilist eesmär-ke mis lõid eriti soodsad eeldu-sed edaspidiseks arenguks Ise-seisvuse esimestel aastatel asuti vaimustusega eriti maarahva sot-siaalseid olusid parandama Nõn-da võisid 1918 a antud seaduse alusel saada kõik põllurentnikud soodsatel tingimustel nende poolt haritud maade omanikeks Samu ti said talumaadel asuvad popsid iseseisvaiks Selletõtu sai Soomes 677000 põllurentnikku Ja 56000 popsi iseseisvaiks Eriti tähtsaks edaspidiseks ku-junes 1922 a kehtestatud Lex Kallio või maakorralduse seadus tolleaegse peaministri ja hilisema riigipresidendi Kyösti Kallio ni-me Järgi mis võimaldab kõigil saada talupidajaks riigi- - ja kogu-konna toetusel kes omavad sel-leks vajalikke eeldusi See on või-maldanud mitte ainult viljastada rahvamajandust Ja tervendada sotsiaalseid vahekordi vaid aitas stimuleerida arengut Ja sisustada elu uue vaimse värskusega aparaate See on X Liidule eriti oluline ta tahab oma suurvõi-mu positsiooni säilitada Samuti tuleb arvestada sellega et X Liit vajab hädasti teatud juhtudel lää-neriikide abi mida meie nägime mõni aeg tagasi toimunud nisu-müü- gi tehingute puhul kus vene-lased olid leivahädas ning ostsid Kanadast ja mujalt suuremates kogustes nisu Veelgi drastilisemaks vahen-diks oleks diplomaatiliste suhete katkestamine mis tundub lääne-riikidele sõib-oll- a erakorraliselt kaugeleulatuva sammuma kuid mis tuleks paratamatult kasuta-misele võtta kui venelased jätka-vad oma rahvusvahelist terrori-poliitik- at Sellised vastuaktsioo-ni-d tuleksid loomulikult läänerii-kide vahel koordineerida ning as-tuda ühiselt vajalikke samme mis kollektiivselt teostatuna aval-daksid suuremat mõju Ühiste aktsioonide koordineerimisel oleksid suured ülesanded täita Põhja-Atlan- di Pakti organisatsioo-nil mis lääneriikide illusioonide Ja ükskõiksuse tõttu on vajunud varjusurma ning jõudnud likvi-deerimise lävenL Tsbehboslovak- - - töö kui SOOMES OX ÜMMARGUSELT 400000 TALUNDIT Soome on tüüpiline väikepõllu-pidamis- e või perekonnatalundite maa Keskmiseks talundi külvi-pinn- a suuruseks on 7 hektari 80% soome talundeist on väike-sed kuni 10-hektarll-ise külvipin-nag- a 20% keskmise suurusega ja ainult 05% suurtalundid enam kui 50 hektari põllumaaga Tege-likult on kõik soome talundid üld-pindala poolest märksa suure-mad kuna mets ja muud alad mis kultuuri alla ei ole võetud tõstavad talundite üldpindala ta-valiselt mitmekordseks Kaks kolmandikku kogu Soo-jm- e pindalast on kaetud metsaga i millest kolm viiendikku või 62% kuulub põllumeestele 29% riigile Ja vähene ülejäänud osa omava-litsustele Ja metsatööstustele Põl-lund- us ja metsandus täiendavad Üksteist väga ratsionaalselt ja ökonoomselt Soome põllumeeste laialdase koostöö ja ühistegeliku ettevõtlikkuse kaudu Selle tõttu ei ole imestada kui 70% Soome puidutööstuse aastatoodangu toormaterjalist tuleb talumetsa-des- t kus kõige hoolikamalt ma-jandatakse metsandust Kui soo-me talupoeg suvel töötab põldu-del ja niitudel siis tema peamine tegevus talvel toimub mitmesu-gustel metsatöödel See ühtlustab tuntavalt töömahu taskaalu aas-- (ta ümberringi mis omakorda rõ-hutab põllunduse ja metsanduse kaksikvendlust Soome rahvama-janduses 50 AASTAGA MILJON HEKTARI UUDISMAAD JA RASKEID LOOVUTUSI Soome põllumees on 1918—1939 aastani oluliselt ilma mehaanilise kia sündmused peaksid olema NATO riikidele mõjuvaks hoiatus-sildiks ja sundima neid ümber-hindamisele võtma oma seniseid kavasid ja otsuseid XATO jõudu-de vähendamiseks Seni ei ole ka ükski riik üles tõstnud X Liidu väljaheitmist Liitunud Rahvaste Organisatsioonist milline samm peaks olema aga täiesti loogiline ja põhjendatud kui X Liit on kõi-ge jämedamal kombel rikkunud maailmaorganisatsiooni põhikir-ja X Liit on enne Tshehhoslovak-ki- a sündmusi hakkama saanud paljude rahvusvaheliste kuritegu-dega ning on seni pääsenud karis-tamatult mis teda on tiivustanud Ja julgustanud uusi kuritegusid sooritama Selliste kuritegudega tuleb arvestada ka tulevikus kui vaba maailm ei suuda välja töö-tada vastuaktsioonide plaane ja enid parajal momendil ühiselt ra-kendada Xli kaua kui vaba maa-ilm poeb iga X Liidu vägivalla-akt- i puhul sõjahlrmu taha ei ole ka maailmas loota rahu ja rah-vusvahelist distsipliini ning lää-nemaailma kohale jääb alaliselt rippuma kadukuulutav õunane 'udu jõu abita üles harinud ja kultuu-ri alla võtnud umbes 600000 ha põllumaad Pärast sõda ja rahu-lepinguid N Liiduga on eelmisele lisaks nUUd juba rohkem trakto-rite ja muude masinate kaasabil ca 400000 ha Ulesharitud millega enam kui 100 protsendiliselt asen-dati venelastele loovutatud 300 000 ha kultuuri all olnud maast Karjalas ja mujal Sõja järeldusel pidi Soome loo-vutama N Liidule 12% metsa- - ja 11% põllumaa üldpinnast Sama-aegselt tuli 10% kogu Soome rah-vastikust loovutatud aladelt Urn-berasusta- da järgijäänud Soome aladele Sellise ümberasustamise kavan-damine teostamine ja finantsee-rimine ülemaalises ulatuses on omaette uhke ja võimas peatükk vennasrahva hilisemas kannatus-rohkes ajaloos kui arvestada et Umberasustada tuli kokku 420000 isikut kellest 200000 oli põlluha-rija rahvas mis on umbes 40000 perekonda Kui meenutame kõiki sõjaras-kus- i hävitus! ja kahjutasu kont-ributsloo- ne ning loovutatud lin-nu asulaid ettevõtteid ja põliseid soome kodusid siis saame vaid ainult üldise aimduse sellest mis meie hõimurahval tull ohverdada oma elude kannatuste ja rahva-majanduse arvel vabaduse ning Iseseisvuse eest SOOME VÄLJAPAISTVAIM ÜHISTUTE MAA MAAILMAS Soome tähelepanuväärne rah-vamajanduse arengu edu sajandi vahetusest eriti aga iseseisvuse ajast alates on tihedalt seotud Uhistegevuslükumisega Soome rahvas eesotsas oma arvuka põl-lumeeskonn- aga on ühisel Jõul Ulesehltanud võimsa Ja mitme-külgse Uhistegevusllikumlse mis kogu rahva vaimset Ja ainelist Jõudu on erakorraliselt viljasta-nud Alates umbes 70 aasta eest prof dr Hannes Gebhardl ohutu-se- l Ja põhjalikul ettevalmistusel on see liikumine niivõrd levine-nu- d et tänapäeva Soome rahva-majanduses on ühistegevus asen-damatuks ettevõtte vormiks pea-aegu kõigil tähtsamatel majan-dusalad- el nagu: pangandus kind-lustus kaubandus tööstus Soomes tegutseb üle 4000 koha-liku ühistu umbes enam kui 1800000 liikmega kuigi selle juu-re- s mõned on liikmeks mitmes ühistus Vastavalt tegevusaladele on kohalikud ühistud llitund keskühistuiks kes Juhivad vasta-va ala tegevust igast ühistegevu-sele omasest aspektist olgu see siis majanduslikul või Ideoloogi-lisel alal Mitte ainult maal vaid ka kõigis Soome linnades eesot-sa- s Helsingiga domineerivad ühistegelike asutuste hooned oma võimsa Ja meeldiva Imposantsu-sega UldpUti ühistute osatähtsus Üldrahvuslikus ulatuses on aukar-tustärata- v Xii valdab ühistege-vuse sektor Soome rahvamajan-duses järgnevat suhtelist osatäht-sust- : hulgikaubanduse alal 35% USA salaluure ei teadnud invasioonist kfanltataksp "r Ä-!~- SS test Tshehhoslovak seks ninir seisM i„ ' Pr--5 suure Üllatuse ees Ä" küsimus rötof v i ' " ' sl kokkutulekul kUJ oneS -- - müüjail i lA-i- e As test riiwkondaiw -- „ president Johnsor Vf' vakkla okupeertm "LT5' selt teada X Lin Jr!1 ronini kaudu WtaS"! i--nim-„ esed väiduawiairi ur$isc!n ringkondadest avadaf 1 S lapäevad enne invasiooni etX Liit ei iU]? ~li~s jõududega kallale -- m uusiutaAjuaje Adminhtratsinnm „„i„__ katsutakse siiski nendele 133 lusteie vastu vaielda u kirjutatu se et sala]uureor?aniatcr 1 ttaess veatliTtssuhsethhionsvlaosvioaoknkiiaepLesilttl muvad manöövrid on ettevai tuseks kallaletungile TagaaytJ le on seleunud Va t oTl sed said elektrooniliste aparaai ae Kauau andmeid venelaste tn portlennukite korrapäradest rr timisest invasiooniks kuid kr-- j kite raadiosaatjad vaiUsirf luure ei saanud seetõttu andri kuhu lennukid suundusid Invasiooni analüüsiiad vMu4 et invasiooni otsus oli juba m: tehtud ning et seda varjati kop maailma eest lepitust taotleva: läbirääkimistega Kõik ettmlia-tuse- d sissetungiks Tshehhoslovak klasse tehti praktiliselt Tshehh lovakkia piiril toimuvate macüõt- - nte raamides VABA EESUAHl TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast n deni kell 9--4 Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-7(- 3 Toimetajad kodus vilja pool tööaega Karl Arro 766-205- 7 Ilmar Külvet 425-980- 5 Heino Jõe 766-510- 7 Talitur väljaspool töö-aega: Helmi Liivandi 251-649- 5 KUULUTAMINE VABA EESTJASES oa tasur ajalehe laialdase leviku tõttu Kuulutuste hinnad: Uks toll ühel veerul kuulutused tekstis 1175 esiküljel tl Korteikuulutused lni-mää- r $120 Kirikute org&si satsioonide ja isikute teada anded $100 tollilt KUULUTUSI VÖTWID VASTU: 1 Vaba Eestlane talitus 135 Tecumseth St Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 Sta C Toronto 3 Ont 2 Mrs Leida Marlry 149 Bishcp Ave Willowdale Ont Tel 223-OC8- 0 tarbimiskaupade aemüüps 3 hoiuste alal 24 mBM5pe-al- al 74% tapamajade Ubakin dusest 90% piimasaaduste tw lemlsest Ja turustanisest ühistute eriline mhnislu £ sus on koostöö vaimu kasv: ne Ja liikmete usalduslik te--- ne Selles osas omavad Soo- - väljapaistvat tähtsust pea -j-tu-te Ja keskasutuste eses-- e vatusliku tegevuse HelssP - '-- kooli ühistegevuse Z seminar eriti aga kcL--a j- -- vuse kolledzhi Nende muti kui ka enamiku t-ku- de keskasutuste kü-W-- Ja Juhtivate tegelastega - puutumine Jättis rau J matult meeldivaid ''-- U me rahva ühistegevuse e- -J liit13 Kinhltf $ünmpo fV0 „V4B4 EBSnAH |
Tags
Comments
Post a Comment for 0252a