Vaba eestlane , August 29, 1986

              • 1 < •
• 1. r >'
Lk. 4 V A B A E E S T L A N E reedel, 29. augustil 1986 — Friday, August 29, 1986 Jr. 65 Nr. 65
Suvekodu teg,
minevikj
südameisse
kuid
Hiljuti lõppes
?us. Neli pingerikast
mälestused sellest ajast on
veel aastate pärastki meenutatakse neid kaunieid päevi ja
loodud sõprussidemeid.
Allakirjutanule pole teada kui Rebassoo 100 (5), Kadri Linask 92.
palju lapsi nelja nädala jooksul su- Suured iüdrukudtoeae: Kadri Lj^
veködust läbi käisid, kuid-on tea- nask 99.
da, et USA'st oli 30 kasvandikku, Keskmised pokid käelt: ^^^^V^^^^^
neist 10 Kaliforniast, 7 Marylan- Rebassoo 100 (3), Hillar Ling 98
dist, 2 Pennsylvaniast, 3 New Yor- (2), Aari Evert 93.)
gist, 2 Connecticutisti 3 Virginiast Keskmised tüdrukud toeltrM
ja 1 Illinoisist. ^ ^ nika Wallner 100 (3)/TiiirSill^^^^^^^
Laskeala juhataja E. Rubergi ^.^ 99 ^5)^ ^^jj^^yn Hiir.98
k S N d f a Ž l l a S C u s f l ! " «.skmised poisid ,oe.,:' Mar.
kurid. Nelja nädalase tegevuse Kes [^aijurand 100 (5), Aari Evert 100
,e last. soomlaste laskerajal valja ^ p^^, Sambla 99 (3), An
m.tutuhat lasku, Anpere:99: (3) '^ ^
meast 3000 padrunk anneitas hr.
Värve Ottawast, kes on aastate
jooksu! aiMietanud Jõekäärule VÄLJA:
väga'palju laskemoona, • • -ir-ii -i-'--- '^^''^^'c^ -'^^ • ^ ^ ' Hillar Ling, Paul Sambla, Meri-
Teine iga-aastane laskeala toetaja ke Luud, Reet" Kaseoru. Maimu
on EV kaitseväe major Ernst T i i - Nõmmik, " ^ i i a Pihl, Peeter Pirn,
vel Montrealist. David Högg, Toivo Paju, Aari
jõekääru parim naislaskur möö- Evert.
dunud suvel oli 14-aastane; Laine j .
Rebassoo USA-st ja parim meeslas-kur
II-aastane Valev Rebassoo
(Laine vend).
ASIDt
v,Järvemetsa" skautlaagri avaparaad. Pildi! Ameerika Ühendriikide
siL Ees skautlagri juht skm. Harry Tarmo ja gaidlaagri juht ngdr. Laine Yllö.
Foto: Ervin
KitlLALISTE PÄEV nukevalgusevihk kõrgele puude Nüüd langesid Eesti sini-must-vahele
horisontaalselt heisatud valge. Ameerika tähelipp ja Kana-luba
laupäeva hommikul hakka- Eesti lipule. Südamlikud lõpusõnad da vahtralehelipp viimast korda.
§id saabuma noorte vanemad ja ütlesid gaidlaagri vanem gdr. Urve Marsiti peavärava juurde, kus toi-sissemar-
JÕEKÄÄRU LASKURITE
T A G A J Ä R G I
Hillar Lingi Valev Rebassoo.
Reel Kaseoru.] Merike Luud. Pee­ter
Pirn ja David Hogg.
Laskeharjuyused toimusid mää­rustes'
eittenähtud ja GIL statuudi
Suimred poBsid käelt: David Hogg kohaselt. Rõik eelpool märgitud on
100-st võimalikust 99 (4 südami- Jõekääru tipplaskurid, keda deko-kus)/
Kristjan Wallner 99 (2). Rai- reeriti vastavate medalitega laagri
vo Ling 98 (1). lõpetamisel.
Snaured Hüdrukud käeStr Laine r J. S-gl
sõbrad. Laager oli avatud külalis- Põhi ja skautlaagri vanem skm. L i - mus pildistamine. Juubelilaager kogu aeg Eesti Gaidide Malev Ka- dde. Oleneb, kuidas sellele vaada-tele.
Parkimisplatsil võis näha mit- noid Milles. Mõnesõnaline palve „Järvemetsa 30'' oli lõppenud. Ja nadas juht ngdr. Anne-Mai Kau- ta Linna lähedus toob kaasa van-mete
osariikide autonurnbreid. Saa- õpetajalt nskm. Tõnis Nõmmikult, siis algas vihmasadu. Esimest korda nismaa. Eesti Skautide Malev Ka- dalismi, mis meil Kotkajärver
nädas juht skm. EgbertRunge,gu täielikult puudub. Maahindade
maleva staabi liikmed škrh. Edvin tõus on aga teinud Järvemetka 74-
Aleve, skm. Konsa Leemets ja aakrilise maatüVi vüga väänusW-skautmastrite
kogu liige skm. En- kuks. |
del Ruberg. Varustuse transpordi Laagriväljakud on hästi kujuiida-
" korraldaja nskm. Mikk Jõgi. Juh- tud kõigi vajalike ehitustega. Maa­busid
ka rioortejuhid Torontost Suur sõprusring tervel lõkkevälja- 9-päevase laagri jooksul
täienduseks meie esindusüksustele. k ü l - - laager ja külalised.: Ühis-itohale^
oli jõudnud Kanada skaut- laul. Kolmekümnes juub^^^^ , /
maleva vanem skm. Ermi Soomet, ajalugu. LAACRI L A UL
Skautmastrite Kogu Kanada Koon- Pühapäeva hommikul algas laag-dise
esimees skm. Eino Kuris ja ris kibe sagimjne: pakiti varustust Laagris ilmus kaks/numbrit
maleva staabi liige; s k i n . B r }5andi kokku telke. Suurem osa ril^^^ Hamiltoni pind on tasane, männimetsaga ja
Lindre. Viimane pani kohe käiku ehitusist lammutati, et jätta välja- mis trükiti kohalikus linnas. Seda Kotka lipkonna piibrite pere juht tugeva mustikavõsaga. Köök koos
oma populaarse töökoja; hakkas kut endisse korda tuleviku laagrite toimetasid Jyri Kork, E i Nõmmik. juurdekuuluva, söögisaaliga ori ki-trükkima
soovijaile T-särkidele jaoks. Lilian Graüberg-Bein, VictorNig^^ viehitus Peamaja on kahekordne.
Kanada esindü%susemärki.^^^^N^^^^ ja Reet Kaseoru. LINNASTUV Mahutab laagristaabi. ambulantsi
dala Keskel olid saabunud Kana- EKKELOO - JUUBELI- "Laagri laulu ^Kalevite vaim'' oli iÄRVEMETSA ja kohviku. Laagris on suur saun.
dastveelpeagaid gdr. Hilja Kuut- LAAGRTP^^^ loonud Lembit ^ Koorits, kes oli Ujumiselcs on tehisjärv liivaste kal-
T ü d ^ f i ^ valvuri maja. Suur lipu-Ä
i ^ ^ k^ rohkem ja väljak ja metsakirikkoos„Pipra
vdi uil Ruijm ^^^|j^g-j^^,^y^. südantsoojendav. Seda nii 1^ rohkem linnastumas. Uued ehitus- poega" ja postkontoriga moo^
sed Ä^^^ olime väravani. Tee on käetud asfaldiga, kaks kaevu, korralik veesüsteem ja
ühp^ V ^ S r i ^ e e^ aastat tagasi, kuigi Isegi kõnniteed on juba olemas, kõik^a^
S asub Ontariost ainult Tõenäoliselt kerkivad sinna elamud tud. Õigemini on Järvemetsa laag-
' Ä i e kus pealtvaatajatele imposantse mulje.. ^^^g^^el. Peale meie pois-lähemas tulevikus. See protsess on riitnn.i / '
d a K u ^ a ^ m ^ õ ^ ^ ^ P^^^^^i i^h^^^^'^ komandant tüdrukute viibisid laagris veel õnnetuseks ja õnnistuseks laagriala- E. A.
'lõke. Lõkkejuhiks skm. Viktor Ni-gol.
skj. Tarmo Pallop ja tema abi
ngdr. Saime Taps. Tänu hea laag-'
ri eest ütlesid skautlaagri juht skn^.
Harry Tarmo ja gaidlaagri juht
ngdr. Laine Yllö. Mitmesuguste
Juubelilõke süüdati kolmekümne ^^'^indade ja mälestusmärkide üle-tõrvikuga
kolmekümne skaudi ja ^"^"^'^^ X^o^X^^x^ skautlaagri va-gaidi
poolt, kusjuures lõkkejüht lu- "^"^ ^^'"f^^
ges ette kõik laagrite nimed, mis iaagn yanem^ gdr. Urve Põhi. Sõna
peetud Tärvemetsal. Järgnes tava- ^^^^'^ gaidlaagri auvanem pr.
kohane all-laagrite tutvustamine. ^ ' " ^ Piirsalu.
Kui viimasena kord jõudis kanada- Kanada esindusüksused olid sa-laste
kätte, siis hüüti valju hää- mtiti ametis lõpuparaadil. Mõle-lega:
„Hüppa, hüppa, hüppa, hüp- "iad juhid — ngdr. Ingrid Kütt ja
pa juubelilaagri Järvemetsa. Meie, nskm. Endel Meil andsid laagrite
gaidid, skaudid Kanadast teid ter- juhtidele meie üksuse terashalli
vitameišüdamest!" tuulejaki.Esindusüksuste vanemad
. ' . , ,. gdr. Anna Orunuk ja skm. Silver
Esitati vanu ja uusi lokkenalju, j^^^^ • ^^^^^.^^ .^.j,,;^^,^
huid. ja hoisati Moodsa laagn ^^^^^^ esindusüksuste nööpmärke.
lokkeplats on hast. va gustatud_, sa- ^^^^-^ m,^,^^ j^,; ^^^^
rades elektrituledes, Ni. on voima- ^^^^
hk naha, mis „laval sunnib. La- Roometsa mälestuse rändau-vaks
0^1 muidugi liivane muruka- ^.^^ juubelilaagri parim
mar. Kanada es.ndusuksuse lokke- ^j^^^ ^5;,;^ ^^^^^ esindusüksu-nurnbn
oh kokku seadnud ngdr. ^^^^ ^oo. Ekke ema on
Lydia van derVeen.^ Kanada ,u- ^^^j^^ Kotkajärvel alalise abista­sid
esitasid erald. lokkenumbn. .^^^ ,3^^^;,^ läbiviimisel. Ta oli ka
Kahetunnise lõkke lõpul sisene- Järvemetsa! köögipersonali hulgas,
sid kolmkümmend gaidi ja skauti Head uudist kuuldes ruttas ta lipu-põlevate
küünaldega, jäädes seisma väljakule, et kallistada oma vahvat
lõõris. i ü a s - . p o e g a , :
30" skautlaagri parim skaut
Jöötas laagri öWsköögis, .
koos oma emaga. Pr. Eda Loo
: Ervin
Tomcyrcr Norheim-L(
Unustamatus
1986 suvine iilemer
Pärast lühikest vaheaega
sõduriõhtu. Teadustaja teata]
esimeseks esinejaks on kohalil
janria Linda Pärtel.
Lootsime et pärast esinemisj
me einet kuna olime koik vorc
si näljased. Kuid see ci juht
Üks esinemine, järgnes teisele[
nejad/grupid/rahvatantsijad
esitasid ikka rohkem kui ühe \
Torontolaste üheks kava
punktiks kujunes hetk, kusi
meie -laulugruppi kuuluvat |
Heljo Salumets ja Helga,
koos kolmanda Toronto Eesti
liide-toetava Nasringi liikme
Rübarsepp^aga kutsuti lavali
kcseks sõnavõtuks H, Salij
poolt, Naisringi tubli töö yilji
juba aastaid saadetud märgi
summasid eesti sõjainvali
Saksamaal, kellest olid palju]
tõttu kohal. Meie kolm esi
said suure tänu osaliseks J5
lavalt ära sületäite Jilledega,
Kava ikka kestis ja esineji
ütlematu hulk. Inimesed saalil
tusid üha lärmakamaks ja p
jälginud enam keegi, mis lavf
dis. Näljased inimesed mood|
köögi ette pika järjekorra ja
ning tuttavad rääkisid oi
veelgi kõvemini; Paljud olij
kunagisi sõjakaaslasi või oi
kohanud, keda polnud aastal
saanud, õhtu kulgeski sõdi
lusõhtuks . .sõna tõsises mõ
jäänudki aega üle laulda la
dadele paigutatud laülulehte
Oli kodu meil sisemaa põj
vöös,
Või ranmku Vnvasc\ rann^
Voj saartel kus vihane toi
' ' sööst
Käis päeval ja ööl meie k;
Me tulnud ja moodustan(
terasest kee,
Mees mehega sammu siij
Ja kõigil on ühine eesmärj
Käes relvaga vaenlasel v|
Vaid lühike puhkus ja
laupäev. Lauljatele ci anti
sest kell 9.00 hommikul]
olema kohal Kongressihallii
luproovil. (Kell 8.00 olii
omavahelise väikese eelprc
nud Penta Hotelli kõn
Üldjuhte on mitmeid, na|
Ivälo (Göteborg), Jüri Rai|
holm) ja üks väga armas
Viilu Laidsaar (Reinimaa
Segakoor „Lcclo'') jne.
aga rõõmust silmad SÜL^
kuulsime, et juba üldkooi
aja! anti meie Asta Ballstal
. gevaim aplaus tema pool[
tud kahte laulu kuuldes.
Laulupidu kujunGski sel
lalõpu ilusaimaks haripunk
gunesime juba aegsasti k<
teiste kooridega, lavale; A|
rinppudc ilus defilee. Nai:
sauK rodu ja kogu lava o]i|
vast kelle rinnus põles
kauge ikodumaa vastu põi
tuse tuleleek. Soe leek
ülendav ja nakkav. Kuulsl
kohe prof. dr. Wilheln
soojas tervituses ja rahyj
tänu-aplausis. Eestikeelse
ütles Elmar Reisenber^,,!
huvide kaitsja Saksa Lii
. gis. Laulsime Saksa hümnj
da salmi. Avasõna ütles
Eestlaste Keskkomitee
hanncs Västrik.
Laulame ühiselt oma
dumaale alates A. Thomj
tud „Kandlega*'. Järgneb
,,Kodutec". Ongi meie
stadfi kord juhatada
kui laulame „Ma lillesidel
sind köidaks sellega" (i
Tunneme end hästi lauldt