Vaba eestlane , December 2, 1986

              .,» : .1, S
• 0 . e (•
1 • 6 . .
: > '• I . •
' « 1 4 » t l
Lk. 2
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St.
Don Mills, Ont. M3B 2M3
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. MSB 2M3
Tegevtoimetaja:- Arvi Tinits. Toimetajas. -Olaf- Kopvillem ::
Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
Telefonid: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni
TelMmishiBiinad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60 — , pool--
aastas $34.— ja veerandaastas $18.—, kiripostiga lisandub
postikulu — vastavah $111.—, $60.—$31.—•
TeUimishinnad yäljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaas­tas
$44.--- ja veerandaastas $23.—. I klassi ^p
posti hinnad vastavalt-—ÜSA $115.—
jal välismaal $ 140,—
Kmge mõjukamad olid demonstratsioonid konverentsi avamisel liofbürgi lossi ees, kus konverents toimus.
Saabmvad delegaaid pidid lossi saabuma läbi demonstrantide pika spaleeri, kus eriti juudi demonstreerijad
(paremal) olid väga aktiivsed oma plakatite ja könekooridega.
Aadressi muudatus $L- -— Üksiknumbri hind 70 c.'
kuoduttaste Mnnad:;üks toll ühel veerul: $5.00, esik iil jel $6.—.
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse aja kuni reede
homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip., homm.
kella lO^ni. Väljaspool tööaegar^L
. D . ,:.2|;'
ciry lc®rtver0iitsitegevusest
Üheks meddivam^^ Kanada delegatsiooni julgeja oteeko-
. Senini on Kanada olnud Helsingi järel-
! „Jetente" filosoofiäšt» iiida har
^- ÜSA: ;onv mitmel kokkuleppe järelvalvekomitee merman Atganistani
Belgradis, Madriidi^ ja;Ottawas liikmeid^'juudi 'voi baptisti vai- võrreldes seda Balti riikide olu-Ühendriikide
rahvas^^^^o^^ Liit peab austama inimõi- teoks'^on usk, et^k^^^
duses, Kongress on ärritatud, kuid teda ei pühendatud täieM- gusi käsitlevaid printsiipe Helsin- maad peavad seitsmendast sät-risAfganista
presidendi lähemad nõuandjad kult ^^a^^ gi kokkuleppes. Sel korral aga test kinni
^mmuvad kõikuvad Iraaniga kontaktide otsiiniiBse Kanada delegatsioopi esimees, ^ussona-^ mõtte- jäusiivaba-^^^^m
Washingtoni liitlased bnhäidtudiäbirä^ ja katsesarvede suursaadik ;W Bauer^ ci dusele. igat statuuti Helsingi kokkulep-'
|sf ameerika rahvamasside üsk väljäajamised kestsid 18 kuud näidanud argÜkkust ega tagasi- Oh võimatu tõsiselt yõtta ühe pes^^^^^^
p|resident Reagani suurtele rii^ ning nende^^^^s^^ Ütles Bauer oma riigi väidet, et nad pe^^^
võimetesse on saanud ta- nide raamides kiilastäs president avakõnes:^ universaalsest Inimõiguste Dek^^^
gasilöögi osaliseks. Nii võiks l i i - Reagani esindajana Teherani ... oh võimatu ühelgi liik- laratsioonist, kui ^ee
hidalt iseloomustada üldist reakt-^ Robert^^M meie delegatsiooni ajal sihilikult ja^^^k^ See julm okupatsioon kus
sioi|»ni Reagani ja tema nõuand- niie ,^meeSeheaks'' kaasa 12 m veenda, | et nad panevad suurt keeldub laskmast oma kodanik- puudub igasugune k^etsiis või
jäte suure saladuse katte all teps- joni dollari eest relviv peamiselt rõhku kokkuleppe seitsmendale ke . ./.emigreerida. Kindlasti see kajastab "Leedu,
Mud aktsiooni Iraani mõõduka- omal aial shahhile mü i^v Kus on Kmnitatudmim- nilc 0 0 teadlik^ et üks põhilistest Läti ja Eesti vägivaldset annek-
^ Hele ringkondadele lähehemiseb ameerika relvadel tagavara osi^ ja pö^ respekteeri- õigustest garanteeritud selles teerimistN.Liitu^^l^ aastal.
|a muhamedi ekstremistide van- mille järele Iraanis tuntakse mine, kaasaarvatud õigus mõtte- Ühendatud Rahvaste Örganis^^^
gistuses olevate ameeriklaste v^^^^ suurt puudust. McFarlane'il oli ja usuvabadus^, kui samal ajal siw^^ iga jnime- kui N
bastamiseks. ; tõenäoliselt Iraani juhtivate võa- see liikmesmaa hoiab vanglat(!^sse Õigus vabalt lahkuda oma kohta im
President Reagani ja tema lä-mudegä, isegi Khomeini lähe- ja t)rjalaagrites kinni Helsingi maalt. ^ simustes, siis tuleb küsida kas,
1 Ifema staabi bisarsele aktsiooni- masse ringkonda kuuluvate iili- ' \ r , ~ : L õ p u k s , oniväga raske aktsep^õn mõtet : ,^Helsingi protsessi"
\ le andis erilise kireva ja häiriva mestega mitmesuguseid kontakte; tundita
värvi Iraasii valitsusele ^^^^^^^ m>s on jätnud mulje, et Wash- yält s oma ideoloogiat 'Liidu dd^
išaatmine, milline samm tundub ington^^^^^^o^^ loobunud oma seni- eriline huvi Teherani ja Wash- teistele v
Iseda arusaamatum ja mõistma-s hoiakust Iraani- ingtõni vaheliste ^^j^^^ Euroopa rahvad tädele
lum, et Ühendriigid pn kuuluta- Iraagi sõja suhtes nisig on val^fö sulatamiseks ja Iraahile 1956, 196^
nud Iraam teiToristlikke aktsioo- t^^^ levereerimi- afganistaanlased tänapäe^^^
nie organiseerivaks riigiks,^^k^^^
ameerika relvi ei anta ega et seni ametlikult antud ja ava-meelšastiv
et N . Liit peaks inimõiguste rikkumises; kuid kii-es
ise sellest nõõuuddeesstt kkiinnnnii..'" tis kõ_rg elt N. Liidu edusam, me
müüda. Kui see omapärane te- likkuse ette libisenud informat^ ole uudiseks^m Edasi ütles Bauer:,,Käesolev sellel alä^^
hing Pptamatult avalikkuse ette sioon kogu afääri k^^ Araabia riigid Jor- Viini konverents peab kujune^^
õimalusi tervik- daania, Egip*"*' ««..-i: «^«.s-. nr>>\rAa^,it^vt\\rc^ o^i^:.,^: i . ^ . . . . ^ i;Ktc,io+ofii/^unt^ cAaHii«tf»aa
nldi loomiseks, on jälginud
— . —, - r---„u;.ei peeta- voi- Iisraeli rel^
edasi antud eriläkituses ja sellele malikuks kõiki andmeid ja ük-ähbrdavad kummutada praegust rast tahet ja kavatsust kinni pi-mustes jne.
järgnenud pressikonverentsil, et sikasju avaldada, k^^^ see võiks jõudude tasakaalu ning ddatadada kõikidest Kashlev'i lapsik ja naeruväär-tema
eesmärgiks oli' Khomeini kaasa tuua uusi kpmplikayop jcaasa Iraani sõjalisele võidule test, kui sellel kokktileppel on neetteka
ekstremistliku rezhiimiga vastu-' Ei oie ju mõeW^^^ et presidendi Iraagi üle. Iraani toetamisega üldse mingit väärtust." / l ^ ^ ^ lääiie ' üudiste-meedias.
pius olevatde Iraani ringkonda- nõuandjad riikliku julgeoleku taotleb Iisraeli juhtkond Eeskätt Jällegi meeldiva üllatusena ka- Kuid reede hommikul toimus N;
dde lähenemine. Ta soovis N. küsimustes võtsid kaasa lennuki- araablaste vastastikust v^^^^ ja Madalmaa- Liidu poolt korra
OidiB agressiivsele poliitikale täie relvi ja sõitsid Teherani, et mist ja sellega nende nõrgesta- de delegatsioonide esindajad Leo konverents, millest ka Laas Lei-vastukaalu
loomiseks lähemat seal Ühendriikidele vajalikke mist, mis on veeks Iisraeli veski- Tindemans ja Hans van den vat öša võttis ' ^^"^
koostööd "^"^ l - s n . . . . . . . . r . . . . _
Teheranis võimul oleva- raeli vaenlane kui Kuna mõttevabaduse printsiipe ja kiu- pressi-pass)katseti§isid sõna saa-voim
soovis
Bii^ küüditatud
vangide yabastamisele. . tele ringkondadele ligi pääsenii- Iisraelil on varemgi õnnestunud savad taga neid,'kes^'avalikult d^ignoiSritL nei anti
Kommunikatsmoni-geemusena seks ~ sefiie kohta^^^p Maja oma poliitilisele lii- tunnistavad oma usku'^ Miks N ainult idabloki ajakirjanikele,
llDinnatud Reagan ei suutnud see- andmed. Samuti p^^^ täpne niie tõmmata, siis on põhjust ka Liit keelab oma kodanikkudei kelledele oli^^^^^^l^^^^^
kord siiski - informatsioon ameeriklaste ees- praegu küsida kui suurel määrsiil väli la rännata N J liHn t/:irr^t/^rv i m i i c i n K o AnnA rvrpcQiknnVC-
. . . . . . . , . ... . . J , ,L . . . . . . . " ----- valja rännata N.^vU^
taktr saavutada ning tema, esine- markide kolita ja selged ei ole ka olid äsja avalikuks tulnud põ- riümilt'? Miks ta julmalt ei luba rentsi sisse söödetud. Korrati N.
misel ei olnud senituntud kind- need tcsurid^ mi? meelitasid või randaaluses operatsioonis män- perekondadel taas-ühineda või Liidu hiilgavaid saavutusi inim-tost
Ja tugevat sdgroogu — pi- sundisid Malget Maja, Kongressi ^is ameeriklaste ja kui suurel üksteist külastada? õiguste ia^ humanitaarsel pinnal
gemjai mulje, et Iraani erd^^^^ Van den Broek kinniias, et nirig kritiseerili-^O^^^
muumise tehing o^^lmWasti ka- seW^ põrandaalusele leekon- Kahtlemata selgub Teherani kui Helsingi kokkuleppel on kirjlike lontrustena, kelledel on
yandatad ja^amatoori^^^^ lata-nak asuma. _ , ^.opwatsioomde kohta tulevikus min^
Viidud operatsioon. Selle peaor- Kuid taielikult selgitamata ja olulisi üksikasju, kuid juba prae- a1atesl<ohe, näitama heatähUikku reie lõuda
ganisaatoriteks j)lid: Praegu^^ käsitamata onolu-gu.yõib ^^k^^^^
presidendi^jpeanouandja niW^^
jidgeokkukusimustes, ^Itiiklikii selles omapärases mangus, lis- see erakordselt riskantne mäiig, protsessi kasulikkus: küsitav. igal volmalilail uihusel vaikse
S !^HS: - r I»^?»' taga^«stlesld lis- ühendriikide delegatsiooni Kaisa Randpere küsimuse Mit- mn^l John^ Foindest^r e^^^^^
gu juhataja Ro- mustest ettevaatlikult kõrvale helised lahkhelid ja võitlused kordas USA julget ia tabavat sõ- selle oealekikimuse^^ü^^
bert McFarlane; ja presidendi hoidnud ja Jeruusalemmas on ülemvõimu pärast ning araabia navõttu inim, Ma ^ahSiSj 3 ^ S c S^
yilge^ Maja^^^
öinald . Regan. Vdismmi^^^^ danud juba ee^^^^^^
sidel. Erilist rõhku pärii Zim- Kaisa VabastamiSelo.(
Nr. 90
?9
Kommentaarid
Viimaste nädalate kestel
me palju kuulnud ja luge
Ühendriikide ja N. Liidu vah
sest vastastikusest diplomaa
väljasaatmise sõjast, mida
metatakse pilketoonis ^„tit-tat-
mänguks, mis meie ke
tähendab tehingute soorita
vorst vorsti vastu".
Lugu algas peale Zahhar
Danlioffi afääriga. Nagu see
diselt juba teada, õnnes
Ühendriikide föderaalpolit
FBI-I teolt tabada vene spio
Zahharovit, kes ela^ Ühendrii
des ÜRO nõuniku sildi all, k
kelle tegelikuks ülesandeks
N. Liidu kasuks spioneerimi
Läänemaailma pahempoolse
ringkondades ning poliitilise
medusega löödud meeste ja ha
te silmis kõrgelt hinnatud Ve
maa valitseja Gorbatshov ei s
nud ameeriklastele võlgu jää
ning lasi Moskvas arreteeri
Ühendriikide ajakirjaniku Da
bffi, kelle vastu samuti esit
süüdistus spioneerimises, k
tema KGB lõksu tõmbamine
niivõrd naüyselt planeeritud
lähi viidud, et see jättis KGB
võrdlemisi kahvatu muljes
N^üd järgnesid kiiresti vast
\tikiised liialekäigüd. AmeerikI
sed saatsid Ühendriikidest vä
25 venelast, kes samuti amet
kult olid ÜRO teenistujad, ku
tegelesid spioneerimisega. IVlps
vast vastati sellele sammule V
ameerika diplomaadi väljasa
misega Moskvast. Äm
ei andnud ka nüiid järele i^i
andsid 55-le vene diplomaati
ses teenistuses olevate
käsk maalt lahkumiseks. Gorb
shov otsustas nähtavasti ,,tit-f
tat*' poliitika iiing
yidii välismihisteerium tegi v
viiele ameerildaselekorrald
Venemaa tolmu jalgadelt rapu
ntiseks^ Kuid sellele Üsaks soo
tati veel väga mõjuv lisäkä
miltega ameeriklased nähtava
ei osanud ette arvestada
glle vene meestele ja naistele, k
Moskvas Ühendriikide $äatko
nas ja Leningradi konsulaa
amietis oiid koristajatena^ et
kandjatena,
autojuhtidena, anti käsk kohes
oma töökohtadelt lahkumise
See oli ameeriklastele oot
look ja Washington otsustas nä
tavästi^^vorst vorsti V
tika lõpetada, kuna sellele
järgnenud enam venelaste köj
saatmisi Ameerikast.
Äsjane vastastikiine diplom*
Iide ^,iikvideerimise" aktsioon
Washingtoni seisukoha arus
dav kuna ameeriklased on las
nud asjad käest ara minna ja
võimaldanud Moskvale raja
Ühendriikides suuri diplomaati
si esindusi, kus lõviosa amet
kest ja kõrgematest asjameest
oh KGB ohvitserid ja professi
naalsed spioonid. ,^Vorst vor
vastu*- põüitika ajamisel on
nelaste vorst seega tunduvalt
kem ning sealt annab palju rö
kem jüjppe maha lõigata
ameierifca vorstist Veriema
Praegused vastastikused^^^s^^
däde ja konsulaatide ametkon
kärpimise operatsioonid
ameeriklastele kahtlemata^ ^^^^^
määral hambavalu tekitav
kuid lõpuks tuleb see väi
hammas siiski välja tõmmata
vene spioonide arvu hakata dr
tiliselt vähendama enne kui
Ühendrükides tätelikult pe
meest hakkavad mängima.
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
JLõuna-Aafrika ja
piiril kukkus 19. okto^ö^^
västi alla reisile^ p
dal oli oma nõuandjatega