Vaba eestlane , December 5, 1978

              l a t i o M l Li'brary, 56253
Geii«,Acquioiti92XB' Seotion
Ottawa ^Oat,p
KlA OM
%^mi d&ss mail r^sr;
^raöon Qumbep
i
zscc:
ILMUB
IGAL TEISIPÄEVAL
JA NEUAPÄEVAL
Nr. 9Ö (2533) XXVII aastakäik Teisipäeval, 5. d e t e mM 1978 — Tmesday, Becember 5, B1B
PEKING — Kaks-uut müüjüehte, üliel tekst, millles öeldakse, eft .kriitika viitas® Wm-^Mm
•Ts©4ungi.vastu on läinud küllalt kaugele Ja teüsel kutsutaks© ?aSiv©sš vkogumemš^^^-1^^
partei ümber, on pandud üles Pekingis.
Nende müürileihtedega tahetak- togi ( k r i i l i lM rteaiteud
si3 rahva xneeleölu väija Jiihtida vastu cm m t o d eelmise juäü töö
kohta seisukoha, et Maol oli õi-giist
70% j a valekäsitust 30%. Pea­ministri
abi ütles veel, et mõned
väljendused seoses demctoalliiku
liikumisega, pole obiu^ fcasuÜK
stabiilsele korrale, ühtlusele . -ja
Hiina mpdemisesrämisele.
Diplomaatlikes ringkondades
ön siiski eriarvamusi, et ametli­kult
poolt cai antudMsik. diskussi­ooni
j a agitasioomtegevuse rau­geda
laskanisefcs. , •
ühel müürileM öeldi et Hiina
ärgu k r i t t ^ r i g u oma maad
võõrastele reporteritele Ja .tei­sal
kutsuti Ariahvast . iiliinema
ägedaist diskussioonidest, , tous
noored ihiinlased on nõudnud sõ­navabadust
j a demokraatiat. See
tänavadjemokraatlikiliikumine a l ­gas
äkki 'kaks nädalat, tage^i, pä-mst
seda, k u i praegune juhtkond
deödareerls, et 1976. aasta i ^ u t us
Tien A n M m väjlijateül oir„revolut-sioooaflin
© ^ d m u s " . See tiekitas
kahtluse Mao' otsuse vbstu, te
sel ajaS karistas rahutusest osa­võtjaid
j a sundis lahkuma^ oma
IijDhalt. praeguse parteijuhi Hiua
Kuo-lengi.
Informeeritiid allikaist on saja-dud
andmeid, j,
et kuni 10.000-e osavõtjaga de­monstratsioonid
Ja müürilehte-de
kampaania on Jõudnud ka
Shangalsse, Hiina suurimasse
Sinna.
Seal on ametivõimud andnud kor­ralduse
diemonstratsioonide lõpe­tamiseks,
^ m ü t i avalike nõud­miste
esitamiselfs. Demonstratsi-oosnid
o n muutunud tagasihoidli­kemaks
k a Pekingis pärast suü-ramat
kokkutulekut, mis"tolmus
nädal tagasi esmaispäeval /
Need müürilehed j a peaminist­r
i abi Teng Hsiao^pingi väljendu- ajal .1966?
oa andnud kampaania vastas- :Samadest allikatest. cm saadud
tele moraalset tuge. väisrükide teateid,- et hiinlastele on erilisil
vaatlejat© poolt •'peetaikse neid j k(>kkutulekuil' möödunud kolinar
maikidekSi et diskussioon on neis' päeval seletatud,' „demoiltraat-
,Sdisimuä;es läinud küllalt tagele.; lik liikumine" peab raugana.
samate
seks.
Käimasolev Hiina juhtide nõu­pidamine
Pekingis c n lõppemas.
Diplomaatlikes ringkondades ar­vatakse,
et see o l i töökonverents,
et ettevalmistada Komniunisllkku
Keskkomitee konverentsi selle
kuu lõpul. Sellef eeloleval konve-rentsil
arvataksepäevakorrasoile-.
vat k a võimalus öl-e -tähtsama' po-
Võõrad, kes ksitsi&vad liiMasilt
tänavavestlusis saada nende; sei­sukohti,
leidsid, et inimesed õn
muutunud
Suurel rahvaikogmnisel,
ke.fcõnesid, olid.inimesed näandli-sed.
Üks hiinlane ütles 3?ežK>rferile,
et rahva huilgas on liikumas palju
erariides politsei agente, mistõttu
inimesed 'kartsid võõrastega rää­kida.
Sama närvilikkust on vaat­lejad
märganud ka järgnevžiil
: tte'välisriigi, diploamat ütles,
et keegi hiinlane;on talle seleta­nud
pärast ÜM sellist koosolekut,
et - demokratiseerimise liikumine
on läinud liiga 'kiiresti liiga kau­gele,
kuna e i tohtivat Mao vastase
krütikaga minna üle sobiva piiri.
Eüll võidavat pidada miitinguid
ja" äimtada demokraatiat, aga ai­nult
siis kui ettevaatlikult „otsi-taikse
tõde faktidest".
Muusikaõhtul T; E . Baptisti kogaidiases esines koguduse segakooir,.. Juhatab dr.' Johannes Tai,
HiiheHoI 1. Kaid, , , : Foto: Ilme Lillevars
liitiku (rehabiliteerimiseks, te
• STOKHOLM ;(EPL) .T
tust paduvihmast, mis 9. Ja 10, kuupäeval umnüstas kogu linnsi
kanalisatsiooni, sädeveekaeyud Ja tõrastiktid, nii et vesi tungis
keldritesse Ja korteritesse, nagu selgub läände jõudnud kohaliku
ajalehe „Edasi" eksemplarist. Tartus vallandas pputok
akrnü ning päästeto^M rakendati 1500 inimesS.
Veega täitus iWas 183 keldrit, tungis muide £a 24
keldikorrusel j a 80 esimesel ^ lastepäevakodusse keldreid
189 inimest sai surma lennuõn­netusel
S r i Lahkal (Tseilohis), kui
Islandi charterlenniüc' raskes tor­mis
sooritas ebaõnnestunud
maandumise, l^emiukis olid pe©r'
miselt muhamedi palverändurid
Indoneesiaüt.^ kes käisid muha^
meedlaste puhas linnas Mekas.
• MEXICO CITY — Kaikš tugevat
maaväringut j a mõned, järelvä-ringud
toimusid möödunud kol­mapäeval
Mexico City's, surmates
8 inimest j a vigastades paljusid.
Varingud põhjustasid iuuri kah­justusi
ehituste juures, kõigehitu-
'sed kõikusid j a pildusid inimeste­le
aknaklaasi kilde kaela. Mõned
ehitused vajiusid kokku, imibes
750 ehitust said vigastada, nii et
inimesed neist välja evakueeriti.
Üks ühefcsakorruseline hoone re^
biti lõhki, teised jäid kallaküe vöi
vausid. MõütmisBl näitasid seis-mograafilised
aparaadid esimees
varingu puhul 7,8 j a teise puhul
7,9 Äichteri skaalal.
rahylepingy sšiüiiinist ^
f E L AVIV Iisraeli kohtuminister Shihuel Tamir ütles, €t
Juudid tahavad Jätkata iisraeli poolt okupeeritud Jordani lääne*
kalda j a Gaza kitsuse asustamist ka päjrast seda, kui kohalikele
: palestiinlastele on antud omavalitsus. : :' '
võiks saada vale ideie, et l i s r a eM
Võib veelgi rohkem välja pressi-toa
kOTTUsel asuvat korterit. Pääste-töödel
o l i 35 tuletõrjeautot, 8 £e-kaaliaautbt,
3 tuletõrje j a 4 pum-bajaania.
Väljapumpamisega pa­ralleelselt
(puhastati k ah
oonikaeve ja ummistunud torus-
; « e . - - - [r:^-
Pärasit - kataätxioofiliše ;(Dii!korm
iikvideermiist selgus, ;
et paduvihm on
tugevasti
orit ikka veel kr^iušakattega Par
Ju, Pärnu, K i v i j a Tähtvere täna-
• v a i d . / / • ^\
ifelefonlü^^ kÄesid
mitmetes • linnaosades j a niljem
tulid 'kaabMdvälj* väetada. Vesi
rlkkudes^^' V
samuti hakkasid, katused sadama
läbi;
Paduvihm taMs ka linna poH-küliükuid
Ja W g l a i d , kus elek­ter
Ja telefohiühendused katke-s
l d ^ g
Apteekide keldirites
STOKHOLM, (Teataja) Läti elslidn^kondades
Janduses on viimasel nädalsl olnud dDmineerivaks uudiseks tun-
Ltud läti kommunisti Ja: parteili|kme Imant Leshinskis'© ärahüp-v'
pamislugu New Yorgis.; š'- . • / ;^^
Imant Leshinskis o l i N . läti Vä-lisonaaga
Sidepidamise ; tJhihgu
esimees j a pijkki aastaid nende
kodukutsumislehe Pintenes Bais
(Kodfumaia) toimetaja. T a on sün­dinud
1931. a., saanud iiea hari­duse,
andekas keelte alal j a palju
reisinud. 1976. a..miäämti ta töö­le
de l i l O peakorteris
Iisraeli valitsuse lüge seletas
raadiointervjuus, et kõik juutide
asustuskesküised jäävad paigale
j a Iisraeli sõjavägi jätkab nendel
äiadel julgeolekut tagavat kont­rolli
ifea süs k u i need püratud ula­tuses
autonoomseks on saanud.
,jKui keegi võib mõelda, et auto­noomia
mõte c n kolmas Palestii­na
riik meie j a Jordani vahel/ et
Iisraeli sõjavägi võiks evaku©e(m-dä
neilt aladelt, öt meie lik^adee-önnetuse
ulatust suunendz^s as­jaolu;
et linna elanikkond on tu­gevasti
kasvanud, kuid torustik
pole vajalikult ümber dinnensio-n
e e r i t u d . I ^ d lubatakse
da paberil seisnud koUektoripiõ-
:. New' Yorgis kui, tõlk. a.
;; aprillis o l r t a kiäastanud latla^
si C3ücagos Ja mõista andnud,
et ta kavatseb ära,hüpata. ;
Seda ei võtnud aga keegi tõsiselt.
1078.- k ; Septeanbrls, •; ilmus-' läti
s i m ss
CEDS
Eeskavas: ValveTali, Edgar Kink ja Olai
Pääsmed: $25.— isikidtrÄ-— liikmetelt, $15
lunastamisega: T.PaUop, tel. 632-6216, 626
teL 522-0159, 22 Gienside
lera * aivi wrkester ^
•i
õpilastelt. Laiidade ettetellimine koos
Ct., Burlington, önt. LTli 5E8 <^
Ave. HamJltpn, Ont. L8P 2W7 :
a poolt esikül­jel
artikkel, kus kinnitati, et Les-h
i n Ä on ära hüpanud Rüa vai­k
i s . - : , v : ' : / \ ' ; ; ^
TOd 11. n(w^
raadio pikas saates mingit põne­vat
röövlilugu l^ev7 Yorgist, kus
USA Mureasutus CIA koos lä;ti
emigrantidega olevat Leshi
ära rööviniud, Tall6 olla provot­seeritud
New Yorgis autoõnnetus
ja seoses :sellegä kõik mehe do­kumendid
äi^ä võetud j a Leshins-kist
ise ähvardatud koostöösse
asuma GIArga..
CIA onnüüd teatanud/ e^ %
ole midagi tegeonist Leshihskise
nimelise mehega, iisadesi et i
•• tegemist oia K G B majod 'kraa­dis
luureagendiga kes töötas
N. Liidu delegatsiooni Juures,
kus ta sel sügisel on ära hüpanud.
Ijfehinskis ise e i ole sllmapürüe
ilmunud. j a kogu leo tober on
endiselt tihe salapärasuse loor.
da. See on eksitus. Me andsfine
maksimti!nSi,~mis meil ö^
anda ja nüüd iga katse meid veel­gi
suuremale järeleandmisele
rmM, ebaõsmesfcub^^^^
Samal ajal Jeruusalemmas pea-omnister
Änachem' Begin ütles
möödimud nädalalõpul, et ta psi
opümistiik, et aÄukokkulepe
Egiptusega -peagi alla kirjutatak­se.
T a lisas siiski, e t : seni pole
Egiptus vastanud Ameerika
ühendriikide uuele ffahuettepan©-
.fcule,-:
mille kohta Iisrael ütleb, et ta
seda aktsepteerib, väljaarvatud
üks võtmeküsimusi mis käsitat)
Palestüna omavalitsust,
kuna selle ^küsimuse eba^lgias
võiks ohustada kokkulepet. Jär­jekordset
mängis Begin võimklu-sega>
et „Iisrael on valmis alitöta^
ma autonoomia küsimuse disku­teerimist
koheselt pärast k o k ^
leppele allakirjutamist", lähemate
nädalate jooksul.
rifcsime juutide asustuskeskused
j a et juudid loobuteid iseal oma
õigusest uuteks asustamisteks,
siis need lihtsalt eksivad ja peak­sid
end vabastama sellistest illu-sioonidtest,"
ütles Tamir.
Camp Davidi kotläculeippe põhjal
Egiptus, Iisrael ja Ameerifei
tlhendriigid nõustusid Jordani
läänekaldale ja Gaza maakitsuse-le
andma püratud ulatuses oma-vaüitsuse
õigust, -
kusjuures Iisraeli sõjaline yai^
Htsus likvideeritakse Ja j^aleš-tlinlased
korraldaksid Ise oma
v; sisemisi asju.';
Camp pavidi k ( ^ ^ Egiptlased on mõijeti p e h m»
ni kasutatud mitmesuguste lisa- danud oma ajatabeli nöüet. Amee-tihginiuste
väljapTessinüseOb. rikaühendrügid on teinud ette-
Tamir seletas, et läbirääkimiste paneku rahukokkulepe siduda
juuiies oli peamine Ä ajatabeliga Palestüna autonoomia
tuse president Sadat j a võiboUa j määdtlemiseks.: RahuJl50kkuaej>.
mõni Carteri administratsioonist jpestonatee ©silagu süski kaugel.
iiSTi; MAJA MIKSES^^S^^^
• d © f So kell 11 0.IO ~ 9 60