Vaba eestlane , March 4, 1980

              Nr. 18
BB£>
Nr. 18 VABA EESTLANE teisipäeval,!, märtsü 1980 - Tuesday, March 4,1980 •J
lii & EMP
saatekulu 50c
üdasele allikmaterjalie. Ta
[ikat, riigi tänapäevast oln-
[K)me-poliitikat, Soome valifc-muud,
tuues Soome saata-
Jjn uusi andmeid.
lise taiityses • ^1
. I T U S E S
•laat
min'
. . . 5
klaverisaade
I. Saar), tks suu (M. Saar),
liest (T1 Vettik). Sind t e r^
[ndaja õhtulaul (J. Tall) ja
mõju. Kui ma hakkaa lai^
/irkhausi seades — Kus oii
Linakatkuja ja J. Zeigeri
Ijast vend.
»stikulu$1.—
Id U o s t^
114.00 plussid €
|ldr]utatud mäSsstusraamal
$e eest võitleinisest aastail
Il J . Pitka ie®.
centi saatekulu '
hõitluse tutvustamiseks
I saatekulu
m TALITUSES
talistlikkü korda. ei ole
(isuguseid ei
iga kodus. Igaüks võib teha
soovib. Abielunaine on ainus,
ke mõni kahjurõõmys keeleke
\ rääkida, et mees on käinud
^ste tüdrukuta juures^ Übe-nrnule
sellest ei räägikski.
[ei ole^Uiseid reisijuhte, kes
sid mida me teeme'. Kui me
jne välismaale üksinda, ei ole
lisijuhti j a igaüks võib reisida
pnria kuhu tahab. Minagi olen
\d Nõukogude Ludus mitu
üksindagi.
ätkas edasi:- — Vahe öri' ai-
[selles, eft üksinda reisimine
igeli kallim; kui g r u p i l t Siis
1 i ^ p i r e i s i korraldav reisibü-
|— needki pn kapitalistlikud
levõfcted — saadab kaasa oma
jiihi. Aga tema ülesanne on
hoolitseda selle eest, et rei-
I saaiksid kõike sedaj mille
i d on maksnud: hoteliiruu-bidud
j a muud sellised. Aga
[ei valva kedagi,
tjal oli Ikka veel raske seda
* • .
'uidas saaks üksinda reisida
laale? Keegi, ei teaks ju mis
teed?
luidügi nii. Aga peaks
siis teadma?
iik muidugi! Riik peab ome-a
m.i§ sa välismaal teed.
tle nüüd misjaoks? Siin on
ttsialismi j a kapitalismi va^
peab riik tõesti oma korra
dt seda teadma, kuigi ts.
admisega midagi tegelikult
Kapitalistlik riik ei hooli
atki sellest, mis mina väüs-
Iteen, kuna see oh minu, ega
rügi asi.
•
r •
!• •
l i - -
''"•lvi- :m •
l i ­i
i '
l i » KAADI. IN MEMORIAM
Rmm 1002, Roya! Trust ToweF
Torouto Dominion Centre
Sfostiaadress: P.O. 326, ToroEt®
Ont. (Bay & King) M5K l E ?
Telefon: 86M^77
24-tundi telefoni valveteenistus
tn
•m Richmond St-W., Ste 7®5
Toronto, M5H'2L3:.
Tel. 364-M2
5§ Uiaiversity Av©., St©.,
Tel. 862-7ni'
T©rofflto,.Ont.:M5J %m.
Vi
5
RICHMOND ST. W
„Vaba Eestlase^r toimetuse ja
, TOIMETUS J A TALirm
avatud esmaspäevast
reedeni k ^ l a SM4-ni.
Telefonid:.toimetus 364-7521
• talitus 364^67&
K a r l A r r o
Hannes Oja 481-531S
Kuulutusi:võetakse vastu::
nädala esimesse ajalehte kuni
esmakp. homm. kella 11-ni Ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
honmi. kella l l - n i.
KUULUTAMINE
: • ,v^^^ : :
on tasuv ajalehe laialdase
1 leviku
üks tolli ühel veerul $3.50
tagaküljel $3.75
: KUULUTUSI: VÖTAYÄÖ.
-.^ASTU::';: ^v;;:; •
. i ; Vaba Ke§tlai§e;,talitus
135 Tecumseä Street
Telefon 364-7675 ;
Postiaadress: Box 70, Sta. C,
Toronto,, Ont. M6J3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Lüvandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley .
149 Bishop Avö.
Wülowdale, Ont. M2M 1Z7
Telefon: 223-0080
22. veebruaril uinus vaikselt oma
talus Tottenhamis, Ontarios, igave­sele
unele põline põllumees isa
Järve- nagu teda tema laialdane
tutvuskond tuMis. Temaga kustus
lamp, mis paljudele noortele ja
vanematele oli jaganud soojust,
mõistvust, osadust, olles siduvaks
lüliks eilse ja tänase vahel. Vee­rand
aastat tagasi tähistas ta, koos
lapselapse-lapse ristsetega oma 90.
a. juubelit. Lõpuni kirgas, kindla­meelne
ja sügavast usust kantud,
hoidis tema soe, kõva käsi tubli
tunni allakirjutanu oma btseku^
püüdes viimast korda vahendada/
milleni sõnad tihti ei küüni. Kogij
pika eluea selitunud tarkust ja Ju­mala
Armu. Usk ei olnud Sinule
mingi variserlik vagatsemine, vaid
igapäevane leib ja elujõu allikas.
Kui küsisin, kas Sul on klaasis l i ­monaad,
vastasid Sa sündsalt, „sün
on ikka raasike muud k a ! " See oli
lõikuse pühal, nU tähtsal pühal elu­aegse
põlluumehe elus. '
Teisel, veelgi tähtsamal pühal
eestluse elus. Eesti Vabariigi, mu­ie
taasväbanemisse ja elu jõusse
isa Järve kunagi ei kaotanud us­ku,
62. aastapäeval sängitasime te-nia<
maise põrmu Vana Andrese M :
rikus rohkete leinaliste sõprade,
skautide auvalve, tema poegade,
tütre ja pika rea širgeseljaliste, sil-mipühkivate
lastelaste saatel. Aas­taid
tagasi oma elukaaslase ja las­te
ema surmast saadik, valimistus
isa Järve selleks teekonnaks elavas
usus ja kristluses.
Nendele, kes lahkunut lahenialt
ei tundnud, kordan lühidalt tema
90. a. sünnipäeva puhul kirja pan­dud
eluloolisi andmeid nagu need
olen laenanud oma abikaasalt. Ju­han
Järve soindis 10. okt. 1889. a.
Puhja vallas Tiiru talus. Tartu­maal,
kus Järvede kodu oli rahvus­likuks
koldeks juba enne Esimest
maaümasõda, mü eesti talud olid
tõusmas tähtsaks ühiskonda edasi­viivaks
teguriks ja haritlaste taime­lavaks.
Olles eeskujulikuks põllu­meheks
ja mitmekülgseks seltskon­nategelaseks,
oli ta kodumaal tun­tud
nii ühistegevuse kui j^õllunduse
Ivar Ivaski toimetusel ilmu­va
„WorM Literature Todäy" det­sembris
lugejani Jõudnud sügis-number
haarab laiaulatuslikult
kaasaegset kirjandusmaailma.
Omaette huvitav on läänemaaüma
reaktsioon Solzhenitsõni kunagisele
Harvardi ülikoolis peetud kõnele,
[kus ta andis hukkamõistava hm-nangu
läänemaailmale. Väga põh­jalikult
analüüsib seda Hooveri
Instituudi õpetlane Sidney Hook.
Ka Martin E . M a r t y Chicago üli­koolist
käsitleb Solzhenitsõni proh­vetlikku
sõnumit, öeldes, et kui
me oleme teda arvestanud kui
prohvetit, siis on aeg ka tema en­nustusi
kuulata.
. Kaasaegsest kirjandusmaailmast
vaadeldakse N. Ginzburgi romaa- j
nide vormi, ungari „uut romaani",'
araabia luulet, moodsat egiptuse
draamakirjandust, taani kirjanikku
Ole Sarvig'it, albaania natsionalis­mi
ja sotsialismi, kõike seda mis
tänapäeva maaümakirjandusele te­ma
näo ja sisu annab. j
Kommentaaride all vaadeldakse!
kaasaegset hiina kirjandust, brasü-1
lia kirjanike nädala sündmusi, kol­manda
maailma ingliskeelset kir­jandust
ja 1980. a. Neustadti' rah7
vusvahelise kirjandusauhinna zhü-riiliikmeid
ning nende poolt eelole­vaks
auhindamiseks esitatud kirja­nikke,
kes on. maaüma parimik.
Teatavasti on selle zhürü esime­heks
luuletaja, kriitik ja toimetaja l
Ivar Ivask, kes aga omapoolset
kandidaati ei esita,
Maaübiakir janduse soome-ugri
ja balti keelte rübrügis 'vaatleb
Victor Terräs B. Kangro esseede ja
märkmike kogu ,,Äitsmemehi ja
pärlipüüdjaid", leides et Kangro;
on mitmeandeline: originaalne luu­letaja,
oskuslik romaanikirjanik,
väsimatu toimetaja jä selles raa­matus
ka esseist. Kuigi Kangro
teab eesti kirjandusest nii palju kui
õpetlane teada vÖib, on ta esseed
kirjutatud kergelt nagu följetonid.
Teisena Ilse Lehiste vaatleb E l ­len
Niidu viimast: luuletuskogu
„Maailma pidevus". Kriitik leiab,
et luuletused on lihtsas keeles, mõ­ned
koguni primitiivses vormis,
millele on kerge läheneda, osa neist
teatud lästeluuleliseümega. Niit
on lüürilisim lüürik, kes kirjutab
omakogemusist ja tundeist.
' Kolmandana V. Terras retsensee-rib
hiljuti elust. lahkunud Jaak
Põldmäe teost,,Eesti värsiõpetus".
See mahukas monograafia teenib
kahte vajadust, olles ühelt poolt
silmapaistva vüjelejana. Siis kat­käsiraamatuks
ja teiselt poolt tea-tis
raske punane terror eesti talud suslikuks uurinrnsek?, eesti väfsi-ja
hävitas mitmete põlvede elutöö
koos nieie põlise kodu, eesti talu­ga.
-V;"^ : - ^/^/v"^
1944-nda aasta \ sügis V viis Juhan
Järve põgeniku teekond köös pere­konnaga
• Saksamaale Geislingeni
suurlaagrisse, kust 1948. a. edasi
sürdutakse Kanadasse. Pärast kp-hustuslikku
tööaastat Kitcheneri
lähedal talus, asub tä koos poega­dega
Torontosse ehitustöödele, et
kapitali koguda talu ostuks. Jäädes
truuks oma kodumaisele.elukutsele,
omabki ta vüs aastat hiljem koos
poegadega kaht kauni maastikuga
suurtalu Tottenhamis, Toronto lä­histel.
Peamiseks sissetuleku alli­kaks
kujuneb piimakarja aretami­ne.
Püsiva töö viljana kujunevad
majandid mitte üksi Võistiusvõime-liseks,
vaid on oma väärtuses to-hutul|
tõusnud. Usumimesena on
isa järve algusest peale kaasas Va­na
Andrese koguduse asutajana ja
niõukogu liikmena. Oma poliitilise
ja filosoofilise silmaringi avarusega
on tema koduuks avatud nii noor­tele
kui vanadele.
Isa Järvet ei ole enam meie hul­gas.
Kuid tema läbitunnetatud elu-/
tarkus ja tõekspidamised, mida ta
meile pärandas, jääva meiega,
Meenutagem siin kõiges lihtsuses
ja tanuvõlgluses vaid iüht neist.
„Küi õnnis on siis õhtul magama
minna, kui Looja on sinu
Ja
õpetusest. Kriitik leiab, et kahjuks
on Põldmäe ignoreerinud või pida­nud
kergeks • eksiUteadlaste värsi-uurimusi
ja kasutanud selle asemel
peamiselt vene allikaid ja raken­danud
eesti värsiõpetuse vaatlemi­sel
vene poeetika termineid. Kuid
peab seda siiski suurepäraseks tea­duslikuks
tööks.
Veel neljandale eesti raamatule
on seekord leidunud tuumi. Mall
Jürma vaatleb Arved Viirlaidi vii­mast
luuletuskogu „Käsikäes", lei­des,
et selles on mitmesuguseid tee­masid
nii isiklikel kui ka univer-saalseil
aineil vabavärsilises vor­mis.
M. Jürma ütleb, 6t luuletus­kogu
avaldab autori tugevaid tun­deid
ja armastust oma perekonna
vastu, kuid mõned proosailmelised
luuletused , on propägandalised,
ehkki need jäävad siiski tõsiselt
tuntuks.
Lisaks V. Terras vaatleb veel lä
ti luuletaja V. Belshevici luule ve­nekeelset
kogu ja Rita Terras C.
Wolfi romaani „Kein Ort".
Aidake kaasa
levikule» sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!
© Mag. Kaare Kolbre, kes töötab
mänedzherina Institute of Electri-cal
and Electronics Engineering,
Inc., vülDis järjekordselt erialasel
konverentsü, mis seekord toimus 3
päeva Oriandes, Fla. Instituut an­nab
välja märgitud aladel teoseid,
müledes käsitamist leiavad .uued
leiutused, täiendused jne., mis on
otsitud ja hhmatud. Pärast konve­rentsi
peatus mag. Kaare Kolbre
j Sa: oled ^ vabar • '
Sa oled rahul.
Sa oled rõõmus."
Nõnda Sa uinusidki. Sinu soe,
tahke talumehekäsi on nüüd jahtu­nud.
Aga Sinu kirgas käesurve ja
õpetussõnad elavad oma elu edasi.
Elukutselise põllumehena vaevalt
Sa külvasid need kaljule, kus mi­dagi
ei idane. Ja isegi kivi on har-
IIE ORGANISAT-lOONIL
ON EELOLEVAL
SUVEL TEOKSIL MÕNI
PROJiKT. SIIS SUVINE
Kas teie organisatsioon kvälifitseerub?
Vastava kvalifikatsiooni omavad juba
varem asutatud profüti mittetaotlevad
organisatsioonid j a kohalücud omar
valitsused, kes saavadmajanduslükni
Itoetustõpüaste palkamiseks
Milliseid projekte te plaanitsete?
Kvalifitseerumiseks peavad projektid
tööd andma vähemalt kolmele õpilasele
kuus kuni 18 nädalat ajavahemikul 5. maist
kuni 5. septembrini. EÜtepanekud peavad
olema kasulikud osavõtvatele õpilastele
ning samuti olema kestva väärtusega
kogukonnale.
Milliseid õpilasi on võimalik rakendada?
Keskkooli lõpetanud ja keskkoolis
käivaid õpüasi, kes kavatsevad sügisel
õpinguid jätkata, kes cn Kanada kodanikud
või alalised elanikud. :
Suvine noorte tööierakendamise
programmi (The Summer Youth
ment Program) panus noorte polkadeks
toimub provintsi miinimumpalkade
üllatuses. Lisaks sellele maksetakse
programmi alusel tööliste hüviseid kwni
20 dollarit nädalas, et kanda s e l l ^a
projekti üldiseid kulusid. ; ^
Kfilie poole t u l ^ s pöörata?
Informatsiooni j a projektide ette­panekute
sooviavalduse blankette on
võimalik hankida Canada Employment
Centre'test või Emplcymeüt Developmimt
Brändi büroodest.
Ettepanekute tegemise viimaseks
tähtajaks on 28. märts.
õpüaste palkamiseks mjandusato
abi saamiseks iuleb ettepanekud esitada'
(postitempli kuupäev) mifctebüjem k d
28. märtsü. Loomulikult on see teie
organisatsiobnüe eeliseks lkni te esitate
oma sooviavaiduse^nü varakiilt kui
võimalik kuid 28. märts on viimaseks
tähtpäevaks. Nüüd aeg kaasa aidata suvise
programmi 4cäiku rakendama
Employment and
Immigralion Canada ;ion<
Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Äbistamiskeskuse poolt o i
Eesti Poliitiliste Vangide Aasta alguse puhul Eesti Vabariigi 62.
aastapäeval, 24. veebruaril 1980 koostatud aktuaalsed nimestikud
sunnitöölaagrels asuvate, vabanenud, suimitöölaagrets surnud ja
surmamõistetud poliitvangide kohta.
N. Ludu vanglates ja sunnitöö- Valter Kukk, mõist. 1973 10. a. sUn-iäägreis
asuvate, teadaolevate po- nitööle^ asub Mordva sunnitöö-
Ihade tekitamise Ja rahuldamise
küsimus on õieti olnud kõigi möö­dunud
kultuuride elu ja surma kü­simus.
Seesama niaksab ka täna­päeva
kultuuri kohta.
A:.H. Tammsaare
.West P a lm EeacMs talvepuhkuseks.; va •nii Mvi, et ta veetilga järjekind-,
lusele ei alistU; Sina ise aga oled
pika, viljaka päeva järel jõudnud
õhtule. Jumala Rahusse. Küllap
Sa oma kirkal viisil leinavatele jä­reltulijatele
ja sõpradele lausuk­sid;
Pühkige sumad. Tema on
tJlestõusmine j a E l u ! "
Ning kõigi pühitsetud lahkumis­laulude
kõrval kuulen Sinu lemmik­laulu
: , ,Nagu linnutiivul. . . ! ' '
SALME EKBAUM
liitvangide nimestik hõlmab prae­gu
järgmised 39 aktuaalset nime. .
1) Heino Anijärv, mõistetud 1965
15. a. sunnitööle, asub Permi sun­nitöölaagris
389/35, 2) Viktor Duda-rev,
sünd. 1958, keevitaja, mõist.
1979 2. a. sunnitöme, asub TaUirina
vangilaagris ITK 5, 3) Vladimir
Eichvald, sünd; 1914, raadioinsener,
mõist. 1971 sunnitööle, 4) Jüri Hen­no,
usklik, areteeritud 1979, 5) An-nes
Hermann-Enehieim, sünd; 1955,
mööbUkunstnik, mõist. 1979 1%. ,a.
sunnitööle, asub Tallinna kesk-vanglas
I 3T4„P " , 6) Ülo Ird,
mõist. 1972 15. a. sunnitööle, 7) Jo­hannes
Jaakob, mõist. 1974 15. a;
sunnitööle, 8) Järvo, sünd. 1925,
! mõist. 1955 25.a. sunnitööle, 9) Jaan
Kalju, autojuht, 10) Alfred Kirbtosk,
' mõist. 1974 15. a. sunnitööle, 11)
Harald Kivüo, sünd. 1928, mõist.
1957 25. a. sunnitööle, asub Permi
sunnitöölaagris 389/35, 12) Karl
l Kivüo, 13) David Koop, sünd. 1931,
mõist. 1977 3%. a. sunnitööle, 14)^
laagris 385/19,15) Kaarel Kõrboja,
mõist. 1972 15. a. sunnitööle, asub
Mordva sunnitöölaagris 385/19, 16)
Linra, mõist. 25; a, sunnitööle,
asub Permi sunnitöölaagris 389/36,
17) Ivan Löven, sünd; 1928, mõist.
1977 5. a. sunnitööle, asub Kokhma
sunnitöölaagris OK 3/1 a, 18) Ma-tuson
(Matus), asub Permi sunni­töölaagris
389/36,19) Viktor Matve-juk,
mõist. 1979 2. a, sunnitööle,
iasub Tallinna vangilaagris I T K 5,
20) Artur Mikit,' sünd. 1958, keevi­taja,
mõist. 1979 21^. ä. sunnitööle,
asub Tallinna vangilaagris Ä 5,
21) Leonhard Must, mõist; 1966 15.
a. sunnitööle, asub Permi sunnitöö­laagris
389/36, 22) Kalju Mätik,
sünd. 1932, insener, mõist. 1975 6.
a. sunnitööle, asub Permi sunnitöö­laagris
389/35, 23) August Mölder,
mõist. 15. a. sunnitööle, asub Mord­va
sunnitöölaagris 385/19, 24) E .
Nurmsaar, sünd. 1930, 25) Teet
Papson, sünd, 1956, mööblikunsti
asub Tallinna keskvanglas I 3—1
„ 0 " , 26) Artur Johannes Pupart,
sünd. 1924, mõist. 1979 15. a. sunni­tööle,
27) Teodor Reinhold, sünd.
1905, adkovkaat, mõist. 1954 25. a.
sunnitööle, asub Mordva sunnjtöö-laagris
385/19, 28) Poigo Ritson,
mõist. 1966 13. a. sunnitööle, 29)
Kaarel Sülamägi, mõist. 1966 13. a.
sunnitööle, 30)f Aleksander Solda-tov,
sünd. 1958, areteeritud 1976,
31X Sergei ŠoldatöV, sünd. 1933, in^-
senjer, mõist. 1975 6. a. sunnitööle,
asub Mordva sunnitöölaagris
385/19, 32) Olav Turu, sünd. 1920,
mõist. 1957 25. a. sunnitööle, asub
Permi sunnitöölaagris 389/35, 33)
Voldemar Unt,mtÕist. 15. a. sunni­tööle,
asub Mordva sunnitöölaagris
385/19, 34) livo Waldman, 35) Val-dur,
36) Karl Vares, sünd. 191,2;
orkestrantj mõist. 25, ä, sunnitöö­le,
37) Vetra, mõist.' 25. a. sunni­tööle,
asub Permi ^sunnitöölaagris
ä89/36, 38) Larissa Zaitsev, sünd.
1951, nioist. 1977 3%. a. sunnitööle,
asub Tonelnaja vangilaagris 398/19
4a, 39) Ludmilla Zaitsev, sünd.
1946, mõist. 1977 4. a. sunnitööle.
• \
nik, mõist. 1979 IV2. ®. sunnitööle, asub oma õega samas vangilaagris.
r > •-