Vaba eestlane , March 12, 1981

              00 „ y 4 B 4 EESTLA
vn&ode eesflaste häälekmndia
Ilmub! korda nädalas —
feisipäeval ja nelfapäeval
Neljapäeval, 12. märtsil 1981 — Thursday, Marcli 12,1981
So©iiie coj^kire kirjeldab ühe eesti perekonna dy Tallinnas
«Palgast jätkub toiduks ja tateriks" on alapealMrjaks soome a
reportaazhile „Nii elab perekond Talllniaas" ühe noore eesti perekonna elust, mis on varustatud ohtralt pii-
RIO DE JÄNEIRO — BrasiüiatWega/ Vestluses soome naisajaMrjanikM Aino MaM.Ma|iftilaga on intervjueeritavad loomulikult olnud
I 'k oli täidetud pulmalistega teadlikud, et see läheb ajalehte, mistõttu nende suhtumine oludesse ja ellu on otse ülepingutatult rahulolev
N™rpaar, miiügiagent Julio La' Ja leplik, kuigi ka siin ridade vahelt üht Ja teist võib välja lugeda. Reportaazhi tekst kõlab järgmiselt:
cerda ja haiglaõde Mary Domin- tulemast!" soovib arhitejkt 21- nmg Maria 23-aastane. Mart tööd jäävad Maria teha ja mitte
gues, olid rõõmust säravad. Aga ^^^^.^ KalUng külalistele ja kuigi ütleb, et eestlased abieHuvad üldi- ainult seepärast, et Mart teenib
Just süSi :kui Lacerdo oli andmas oleme võhivõõrad, tunneme. end selt paar-kolm aastat/ hiljem, kuid palgalisa, vaid eestlased lihtsalt ei
oma lubadust elada elulõpuni õnnõ- yaj-sti nagu vanad tuttavad. ,,Eks ta on rahud, et abiellus noorelt. • jaga oinavahel koduseid toimetusi,
lünis abielus, hüüdis üks naine Q[Q sugulasrahvas"-, tähen- „Lapsed pn varsti suured ja ise „Mehed loevad lehti või vaata-la-
üskava häälega ,,Ma olen tema- (jat) iljart. võin minna kuhu tahan," põhjen- vad telerit, naised teevad kodused
ga elanud kümme aastat ja ta on KaUingutel on olnud õnne: ^^n töÖd," tunnistab Mart,
petnud mind. Mul on temaga poeg saanud endale elukoha vanalin- Lapsed, Ken 17 a. ja Kristjan 12 Kõige rohkem võtab Marial aega
ja ootan teist!" Paanikasse sattu- n a — tallmlaste paradiisi. Korter a., sündisid juba süs, kui vanemad toiduainete hankimine Ja toidu v a i ­nud
peigmees pööras ringi ja nägi on mitmekorruselises, 60 aastases alles õppisid. Anna-Maria sündis mistamine. Ainuüksi poeskäimine
29-aastäst teenijat Silvat raseda- maja, aga Mardi arvates on hoone 9 aastat tagasi. Kolmelapselist pe- ja sabasseismine kestab paar tun-na,
kes hoidis väUcest poega käe- hea — toad on kõrged ja sooja jät- rekonda peetakse Tallinnas suu- di. Poes tuleb aga käia iga päev,
kõrval. Pulmälised ei suutnud us- kub. Kuid kõige tähtsam, et on seks, kuna tavaliselt on lapsi üks sest säilitusruumid on väikesed,
kuda. Kuid siis läks põrgu lahti, ruumi. Viieliikmelise perekonna või kaks. Köögi varustuse hulka kuulus vaid
kaks perekonda alustasid omavahel kasutada on neli tuba ja pisike „Lapsi oleks võinud olla kasvõi pliit, kõik muu tuli aga endal hau-löömingut.
Suure mäsu ajal leidis köök — kokku 80 ruutmeetrit. Al- seitse,'' ütleb Mart, oma vanema- kida. Kallingud on ostnud väikese
Silva Samal ajal vaikse nurga j a les seitse aastat tagasi elas pere- te ainus laps. Marial on üks. vend. külmniku, mis maksis 200 rubla,
hakkas sünnitama järgmist asi- kond ämma juures, kus kuus mi- Kui Maria ja Mart õppisid, olid g^Qj^^j gAÄTEID
tõendit, kuid vüdi haiglasse. Pruut mest jagas 20 ruutmeetrit. Üüri Ken ja Kristjan ämma hoole all.
soovis siiski lauMuse jätkamist, maksab Mart 30 rubla kuus, mis on Anna-Maria oli aasta emaga ko- Perekond on koos õhtuti kella
kuna ta sugulased olid juba selle umbes kaheksandüc kuupalgast.
eest maksnud. Preester aga keel- ^^^^^ TUHAT
dus. Kuid Süva, imetades oma uut
8-naelalist imikut ütles imetlevalt: Tallinlane võib osta endale kor-
„Ma ei saa aru, kuidas ta võib nii teri või saada üksikelamu omani- ^J^JJ^^Q^J^
inetu naisega abielluda!" kuks, aga Mart ei hooli seU^st^^^^-^ _ _ .x.xvw».
P A P T K Parii^koliMiutilär- ^.^^^f"^' • 1 Tl, T
F A K i i b — rarusis ou mijuu jar niajas, tuleks remont endal teha, V . ,1 , ,. . ' ^ lemiseks. Ilusal sügispäeval teda
Jekordne aasta suursündmus - aga nüüd teeb riik " ' Kirjanduse-, a^jj^^al kndiisf m Ifiia - RÜS t.i^
dus, seejärd sõimes ja lasteaias. 8—9 ajal, kui Maria on saanud
Nüüd käivad kõik koolis: Ken on toidu valmis. Muidu söövad nii
viimases e. 11-ndas klassis, Krist- Mart kui ka Maria töökohas ja lap-jan
6-ndäs ja Anna-Maria 3-ndas. sed koolis.
Kogu Kallingute- perekond här-
NadJ o' n k1 o~i-ki ^ pä•ä-s. enudV eri.k, ooli, r^a^s^tja^b, lugemist, la^p^s^ed^ ^.k^a^^ s p5o^rt^i.^
kunsti-, spordikallakuga, kuid neis­se
soovijaid on rohkem kui vastu
moenäitus koos maailma degantse- 60-ndatel aastatel ehitasid tallin-matenaiste.
hindamisega. Ajaloo- lased endale inniikalt üksikela- fJ^T"'^^^"
lisls Palast de Coulouges viibis .^^^^ 70-ndatd aastatd anti ehitus- ^'^''^ ' ' ' ' ''
300 külalist, nende hulgas omal lubasid vähe; nüüd jälle palju. Kuid
ajal shahhist lahutatud Soraja, tallinlai^e tahab siiski medsamini
Eatna De^i Sukarno, fümitähti ja osta valmis maja kui hakata ise
riigitegelaste ning müjonäride nai- ehitama, kuigi valmis maja eest
sl. Huvitaval kombel hakkab Amee- tuleb maksta 20.000—40.000 rubla.
sialiseerusid inglise keelele.
„Keeleoskus on kapital," põhjen­das
isa erikooli soosimist Juba 7
a. alustavad lapsed nii vene kui
rika muutuma elegantsemaks.Maa- „Kui on midagi vaja, on mater
inglise keele õppimist. Tavalises
koolis tuleb inglise, keel alles vii-pühapäeval
kodust ei leia — süs ta
korjab perele seeni ja marju.
Ea Mart korjabj ainult meelsa­mini
karUcatuure, maakaarte ja
pudeleid.
Mart ja Maria käivad harva teat­ris;
kinos, kontsertidel ja restora­nis.
,,01en ise parem näitleja kui
praegused näitlejad," põhjendab
Eesti Rahvusteater valmistab ette näidendi „TÕrges tütar" lavale
toomist. Pildil tegelaskond ja lavastaja ühel harjutuspausil. Esi-^
reas vasakult Tiina Norheim, Lydia Vohu, lavastaja Asta Söödor
ja Linda Kukk, teises reas Lembitu Ristsoo, Desiree Toom, Taavo
Söödor ja Ernst Vähi. Foto: Vaba Eestlane
ilma. dVegaint.se.im!a ks nai-seksV tunt - j•a l lõppenudj . VT T -o. i tk m. seda on, si.i.s' e.n duas klavs sis•. Õppvimii ne on1 tasut*a . „S„o ome televi'svio oni,s naida-nistas
rahvusvaheline zhürii Mar- üma suhteita ikkagi d saa," sdgi- f , , ? 7''^ takse paremaid nõukogude filme
„ . / , . , 1 1 . 1 i li t u'L ' 1 • . ka toidu eest maksta. Muidu kas- . , . ..... xr- * • t
g« —auTxTHAe. «m, i^n«gj „^«a*y, , 6te^i,«s«eilve, k^ro,^hl,anl^e« tfoaib^ MM oar^tf ehitaja r«a«„sikru„^s,i . seeritakse nii koolis kui ka laste­KUI
8110. Ja jätkab* „Kortsiuste
tult Nancy Reagan ja kolmandale K^^^^^S"^ on saanud oma korteri - inffliqp kpple pikad sabad jä pealegi on
kohale filminäitieja Elsa Martinel- riigilt. Paljud asutused võivad pak- .r7 .t^lJ/u,^ Pa^u odavam juua koduses rahus
ma naise tiitii Gina LoHobrigida gem saada kui riigikorterit, kuid j . . . jj^
neli korda järjest. töökoha muutmine t-ähendab ka
• elukoha vahetust.
' LOS ANGELES - Reagani vali- Suvepuhkuse veedavad Kallin-miskampaania
ajal möödunud au- gu^ oma paradiisis — Tallinnast
gustistelegraafiagentuuri.Associa- 200 km kaugusel oleval saarel. 7
ted Press üiiris endale suure puu aastat tagasi leidsid nad sealt vana
Los AngelesJs, laskis sinna okste talumaja, müIe ostsid endale suvi- P®^^ ^^.^ kesMassi kuulu-
Tihti KäUingud: lihtsalt tapavad^
aega ehk vaatavad telerit, üldiselt
Soome TV prpgrammi, nagu paljud
. teisedki tallinlased. Pole imestada,
Mart teenib 230 rubla ^ kuus ja ^ad pursivad soome keelt palju
paremini kui soomlased eesti keelt.
Tõlkinud H e i n Meerents
TULUMAKS 10%-
Maria moekunstnikuna 160 rubla.
10% palgast läheb tulumaksuks.
vahele panna telefoni ja minikirju- laks. vaks. Bussijuhina "teeniks ta rtib-tuslaua
ning hädapärase välivoodi. „Vanu, tühje, talusid on Eestis ^^^id ^^^s korda rohkem, hotelli
Puu asus Ronald Reagani resident- kõikjal ja on tavaline, et neid os­si
vastas teiselpool teed. Reporte- tetakse suvilateks," märgib Mart.
rid valvasid seal 24 tundi päevas, Koos majaga saadi 0,3 ha maad,
kes Reagni juurde läksid ja kes kuid Kalli^igud ei ole puutunud se
shveitserina aga neli korda. Sellest ^
hoolimata ei tahaks Mart oma elu Reagan lubab
vahetada ei bussijuhi ega shveit-seri
elu vastu, sest oma töö on hu-sealt
tulid. IKui reporter sai Rea- da, kuna^neü on Tallinna lähedal f^"^' Akadeemiline karjäär huvi-gani
juures mingisuguse informat- oma aed,-kus nad kasvatavad kar- tab noorigi taUmlasY Kõrgkoolides-
Afganistani
piartisanidele r&M
Võrus avati 16 aastat tagasi ju­riidiline
rahvaülikool, mis selle
ajaga olevat kujunenud rahva hul­gas
populaarseks õppemooduseks.
Rahvaülikoolis on viis osakonda.
Eriõppeplaanide alusel toimuvad
õppused rahvakontrolligruppidele
(praeguse süsteemi kubjastele),
seltsimehelike kohtu liikmeile, mii­litsa
abilistele rähvamalevlastele
ja kohtu juures olevaile rahvakaas-istujaüe.
Kuna selliste, praegusele
korrale vajalike ametimeeste koo­litamine
olevat andnud tulemusi,
tahetakse asutada osakondi teistes
keskustes ja ettevõtete juures.
WASHINGTON — ühendriiki-saab
võtta. saatejaamale ABC-le antud
Mart naerab küsimusele, kas ta jutuajamisd, et ta võtab kaalumi-saab
end oma töös teostada? . ^^1^ Afganistani rahvuslastele rel-
„See on võimatu," ütleb ta, kuid ^^de andmise kui afgaanlased sel-on
oma tööga siiski rahul. „Palk ^^y., soovi. avaldavad. Kui ABC
on hea ja töörütm rahulik." päevauudiste ankrumees Frank
slooni,; jooksis ta üle tee, ronis puu tuleid ja juurvHja. Maja eest nad Üi^J^^i! ^® president Reagan mainis televi-otsa
ja.võis nii esimesena teatada, maksid vaid 450 rubla, Muidu mak- """^
mis vaümisrindd on juhtunud. Kui sab suvituskoht Tallinna lähedal
keegi võttis valvereporteritele tele- märksa rohkem. ,^
foniühenduse, siis vastati telefo- Qp^y^jj) SÕIDUD
nist: „AP — Tree". • ' . •
r Mart ütleb, et sõit Tallinnast Ab- -«/r • i J U ^ .L . -r — ..—„„....,„ —
HELSINGI - Alkohoolsete jooki- rulale kulgeb^kiirdt ja mugavalt .^Z'^ kavandab aastast aastasse Reynold presidendiga jutuajamisd
de tarvitamine isiku kohta tõusis Esiteks lennukiga Kingisseppa ' tulemusi näeb j^asutas Afganistani partisanide
Soomes möödunud aastal eelmise (Kuressaare) ja sealt jätkub rds "^^f näidistena naitustd. Vabrikud määritlemisd pidevalt sõna „mäs-aasta
6;21-ltl6,31-le absoluutsele ai- postilaevaga Abrukale Sõidud valmistavad riideid,, mille väljana- gajad", siis lükkas Reagan sdle
koholUe arvestatuna. Kõige roh- koormavad rahakotti õige vähe ^"^^ i^^rmini kategoorilisdt tagasi, mai-kem
on tõusnud tugeva, 6,5%-lise Näiteks lennu eest tuleb igaühd tahetakse teha moes- nides, et Afganistani partisanid on
õlle müük. Kogu maal joodi 5.549 maksta ainult 6 rubla. Ja ega suvi- elevaid riideid tuleb hankida uusi vabadusvõitlejad, kes võitlevad
müj. Soome marga eest, mis on lagi kuigi palju raha ei neela — ku- JJ^^^^^l^^f' ^^^"^^ ^ma kodumaa eest Afganistani
11% eelmisest aastast kõrgem, ku- ni seda pde vaja remontida. Kai- °" ^^^^ J^^^® jõudnud tunginud okupatsioonijõudude vas-na
viinade hinnad tõusid s d aas- lingute maamaja on 50 aastat va- ^ ^ - tu .Reagan nentis irooniliselt, et
tal 9%. na ja pole tahtnud muud kui vär- .^f '5!!'^.'^' f P^^^f * N . Liidu propagandal õnnestub
, . vida P"^^^ maksmiseks kui ka sageli oma propaganda abil üldi-
IjIELSINGI - Suletud uste taga ^^^^^^ ^^^^ ^^^^^ toidu otsmiseks. Viieliiikmeline pe- sde kasutamisele manööverdada
peetud piiskoppide nõupidamisd väikeses riigis Võib-oUa lä ^^^^ ^^^^^ ^"^^ sõnu, mis semantiliselt on ebakor-otsustati
jätkata naispastorite kü- ^^^^^ hästi^ Poes on toidukraam odav, rektsed.-
simuse selgitamist. Piiskoplik ^-^^^^ ^^^gib Mart. Tema sõna- Pole saada. Näiteks juur-koosolek
tõdes, et on vaja seUe ku- ^^rgi igatsevad paljud eesüased ^^^^ ^1" ^ " f ^^"^^ ^^^^ näidend
simuse Üle veelgi rohkem arutada, samasuguse rahu järele. lis. Kevadel voib tomatikilo eest iavastamisel
eriti naispastorite suhtes olevat - v • w • , maksta kuni 10 rubla ja Mart ar-
Piibli tõlgitsemist. Naispastorite , „ ; ' M , ^ ^ I T .^^f ^^^^f ®! vab, et südasuvelgi kulub ainuüksi STOKHOLM (EPL) — Stokhol-küsimusest
on Soomes juba räägi- rahu " sõnab^'^^^^^^^^ '"''^^^'^^ ^^^^^ ""^^^ """^ ettevalmista­tud
paarkümmend aastat. Juba
1958 rakendas kirikunõukogu komi
tee ettepanekute koostamiseks nais
pastorite vastu võtmiseks. >
NEW YORK
deks kuludeks hangib Mart raha misel Ägries |.epp-Kaäsikü Esto-80
Tema arvates tundub suvepuhkus kõrvaltööga. õhtuti ta projekteerib võistlusel auhinnatud näidend
ainult oma suvüas õige puhkusena, üksikdamuid ja teenib sel viisil ;;,öleme ju ainult inimesed*'; ^
Organiseeritud puhkus t e d a d hu- umbes samapalju kui põhitööga. Mdendi lavastab
vita, kuna see maksab palju ja tu- Kaastegevad: HdjoMengel-
Lahingu kurjate- leb liikuda koos rühmaga. ' ^««0 RUBLA EHETEKS Sundsvik, Epp Lohk-Sundström,
gijatega on linn kaotanud, kirju- „Tahan minna kas mägedesse Kõige rohkem vajatakse raha Agnes Lepp-Kaasik, Kati MetSj
tab ajakiri „New York". -Vümase või metsa," kirjeldab Mart oma riiete jaoks, Mardi arvates umbes Uno Tõnissoo ja Väino Konga.
kahe aastakümne kestel on kurite- vabaduseigatsust. Autosõit teda looo rubla aastas. Tema ja Maria Näidendi esitamise aeg ja koht
gevuš tõusnud 120%. ^ssemurdmi- suurt ei huvita, kuigi lastest on lasevad endale õmmelda. Lastele selguvad hiljem,
si on aasta jooksul juba ligi200.000, Kristjan pidanud arvukalt ülistus- ümbleb Maria ise. ' • • • • • • ^
tänavaröövjmisi 82.000 (ca 226 päfe- kõnesid auto poolt. Mart arvab au- „Kauplüses on palju riideid aga
vas). Kuid kui kõiki kuritegusid tohmnaks 5000—.10.000 jubla: minule sobivad ainult särgid'" üt- Mali^
kokku võtta^, on New York USA ^^^^ L A S T • Vabrikurõivad tehakse I -
linnade hulgas siiski alles 8. ko-' / 30 aastat vana mudeli järgi ja tai- Giid: ,,Teie ees on kuulus k i ^
hai. Kõige suurem kuritegevus on Mart tutvus oma tulevase naise le need ei sobi, vaid kord aastas lus, mis ehitati palju sajandeid ta-
St.Louises, järgnevad Boston, Dai-VMariaga 20 Tallinna tuleb käia rätsepa jutul. gäsi."
las, San Francisco, Los^Angdes, Kunstiinstituudis. Nad sõbrustasid ^KõrvaltÖöd neelavad õhtuti Mar^ Turist: „Aga miks see ehitati
Phoenix ja Seattle. ; kaks aastat ja abielludes oli Mart di ajast paar-kolm tundi. Kodused raudteest nii kaugele?" •
Pärnu kommunistlik linnaorgani-satsioon
arutles oma probleeme.
Nagu ikka oli esimesel poolel palju
küduväärt; Teisel poolel aga lan­gesid
tõsise kriitika alla Pärnu ehi-tusorganis
atsioonid, ke-s ei: suutnud
tagada paljude tootmis- ja olme­objektide
ning elamute valmimist.
Ebaküllaldane on ücka veel võitlus
tööajakadude ja töödistsipliinirik-kumistega,
ja esinevat sellist aru­saamatut
asja, et mõnedes ettevõ­tetes
kasvab töötasu kiireniini, kui
tööviljakus. Vead on muidugi sel­lest
tingitud, et ideoloogiatöö ja
poliitiline kasvatus pole olnud va­jalikult
kõrgele tasemele viidud,
mistõttu seda tuleb parandada. N i ­melt
on selgunud, et kuigi agara­malt
tegutsevad lektorid, kõnele­jad
ja suulise agitatsiooni aktiiv,
on suuri puudusi propagandistide
haiudustasemega. Need ei ole või­melised
nooremat põlvkonda suu­nama
poliitUisele, tööalasele ega
kõlbelisele, nõukogude patriotismi
üllaste ideede teenimisele. Olevat
vaja sisendada noortesse eitav suh­tumine
selliste nõukogude elulaadi­le
võõraste nähtuste vastu nagu
tööpõlgus, ahnitsemine, tarbijalik
(täiskõhuline) mentaliteet. >
Kogu möödunud suvi ja sügis
töötas Saaremaal „Tallinnfilmi"
võttegrupp Veljo Käsperi juhenda­misel.
Filmi esialgseks pealkirjaks
on, „Tuuline rand" ja selle stse­naariumi
autorid on V. Käsper
koos Hans Laainsaluga. Võtted toi­musid
Austla rannas Karala küla
lähedal, osa ka Kuressaare linnas.
Filmis mängisid näitlejad Heine
Mandri, Mati Klooren, Enn Kraam,
Ants Ander, Meeli Sööt jt. Massi­stseenidesse
oli rakendatud koha­likke
Kihelkonna inimesi.
Möödunud suvisel paadisõidu pe-rioodÜ
oli uppumisohus 39 inimest,
kellest 14 uppus: Ilmastiku tähele
panemata jätmine ^põhjustas surma
kuulde mehele, kolm meest huk­kusid
väikses paadis sõidu ajal
kohtade vahetamise ja püstiseismi-se
tõttu. Kaks mees uppusid, kuna
päästerõngal oli liiga lühike liin.
Kaks hukkusid, sõites loata võetud
paadiga pui-jusppi sõitma ega tul­nudki
tagasi. 9. okt. hukkusid Virt­su
lahel kolm tallinlast, kes sõit­sid
jahiga välja, millie^pohiud pääs­tevahendeid
ja sõitjaid oli lubatust
rohkem. - ^
Suurte traktoritega väikeste aia-maade
harimine pole praktiline.
Karuse kolhoosis on juba aastaid
tegeletud hobusekasvatusega. Kas­vatatakse
tori tõugu hphušeidj ke­da
kasutatakse peamiselt aiamaade
harimisel ja ka kolhoosi veotöödel.
Peamine on aga tõuhobuste mimk,
kus kaheaastase noorhobuse hin­naks
on keskmiselt 3500 rubla.
Kolhoosis aretatakse ponide ja saa­remaa
hobuste ristamise teel väi-kehobuseid,
kes on tavaliselt po­nist
suuremad ja eriti sobivad loo­maaedades
ja puhkeparkides kasu­tamiseks.
Esimesed sellised tule­vad
käesoleval aastar müügüe.
o Mis on teie maja väärtus?
® Helistage meile! Meie anname teile tänase tunilmmac
® Meie müüme MLS kanda või eksWusüvselt.
M E I N O PÄRNSALU
Real Estate Broker
4 6 9 - 5 1 1 8 '
ns LINDEN
1014 Qneen St ERE. A(sLi sEsSeTkAäTiEk L8T DB.o, sRtoCnal fOAICv e.) Toronto,
Ont]VI2M2T9
-^21 a. kogemqsi kinnisvarade vabendamls^l —>