Vaba eestlane , August 4, 1977

              Nr.-5?
• \
V A B A D E E E S T L A S T E M A L E K A N D J A
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecmnsetäi St T©roatos.
PEATOIMETAJA; Karl ATTÖ
T O M E T A J A : Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toroato 3, Oat M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7S75
TELLIMKHINNAD Kanadas: aastas $30.—, poolaastas $16.— ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas $25.50
ja veerandaastas $13.50.
TEMJavnSHINNAD väljaspool Kanadatr aastas $32.—, poolaas­tas
$17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.—, poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c, .
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 tecynaseth St,
Toronto 3, Ont. M 6 J 2H2
N. Liidu kommunistliku partei
juhtidel ja partei propaganda-meeštel
on viimastel kuudel palju
tegemist. Kommunistide suure pi­dupäeva
— oktoobrirevolutsiooni
— 60. aastapäev läheneb kiu-el
sammul, kuid eeltingimused sel-,
lele suurele juubelile rahuldus- ja
rõõmutundega vastu minemiseks
k ole kaugeltki kõige paremad.
Tülikaid probleeme on väga pal­ju:
Ühendriikide presidendi Jim-my
Carteri poolt üles tõstetud
inimõiguste rakendamise poliiti­ka,
Belgradis käimasolev Helsingi
koostööpoUitika konverentsi revi-deerimiskonverents.
Ühendriikide
imed ohtlikud Cruise tüüpi rake­tid
ja neutronpommid, Euroopa
kommunistlikkude parteide tüü­kad
iseseisvuse püüded ja deten-poliitika
teepervele libisemine,
kust kraavi põhja ei ole enam
palju maad.
On loomulik, et sellised häirivad
asjad panevad parteimehed mu­retsema
ja lisavad propaganda-meeste
igapäevasele tegevusele
juurde uue töökoorma. Nõukogude
juhid on väga hästi teadlikud, et
paljud nendest tülikatest yälispo-liitüistest
probleemidest, eriti
jmimõiguste rakendamise küsimus
ja Euroopa kommimistlikkude
parteide iseseisvumise poliitika,
imbuvad ka läbi raudse rimba
iiing panevad Moskva rezhiimi al­la
painutatud inimeste pead ana­lüüsima
ning oma juhtkonda kri­tiseerima.
Sellest hirmust on ka
tingitud, et N. Liidu ajakirjandu­ses
ja teistes massmeedia vahen­dites
on viimasel ajal hakatud
eriti põhjalikult ja hoolega küt­ma
nõukogude uut põhiseadust ja
nõukogude elulaadi. Kommunist-iiku
korra ülistamiseks hing rah­vale
suupäraseks tegemiseks on
rakendatud kõige paremad kirja­mehed
ning raadio- ja televisioo­ni
kommentaatorid ning partei
juhtkond Moskvas ja osariikides
toeb ka oma propagandakõ-nedes
kõik võimaliku N. Lüdu
kommunismi ülistamiseks, kuigi
nende kõnede uskujaid on väga
Ameeriklased lahkuvad Koreast.
Mida püütakse sus selle oktoob-ripropaganda
raamides nõukogu­de
elanikele selgeks teha? Selle
kohta annab näiteks kujuka üle­vaate
okupeeritud Eesti ajalehes
„Rafava Hääles** 20. juulil Umunud
artikkel „Nõukogude elulaad",
mille autoriks on selline kõrge
tütHga isik nagu NLP» Keskko­mitee
liige ia Ühiskonnateaduste
Akadeemia rektor M. lovtshuk,
kes peab vajalikuks märkida, et
kuue aastakümne jooksul on N.
Liidus kujunenud uus nõukogude
sotšialiistlik elulaad, mis erineb
põhjalikult kodanlikust elulaadist.
Selle uue elulaadi ja uue ühiskon-na-
loojad olevat töölised, kolhoos­nikud
ja haritlased ise. Teadlikud
ja ühinenud töötajad ei tundvat
mingit iket ja mingit muud võimu
peale nende endi ühinemise või­mu
ning nad olevat oma maa,
ühiskonna kõigi rikkuste ja oma­enda
saatuse tõelised peremehed.
Ja need suured nõukogude elaniV
kele antud võimalused olevat kaa­sa
toonud olukorra, kus inimesed
olevat võtnud omaks uue suhtu­mise
töösse, mis avalduvat sot­sialistlikus
võistluses, kuš inime­ne
ei suhtuvat töösse mitte ainult
kui elatusvahendite allikasse vaid
kui austavasse ja inimest ülenda­vasse'
asjasse. , :
Artkili autor lovtshuk peab va­jalikuks
puudutada ka rahvusva­helist
olukorda seoses nõukogude
uue elulaadiga, nentides, et „küi-gi
imperialistlikud sõjalistööstus-likud
kompleksid, mitmesugused
reaktsionäärid ja ekstremistid
läänemaailmas püüavad pidurda­da
rahvusvahelist pingelõdvenda-mist,
on igati alust vaadata tule­vikku
optimistlikult. Sest aastast
aastasse kindlustuvad ülemaailm­se
sotsialismi positsioonid ja tu­gevneb
kõige laiemate rahvahul
kade valmisolek kaitsta rahupolii­tikat,
rahvaste julgeolekut ja rah­vusvahelist
koostööd."
Sellele omamoodi Grimmi mui­nasjutule
suurejoonelisest ja hiil­gavast
elulaadist N. Ludus anna­vad
kõige parema vastuse need
kommunistid ise, kes on läbi näi­nud
Kremli petliku ja valedele ra­jatud
poliitika ning kelledel väl­jaspool
N. Liidu piire on võimalik
ilma hullumajja või orjalaagrisse
sattumata Kremli valesid kriti­seerida.
Nii ütles Jugoslaavia
kommunistliku partei dissident
IVIilovan Djilas juba 20 aastat ta­gasi,
et N. Liidus on kommunist­liku
partei näol tekkinud uus
ijlemklass, kes elab tööliste arvel
luksuslikku elu. Ja nüüd kajas­tuvad
samad hääled Hispaania
kommunistliku partei peasekretä­ri
Santiago Carrillo äsja ilmunud
raamatus, kus mainitakse siiralt,
et N. Liit on saavutanud degene
reerumise staadiumi, mida mõnel
teisel ajajärgul oleks võinud
omistada ainult imperallistlikeBe
riikidele. Ning kommunistlik par­tei
N. Liidus moodustab büro-kraatUku
ülemkihi, kes omab pii­ramatu
võimu ning otsustab küsi­musi
üle töölisklassi peade.
Pärast võimu ülevõtmist Eesti Vabariigi territooriumil 21. juunil 1940. a. algas Nõukogude
Liit kohe proletariaadi diktatuuri teostamist ja kommunistliku korra kehtestamist. Et selli^
loos pn. palju Eesti Vabariigis kehtinud põhiseaduse Ja seaduste vastasust, on meil kõigil teada.
Seda arvestades olgu alljärgnevate ridade ülesandeks ainult Eesti Vabariigi presidendi ameti
• ülevõtmise, vaatlemine samal ajal.'
Eesti Vabariigi presidendi ame- dusancQikust võimust. ja. seega
ti ülevõtmise kohta pärast 21.
juimit 1940. a. annavad.- pildi sel­leaegsed
Riigi Teataja'': numb­rid
ja nüüd kodumaal ilmunud
vastavate dokumentide kogud
ning sellekohased teaduslikud
artiklid. Allpool olgu sama sünd­mus
esitatud nende kõikide alli-küie
põhjal.
1. Eesti Vabarügis kehtinud
seaduste vastaselt vailitud Riigi­volikogu
õn otsustanud icüsimuse
1940. a. ilm.imud „Riigi Teataja"
number 77, artikkel 746 kohaselt
jäirgmise sisuga: „Ära kuulanud
vabariigi presidendi Konstantin
Päts'i palve volituste mahapane­ku
kohta, otsustas Riigivolikogu
palve rahuldada ja panna vaba-iigi
presidendi kohuste täitmise
peaministrile dr. Johannes Va-res'ele.
Eelolev otsus on vastu
võetud Riigivolikogu poolt 23.
juulil kelll9."^
Rngivolikogu otsusele on alla
kirjutanud selleaegne Riigivoliko­gu
esimees A. Veimer ja sekretär
0. Lauristin.
"TRiigivölikogu otsus on koos­tatud
selles vormis ja sisus, et
presidendi ameti ülevõtmine
saab sündida alles pärast se­da
otsust, s. t. kõige varem kell
19.00 23. juulil 1940. a. '
Riigivolikogu põhimõttelisele
otsusele järgneb õige pea 1940. a.
,„Riigi Teataja" number 79, mil­les
leidub artikkel 764. all vaba­riigi
presidendi käskkiri number
187: ^Riigivolikogu 23. juuli 1940
otsuse kohaselt olen asunud va­ka
rahvaesindusest.
„Riigi Teatajas", mis ilmunud
1940. a. puuduvad vabariigi pre­sidendi
käskkirjad number
185 ja 186.: / .
On küll olemas number 164, ikuid
see ei puuduta kõneall olevat teü-simust.
Sellele järgneb kohe
käskkiri number 187, ning see
ongi käesolevas artiklis ülal kä­sitletud.
Milles seisnevad aga
puuduvate numbrite, 185 ja 186
käskkirjade sisu, ei selgu selle-aegsete!
sfc,3ngi Teatajatest".
2. Kodumaal ilmimud teoses
, ,1940. aasta Sotsialistlik Revo­lutsioon
Eestis. Dokumente ja
materjale" (Eesti Rüklik Kirjas­tus,
Tallinn 1960) Tk. 211 leidub
aga dokum-endi ärakiri, mis ongi
vabariigi presidendi käskkiri
number ^86. s. t.. üks neist ka­hest,
mis on jäänud või jäetud
„Riigi Teatajas" 1940. a. avalda­mata
ja mille puudumisest oligi
eespool juttu. Ka see vabarügi
presidendi käskkiri kõnelefc) pea­ministri
Johannes Varese asumi-toodud
käsfeliiri number 186, j u ­ba
21. juulü 1940. a. kell 23.00.
Sellest järelduvalt oli seoses
Eesti vabariigi presidendi lah-lamtisega
oma kohalt vormili­selt
Eesti Vabariigis iihel juhul
2 tundi ja teisel juhul 44 tun­di
kaks riigipead —• vastaval
sellele, missugust dokument
sündmuse kohta rakendada.
Ja ^teiseltpooiit on meile selge
et Riigivolikogu otsus ei olnud
ühelgi juhul j õusse astimud, ku
Johannes Vares kui selleaegne
peaiminister asus Eesti Vabariigi
presidendi ülesandeisse.
Et Eesti Vabarügi presidendi
asetäitmine -teostus tegelikult
juba 21. juulil' 1940. a., s. t. ko-he
pärast 'kehtiva põhiseaduse ja
seaduste vastaselt valitud Riigi­volikogu
esimese- istungijärgu
avamist ja otsuste yastuvõbmist
Eesti Vabariigi riigikorra kohta,
on meil selge presidendj käskkir­ja
number 186 järgi; Paneb vaid
imestama selle sündmuse eriline
salajasus. Et asjas siiski edasi
minna näoga, et kõik on teostu­sest
presidendi ülesandeisse.jnud rahva -tahte kohaselt, otsus-
Käskkiipal puudub aga, see seos' tasid ülevõtjad nähtavasti teha
Riigivolikogu^ otsusega, mis ees­pool
käsitletud ikäskkirjaJ num­ber
187 oli absoluutselt olemas.
Käskkirjas .üteldakse sõnaisel-gelt:
„01en asunud vabariigi pre­sidendi
ülesandeisse 21. juulil
kell 23.". Sellest tekstist selgub
ka, et peaminister asus väb,ariigi
presidendi ülesandeisse 21. juulil
1940. kell 23.00, seega 44 tundi
varem kui see on fikseeritud Rii-bariigi
presidendi ülesandeisse' givolikögu otsuses. E t peaminis-
23. juulil 1940. a. kell 17." ter Johannes Vares asus presi-
Käskirjale on nüüd juba alla d ^ ^ ^ i ^ ^ ^ ^ ^
kirjutanud Johannes Vares pea- juulü 1940. ä., seda kinnitatalkse
ministrina vabariigi presidendi j ^ ^ ^ ^ ^ ^ teoses 13. lehekiiljel.
ülesannetes.
kaks dokumenti ühe jä sama
sündmuse -kohta — üks, mis
Sellised ketserlikud ideed ja
mõtted imbuvad ka läbi raudees­riide,
kus nad tekütavad eriti
sum't furoori satellütriikides.
Ning siis ei ole imestada, et
Kremlil on tõesti põhjust tõsiselt
muretseda.
\. . . • • • .
' • K.A.
ROOMA — Vatikanis, on tekita­nud
suurt ärevust mõjuvõimsa
Austria kardinali Franz Körügi
raadio intervjuu Vünis, milles
kardmai hoiatab Vatikani, võimu­sid
kontaktide võtmise eest Ida-
Euroopa kommunistlike tegelas-gelased
külastavad Vatikani ai­nult
propaganda eesmärgil. Vati­kan
on vümasel ajal sobitanud
tihedamate kontaktide sõlmimist
Ungari ja Tshehhoslovaikikia
kommunistlike võimumeestega,
kuid kardinal Königi arvates ta­havad
'kommunistlikud võimud
nende sidemete sõlmimisega ai­nult
kogu maailmale demonst­reerida,
et raudeesrüde taga on
olukorrad normaalsed. Vatikan
Vaadeldes üheltpoolt Riigivoli­kogu
otsust ja teiselt poolt va­bariigi
presidendi kaskkirja
nnmber 187 ; samas küsimuses,
näeme nende kahe dokumendi
vahel absoluutset sidet — presi-dendi
käskkiri viitab nimelt Rü-givolikögu'
eelnevale otsusele.
Lahkuminek toimub ainult ajas.
Mispärast presidendi asetäitja
astus 2 tundi varem oma ametis­se
kui sellest kõneleb Riigivoliko­gu
otsus, jääb presidendi ameti
ülevõtjate teada. Vormüiselt on
see ju nü, et peaminister oH juba
2 tundi varem toui Riigivolikogu
oma otsuse fikseeris, astunud
presidendi ülesannetesse. Oma­korda
näitah see aga asjaolu, et
haldus võim oli süs tugevam sea-tega.
Kardinal König mainis oma on eriti häiritud, et kardinal Kö
intervjuus, et kommimistlikud te- nig vihjas oma sõnavõtus ka
paavst Paulile, kes möödunud
kuul võttis vastu trngari kommu­nistliku
partei juhi Jinos Ka
dar'i. , .
See asjaolu tõendab yeelgi roh­kem
seda, et haldusvõimu]
Nõukogude Ludus on suurem
tähtsus • kui' seadusandlikel või­mul.
Viimane kiidab ainult heaks kõik
selle, mida haldusvõim, s. t. va­litsus
on teinud. Seadusandlikul
võimul, s. t . rahval ei ole seejuu­res
midagi ütelda.
Käskkirjale number 186 on alla
kirjutanud. Johannes Vares pea­ministrina
vabariigi presidendj
ülesannetes, s. t. samuti kui 'käsk-,
kirjale number 187, mis ilmunud
selleaegses ,3ügi Teatajas" ja
mis käsitletud juba eespool.
Vaadeldes vahariigi presidendi
käskkirju number 186 ja 187,
paistab silma, et käsiM^iri number
187 järgi, nüs ilmunud .,Riigi Tea­tajas"
1940. a., on Eesti vabarü­gi
presidendi asetäitja asunud
oma ülesannete täitmisele kell
17.00 23. juulil 1940, a. ja kodu-maal
ilmunud teose järgi, milles
avaldati „Riigi Teatajas" 19401 a.,
ja teine, mis oli siis salajane Aing
avaldati hiljem. Niüüd, kus võim
on 196Q. a. k:õigiti kindlustatud, ei
ole ju salajasusel enam mõtet.
Ja see endine salajane dokument,
s. t. Eesti Vabariigi presidendi
käskkiri number 186, ongi jääxjud
ametlikuks presidendi ameti üle­võtmist
tõendavaks dokumendiks;
nagu selgub kodumaal ilmunud
raamatust. Nimelt on 1960. a. i l ­munud
raamatus presidendi
käskkirja number 186 juures,
raamatu lehekülje all Inärge, et
,,23. juulil 1940. a. kinnitas Rügi-völikogu
oma otsusega J . Vareise
astumise vabarügi presidendi
ülesannete täitmisele." . Märke
juurde on lisatud, andmed selle
dokumendi originaali hoidmise
kohta Eesti NSV Oktoobrirevo­lutsiooni
j a Sotsialistliku üles­ehitustöö
Riiklikus Keskarhüvis.
Läänemaailmas on pärast f eist
majailmašõda ilmunud terve see­ria
teoseid, mis Mšitavad N. Lu­du
ja läänemaailma suhteid ja
katsuvad analüüsida, mi^s on ida
Ja lääne vahekorrad lämud vütu
ja kes on seües süüdlane. Üks
viimaseid sellelaadilisi väljaan­deid
on ameeriklase JDaniel Yer-gini
teos „Shat4ereä Pea<je", mille
autor kaldub arvam ä, et, külm a
sõja põhjuseid ei tule otsida mit­te
ainult venelaste vaid ka läaoe-rükide
juurest.
Senise teooria kohaselt tekkisid
pärast Teist maaUmasõda ida ja
ääne vahel lahkhelid sel fihtsaS
põhjusel, et lääneriikide juhid
jresident Roosevelt ja peaminls-er
Churchül uskusid Stalini pet­likke
lubadusi Jaltas id45. aasta
veebruaris peetiid konverentsil.
Nüüd on aga ajaloolaste ridades
rajatud „revisionistlik** koolj mis,
ei pea kühna sõja tekitajaks sait-e
ainult venelaste järelandma­tust
ja põikpäisust vaid ka lääne­riikide
diplomaatiat, mis hooples
oma aatompommiga ja möodus-as
N. Liitu irriteerivaid sõjalisi
üte..,--.- ••
Yergin nendib, et ÜhendrüMde
välispolütika^ on bhiud kaks do­mineerivat
koolkonda — Riia ja
Jalta koolkonnad. Riia koolkond
sai oma nime Läti pealinnast
Rüast, kus pärast Vene revolut­siooni
oli tJhendriikide tähtis N.
Liidu sündmusi jälgiv diplomaa­tiline
va atluspost, mis oli rajatud
eeldusel, et N. Luduga pole mingi­suguseid
väljavaateid rajada
koostööd ning et venelased taot­levad
maaümavallutamist. Teise
maaUmasõja ajal Jaltas peetud
konverentsi tagajärjel tekkis aga
j^Jalta kool", mille põhiliste sei­sukohtade
alusel tuleb Venemaad
kohelda kui teist suurvõimu, kes
on valmis maailmas teiste suur­võimudega
võimusfääre jagama
j a koostööd arendama ning kelle
välispolütika ei ole mõjutatud
ideoloogilistest teooriatest.
Roosevelti ajal võimutses Jalta
koolkond kuid tema surma järele
pääsesid välismmisteeriumis do­mineerima
Rüa koolkonna mehed,
keda Jalta mehed peavad külma
sõja põhjustajateks. Kuid aega­mööda
on viimaste presidentide
ajal Jalta mehed haaranud
Ühendrükide välispoüitikas taas
initsiatiivi ja viimastel aastatel
on N. Lüdu jä tema välispoliitika
hindamisel Washingtonis domi-neermud
rohkem venelastega
koostööd otsiva Averell Harrima-lü
kui venelaste kriitiku Dean Ac-liesoni
analüüsid.
Omalt poolt võiks lisada, et
Jalta teoreetikiite ideed dominee­risid
ka välisminister Kissingeri
poliitilistes tõekspidamistes ja
venelastega sõlmitud tehingutes.
Selle poliitika praktilised tulemu­sed
on selgesti näha ning ei vaja
lähemaid kommentaare. Tundub,
et president Carteri välispoliitili­se
nõuandja Brzhežhinski näol on
Valgesse Majja taas ilmunud üks
Riia poliitika mees. Kui palju ta
suudab aga Ühendriikide välispo-iütikat
ja president Carterit ve­nelastega
suhtlemisel mõjutada,
seda peaks näitama lähem tule-
Kõneall Olevas raamatus ei lei­du
aga vabariigi presidendi käfik-kirja
nr. 187. s. t. seda, mis sel­leaegses
„Riigi Teatajas" vaba­rügi
presidendi ülesandeisse astu­misena
on märgitud j a k a ülal
tsiteeritud. Samuti e i leidu selles
raamatus ka, vabariigi presidendi
käsMcirja mrniber 185.
See tõendab omakorda, et Eesr
ti Vabariigi presidendi käsk­kiri
number 185 on presidendi
ameti ülevõtjatele ebameeldi-
: m sisuga.
(Järg lk. 6^^^^^^^
Statistikud kinnitavad, et Kana­das
on rohkem streike kui üheski
teises läänemaailma tööstusrii­gis.
Ja kahjuks kinnitavad arvud,
et streikide ja kaotatud tööpäeva­de
arv suureneb iga aastaga. Kui
1971. aastal streikis 239.631 töö­list,
kes kaotasid kogusummas
2,866.590 tööpäeva, siis 1976 aastal
haaras streik 1.570.94O töölist, kes
kaotasid 11.609.890 tööpäeva. Pro­vintsidest
sammub streikijate ar­vuga
Ja kaotatud tööpäevadega
ešii-innas Quebec, kuš streikis
1976. a. 448;542 töölist ning kaota­tud
tööpäevade arv oli 6.465.650.
Käesolev aasta ei tõota streigi-rmdel
paremaid väljavaateid, ku­na
sün ja seal kostab ametiühin­gute
tegelaste ridades nuriševaid
h^äli ja Halifaxi postiteenijad
korraldasid juba protesti rongkäi­gu,
kus käidi rusikad püsti ja
nõuti yalitsuselt kõigi poStiteeni-
Jate ametiühingu nõudmiste res-pekteerimist.
Ja kui neid nõud­misi
ei täideta, süs läheb strei­giks
lahti! Kui postiteenijad tões­ti
streikima hakkavad j a valitsus
seda streiki sama ükskõikselt
vaatama jääb, nagu eelmise hä­vitava
postistreigi ajal, süs tä­hendab
see tõenäoliselt Kanada
postiteenindusele surmakella löö-mist.
i
Nr. 57
H
S. ja 7.
dr. H.
iestla
fyhtko
CARAcl
veovahenl
firma Acj
läbiilväik
larit, on
Autode',' i
suurfilme
dina Rool
nü, vüt
Orav'ja
end. Tallil
pordiosal
muti Car^
si, teüie
end. atas^
Suurfü
end. E .
ministrati
hiljem šj
Albert Te
kogus aki
teistest n
pensione
antud m
kg/tte.
ACO il
ja põlli
loob
dusjaamal
esla. Koni
aktsiaselt
torit. Aasi
dollarit.
Eeštiai
muusii
rsnghäj
Norras,
paar Aib(
koos kasi
kes Cffi: 1^
muusikat
keele alal
kui perekj
sealses
geva aii
valdab,
meie leh(
ga tagasi
riiklikus:
mi sekrel
nas. Tei
lusolistidel
Trondheia
losse. Tööl
arhüvis 'k(
nädest he|
tab ta^ na^
tide j a fe
ioirfcnud,
olevat s^a]
Ise lauli
bassi la.ul|
kooaiss, N{
sugune koi
läänerannil
taikse ettel
nisse, LÕI
gi ja Tai
Norras
lasi. Neisd.
Initselt kai
aga töötal
tud paatidj
duyalt viil
Trondhel
: paar Arvo
lodeist mej
naine h?
Tel
Teeme uu
nii linnl
23 WESTl
RexdJ