Vaba eestlane , December 2, 1986

              ( t
. / •
• ( •« • ' . 1 • •
Nr. 90 Nr. -90 V A B A EESTLANE teisipäeval, 2. detsembril 1986 — Tuesday, Dccember.2,;-1§86,
ma
iAI Dl RAJALT"
ipäeva märkimiseks limub keva-loimetusel
koguteos „Mälestusi
)es 500-ja ieheküljeline, kus esl-ilestusi,
lehekülgi kroonikatest,
lugusid laagritest, väljavõtteid
)akub huvitavat, lugemist ka mit-
\ufuga kuni 1: aprillinnl, 1987 on
$35.00
|gi Rosen, R.R.#3, Slte340, Box4
ikirjutada EESTf GAIDIDE LIIDU
J. „Mäfestysi Galdlrajalt" $35.00
(Kanada dollarites)
taolised, ning seda ülelaagrilises
^ulatuses.
Tuntumaks kindlasti oli lätlas­tega
ühine lõke, või õigemini va-rietee-
õhtu! Anti välja omaloo­minguline
käsitsi kirjutatud
,,Jõulualbum", mitmete illustrat­sioonidega
kunsti-harrastavailt
kaaslastelt. Viimane sai eelkäi­jaks
ja teeavajaks samasugustele
ettevõtetele ülelaagrilises ulatu­ses.
- .
Vabariigi aastapäevaks ilmusv
teine album skautide toimetusel.
I Veebruaris hakkasid ka liiku­ma
sõjavangist vabanemise ju-itud.
Rahvusvalielise Punase Ris­ti
vahendusel saime igamees mi­tu
päris uut tekki. Anti inglise
'sigarette ja pisut toidupoolist,
mis tuli kaasmaalastelt Saksa-
I maalt. Sigarettide tõttu tärkas
[eriti noorte osas äritsemise
vkim; kõige juurdekuuluvate pa­hede
ja heade omadustega! Vii­masest
võiks kirjutada päris en­nekuulmatuid
lugusid, nii tehin­gute
originaalsuse kui „ärimees°
he: tehnika üle.,Kindlasti leidub
veel neid, kes mõeldes eelnenu-^
le' tahtmatult muigama peavad!
Viimaseks suuremaks ettevõt­teks
kujunes peale-Vabariigi aas­tapäeva
toimunud vaidluskoos­olek,
teemal: „Vanad ja noo­red*.
[ Mainitu, sobib tänapäeva mil-jööke
suurepäraselt! Ainus muu­tus
oleks: Osad on vahetatud!
Noortest on saanud vanad ja
nobd aju välkude sähvatused Ze-delghemist
on kibedad. vastu
võtta praegustele „variadele'',
[nagu nad olid Zedelghemi oma­dele!
Tahaks lisada siinjuures koi-hiie,
kes huvitatud eelnenust,
ärgneva: Ainus teadaolev tmkk
Leos, mis on julgenud oma veer-l^
del midagi noist mitte ml
pnustati|d aegadest avialdada, oia
Lennuväe-Poište Klubi algatusel
ja läbiviimisel ilmuoud „VälgM°
märgi kasvandikud!^^
j Tahaks loota, et kuuldused
pise, järgneva raamatu kavatsu-p
s t vastavad tõele ja saavad lä-jbi
viidud samas vaimus, nagu
|j.ee toimus „Välgumärgi Kas-lyandikega".
Kõik, kes uuest lisast huvita-jtud,
võtke ühendust Lennuväe-
IPoiste Klubiga, et neile näidata
[oma huvi asja vastu!
Materjalid palume saata aad­ressil:
Kalju Jõgi, 55 Duggan
Ave., Toronto, Önt, Canada. f^Hf
!0
Maailma seni siieritnad laskevõistliBsed toiniEsW
5
des.ja see oli koduIiHiiaks (enne II maailmasõda) selMs-le
kui Anschütz, Krieghoff
asuvad' nüüd Lääne-Saksänia
edasi. Seal töötavad ikkagi veel firmad nagu Merkel, Sim-
0 CUa
Tegelikult olid seekordsed kasutasid NATO 7,62 mm raua-võistlused
jagatud kaheks, sest õõnega püsse, Coopcr omateh- Kuldmedalimees Matt Dryke
Suhlis puudub 300-meetri-laske- tut, Dubis Remingtoni. Teised • i ' i •
tiir. Seepärast toimusid võistlu- USA ' kuldmedali-tiimi mehed P^^^^ laskmises^
sed 300-meetri laskmises Sköv- Mitmekordne maailmameister ja
deSvLõuna-Rootsis, juba.augusti ÜSA armee kolonel LoncsWig-lõpus
ja paljud sellest osa võt- ger ja Dave Kimes, kasutasid
nud võistlejad siirdusid, hiljem uut 6 mm laskemoona, mis pi-
Ida-Saksamaale, kus toimusid davat ballistiliselt 7,62 mm kuu-ülejäänud
võistlused. list parem olema. Tagajärgede
Laske-maailmavõistlusi pee- järgi ei saa seda siiski kinnitada,
takse iga nelja aasta tagant, Suhlis laskis Dubis jälle põl-olümpiavõistluste
vahel. Olüm- velt 397 silma 50-meetri väike-pial
lastakse ainult/yäikeküliibri- kaliibri-matshis, mis võrdub seni-lisi
püstoleid [a püsse - - n e i l e se maailmarekordiga. 29-aastane
on.lisatud nüüd klK^õhupüss — USA dessantväelane Robbie
ning haavlipüsse. Laske-maail- Franker laskis 600 võimalikust
mavõistlustel on kasutusel ka 600-st lamades, kuid sellega jäi
suurekaliibrilised relvad. ta ainult viiendaks — neli meest
Suhlis peetud võistlustel tuli lasksid välja sama silma tiheda-uueks
maailmameistriks haavli- mate kuuligruppidega märklaua-püssis
kaevikrajalt (skeet) amee- südamikes,
riklane Matt Dryke, kes võitis Deena Wigger, mitmekordse
ka samal alal 1984. a. olümpia- väikekaliibri-maailmameistri Lo- ^ , u^r i i ^ / % ix • -i n v-^^
kuldmedali. Matt Dryke on 28- nes Wiggcri 20.aastane üliõpila- Inglane Malcolm Cooper (vasakul) ja ameeriklane Glen
aastane USA armee seersant sest tütar, laskis välja uue naiste Dübis medaleid vastu võimas.
Washingtoni osariiiJist ja seekord maailmarekordi õhupüssis, 393
ei jätnud ta mingit kahtlust, et silma võimalikust 40()-si. ' reKoruiu.
ta on maailma parim haavlipüs- Kuid püstoli alal võitsid, nagu
si-mees. Teiseks tuli ida-sakslane juba korduvalt, laskurid Nõuko- Kurka'ga sugulane). Jan Kurkal nei
o.Mustoja kuld"
py|yt@gevyi
„Black Creek Village" näidis»
asunduses valitseb eelolevatel nä­dalalõppudel
vilgas tegevus.
Lauldakse jõululaule, korralda^-
takse rahvatantsuetendusi ja
koolilapsed valmistuvad 19-sa-jandi-
päraste jõulude pühitsemi­seks.
. I
Mitmed kirikukoorid esitavad
jõululaulude-põimikuid külatä­navatel,
alates 29.—30.. novemb­ri
nädalalõpuga. Samalaadseid
etendusi korratakse pühapäeval,
7. detsembril ja kõigil järgneva­tel
nädalalõppudel (13.—14.
dets. ja 20.—21. dets). Koori­laulud
toimuvad 2—4 p.l.
„Junior Rahvaballeti'' tantsu-grupp,
mis koosneb 12~ 16-aas-tastest
noorukitest, annab eten­dusi
„Külalistekeskuse" Jeatris
pühapäeval, 14. dets. kell 1.00
p.l., 2.00 p.l. ja 3.00 p.l.
Üks Unionville algkooli-klass
demonstreerib 19-sajandi jõulu­de
ettevalmistusi 6.—7. dets. ja
!3.—14. dets. nädalalõppudel
kella 1.30 p.l. kuni 3.30 p l Nad
teevad seda Dickson Hiiri koo°
lis, mis on „Mustaoja" küla ühe-ruumiline
koolimaja.
Lisaks sellele võivad külasta­jad
näha ülejäänud külarahva
tegemisi ja toimetusi. Külas toi­mub
antük-nukkude ja mängu­asjade
näitus; külamajad on de­koreeritud
19. sajandi kombel ja
külaväljakul on jõulupuu. Näda­lalõppudel
on lahti „Jõi|lutaadi
töökoda", mis kestab kuni 24.
detsembrini. Informatsiooni saa­miseks
helistage 661-6600 mt
209.
ta
mumeumid Toronto:
Mitmed Torontos asuvad niio
;„ „ma)amuüseumid" on jõulupära-
, , . . , , - , , . ,. 3 .. , *l selt dekoreeritud ja näitavad kü-
Mattias Dunkei. Dryke püstitas gude Ludust. Kui 38-aastane olevat uudsed treenmgumeeto- valitud pustolimeeskonda. Enne j^^^-^i^^i^^i^^^^^^ 19. sajandü jou
ka uue maailmarekordi — 224 inglane Cooper võitis rohkem in- did, mis ilmselt tagajärgi anna- oli üks neist olnud purjesportla-testimiste.
Uii u^^ iici5L UU UU p u i j c . p u i u a - pühitseti,
savilindu võimalikust 225-cst. dividuaal-medaleid kui keegi tei- vad. ne, teine maadleja. Kuid kuna
Teiseks maailma-rekordi me- ne (kolm kulda ja kaks hõbe- Erich Buljung, kes kuulub teaduslikud katsed näitasid nen- 1) „Mackenzie Hoiise'*;^ 82
heks oli ameerika sõjaväe kap-dat), siis venelane Bassinski või- USA püstolimecskonda ja on de potentsiaali püstolilaskmises, BondSt. 2 blokki Eaton Ccnt;
^ . ^ ^« , .. . . . . . .. . . . _.vrv.-„.i - - ^ ümber püstoli- re'st ida pool, oli Toronto esime­se
linnapea William TjyõnMaq-^
kenzie kodu. De^
mõhikprd ka veel ninganna Viktori^^
depühitsemiseks ilma jõulu­puuta..
•
1174 punkti võimalikust 1200- Kuldmedaleid said veel Ida-Sak- ainult 573 silma. Ruby Fox, treener, saab 21-aastastest pois- Mborne Lodge" High
st, kolmes asendis. camtjcn Q/Ar^m^ Prontcncmo'» lo *niii«jv:nnQt hnht»mF»(f^jili vniri;^ 1 m tt^vit mM«ilmflmt»istreid.^ ^1^ . ^
Samad silmad laskis
inglane, relvasepp
Cooper, kelle nimel oli senine nii 300 m vabapüssis kui haavli- meseks) on 41-aastane ja ta jäi suur huvi, mis Idabloki rahvaste !r:"i!?:V" iõuluüuuea
maailmarekord 1172 punktiga, püssis, kuid nagu ikka võitsid naiste spordipüstolis kaheksan- hulgas laskespordi vastu üles näi^"*''''^^^^^^ J ^ ^•
kuid Dubise viimane seeria oli vene naised suurema osa nais- daks. Kanadalased ei võitnud datakse. Suhli maailmameistri- J 3) „§padina", 285 Spadina
parem tal oli rohkem küm- kondade kuldmedaleid. seekord ühtki medalit. N. Liidu võistlused avas Ida-SaksamaaRd. on dekoreeritud Edwardi-neid.
Kuid Cooper võitis kulla Eriti hämmastavad olid tsheh- parim naissoost püstolilaskur oli kaitseminister Heinz Kessler ja aegseks jõuludeks. Sujur jõulu-
300-rneetri vabapüssi püstiasen- hid oma 7 kullaga; neli neist 27-aastäne Marina Dobrantsheva sellest tseremooniast võttis osa puu biljardiruumis.
riit. ^-107 1.1.c. rrtooilmar.^VrkrHV \'A mAHijUvIcfr löVcJH ühf^U \a ccjninlf» RnQtnvkt — t'A V(\\tW k\l\\'A «Jnor- 70 000 pealtvaatajat. LaskC"
400-st), kuid see rekord oli juba si. Klubi võistlejaiks olid 26-aas- nasi Kuzmin, kuna kuldmedalis- igal õhtul vähemaiti tund aega taisKasyanuue, J^I.DU lasi^ie ]d
varem püstitatud venelase (või tane Petr Kurka, 24-aastane Pa- tid Bassinski ja «Dobrantsheva TV-saadetes edastada. Igas aja- seenioridel^. KoiK majamuuseu-nime
järele õieti ukrainlase) Da- vel Sukenik ja 23-aastane Milao olid 22 ja 27. Teised N. Uidu lehes oli vähemalt üks lehekülg mid on lahti äripäevadel V.3U-^
niltshenko poolt, kelle nimel oli Bakes. Kurka püstitas uue väike- tiimi-likmed ja medalivõitjad päevas laskevõistlustelc pühen- ^-JJ»' ?"?^Pf ? L H K
ka senine püstiasendi rekord 396 kaliibrilise püssi 50-mectri olid 26 ja 24. Kaks neljast õhu- datud. P-^: ^"^^^"^ - L ui'
s i l m a u a r ^ maailmarekordi 1179-sa silmaga püstoli-laskurist olid alaealised. Samal ajal ei teadnud Kana- n»ng 1. jaan Into saamiseks he^
I)fmelt olid Dubis ja Cooper võimalikust 120()-st kolmes asen- 17-aastane Nino Salukvadze jäi das (ja ka USA-s) keegi, et sel- ^^^^^^ «isioncaa
s, cl on võimatu dis. Ta tegi ka uue püstiasendi- spordipüstolis kolmandaks. USA lised suurvõistlused üldse aset ^oardiie , i V i -
:ist on tegelikult rekordi 389 silmaga, kuid juba püstolitiimi keskmine vanadusta- leidsid. r[
^lad läksid Sköv- iäremiscs vahetuses lõi ta oma se oli 45. Üldiselt võib märgata,
nii Uihedalt koos
öelda, kumb neist
parem laskur. Nad laksid ^Kov- järgmise ,
dest edasi Šuffi kus nende oma- tiimikaaslane Bakes teda püsti- et Idabloki ''\skurite eluiga muu-vaheline
Wstlus jätkus. Kuid asendis 390 punktiga. Kurka, tub järjest n oremaks.
enne seda laskis Cooper välja se- Bakes ja Sukenik võitsid 50- Nende ridade kirjutaja märkas
ninägematu lamades-seeria suu- meetri väikepüssis esimese, koi- juba 1976. a. Olümpiamängudel gg
rekaliibriliscs püssis 3()0-meetril manda ja neljanda koha — ing- Montrealis, -H kaks püstolis me- ^©Itoiiis
lamades - -— 599 võimalikust fane Coo|.>er tuli teiseks. Sukenik dalitele-tuln? J ida-sakslast olid
60()-st, siis 400, 400 ja 200 — võitis ka põlvellasendi kulla. 21 ja 23 aastat vanad. Nüüd Boltoni
ai; ja laupäeviti-pühapäeviti kell
8 e.l. kuni kell 5 p.l. algusega
Novembrikuus peetud kursus­test
oli nn palju osavõtta-soovi-jaid,
et kõiki ei suudetud mahu­tada.
Jahikursus on sunduslik
seega 1599 punkti võimalikust Nende klubi treeneriks Pilse- paistab see mehhaaniline tree- Creek Conservation Area) algab neile, kes on sündinud^pärast 31.
|j5()().st. ois, mis oli seni tuntud ainult ninguviis ka N. Liidus olevat uus jahimeestele mõeldud tuli- dets. 1954 ja kes soovivad Ohta°
Cooper muuseas ieeb ise oma oma õlle poolest, on 1968. a. edukust näidanud. Tookord üt- relvade käsitsemise ja jahialane rio provintsis jahiluba saada,
püssid ja laeb ise oma laskemoo- olümpiamängude 5()-meetrih^ mulle nende treener, et mõ- kursus, mis toimub igal esmas- Kursuse hind on $50.00. Rohke-na
-—'ta on relvavabriku oma- mades kulla võitja Jan Kurka lemad poisid olid Rostocki oh- päeval ja keski!^'dalal kell 7— ma info. saamiseks helistage
.:mk.::..Nii: C ^ ^ ka Dul^is :(kes:eivoleO :ishempioni-'Petr • vits kasvandikud i-- >t^AA ^^^A .:. ••• •
jS^ä jiSSSgS j
mmmmwm