Vaba eestlane , March 12, 1981

              Mr. ^ VABA EESTLANE neljapäeval, 12. märtsU 1981 Thursday, M m l i /^^^ . 1
aa'
ä ^ D V O K A A D I D
^ M>VOKÄAT-NOTAK
tom. Ii02, Royal Trust .T®W©B
Toronto Dominion Ceatre
Postiaadress: P.O. 326, Torofflft®
Oat.- (Bay & King) M5K IKT
Telefon: ^9-177?
24-tundi telefoni valveteenistus
133 Richmond St. Ste 795
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7172
ADO PARK, Q.Cc
. EETIIERINGTON. FALLIS
Bay St., Saite
õhtuti 447-2017 või 929-3425
T Õ N U TOOM
üaAaS^oo. LL»Bc
ADVOKAATI— NOTAR
YorMale Place, 1 Yorkdale
Süite 207
" Toronto, okt. M6A 3Ä1
Telefoii 781-5556, 789-757S
kodus 489-6709
cm OOMÄŠ ÕUNAPy»
BiA.} BoP.E., LL.B0
ADVOKAAI; — NOTAR
B5 Queen St. East, Ste. 1403
Toronto, Ont. M5C
Tel. 364-6761
RÄÄMÄTUPiDAJAO
JOHN Ec SOOSAAR,
Chartered Accoun6aB6
55 Usasversify Av«., m. m
Tel. 862-7115
Toronto, Ont. M5J 2BI7
T.E.R.E. „KiimgIa** rahvatantsulavastuste õMu ,,Kodumets ja kauged rannad" avati lühilavastusega
„Karjanali — marJamaM". Pildil marjulised Ja lõbutsema tulnud külapoisid. Foto: Vaba Eestlane
Rahvasulaseid jäät
irmi SoQinet isiktikest gci ühiskondlikest
^sfddest
Läbi sõidetud maad mõõdab kilomeetri-loendar auto armataM-laual.
Läbi sõidetud aastaid, kuid ja päivi mõõdab kalender. tJmmar-guste
arvude puhul tehakse kokkuvõtteid, tagasi- ja edasivaateid. Mida
ühiskondliküm inimene, seda rohkem kuuluvad tema isitdikud asjad
avalikkusele. Sellepärast on punktvalguses mitmekülgne mees Ermi
Soomet.
Eesti keeles on ühiskondliku ak- kult tagasi tõmbuma. Praegu pen-tiivsusega
inimeste iseloomüstami- sionärina,. kui mul kutsetööd pole,
seks rikkalik sõnavara: ^tegelased" olen ainult ühiskonna teenistuses
(nöökvormis «tegelinskid"), „asja-mehed",
„esimehed", ninamehed",
„peamehed", „asjaajajad", ,,juha-tajad",
„küla-", „välla-", - „riigi-"
ja-muud «vanemad", «toimetajad"
ja «talitajad". Loetelu võiks veelgi
jätkata.
Neile lisaks tulevad zhargoonis sena valitud • organisatsioon ja on
kiituseks öeldavad nimetused nagu jäänud huvialaks,, mille juures ma
«maa sool", «külaküünal" ja «rah- kunagi ei kahtte. (Ermi Soomet on
vasulane"; Eesti Sakutide Maleva Kanadas
Heal lapsel mitu nime — nime- maleva vanem ja Skautmasterite
- tuste rohkusest aga tohib järel- Kogu Kanada koondise esimees),
dada eestlaste (kas loomupä- Montrealis oli hädavajalik eesti asi
rast?) ühiskondlikku aktiivsust, käima panna — ,võiks ütelda rah-
Paguluses on mõnedki iidsed vuslik-kohustus. Torontos olen roh-ütleme
täisajaliselt.
Sa oled väga agar mees. Mis on
sinu mõjutaja või sundija, või
tõekspidamine selle töö tegemi-
Vseks, miile eest tasu ei maksta?
Motiivid on olnud erinevad.
Skautlus näiteks on mu elu esime-eesti
tõed sattunud ümberhindami- "
se ohtu. «Laulurahvas" eestlased, fi'<-/^^<<\-'' ^ ^ '
; kes endid «vabaks laulsid", oska-
HAMBURG ---'Sim äsu\^ F.V.- seltsköndlücus Ühislaulus igä^
S. fondi nõukogu otsustas-ändä Eu-^l^^^^^^^W esimest^^^^ ' njng |
roopa kuldmedali Tallinnale saavu- näitavad laulukooridesse koondu-
Möödunud pühapäev oli suiirpäevaks T.E. Baptisti koguduses, kus tuste eest arhitektuuripärandi säili- ^^^^^ suhteliselt nõrka huvi. Sa-
Toronto ülikooli aulas korraldati kogudi^se pastori Kaljo Raidi ja tema .tamisel. Medali üleandmiseks sõitis ^^^"^^ ^^^^^^ ^^^^^ organi-feaksikõe
Dse RaMi 60. sünnipäeva puhuj Kaljo Raidi helitööde vaünulik Tallinna fondi president A. Toep- satsioonide peakoosolekiitel esineb
kontsert. Suures aulas õli 800 külalise ümber, kellele koguduse koorid fert ja Eesti pealinna edusammu- J^^J^^^ ^^^^ Juhatuse i ; / ,
Sa solistid esitasid arvuka rea helilooja, peamiselt vokaaltöödest, soolo- dest arhitektuuriväärtuste säilitami- ^"^^ ~ ^^^S^ taha juhatusliik-
|a koorüauludest, näidates ühelt poolt helüooja arenemist läbi aasta- sel rääkis Tallinna raekojas fondi ^^^^ ühiskondlikke kolrustusi kan-kümnete,
teiselt poolt aga muusikalisi rikkusi, mida koguduses leidu- nõukogu liige Varssavi Ülikooli • ^^^^ paistavad silma need ^
professor dr. Z. Swiechomki. üksikud, kelle elufilosoofias ühis^ l
^ • kondlikud kohustused moodusta^ i
Näitena E. Raid! • klaveriloo- kuldmedal oli varem an- - vad ühe endastmõistetava osa ini-mingust
esitas Maaja Düesberg-t"d kaheksale Euroopa linnale, mesest.
Roos kaks osa süidist nr. 1, Ava- ^^^^^^^ ^^^^^^^^^u N. Liidus ja i : Intervjuu rahvas
laul jä Kinnipüütud linnuke. ' vaid kolm kommunistlikes maades metiga on tuurinud ääi^etult pikka
le. Selle alul luges pastor E. .Toom- Pianist tõlgitses suure tundeküUu- P^g^ris, Jugoslaavias ja Bul- aega. Tegelikult algas ,see juba
puu pühakirja ja lühema palvuse, sega eesti rahvaviisi lüürilist ilu- 8^^^^^^' 1929. aastal Haapsalu linnas, Kui
P. laups ütles lühikese avasõna, keelt helilooja isiklike mõttekudede Kuigi teates seda otseselt ei mai- ^^I?^ ^^"^ ^^.^^"^^ juhtisime
Kontsert oli samal ajal väljami­nek
rahva hulka oma kirikust, vii­es
oma sõnalise ja muusikalise
evangeelse sõnumi laiemale pinna-öeldes
et kontsert on juubüaride aluspinnana. nita, siis tõenäolikult medali mää- YÕistlevaid skautrühniasid. Ermi'
ERMI SOOMET'
poolt, et tänada Jumalat laulu, Segakoor laulis jälle hoogsa ja ramine Tallinnale on seotud olüm- f^"^ ?.^^ '»mustsulgede suguharu"
muusika ja sõnaga.
Ta ütles tänu kolmele solistile ja
mainis, et õhtu on pühendatud K.
Raidi juubelisünnipäevale ja ko­gu
kava koosneb tema loomin­gust,
mida ta iseloomustas kui
väga mitmekülgset, alates lüit-saist
meloodiaist kuni futuristM-ke
töödeni.
_usuveendumusliku «Sest mina piaeelse restaureerimistööga vana-tean,
et minu Lunastaja elab" ja Unna osas, mis kestis aastaid ja
,,Sest Sina Issand, oled hea". nõudis palju kulutusi.
Vaimuliku kõne pidas dr. E.
(me olime siis indiaanlased!)
Mänd-Kalmus, märkides et muusi-ka
ja laul on ilusamad anded, mis
Jumal inimesele on andnud, ärata­des
inimeses ilutundeid. Muusika
on võlukeel.; t ä n a on loövä iäimese
hingetunded esitatud, oleme sellest
Ligi 50-liikmeline segakoor lau- osa: saanud, see on meile" õnnistu-lis
kolm laulu T. Kirvese juhatusel, seks, oleme rõõmsad, et meü on
klaveril saatis Anne Alkok, Laulud K. Raid, kelle töödes oleme kuul-kuulusid
helilooja" varasemasse loo- nud kosmilist muusikat,
mingujärku, kus lihtsus ja meloo- Pärast kõnet ja palvet laulsid
düisus selle klassikalises puhtuses ühendatud koorid Maaja Duesberg-leidis
rõhutamist. Segakoor tõi Roosi juhatusel >,Ju paistab kau-need
esile väga puhtalt ja harmoo- gelt", kus koorisolistiks oli M. Kra-nüiselt.
foi-Wilbiks.
Järgnevalt Asta Kaups laulis, es- Selle järel tänas P. Kaups korral-jSisse
räägitud", kui mitte
ütelda sisse veetud"! Vajatakse
kedagi teatud ülesande jaoks ja ma
olen lasknud omale selgeks teha,
et saan sellega toime. Võetud ko­hustuse
täitmine on aga üks mu
mait 1938. aastal loodud ,,Oh olek­sin
ma kui vilkuv täht" ja,teiseks
1974. a. loodud soololaulu «Viina­puu
ja oksad", klaverü saatis C.
dajate nimel esinejaid Ja soovis
K. Raidile õnne, mida suure lil-lesülemigä
üle andis väike Vivi-enne
Medri.
Kipper. Viimase laulu segakoori Süs lõppeski kontsert ühendatud
Oi
S
RltHMOWOStW
VABA EBTIANI Cd
n
X h
cü
seades
koor. .
esitas koheselt ka sega-
BCIS3XI
R A T A S OPTI Väikse ÜMberkorraldamisega
koori esitusel lauluga «Rändur,
vaata Jeesusele". Koori juhatas C.
Kinpper, kaastegev oli flöötidel He-len
Auväärt ja Esther Wilbikš, viiu-
247 Danforth
Ave., Toronto,
Ont. M4E im
ml segakoorist SO-hÄmelme nais- m g^^^, ^.^^^^
«nl- • H . Duesberg. k„tsuti ka rahvasseUdehoogsa-
Roos. juhatusel 1970 a loodud ,^ j^^j^^ f^^^^ j^^^^
„Maar]ia.kutuselaulu" sellele so-
SOOVITAME. PRILLE PARIMAS
KVALITEEDIS
KÄEKELLADE, MÜÜK JÄ
PARANDUSTÖÖD
TÄIDAME KODUMAISEID
PRILLIDE RETSEPTE
O P T I C A L S T Ü D I O Ltd.
R. SCHMID, saksa optik
Suur valik eurloopa prilliraame:
Zeiss, Roderistock, Metzler
Spetsialiseerunud contact lenslde
aial
1586 BLOOR ST. W.' 1 tänav Imm
pool Duttdas*© subway^d
TELEFON 535-6252
9RrSo BROGOWSKi
OPTOMETRIST (OPTIK)
! Tel. 531-4251
m RONCESVALLES AVE.
AT HOWARD PARK
K. Raidi mimšika on siinsete
kooride esituses ohiud lähedane.
Esiettekandel oli Raimond Kolki Seda suutsid oma pastori sünnipäe-sõnadele
kirjutatud (1973) laul vai koguduse muusikalised an-,
,,KoraaMlaul", mille laulsid barito- samblid ja solistid suure rõõmuga,
niduetina Jaan ja Kalle Medri. C. armastusega ja usuvaimustusega
Kipper andis klaveril/kirikukellade esitada, mõistes seda inspiratsioo-imitatsiooni
ja siis klassikalises ko- ni, mida tundis helilooja neid töid
raalivormis algas luuletaja võru komponeerides., -
murdes kirjutatud lapseea- elamus Üle hu|ga aja Toronto kontserti-kiriku
võlvide all. del oli kava koostamisel võetud ar-
^ , vesse ka teksti autor, millist meel-
Naiskoor laulis jäUe Maaja Dues- divat tava oli rakendatud viimasel
berg-Roosi juhatusel agiteeriva ESTO-80 kontsertidel
tempoga „Jutustage", kus rakenda- Kontserdi-lõpul õnnitles Eesti
tl C. Kipper tromboonil ja Susan kunstide Keskuse poolt president
Hanikat ning Anne Kaups viledel, gtella Kerson ja tegi teatavaks, et
näidates helilooja nn moodsamat eesti muusikud ja sõbrad on orga-hehkeelt.
Järgnes sopran Marika niseerinud Kaljo Raidi helitööde
Krabi-Wilbiksilt «Kes võib meid fo^di, milleks on tehtud annetusi
lahutada", klaveril jäile C. Kip- 1750 dollari suuruses. Selle fondi
. eesmärgiks on K. Raidi tööde rah-
Siis peagu 30-liikmeline noorte- vusvahelisele tasapinnale vümine.
koor esitas E. Enno sõnadele loo- ^^udi toetajate hulgas• on tuntud
dud «Kuldkeeled on tõmmatud üle eestlasi Kanadast ja USA-st.
vee", esiettekandes oleva A. Haava ~
sõnadele loodud „Me oleme põhja- Kergem on leida nõela heina­maa
lapsed" ja ühe vanema laulu saost kui tänapäeva tütarlapse
„Rändaja laul". Koori -juhatas C. käest.
Kipper. Teises laulus oli koorisölis-tiks
Senta Medri, viimases Marika Kirik ei ole kunagi nii täis, et
J^rabi^Wilbiks. Klaveril saatis Imbi papp sisse ei mahu.
Medri, Eesti vanasõna
i'aba Eestlase" toimetuse Ja
talitase asukoha phrn^
TOIMETUS JA TALITUa ..
, avatud esmaspäevaai
reedeni, kella 9--4-m.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus Sm875
•toimetajad kodus •
väljaspool tööaega-
Kari Arro . 482-0242
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuul
f^smasp. homm, kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni koV
Qiap. homm. kella ü-nl.
maapoisid, kes talvel linnas kesk­koolis
käies skautlesid ja suvel vi­rutasid
kodutaludes põllutööd.
Minu. rühm oli «kollane suguha­ru"
— linnapoisid. > ^ y u ' .
Ühised huvid ja kohustused
poistetöös nõudsid, et koolis va­hetundides
ja vahest õhfutigl pi­dime
panema ninad kokka niij:^
lahendama igasuguseid maailma
asju.
Need, kes Ermi Soometit alles . < , . , . . ,
Kanadas kohtasid, teavad teda t''''''^'^,•^•^1 ? ' T
Sa oled elupõline skaut. Kuidas
sa hindad skaudiliikumise põhi­mõtete
osatähtsust oma ehis ja
ühiskondlikus tegevuses?
Skautlus on mõtlemise viis ja
ühiskondlik suund, mis ka minu
rufhiii.s-k1 ondjvhik u t*e ge1la sena diia astategra- vaiid •o li üh•e kis teguriks i;.* nr«.,;.^ i . . Jelufilosoofia kujunemisel — nagu
kui skautlust võetakse
ja al-agara
Montrealist. Teavad ka, et puhke­paigale
jäädes ta asus Torontosse,
ja teadagi — miks. Võis arvata, et
enamasti,
tõsiselt. Ma alustasin 1925
^mm aetei. s Vpea-ns st*ui. o pni-dä..jir ii.n- ~a vatETh-Preumn diJ• a bUSc okIo omoer-Xt rpg iu<„si i opho i.s vs^e ^iod^,lij e ^me baa . t,k aovl.a^.m.^l i^ n^jke ^u^. u Tdj ~ o"„l ala.gr^i aa^-l
sukeldus ühiskondlikku tegevusse \ t * T,J - 1 *1 U I • • J skaudi katse. Mma sain katse sel-agaramalt
kui varem. Koik need, , , - i i - s u J 1 x 1 ,k e•s prvasi.d J, et , te, gemis. t/ on uu'e ^g ek.s sel . a:i al. ku, i sobrad kõ1r v•a l
.tegelinskiga", kogesid üsna kohe. Si
et uus mees on suure tooiou ja , - j T u • ^
kohusetundega rahvasulane. "^f f. » f '^"''e .esimesel
Kuidas sa oled jaganud oma ela ^t^r'^^^- . , .
- s t aera ia enersiat kui Mis smul, km „vanal hundil" om
— s.t. aega ja energiat, KUI hnndilnrtdkfltplc" üiMa''
panna sellesse arveraamatusse "'»™o"™«siKateie utewa.
Lks tulpa: kutsetöö ja äWs- ^^f^f^ .T ""«fl
kondHk tegevus? ^ ^f' ^att ja ,aIga, mi on tema
Kõigepealt tuleks panna kolm f^J^^^fl ~, ' "
tulpa, kolmandaks õpingud, sest uh>skojidhk. Ja npolema poolel on
olen elus mitu korda fSmber õppi- "'f^^d ,a kohustused. Ku.
nud. Ma olen kokku umbes paar- ^ l - p - t ^ g ' . ? ™ ^ * "
kümmend aastat koolis käinud. ^"^ «"^.^'•'^^/«'/^•"'««'t " ^'-^
Teised kaks tulpa on aga vastati- ^^^on mvalud. Skautlus on suur
kuses olenevuses. Tihedama kutse- ühiskondlik, treenmg poistele Ag? .
töö ajal olen pidanud ühiskondil- ^^anematele on mul oelda veidi to-sisemat.
Noortele tuleb sisendada
KUUI.UTAMINE -
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste hita!3ad:
üks tolli ühel veerul ^.50
esiküljel $4.—
tagaküljel $3.75
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1. Vaba Eestlase talitos
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. Stn.C.
Toronto, Ont. M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega: ^
Helmi Liivan^i 251-6495
2. Mrs Leida Marley .
Ajutine aadresss
37 Mann Ave.
Toromo, Ont. M4S 2Y2
Telefon: ^3-2588
teadmisi ja tüiinet, uet nad on eest­lased.
Eesti skautlus ja eesti koo­lid
annavad seda. Kui aga kodu ja
SyBtnipCSeV vanemad on täiesti ükskõiksed, siis
End. Paide linnapea ja eluaegne ^^"t^"^® 3^ ^^^^ "^^^
satud. -
Vestlus lõpeb vastastikuste hea­de
soovidega, et üle poolesaja seks
venitatud intervjuu ^ i k s veel: vä­hemasti
kümmekond aastat jätku­da.'
seltskonnategelane adv. Hans Lee-,
man tähistas 21. veebr, oma 80. a.
sünnipäeva San Carloses, Kalifor»
nias arvuka sõprade ringis. Kauge­mateks
külalisteks olid õde Leida
Mägiste Rootsist, tütar Malle Lõh­mus
Kentucky osariigist ja õepoeg
dr. Toivo Raun Los Angelesest.
Ins. Heino Jõgis esitas juubUari
eluloo,^ mis oli nagu tükike eesti
ajalugu. EÜS Vanematekogu au-
• aadressi andis üle ins. Heino Val­vur.
San Francisco Segakoori laulu-vendade
ja -õdede poolt tervitas pr.
Tamara Säädus. Kirjalikud tervi­tused,
milliseid oli üle viiekümne
kõikjalt maailmas luges ette tütar
Heljo Bender.
Kmgituste hülgas oli kaks viie­numbrilist
tshekki, mulised juubi­lari
šoovü lähetatakse eestluse.töö
edasivümiseks.
Memo 5öe;
LEO KANN. D.C.
DOCTOR OF CHIROPRACTIC
212 Dinnick Cr.
. Tel. 489-0562