1981-03-12-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 ¥ÄBA EESILANE neljapäeval, 12. märtsil 1981 - Thursday, March 12,1981 Nr. 20
Spordiyudis@id
kodumaalt
N. Liidu IV meeskondlikel tali-motokrossi
meistrivõistlustel Po-dolskis
saavutasid Eesti sportlased
.125 kuupsentimeetriliste mootorrataste
klassis kaksikvõidu. Esimene
oli viljandlane Peeter Kõval, teine
Tõnu Kivja. Ka meeskonnavõitlu-sel
(neli meest kahes klassis) tuli
esikohale ,,Kalevi" auto-motoklubi.
Paar aastat tagasi oli kodumaal
väga lootusrikas naisspõrtlane Pärnu
tüdruk Silva Oja^ Möödunud
aastal teda ei olnud võistlemas. Tänavusel
sisevõistlusel on see Tallinna
Pedagoogilise Instituudi õpilane
jälle tegev kergejõustikus. Moskvas
peetud nelja pedagoogilise instituudi
vahelisel sisevõistlustel, sai ta esikohad
60 m tõkkejooksus'ajaga 8,3
kaugushüppes 6.01 ja kuulitõukes
14.72. Ka teised eestlased said
esikohti, naistest K. Kivi jooksis
60 m ajaga 7i6, V. Aaedmäe ,600
m ajaga 1.38,6 ja kõrgus M, Väll-mann
1.65.
ik
Veebruari keskpaiku toimus
Kääriku-Tartu suusamaraton, millest
võttis osa 2740 suusatajat, nende
hulgas 500 naist. Osavõtjaid oli
ka teistest Balti maadest ja Soomest.
Tänavuse 17. suusamaratoni
võitis Mati Albert ajaga 3.20.10,
teiseks jäi Uno Leist. Naistest oli
kiireim Helmi Mihailova, kelle aeg
oli 3.07.07. Maratoni stardikoht oli
Sihva-Valga maantee kolmandal kilomeetril,
finish Elva lähedal. Maratoni
tõttu anti; kohalikele bussiliinidele
ja autosõitjaile mitmeid
korraldusi vältimaks sportliku
sündmuse läbi viimisel tekkida võivaid
takistusi.
Tallinnas peeli veebruari keskel
kergej õustiku sisevõistlus, kus Tai-mo
Valgepea hüppas kõrgust 2.15
ja Ramon Lindel teivashüj
5.00.
N. Liidu ulatusega naiste male- vpT'
turniiril „Taninn 81" võitis esikoha
eestlane Leili Pärnapuu 10
punktiga. Samal ajal Paul Kerese
nimelises Malemajas Tallinnas peetud
N. Liidu noorte meistrite tur-liiiril
jagas Jaan Ehlvest 16 osavõtja
hulgas 6—8. kohta.
Ilse Raidi lilled f@i
maastikud
RAAMATUID
MÜÜGiL ,.^ABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saato-
TORONTOS
Piduülikondadle rentimim®
Ülikonnad ja püksid
tellimisel
437 DANFORTH A m
Tel. 463-8104
VAIPADE & MomU
PUHASTUS
aunsga „steamcleaninig"
HEL. ERIK LÖKBIK 447-9834
Kui Kaljo Raidi 60. sünnipäeva
tähistati tema helitööde kontserdiga,
siis kaksikõe Ilse^Raidi kunstiloomingut
esitati T. E. Baptisti kiriku
noorteruumis kunstinäitusega.
Väljapanek • hõhnas 36 väiksemas
formaadis õlimaali. Koguduse
kunstinäitustel pn sageli tavaks, et
esimestel avamise tundidel müüakse
juba märgatav osa töödest, mida
ka seekord tehti, kuna 14 maali
said külge müüdud märgi.
Temaatiliselt jaguneb näitus kolme
ossa. Pooled neist on lillemaalid,
kümme maastikud Muskokäšt
ja Kaljumägedest, ülejäänud aga
kodulinnalt Talliimast
Ilse Raidi lilled on värviküfla-sed
j mõnetise meeleolulise varjundiga,
mis jätab lüürilise tunnetuse.
Mõnel juhul on lilled seotud taustal
olevad maastikuga, ; mis akna
raamistuses.. Ilmne ekspressionistlik
lillede kaemus jätab pehme sulavuse
lillede kujundamiseL
Maastikud on -enamused sügisesed
ja talvised, needki nähtud loodust
kirjeldavalt, kus koloriidiüht-susega
on edasi antud, mis kunstnikule
inspiratsiooniimpulsse on
andnud.
Hiljutisel koosviibimisel 60. sün-.
nipäevade puhul nimetati Ilse Raidi
romantikuks: See ilmneb just ta
kodumaiste tööde koloriidis, Tallinna
vaateis, mis on koloriidi toonidega
saanud mingi ajatuse mulje
raske taeva, alla mahajäetud kodulinnast.
Kaksikute sünnipäeva tähistamisega
kaasnenud kontsert ja kunstinäitus
apdsid suurepärase võima^
luse nende loova annetega tutvumiseks
ja nende püüdluste mõistmiseks.
PõJSareads 1. Kaassõna, 3. Ilmakaar,
6. Evima, 10, Kärestik, U .
Loll, 12. Kuju, välimus, 13. Allpool
olev, 15. Madal koht maapinnas,
17. Kolm järjest asuvat
lähte, 18. Itaalia mehenimi, 19. U.
Sinclairi teose algkeelne ^imi, 21.
Omanik, härra, 24. Ontario politsei,
25. Endisaegne õõnesmõõt, 27.
Kahe .eesti suurmehe nimi, 29.
Terav ese, 31. Eesti poperilaulja-to,
33. Asundus Virumaal, 36.
Eesti, maalikunstnik, 37. Suurem
väekoondis, 39. Puutükk, 41. Ka-rusnahkne
krae, 42. Endine Haapsalu
linnapea, 44. Endine Portugali
asumaa, 46. Lind, 48. Rootsi-kunstinältusei
Laupäeval, 14. märtsil avatakse
Oss Timmase kunstinäitus Sun-dance
galeriis, 815 A :17th Ave.
S.W. Calgarys. Sellel näitusel, mis
kestab 28, märtsini, esitatakse Timmase
kahe viimase aasta loomingut.
Alates käesoleva . nädalaga toimub
kuuajaline ülevaatenäitus
Timmase kunstist Arts & Letters
Clubls Torontos. See näitus on
osa Arts & Letters Club kunsti-programn
ist ja ei ole avatud publikule.
Näitusel on üle. 30 töö.
Teatavasti kuulub Arts & Letters
Club liikmeskonda suur hulk
kunstide teaduse ja ka muudel
kunstiala' il tuntud isikuid. Klubil
ön tähelepanuvääriv kunstikogu ja
tegevuskavas mitmete iQominguala-de
viljelemine ja toetamine.
keelne asesõna, 50. Talendid, 52.
Ulgumeri, 54. Ilmak^ar^ 55. Naisenimi,
56. Hispaania naisenimi.
Püstreads 1. Arv> 2. Väikemaapidaja,
4. Jõgi Venemaal, 5. Kalendermärkmik,
7. Lahtine koht,
8. Ainuõigus millelegi, 9. . . . päev,
10. Eesti kirjanduse tähtteos, 14.
Üks vanemaist, 16. Väike lugu, 20.
Traagilise elukäigu läbi tuntuks
saanud eestlane 19. sajandil, 22.-
Kaardimäng, 23. Suur viljahakk,
26. Vilets linnaserv, 28. Ebamaine
olend, 30. Kiire, 32. Söögiaeg, 34.
Metsloom, 25. Jõgi Saksamaal, 38.
Vana, 40. Aumärk, 43.' Tee — ladina
keeles, 45. Kaunviljad, 47.
Peen karv,, 49. Väga valge, 53.
Tähed kirja alguses. ' ° ^
RISTSÕNA NR. 10541
LAHENDUS
!s 1. Tõik, 5. Papa, 9.
Alk, 12. Uulu, 13. E r ^ , 1 4 . Lei,
15. Inin, 16. Tint, 17. Let, 18.
Odeon, 19. Watt, 20. Seo, 23. Prs,
24. Ae, 25. Arno, 27. Sombrero,
32, Arusoo, 34. Aureus, 35. Valukoda,
37. Orus, 38. Ta, 39. Ask,
42. Vari, 45. Amigo, 47. Aho, 48.
Jaak, 49. Reti, 53. Tom, 54. Irsa,
55. Ares, 57. Mets, 58. Sina.
1: I. Tui, 2. õun, 3. IH,
4. Kuno, 5. Petersoo^ 6. Arioso, 7;
Pann, 8. Akt, 9. Alla, 10! Leet, 11.
Kitt, 19. Werro, 20. Saav, 21. Er-ra,
22. Onul, 24. Abu, 26. Osuti,
28. Maasikas, 29. "Eero, 30. Ruut,
31. Ossa, 33. Oka, 36. Damast, 40.
Kg, 42. Vats, 43. Ahoi, 44. Romb,
45. Aare, 46. Oras, 48. Jim, 50.
Eri, 51. Ten, 52. Isa.
Arvo Mägi - EESTI RAHVA AJARAAMAT
Fred Limberg - ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja maali|s
A. Käbin - VAIM JA MUfc0
Ivar Ivask — ELUKOGU
L. Kaagjärv - AASTAPÜHAD
piibliteoloogiliisi vaaünsi
Heino Jõe - LUGU KÄBIST. LUGU
Evald MäftdAASTATE PÄRAND (kolmas yaUi^
vaimulikke vaatlusi)
ESTONIAN SCdUTING
EESTI SKAlfTLUS VHSKÜMMEND AASTAT
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJ!. Rahvatantsijate
Rühm)
Johan Kangur - VAIM, VÕIM JA VABADUS
Hanno Kompas ^KUSTUTAläATA N i ^
JÄRELE
Anna Ahmatova ^ Marie Under — REEKVIEM
Herbert Miclielson — KODUMAALT VOORSOiE
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL
Herbert imchdson--NOORSOOTÖÖ RADADEL
Herbert Michelson — EESTI RADADELT
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE
Paul Laan — MÕTTELEND — pilte ja peegeldasi
Eduard Krants—LUMELnTLASEPduuletuskoga)
Bona Laaman— MIS NEED SIPELGAD (luuletuskogu)
August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused
August Kabja - MÄLESTUSI KODUSAARELT
Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES (MograafiUne
jutustas kirjanik Oskar Lutsuist)
Ants Vomm - RISTSÕNAD I
Ants Vomm - RISTSÕNAD H
Ants Vomm - RISTSÕNAD IH
Ants Vomm - RISTSÕNAD IV
Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogu)
Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu) ,
Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu)
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM
Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS
Johan Pitka — RAJUSÕLMED
Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogu)
Hannes Oja - KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) 14»
Hannes Oja ^ TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75
Andres Küng - MIS TOIMUB SOOMES? 14^
Einar Sanden— LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST
16^
VARRAKU JUTULEHT KUS ON NEEME
VANAVAARA?
26^ $1^
18.- 70
10^ »
5^ 71
>
3S
8^ 18
8— 18
2^
15^
7.51 88
88
88
10^ 58
3.- 58
3^ 88
9^ 68
5— 48
5^
8.-
3*-
2^
8.85
2.58
2415
2.25
2.25
20^
4^
6^
8.88
6.—
38
28
40
38
38
48
58
38
30
48
48
38
38
38
58
50
RAAMATUID LASTELEi
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele)
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele
lastele värvitrükis)
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- jatpöraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.- 50 (
.Kõik sakslased sõitsid ära.
Ilma needeta jäi siin tühjaks ja
kurvaks. Ushi oli määratud sõitma
esimese partiiga. See viidi väga uhkesti
—.reisivaguneis. Aga Ushi ar-leteerimisel
oli temalt ära võetud
liii laulatus^rmus kui ka briljandi-ga
sõrmus, ta sõjas langenud mehe
mälestus. Ta esi^tas kviitungi ja
nõudis oma ^rmuseid. Nii jäi ta
esimesest eshelonist maha. See oli
tingimus — kui tahab sõrmuseid,
oodaku. Aga oodata tuleb oma ne-li-
viis kuud. Soovib ta aga varem
ära siõita, siis makstakse sõrmuste
eest 50 rubla,
Ushi võttis selle 50 rubla, et aga
Venemaalt minema pääseda. Aga
nüüd tuli tal sõita juba loomava-
"gunis.. o "
Ksenia kirjad rändasid käest
kätte ja sõrmuse ,,hinna" pärast
õieti keegi ei imestanud; küll aga
selle pärast, et Mordva laagris oli
täiesti Stalini aegne kord — nii väliselt,
kui sisemiselt.
Eestlannad püüdsid oma endist
bdgadiiri lohutada ilusa kirjaga,
mis adresseeriti nõnda:
Mordva ASSR
Javas
Postkast 385/6
Vabadelt kuuldi, et Predshahtna-ja
naisteiaager likvideeritavat ja
naised saadetavat n Telliskivi laagrisse.
Jutu usutavust kinnitas tõsiasi,
et 300 vangiga laager ei ol-
: iipdki^ • enammingi; oigelaager.
Pealegi lasti igapäev paar-kolm karistuse
ärakandnut traatide taha ja
see aina vähendas vangide hulka.
Helin õpetas välja oma juhatajat,
kes aastate kaupa apteegis sõrmegi
ei olnud liigutanud — ja sellegi,
mis ta ehk kunagi teadnud oli,
enamvähem unustanud. Nad töötasid
igapäev üsna hoolega kuni lõpuks
juhataja näis asjadega enamvähem
kursis olevat. Helin tahtis
teha korraliku inventuuri ja kõik
arstimid ning ravimid üle kaaluda,
et täpselt teada oleks, mis selles
apteegis üldse on. Aga vaba laiskus
oli nii veres, et iga tööpäeva lõpul
ütles enda väsinud olevat: pikema
päeva peale ta ei võivat mõteldagi.
„Kui temal vaja ei ole, mis mina
siis ennast vaevan?" küsis Helin endalt,
kuigi teadis, et pilla-palla apteegis
mõndagi oli. '
ühel pärastlõunal astus laagri
ülem Vassiljev taas apteeki sisse.
Pärast kosutavat lõunaeinet oli tal
harjumuseks võtta pisike naps puhast
piiritust. Selleks oli vabast jutas
natshalnik juttu:
„Teie vabanemine on peagi käes
-—tulge siia meie apteeki vabana
tööle! Vaevalt te väljas mõistliku
koha leiate — aga siin ma kindlustan
teile töö ja palga!"
„Tänan", ütles Helin, „aga ma
olen siin traatide vahel nii kaua
olnud, et enam ei taha... Vabatahtlikult
ma küll siia ei tule."
Vassiljev OIL Helina keeldumisest
üllatatud. Ta seletas, et siin ju töötavad
teisedki vabad kodanikud —
aga Helin ütles kurjalt:,
,,Minul pole nende vabadega midagi
pistmist, minu kamraadid on
vangid." Veidi ärritatud häälega
ta lisas:
•• „01en kas; Või. leivata, .aga siia
vangide juurde ma vaba mängima
ei\ule!" • [
Vassiljev oli vahepealt omal käel
endale veel ühe 95-kraadilise piiri-tušenapsi
valanud, jõi selle ära ja
lausus:
„ M i n g e n ' d ikka! Te saate siin
korraliku palga... ja mina olen
teiega väga harjunud..."
, ,01en väga imestunud" ütles
Helin, „selle teie harjumuse pä^
rast. Aga veel rohkem imestunud,
et teie kui julgeolekumees, kes
mind kord raskesti karistas minu
keeldumise ees teie agendiks hakkamast
— et teie nüüd niisugust
riigivaenlast tahate oma juurde tööle
värvata.'
„Ärge sellepärast muretsege",
hüüdis .Vassiljev. „Teie olete
nüüd ümberkasvatatud, teist saab
aus nõukogude kodanik." _
„Sellest kasvatamisest võite oma
venelastele kõneleda. Minu; põlgus
selle kasvamise ja kasvatamise suhtes
ulatub üle Nõukogude Liidu pii-ridegi!"
Uksele ilmunud vaba juhataja
raputas Vassiljevi seljataga hirmunult
pead ja kätt. Aga Vassiljevile
oli piiritus vist kõrvakuulmisele
mõjunud, ta ei pannud nagu Helina
sõnade mõtet tähelegi või tegi,
nagu ei paneks. Ta kallas endale
veel klaasi, jõi ja nuusutas sakus-n/
endiks sinelivarrukat.
„Teie olete väga kena deevush-ka!"
ütles ta ja püüdis^Helina käsivart
haarata. Helin lükkas käe
õlaliigutusega eemale ja tormas apr
teegiuksest välja. Kaalukausid oli
ta lauale visanud ja need kõlisesid
ähvardavalt.
Nädalast nädalasse ja kuust
kuusse oli puutöökoja naistel väga
kibedat tegemist. Kõigile vabane-
Tatele kaasvangidele tuli teha kohvL
rid - T - Vorkuta kauplustes ei olnud
mingisuguseid „sumadanne", ei papist
ega kunstnahast, ka vineerist
mitte.
_ Puidust laagrikohver oli raske
- - aga kuhugi pidi ju vabanev
vang oma varanatukese ometi pak-'
kima. Laudu kohvrite jaoks varastati
armutult, lukud' ja käepidemed
tulid linnast -— vabakäiguvangid
ostsid neid sealt. Kohvrite küljed
põletati mustriliseks ja trüpsulisefes
ja kes eriti ilusat soovis, sellel laki-ti
veel kohver ülegi. Maksta tuli 40
rubla tükist ja hinna pärast keegi
ei nurisenud. Niisugused intarsia-kunsti
teosed oh'd nüüd olemas Helinal,
Pärjal ja Marilgi.
Aga ühel õhtul lõi Predshahtna-jasse
järjekordne välk sisse: arstid
ja õed said korralduse olla valmis
väljasõiduks koos steriilse sidumis-materjaliga.
Tfeises rajoonis töötanud
n Telliskivi naistebrigaad, kes
parandas seal teed, oli raudtee ülesõidukohal'
veduri alla jäänud!
Veoautojuht, kes naised koju pidi
viima, ei olnud lähenevat raudrüüna
märganud -— mees oli purjus
— ja kõik 35 tagakaštis istunud
naist jäid veduri a l l a . . . '
Naised Predshahtnajas käisid
ringi süngete nägudega ja vahtisid
põhja suunas. Telliskivis oli igaühel
häid tuttavaid, ligidasemaid kui jä-hedased
sugulased. Oodati teateid.
Ootasid ka need, kellel raske tööpäev
seljataga Magama minna ei
osanud keegi. Teateid ei tulnud
kustki.*: Kella kaheteistkütnnest öösel
lõpetati arstide^õdede alarmisei-sukord
— abi oli varem saabunud.
5. ja 6. kaevanduse laagreist.
Alles järgmiseks õhtuks saadi
teada, et .surnuid oli viis,' käte-jai-gade
amputatsioone kümme, luu-murde
ja sisemisi verejookse kümme
ja põrutusi ning kergemaid vigastusi
ülejäänud kümme...
Telliskivi laagritsoonis töötas
üks tütarlaps, kes enda õnnetuse-päevaks
oli kombineerinud tee-ehi-tuse
brigaadi. Ta oli kirja teel kokku
leppinud oma peigmehega Kuuendast
laagrist — see pidi oma le-mondibrigaadiga
seal lähedal töötama
Mõlemad olid „zäapadni-kud",
lääne-ukrainlased ja arreteeriti
kaks nädalat enne pulmi. Alles
äsja olid nad teada saanud, et nad
mõlemad olid Vorkutas.
Brigaadid jälgisid nende" kohtumist
hinge kinni pidades. Nad olid
lähenenud teineteisele nagu prints
ja pyintsesš, ulatanud hellalt käed
ja suudelnud nagu lembe tuuleõhk.
Kõiki vaatajaid olid nakatanud sära
nende silmis ^ aga nüüd oli
printsess surnud Anna Pavlov-
; na. >
„Anna Pavlovna!" karjatas Mari.
See oli ju ometi see meeldiv
neiu, tema esimese rezhiimiaašta
brigadu-. ^,Anna oli ilus neiu..
mõtles Mari. „Anna oli ilus neiu
. . . " mõtles ta jälle. Leinatunne ei
lasknud ennast milgi muul viisil
sõnastada.
j,,Saatus, see on vangi saatus!"
mõtlesid mõned teised. E i tohi olla
niisugust õnne ega rõõmu vene
vangil. Selle eest tuleb maksta elu-'
ga. Teati kõnelday et üks noor ukrainlane
jäi ibna mõlemast jalast,
teine noorukene kahest mõlemast
ikl€st.%-o;\-c^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 12, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-03-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810312 |
Description
| Title | 1981-03-12-06 |
| OCR text | Lk. 6 ¥ÄBA EESILANE neljapäeval, 12. märtsil 1981 - Thursday, March 12,1981 Nr. 20 Spordiyudis@id kodumaalt N. Liidu IV meeskondlikel tali-motokrossi meistrivõistlustel Po-dolskis saavutasid Eesti sportlased .125 kuupsentimeetriliste mootorrataste klassis kaksikvõidu. Esimene oli viljandlane Peeter Kõval, teine Tõnu Kivja. Ka meeskonnavõitlu-sel (neli meest kahes klassis) tuli esikohale ,,Kalevi" auto-motoklubi. Paar aastat tagasi oli kodumaal väga lootusrikas naisspõrtlane Pärnu tüdruk Silva Oja^ Möödunud aastal teda ei olnud võistlemas. Tänavusel sisevõistlusel on see Tallinna Pedagoogilise Instituudi õpilane jälle tegev kergejõustikus. Moskvas peetud nelja pedagoogilise instituudi vahelisel sisevõistlustel, sai ta esikohad 60 m tõkkejooksus'ajaga 8,3 kaugushüppes 6.01 ja kuulitõukes 14.72. Ka teised eestlased said esikohti, naistest K. Kivi jooksis 60 m ajaga 7i6, V. Aaedmäe ,600 m ajaga 1.38,6 ja kõrgus M, Väll-mann 1.65. ik Veebruari keskpaiku toimus Kääriku-Tartu suusamaraton, millest võttis osa 2740 suusatajat, nende hulgas 500 naist. Osavõtjaid oli ka teistest Balti maadest ja Soomest. Tänavuse 17. suusamaratoni võitis Mati Albert ajaga 3.20.10, teiseks jäi Uno Leist. Naistest oli kiireim Helmi Mihailova, kelle aeg oli 3.07.07. Maratoni stardikoht oli Sihva-Valga maantee kolmandal kilomeetril, finish Elva lähedal. Maratoni tõttu anti; kohalikele bussiliinidele ja autosõitjaile mitmeid korraldusi vältimaks sportliku sündmuse läbi viimisel tekkida võivaid takistusi. Tallinnas peeli veebruari keskel kergej õustiku sisevõistlus, kus Tai-mo Valgepea hüppas kõrgust 2.15 ja Ramon Lindel teivashüj 5.00. N. Liidu ulatusega naiste male- vpT' turniiril „Taninn 81" võitis esikoha eestlane Leili Pärnapuu 10 punktiga. Samal ajal Paul Kerese nimelises Malemajas Tallinnas peetud N. Liidu noorte meistrite tur-liiiril jagas Jaan Ehlvest 16 osavõtja hulgas 6—8. kohta. Ilse Raidi lilled f@i maastikud RAAMATUID MÜÜGiL ,.^ABA EESTLASE" TALITUSES Hind Saato- TORONTOS Piduülikondadle rentimim® Ülikonnad ja püksid tellimisel 437 DANFORTH A m Tel. 463-8104 VAIPADE & MomU PUHASTUS aunsga „steamcleaninig" HEL. ERIK LÖKBIK 447-9834 Kui Kaljo Raidi 60. sünnipäeva tähistati tema helitööde kontserdiga, siis kaksikõe Ilse^Raidi kunstiloomingut esitati T. E. Baptisti kiriku noorteruumis kunstinäitusega. Väljapanek • hõhnas 36 väiksemas formaadis õlimaali. Koguduse kunstinäitustel pn sageli tavaks, et esimestel avamise tundidel müüakse juba märgatav osa töödest, mida ka seekord tehti, kuna 14 maali said külge müüdud märgi. Temaatiliselt jaguneb näitus kolme ossa. Pooled neist on lillemaalid, kümme maastikud Muskokäšt ja Kaljumägedest, ülejäänud aga kodulinnalt Talliimast Ilse Raidi lilled on värviküfla-sed j mõnetise meeleolulise varjundiga, mis jätab lüürilise tunnetuse. Mõnel juhul on lilled seotud taustal olevad maastikuga, ; mis akna raamistuses.. Ilmne ekspressionistlik lillede kaemus jätab pehme sulavuse lillede kujundamiseL Maastikud on -enamused sügisesed ja talvised, needki nähtud loodust kirjeldavalt, kus koloriidiüht-susega on edasi antud, mis kunstnikule inspiratsiooniimpulsse on andnud. Hiljutisel koosviibimisel 60. sün-. nipäevade puhul nimetati Ilse Raidi romantikuks: See ilmneb just ta kodumaiste tööde koloriidis, Tallinna vaateis, mis on koloriidi toonidega saanud mingi ajatuse mulje raske taeva, alla mahajäetud kodulinnast. Kaksikute sünnipäeva tähistamisega kaasnenud kontsert ja kunstinäitus apdsid suurepärase võima^ luse nende loova annetega tutvumiseks ja nende püüdluste mõistmiseks. PõJSareads 1. Kaassõna, 3. Ilmakaar, 6. Evima, 10, Kärestik, U . Loll, 12. Kuju, välimus, 13. Allpool olev, 15. Madal koht maapinnas, 17. Kolm järjest asuvat lähte, 18. Itaalia mehenimi, 19. U. Sinclairi teose algkeelne ^imi, 21. Omanik, härra, 24. Ontario politsei, 25. Endisaegne õõnesmõõt, 27. Kahe .eesti suurmehe nimi, 29. Terav ese, 31. Eesti poperilaulja-to, 33. Asundus Virumaal, 36. Eesti, maalikunstnik, 37. Suurem väekoondis, 39. Puutükk, 41. Ka-rusnahkne krae, 42. Endine Haapsalu linnapea, 44. Endine Portugali asumaa, 46. Lind, 48. Rootsi-kunstinältusei Laupäeval, 14. märtsil avatakse Oss Timmase kunstinäitus Sun-dance galeriis, 815 A :17th Ave. S.W. Calgarys. Sellel näitusel, mis kestab 28, märtsini, esitatakse Timmase kahe viimase aasta loomingut. Alates käesoleva . nädalaga toimub kuuajaline ülevaatenäitus Timmase kunstist Arts & Letters Clubls Torontos. See näitus on osa Arts & Letters Club kunsti-programn ist ja ei ole avatud publikule. Näitusel on üle. 30 töö. Teatavasti kuulub Arts & Letters Club liikmeskonda suur hulk kunstide teaduse ja ka muudel kunstiala' il tuntud isikuid. Klubil ön tähelepanuvääriv kunstikogu ja tegevuskavas mitmete iQominguala-de viljelemine ja toetamine. keelne asesõna, 50. Talendid, 52. Ulgumeri, 54. Ilmak^ar^ 55. Naisenimi, 56. Hispaania naisenimi. Püstreads 1. Arv> 2. Väikemaapidaja, 4. Jõgi Venemaal, 5. Kalendermärkmik, 7. Lahtine koht, 8. Ainuõigus millelegi, 9. . . . päev, 10. Eesti kirjanduse tähtteos, 14. Üks vanemaist, 16. Väike lugu, 20. Traagilise elukäigu läbi tuntuks saanud eestlane 19. sajandil, 22.- Kaardimäng, 23. Suur viljahakk, 26. Vilets linnaserv, 28. Ebamaine olend, 30. Kiire, 32. Söögiaeg, 34. Metsloom, 25. Jõgi Saksamaal, 38. Vana, 40. Aumärk, 43.' Tee — ladina keeles, 45. Kaunviljad, 47. Peen karv,, 49. Väga valge, 53. Tähed kirja alguses. ' ° ^ RISTSÕNA NR. 10541 LAHENDUS !s 1. Tõik, 5. Papa, 9. Alk, 12. Uulu, 13. E r ^ , 1 4 . Lei, 15. Inin, 16. Tint, 17. Let, 18. Odeon, 19. Watt, 20. Seo, 23. Prs, 24. Ae, 25. Arno, 27. Sombrero, 32, Arusoo, 34. Aureus, 35. Valukoda, 37. Orus, 38. Ta, 39. Ask, 42. Vari, 45. Amigo, 47. Aho, 48. Jaak, 49. Reti, 53. Tom, 54. Irsa, 55. Ares, 57. Mets, 58. Sina. 1: I. Tui, 2. õun, 3. IH, 4. Kuno, 5. Petersoo^ 6. Arioso, 7; Pann, 8. Akt, 9. Alla, 10! Leet, 11. Kitt, 19. Werro, 20. Saav, 21. Er-ra, 22. Onul, 24. Abu, 26. Osuti, 28. Maasikas, 29. "Eero, 30. Ruut, 31. Ossa, 33. Oka, 36. Damast, 40. Kg, 42. Vats, 43. Ahoi, 44. Romb, 45. Aare, 46. Oras, 48. Jim, 50. Eri, 51. Ten, 52. Isa. Arvo Mägi - EESTI RAHVA AJARAAMAT Fred Limberg - ISAMAA EEST EDUARD RÜGA graafik ja maali|s A. Käbin - VAIM JA MUfc0 Ivar Ivask — ELUKOGU L. Kaagjärv - AASTAPÜHAD piibliteoloogiliisi vaaünsi Heino Jõe - LUGU KÄBIST. LUGU Evald MäftdAASTATE PÄRAND (kolmas yaUi^ vaimulikke vaatlusi) ESTONIAN SCdUTING EESTI SKAlfTLUS VHSKÜMMEND AASTAT TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJ!. Rahvatantsijate Rühm) Johan Kangur - VAIM, VÕIM JA VABADUS Hanno Kompas ^KUSTUTAläATA N i ^ JÄRELE Anna Ahmatova ^ Marie Under — REEKVIEM Herbert Miclielson — KODUMAALT VOORSOiE Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL Herbert imchdson--NOORSOOTÖÖ RADADEL Herbert Michelson — EESTI RADADELT ESTONIAN OFFICIAL GUIDE Paul Laan — MÕTTELEND — pilte ja peegeldasi Eduard Krants—LUMELnTLASEPduuletuskoga) Bona Laaman— MIS NEED SIPELGAD (luuletuskogu) August Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused August Kabja - MÄLESTUSI KODUSAARELT Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES (MograafiUne jutustas kirjanik Oskar Lutsuist) Ants Vomm - RISTSÕNAD I Ants Vomm - RISTSÕNAD H Ants Vomm - RISTSÕNAD IH Ants Vomm - RISTSÕNAD IV Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogu) Ants Vomm — VARJUD (luuletuskogu) , Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu) Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS Johan Pitka — RAJUSÕLMED Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogu) Hannes Oja - KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) 14» Hannes Oja ^ TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75 Andres Küng - MIS TOIMUB SOOMES? 14^ Einar Sanden— LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST 16^ VARRAKU JUTULEHT KUS ON NEEME VANAVAARA? 26^ $1^ 18.- 70 10^ » 5^ 71 > 3S 8^ 18 8— 18 2^ 15^ 7.51 88 88 88 10^ 58 3.- 58 3^ 88 9^ 68 5— 48 5^ 8.- 3*- 2^ 8.85 2.58 2415 2.25 2.25 20^ 4^ 6^ 8.88 6.— 38 28 40 38 38 48 58 38 30 48 48 38 38 38 58 50 RAAMATUID LASTELEi KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- jatpöraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.- 50 ( .Kõik sakslased sõitsid ära. Ilma needeta jäi siin tühjaks ja kurvaks. Ushi oli määratud sõitma esimese partiiga. See viidi väga uhkesti —.reisivaguneis. Aga Ushi ar-leteerimisel oli temalt ära võetud liii laulatus^rmus kui ka briljandi-ga sõrmus, ta sõjas langenud mehe mälestus. Ta esi^tas kviitungi ja nõudis oma ^rmuseid. Nii jäi ta esimesest eshelonist maha. See oli tingimus — kui tahab sõrmuseid, oodaku. Aga oodata tuleb oma ne-li- viis kuud. Soovib ta aga varem ära siõita, siis makstakse sõrmuste eest 50 rubla, Ushi võttis selle 50 rubla, et aga Venemaalt minema pääseda. Aga nüüd tuli tal sõita juba loomava- "gunis.. o " Ksenia kirjad rändasid käest kätte ja sõrmuse ,,hinna" pärast õieti keegi ei imestanud; küll aga selle pärast, et Mordva laagris oli täiesti Stalini aegne kord — nii väliselt, kui sisemiselt. Eestlannad püüdsid oma endist bdgadiiri lohutada ilusa kirjaga, mis adresseeriti nõnda: Mordva ASSR Javas Postkast 385/6 Vabadelt kuuldi, et Predshahtna-ja naisteiaager likvideeritavat ja naised saadetavat n Telliskivi laagrisse. Jutu usutavust kinnitas tõsiasi, et 300 vangiga laager ei ol- : iipdki^ • enammingi; oigelaager. Pealegi lasti igapäev paar-kolm karistuse ärakandnut traatide taha ja see aina vähendas vangide hulka. Helin õpetas välja oma juhatajat, kes aastate kaupa apteegis sõrmegi ei olnud liigutanud — ja sellegi, mis ta ehk kunagi teadnud oli, enamvähem unustanud. Nad töötasid igapäev üsna hoolega kuni lõpuks juhataja näis asjadega enamvähem kursis olevat. Helin tahtis teha korraliku inventuuri ja kõik arstimid ning ravimid üle kaaluda, et täpselt teada oleks, mis selles apteegis üldse on. Aga vaba laiskus oli nii veres, et iga tööpäeva lõpul ütles enda väsinud olevat: pikema päeva peale ta ei võivat mõteldagi. „Kui temal vaja ei ole, mis mina siis ennast vaevan?" küsis Helin endalt, kuigi teadis, et pilla-palla apteegis mõndagi oli. ' ühel pärastlõunal astus laagri ülem Vassiljev taas apteeki sisse. Pärast kosutavat lõunaeinet oli tal harjumuseks võtta pisike naps puhast piiritust. Selleks oli vabast jutas natshalnik juttu: „Teie vabanemine on peagi käes -—tulge siia meie apteeki vabana tööle! Vaevalt te väljas mõistliku koha leiate — aga siin ma kindlustan teile töö ja palga!" „Tänan", ütles Helin, „aga ma olen siin traatide vahel nii kaua olnud, et enam ei taha... Vabatahtlikult ma küll siia ei tule." Vassiljev OIL Helina keeldumisest üllatatud. Ta seletas, et siin ju töötavad teisedki vabad kodanikud — aga Helin ütles kurjalt:, ,,Minul pole nende vabadega midagi pistmist, minu kamraadid on vangid." Veidi ärritatud häälega ta lisas: •• „01en kas; Või. leivata, .aga siia vangide juurde ma vaba mängima ei\ule!" • [ Vassiljev oli vahepealt omal käel endale veel ühe 95-kraadilise piiri-tušenapsi valanud, jõi selle ära ja lausus: „ M i n g e n ' d ikka! Te saate siin korraliku palga... ja mina olen teiega väga harjunud..." , ,01en väga imestunud" ütles Helin, „selle teie harjumuse pä^ rast. Aga veel rohkem imestunud, et teie kui julgeolekumees, kes mind kord raskesti karistas minu keeldumise ees teie agendiks hakkamast — et teie nüüd niisugust riigivaenlast tahate oma juurde tööle värvata.' „Ärge sellepärast muretsege", hüüdis .Vassiljev. „Teie olete nüüd ümberkasvatatud, teist saab aus nõukogude kodanik." _ „Sellest kasvatamisest võite oma venelastele kõneleda. Minu; põlgus selle kasvamise ja kasvatamise suhtes ulatub üle Nõukogude Liidu pii-ridegi!" Uksele ilmunud vaba juhataja raputas Vassiljevi seljataga hirmunult pead ja kätt. Aga Vassiljevile oli piiritus vist kõrvakuulmisele mõjunud, ta ei pannud nagu Helina sõnade mõtet tähelegi või tegi, nagu ei paneks. Ta kallas endale veel klaasi, jõi ja nuusutas sakus-n/ endiks sinelivarrukat. „Teie olete väga kena deevush-ka!" ütles ta ja püüdis^Helina käsivart haarata. Helin lükkas käe õlaliigutusega eemale ja tormas apr teegiuksest välja. Kaalukausid oli ta lauale visanud ja need kõlisesid ähvardavalt. Nädalast nädalasse ja kuust kuusse oli puutöökoja naistel väga kibedat tegemist. Kõigile vabane- Tatele kaasvangidele tuli teha kohvL rid - T - Vorkuta kauplustes ei olnud mingisuguseid „sumadanne", ei papist ega kunstnahast, ka vineerist mitte. _ Puidust laagrikohver oli raske - - aga kuhugi pidi ju vabanev vang oma varanatukese ometi pak-' kima. Laudu kohvrite jaoks varastati armutult, lukud' ja käepidemed tulid linnast -— vabakäiguvangid ostsid neid sealt. Kohvrite küljed põletati mustriliseks ja trüpsulisefes ja kes eriti ilusat soovis, sellel laki-ti veel kohver ülegi. Maksta tuli 40 rubla tükist ja hinna pärast keegi ei nurisenud. Niisugused intarsia-kunsti teosed oh'd nüüd olemas Helinal, Pärjal ja Marilgi. Aga ühel õhtul lõi Predshahtna-jasse järjekordne välk sisse: arstid ja õed said korralduse olla valmis väljasõiduks koos steriilse sidumis-materjaliga. Tfeises rajoonis töötanud n Telliskivi naistebrigaad, kes parandas seal teed, oli raudtee ülesõidukohal' veduri alla jäänud! Veoautojuht, kes naised koju pidi viima, ei olnud lähenevat raudrüüna märganud -— mees oli purjus — ja kõik 35 tagakaštis istunud naist jäid veduri a l l a . . . ' Naised Predshahtnajas käisid ringi süngete nägudega ja vahtisid põhja suunas. Telliskivis oli igaühel häid tuttavaid, ligidasemaid kui jä-hedased sugulased. Oodati teateid. Ootasid ka need, kellel raske tööpäev seljataga Magama minna ei osanud keegi. Teateid ei tulnud kustki.*: Kella kaheteistkütnnest öösel lõpetati arstide^õdede alarmisei-sukord — abi oli varem saabunud. 5. ja 6. kaevanduse laagreist. Alles järgmiseks õhtuks saadi teada, et .surnuid oli viis,' käte-jai-gade amputatsioone kümme, luu-murde ja sisemisi verejookse kümme ja põrutusi ning kergemaid vigastusi ülejäänud kümme... Telliskivi laagritsoonis töötas üks tütarlaps, kes enda õnnetuse-päevaks oli kombineerinud tee-ehi-tuse brigaadi. Ta oli kirja teel kokku leppinud oma peigmehega Kuuendast laagrist — see pidi oma le-mondibrigaadiga seal lähedal töötama Mõlemad olid „zäapadni-kud", lääne-ukrainlased ja arreteeriti kaks nädalat enne pulmi. Alles äsja olid nad teada saanud, et nad mõlemad olid Vorkutas. Brigaadid jälgisid nende" kohtumist hinge kinni pidades. Nad olid lähenenud teineteisele nagu prints ja pyintsesš, ulatanud hellalt käed ja suudelnud nagu lembe tuuleõhk. Kõiki vaatajaid olid nakatanud sära nende silmis ^ aga nüüd oli printsess surnud Anna Pavlov- ; na. > „Anna Pavlovna!" karjatas Mari. See oli ju ometi see meeldiv neiu, tema esimese rezhiimiaašta brigadu-. ^,Anna oli ilus neiu.. mõtles Mari. „Anna oli ilus neiu . . . " mõtles ta jälle. Leinatunne ei lasknud ennast milgi muul viisil sõnastada. j,,Saatus, see on vangi saatus!" mõtlesid mõned teised. E i tohi olla niisugust õnne ega rõõmu vene vangil. Selle eest tuleb maksta elu-' ga. Teati kõnelday et üks noor ukrainlane jäi ibna mõlemast jalast, teine noorukene kahest mõlemast ikl€st.%-o;\-c^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-03-12-06
