1981-04-09-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 2S VABA EESHiANE neljapäeval, 9. aprillil 1^81 - "^^hursday, April 9,1981 Lk. 1
ADVOEAÄT-NOTAR
^oom 1M2, Ro^al Trust T%YJm
Toronio Dominion Cenke
Postiaadress: P.O. 326» Toronto
•Olnfi. (Bay & ling) M5 K ' I K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni v^üveteenistus
indel Rubergi ainulaadne tehnika
16 tööd Peetri kiriky seltskondlikes ruumides
toimunyd näitusel '
iP ROLAND LÄÄI^
^dvok€icst-n©f@r
133 Eichmon^St.
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7«72
ctaaai
ADO PAHK. g.C.
M^THERINGTÖN. FALL5S
&
PAR|K
Advokaadid-notadi •
3S5 Bay St., Sniti M . 36344S1
õhtuti 447-2017 või 929-3425
„Ei ole maalimas kohta, kus sel- pikutamas, või ka vees hullamas, tusad Ja L.^Aafrika veinid oma
lises suures mitmekesiduses lei- kus nad tõesti vallatute laste kom- kvaliteedilt on maailmakuulsad,
duks haruldasi taimi, loomi, putu- bei mängivad ja oma trikke näida- „Paarl and Stellenbosch Wine
kaid ja muid looduse imseid, kui' ta püüavad. Neid elab seal 3000— Route" koos veinimaitsmisega tu-
Aafrikas — näib, et see kõik on 4000 ümber Ja pealtvaatajate ning leb seepärast ilmtingimata .kaasa
koondunud Kapimaale," väitis Juba mootorlaevakesteligiolu hülgeid ei teha,
200 aastat tagasi kuulus Rootsi näi häirivat sugugi., J"^a viinamarjafarmidest sel-teadlane
Carl Lmnaeus. • Enne neemetippu jõudmist läbi- gub, et marju on mitmeid sorte; sa-
Värvi- ja õierohkus kindlasM-on me^suure loodusliku pargi nende kasvatamisvüse ja kor»
üks L.-Äafrika tunnuseid j a seda Hõpe Nature Reserve, kus isegi rashoidu, aga vHga palju sorte on
eranditult igal aastaajal, sest mi- metsalilled on looduskaitse aU ja ka siinset veini. Kasvandustes saa-dagi
siin ikkagi õitseb. Rahvuslille loomadest hakkab m t i rohlcesti sü- gikorjamine on parajasti käsil ja •
protead on üle 400 eriliigi, kuna pä- ma paaviane ehk koerapea-ahve seda ei saa muul viisil teha, kui ik-rismaiseid
õitsevaid taimi loetakse (baböons), kellele sõpruse pakku- kagi vaid käsitsi, silma järgi vali-
L.-Aafrikas 18.000 erisördi ümber, mise eest hoiatatakse tungivalt, ku- mise ja sorteerimisega, mida mä-
Imesid ja erinevusi — on neidki, na nad inimestele hädaohtlikud oi- sinad teha ei saa.
üks mälestusleht sellest ripub mu la võivad. Arvatavasti on see otstarbekuse-toaseinal,
millele tunnistajate juu- ^ « seotud, et enne.veinimaitsmise-resolekul
alla on kirjutanud ,J^Fep- P i * . BdriaCird 019 le minekut, kbi pea veel täiesti sel-tun,
Supreme Ruler of the Seven Ioobuni§d ge Ja keel alles kärmas, viiakse
Seas, Emperor of the Oceans" ise, *iB^ai»«*cifttf%MiflftC'& ^^^^ vaatama otse kolossaalset Af-tõendades,
et olen viibinud Healoo- ®P®™T5aOöniaea¥ j-jkaani keelte monumenti Paarlis,
tuse Neemel paigas, kus India ja On huvitav, kuis kaljud eriliste oma taevani kerkivate sam-
Atlandi Ookean uhtuvad. Rohkem, moodustistena taevapoole tõusevad mastega sümboliseerib „meie kul-
Endel Ruberg oma töödega ühel varajasemal näituseSb
Möödunud nädalalõpul toimus Peetri kiriku alumistes saaUdesT^E.
kui midagi muud, on imeüetav ja neile mäemüräkaüe mitmel tuuriüse ja kasvamise imet'' ja Naisseltsi korraldusel Montrealis elava eesti^k^^
neemeotsalt avanev võrratu vaate- pool ka vastavalt iseloomulikud ni- viitab mitmesuguste ermevate kee- kunstinäitus. E. Ruberg on obiud alaliseks rah\nasükufe kasvatajaks
pilt aUa kõrgelt kaljutipult merele; med on leitud, nagu Lion Head^ legruppide koostööle L.,-Aafrikas.. T.E. Naisseltsi poolt korraldatavas Jõekääru: lastešuyekodus,/^
Sinna üles viib „Flying Dutchmän" Camel Rock, Table Top, Deviis Monumendi ehitamiseks kulus 2 näituse korraldamisega nii eelmistel kordadel, kul^^^k^^^^
nimeline helesinine mmibuss ja ka- Peak j.t. ' - aastat, peasammas on 56 m kõrge tud tänu avaldada noortele rahvuslikku tunnet sis^^
he ookeani eraldumist märkab vaid ,,kas te teadsite, et Kaplinn on Ja valmis sai kogu konstruktsioon Näitusel oli välja pandud 76 tööd, neiräe hulgas mõni ta kunagi-erilisestvvärvivahest:
India Ookean L.-Aafrika vanim linn, asutatud a. aastall968.- sest nahavoolmise perioodil tehtud,seeriast Enam^^
on tumesinine, AtiandiOokeänaga 1652 ja hotentotid siinsed esimesed ^ ^ - * E. Rubergüe omases kmmutustehnikas/miHes «rfi^^^^
rahkemhamkas. Veetemperatuurilt elanikud?" küsitakse ja siis selgub, "«^^^ i nemisi.
on Kapineemel India Ookeani pool- kui palju on kõike s«ia, mida me mcaitse . o o " " Avatseremoonia avas T.E. Nais- ses akvarellid ihna tormi ja dra-
- ne vesi 5-10 kraadi soojem Atlandi senini ei teadnud, eriti muuseume y^^^^. seltsi esinaine Heljo Novek, misjä- maatilisuseta. Tema tehnika on ai-
Yoffkdale Place, 1 Yorkdale Road, Ookeam omast 3a suplemiseks sobi- pidi liikudes. Aga kas koike suudab hiügTvXCrtu^^^^^^ tdihub ^^^^ ^ee andis ülevaate E. Ru- nulaadne. Akvarellis rakendab end
' M U iXehfle meelde üli- ^ ^ V Winery's. KWV oh veinival- loomM seda diapositiivi- looduse jõu kujundamisele^f^^^^^^^^
" ^ mi«t«iDio iiv.4o^^rt^«ionfoinr,« o«,^*o delt näidustades. ' lisis kulmu.tusmustireis, mida tuleb
m^ejäävah, vahdduv. Algab see kooli haigla tutv^staMsel see, et ^ ^ ^ ^ B l f ^ S ^ b käesolev oU E . Kubergi 25. m.jm:m^:,m4k,^ sudahnnast koigi sõdades langenu- siin tegi kuulus dr. Ch. Barnard
masõda, „ _ , „
vües Parlamendihoonest ja vani- on ta kätes nüüd reuma ja ta töö- f äb eriti meelde tohutu hulk ol^muqp.t ku. on
mast kirUcust (- a. 1703), miUe jä- tab ülikooli juuras loenguid pida- ^"^e f^ri veinivaate, tehtud P^a- ^ ^ ^ ^
reie üsna varsti jõuame aatomjõu- des. Kuuldavasti sürduvat ta edas- ^^^elt tammepuust 3a mõned neist
TÕNU T O O
i . A . S € e « LLB«
ADVOKAAT - NOTAE
Süite 207
Toronto/ Ont. M6A 3Ä1
Telefon 781-5556, 789-7579,
kodus 489-6709
varn.
Reis ise Kapineeme tippu
TOOI^AS ÕUNAPUU
B.A., BJP.E., LL.B.
ADVOKAAT «^"NOTAR
55 Queen St. East, Ste. 1403
Toronto, Ont. M5C 1R6
Tei. 364-6761
iöiiiKgi-Aafrikcis analüüsimisel on vajalik ära tunda
isikupärane loomingufilosoo-fia,
mille kujundavad kunstnikule
isikupärased „sõrmejäljed".
cnna
Johannes Järvdt
B.A.SC., LL.B.
AÖVOKAAT—:
RAAMATUPIDAJAD
ehartered Acconntaad
S5 Uni^ersiry- Ave.. Sfc®. IM
Tei. 862-7ia§
•: Tor.oiflto.vOnt. .M5i STO
jaamani, mis alles ehitamisel ja pidi poliitika alale, jutustatakse ^adu aastaid vanad. Vamm vaat ^^^^^^te'^^^^
valmis peaks saama 1985. aastaks, meüe kerge muigega edasi, viida- a. 1688, neid kasutatakse veini ,7'^^^^^^^
tes kuulsa doktori karjääri- ja hiil hoidmiseks enne pudeleisse villi- PaaevaiKs.
gushimülisele elukäigule. mist veel praegugi, vam^^^^
Muidugi tuleb igal turistü teha ^abrikiis:^a Et
sõit köisraudteel ka kuulsale mäe- ^^^^ ^^^"^^a kaalub 225 tonni ja
Mereäärsed linnaosad on eriti nimega Table Top, mis tõepoo- ^^^^^^^ aastaks, kui
kaunid, 9-korruseline vanadekodu- iggi- kaugelt vaadatuna näib lame- Päevas üks liiter Veini kasutada,
gi on vaatega mere. suunas ja vai- lauaplaadi moodi millel õige- niuidugi ääretult imponeeriv ja
geliivalistele laiadele plaazhidele õige sageü hõljub pilvevina nagu P^^^a silmagagi vaatamisel on sel- Rubergil on neid kolm: 1) respekt
järgneb mereadruline rand, kus pealeasetatud laudlina, üles jõudes S®' ujumisoskuseta inimene J» austus looduse vastu; 2) respekt
vees pesitseb nii palju vähke, et poi^ ta küll kaugeltki sileda laua- ^^^^^^^ ^^^^is otsemaid ära upuks: Jumala Inii loodusejõudude organi-neid.
suurel hulgal Lõuna-Ameeri- pia^di taoline vaid hoopis künkli- ^^"lengi, kuis keegi oma kaaslast ^^^^^^^ ^'^stu, mis väljendub Juma-kasse
ja Euroopassegi eksportimi- aga kõrgelt avanev vaade iin- ^Petab: la tunnetuses ja looduse hinge otseks
jätkub. nale on ületamatu. ^ "^aata, et sa end lolli moodi täis hingus; 3) suur uhkus ja truudus
Hästihoolitsetud metsade ja puu- ei joo, ega suurde veinitanki ära ei rahvusele ja kaaskannatamine
Kyi kaugeD on Tallinn? ^ P " ' Laku tügad vaadi kraani alt ^ahva saatusele. Need kolm sula-on
algselt kohale toodud ja istuta- - ka ära, ega see vist keelatud ole!" ^ad üheks loomingufüosbofiaks.
tud paljudest erimaadest, nagu Köisraudteega, mis avati juba Veinimaitsmiseks on omaette S^«^erg algas praktüise tarbe-
Austraaliast eukalüptused, L.- 1^29. a., pääseb üles lühikese aja vastav saal toolide ja laudadega, kunstnikuna, kelle materjaliks oli
Ameerikast troopikataimed j.m., 3^ ^^^rge vaevaga, ent sinna on või- mahutab 100 inimese ümber ja iga- ^äks sellest edasi uute kuns-aga
meie rõõmuks ei jää ka Kana- ^^'^^ radasid pidi ka ronida. Hil- le on 5 sorti veini valmis pandud, ^i^iste vormide kujundamisele. Ju-
. da mainimata, sest siit on pärit Jem jutustas üks sakslasist õdede- õpetatakse veinimaitsmise tehni- tarbekunstis oli objektiks läbi-männipuud,
mis väärikaina taeva- P^^^' vanuselt kindlasti juba üle kat: „Vaata, nuusuta, maitse!" mõeldud sümboolika. Tema loomin-poole
kerkivad. Näib, et süa endi- keskea, kuis nad toUel aasta kõige koos väljahmgamise ja ninakrimp- guobjektideks kõigil materjalidel
s^e lagemaüe on iga maa oma kuumemal päeval j u s t selle mäkke sutamise tehnikaga ja tehakse tea- maastikud,
juuri ajanud ja metsade korrasta- ronimise 'ette võtsid. Tavaliselt- tavaks veinimaitsmise kõige suu- Rubergi stiü on kõige lähem'al
mise ning järelkasvu eest hoolise- nõudvat see 2V2 tundi aega, neil rem tõde: . realismüe, kus on kaks suunda:
takse L.'-Aafrikas teadlikult ja häs- kulus seUeks tervelt 6 väsitavat ^^Hea vein on see, mis sulle kõi- D mõnokroomne impressionism ja
ti. päikeselõõma-tundi.^^ ^ ge enam maitseb." Mõni vein võib 2) sümbolistlik sürrealistliku kalla-
Erilise elamuse annab poolel teel »Niemals wieder," on õeste iihi- guUe meenutada õuna, mõni ema kuga looming. Rubergi sürrealism
korraldatud paadisõit Duikar Islan- o^sus, kuigi, nad muidu mäeroni- tehtud maasikamoosi, mõni õits- on siiski tagasihoidlik ja reaalsuse-düe,
kus elab tohutul hulgal hül- "^^st harrastanud on. Ma nõustun vaid mii ja üsna hiljuti nimetas le põhinev,
geid; On neid ka kaljusaarekestel "^õtfen: üks veinimaitsja, et ,,see kollakas
otse üksteise otsas päikesepaistel . ^Turist võib ette võtta uskuma- vein tuletab meelde mulle mu ko-tuid
asju, ta teeb ootamatuid ja ru- dust koera."
- maläid Qtsuseid ja on alles tagant- NÜ me siis maitseme ja proovi^
järele tark, aga seda kõike tean ma me ja hindame. Lõpuks selgub, et
omastkäestki imehästi." kõige kallim vein proovitust sisal- ,
247 Danforth , ! ! ™ ^'"^^ ^^ige enam kaloreid ja ta gruppi. Esimeses nahatööd ja tei-
A v ^ T o m t o ^ ^^^kan samas nooli, mis valmistamine nõuab kõige enam
Ave.. lorofflTO, näitavad kaugusi paljudesse maail- aefia
Ont. M4K 1N2 _ , ctc^ci.
Vaatlusele järgnes mõnikümmend
diapositiivi mitmesugusest
loomingujärkudest.
Pärast ettekannet pakkusid T E .
Naisseltsi perenaised kohvi ja või-
A. Lee seletas, et loomingu täitel tehti juba kohe pea-le
avamist rida ostusid.
Eelistatud praktjkaalad:
Tulumalksnd jt. riigimaksult
Testamente, hooldusi Ja pärsnäi» de kohta antakse seletus, et need
tompe
- Üldpraktika
öSitutl: (416) 757-919®
Päeviti: (416) 967-6660
VABA EESTLANE V/)
Z)
X
a3
.,Vaba Eestlase" toimetuse ja
RATAS ©FTIK
Ruberg otsib heroilist, püsivaid
inimvääriusi ja näeb Jumalat
avaruses ning valguse kürgavu-ses.
Tema looming jaguneb kahte
M i l l l C Tel-465-6251
ma paikadesse. Jätaii oma märk- geji^ie järgnenud kuulsa ia aia-mikku
neist mälestuseks: Table loolise Ihina Stellenboschi külasta- KyrtUUrimärkilllk
DOCTOR OF CHIROPRAGTI€
212 Binnick C F .
Tel. 489-0562
Topist New Yorki.12.562 km, Mont- . . ^ •
^ . i , - , .h... veinimaitsmise var]u,^ent
reah 12.758 km 3a Moskvasse 10.141 i^o^an, et lõuna-aafriWased Soome ajakiri Uusi ^^N^^
km. Aga kui kaugel on küll Tal- j^^lie selle, ettetuhiud olukordades ^^^l^^s oma möödunud aasta vii-
SOOVITAME PRILLE PARIMAS l i M i . . . arusaadavail põhjusil andes- ^^««^ numbris (nr. 12) Asta Põld-
Samas jookseb üsna mu jalge tada suvatsevad ^äe jutustuse „Metsmesüane"
juurde väike pruun loom, on päris ' (Kimaläinen) Maire Peltola tõlkes,
taltsake ja kohapealseilt sölgust otsides
öeldakse:
KVALITEEDIS
KÄEKELLADE MÜÜK JÄ
PARANDUSTÖÖD
TÄIDAME KODUMAISEID -
PRILLIDE RETSEPTE
• , • • — Ajakiri ,i,Pamasso" avaldas oma
® Thirimere Eesti Seltsi Naisringi möödunud aasta kaheksandas
OPTOMETRIST (OPTIK)
Tel. 531-4251
412 RONCESVALLES AVE.
AT HOWARD PARK
See juda^sie ehk kahanes j - ^ ^ ^ ^ ^.^^^^ ^^^^^^^j.^ mimbris; Ella Kivikkato
(Rock Rabbit - Procavia capen-. j^g^jtöö- ja rakenduskunsti näitus- « u t eesti luuletaja
SIS)." Jänese moodi ta pole, valja- ^.^t. Nii on Luise Enno mitmel molt,M. Raualt, A.Rammolt, E .
arvatud vaid ehk suunise poolest, j^^.^al korraldanud Camdeni seal- kudult, V. Luigelt ja J . Kaplinsküt.
O P T I C A L S T U B I O Ltd. .tal on tulukesed nopskorvad, saba ^^^^.^ ^^^.^ ^ ^ ^ . ^ ^ ^
R. SCHMID, saksa optik ^i]"^' ^^.evato, on uks eripärane j^panekuid, samuti Pictonis igaaas- Soomes, Jyväskylä Linnateatris
Suur valik euroopa prilliraame: ^^^^^^^^J"^ ^^^^ esmakordselt ^^^^^ ^^^^ ^^^^^^ pidustusel, toimus 26. veebruaril A.H. Tamm-
2eiss, Rodenstock, Metzler 1980. a. novembris sai Hüja Lip- saare' komööda „Kuningal on
Spetsiallsccrnnud contact lenslde ^©igiifögsl-ys©^ P^"S. seal oma piiutatud linase külm" esietendus. Lavastajaks oli
aSal ' iC«9ö'l!nn(f3i iffafeScl»©!! ^^""^^ linakese eest esimese au- Kalju Komissarov Eestist, lavaku-
11586 BLOOR ST. W. 1 tänav Jääiae " ^ ^ P ^ ^ " " ^ iCSIliSTea hinna ja kõrgema tunnustuse, junduse tegi Tisto Nykänen, kos-pool
D«ndas'e subway'd Kaplinna lähistel asuvad soodsast Austraallaste suur huvi ja imetlus tüümid Regina Pesonen. Kuninga
TELEFON 535-6252 kliimast ja maapinna omadusist eestipärase töötehnika vastu /on osa mägis Eino Airo, narri Tarmo
tingituna suured viinamarja kasva-.märgatav igal näitusel. Laitinen,
TOIMETUS JA TALITUi^
avatud esmaspäe\last
reedeni kella 9--4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Tomietajad kodis
väljaspool tööaega:
Karl Arro 482-0242
Hannes Oja 481-5316
- Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuDi
esmäsp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-ni
KUUI.UTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialÖMe
leviku tõttu.
Kuulutuste hinnad:
üks tolli ühel veerul . f3.50
esiküljel M-—
tagaküljel ^.75 ,
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1. Vaba Eestlase talitas
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. Stn. C.
Toronto, Ont. M6 J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
. Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs Leida Marley
Ajutine aadress:
37 Mann Ave.
Toronto, Ont. M4S 2Y2
Telefon: 483-2588
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 9, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-04-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810409 |
Description
| Title | 1981-04-09-07 |
| OCR text | Nr. 2S VABA EESHiANE neljapäeval, 9. aprillil 1^81 - "^^hursday, April 9,1981 Lk. 1 ADVOEAÄT-NOTAR ^oom 1M2, Ro^al Trust T%YJm Toronio Dominion Cenke Postiaadress: P.O. 326» Toronto •Olnfi. (Bay & ling) M5 K ' I K7 Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni v^üveteenistus indel Rubergi ainulaadne tehnika 16 tööd Peetri kiriky seltskondlikes ruumides toimunyd näitusel ' iP ROLAND LÄÄI^ ^dvok€icst-n©f@r 133 Eichmon^St. Toronto, M5H 2L3 Tel. 364-7«72 ctaaai ADO PAHK. g.C. M^THERINGTÖN. FALL5S & PAR|K Advokaadid-notadi • 3S5 Bay St., Sniti M . 36344S1 õhtuti 447-2017 või 929-3425 „Ei ole maalimas kohta, kus sel- pikutamas, või ka vees hullamas, tusad Ja L.^Aafrika veinid oma lises suures mitmekesiduses lei- kus nad tõesti vallatute laste kom- kvaliteedilt on maailmakuulsad, duks haruldasi taimi, loomi, putu- bei mängivad ja oma trikke näida- „Paarl and Stellenbosch Wine kaid ja muid looduse imseid, kui' ta püüavad. Neid elab seal 3000— Route" koos veinimaitsmisega tu- Aafrikas — näib, et see kõik on 4000 ümber Ja pealtvaatajate ning leb seepärast ilmtingimata .kaasa koondunud Kapimaale," väitis Juba mootorlaevakesteligiolu hülgeid ei teha, 200 aastat tagasi kuulus Rootsi näi häirivat sugugi., J"^a viinamarjafarmidest sel-teadlane Carl Lmnaeus. • Enne neemetippu jõudmist läbi- gub, et marju on mitmeid sorte; sa- Värvi- ja õierohkus kindlasM-on me^suure loodusliku pargi nende kasvatamisvüse ja kor» üks L.-Äafrika tunnuseid j a seda Hõpe Nature Reserve, kus isegi rashoidu, aga vHga palju sorte on eranditult igal aastaajal, sest mi- metsalilled on looduskaitse aU ja ka siinset veini. Kasvandustes saa-dagi siin ikkagi õitseb. Rahvuslille loomadest hakkab m t i rohlcesti sü- gikorjamine on parajasti käsil ja • protead on üle 400 eriliigi, kuna pä- ma paaviane ehk koerapea-ahve seda ei saa muul viisil teha, kui ik-rismaiseid õitsevaid taimi loetakse (baböons), kellele sõpruse pakku- kagi vaid käsitsi, silma järgi vali- L.-Aafrikas 18.000 erisördi ümber, mise eest hoiatatakse tungivalt, ku- mise ja sorteerimisega, mida mä- Imesid ja erinevusi — on neidki, na nad inimestele hädaohtlikud oi- sinad teha ei saa. üks mälestusleht sellest ripub mu la võivad. Arvatavasti on see otstarbekuse-toaseinal, millele tunnistajate juu- ^ « seotud, et enne.veinimaitsmise-resolekul alla on kirjutanud ,J^Fep- P i * . BdriaCird 019 le minekut, kbi pea veel täiesti sel-tun, Supreme Ruler of the Seven Ioobuni§d ge Ja keel alles kärmas, viiakse Seas, Emperor of the Oceans" ise, *iB^ai»«*cifttf%MiflftC'& ^^^^ vaatama otse kolossaalset Af-tõendades, et olen viibinud Healoo- ®P®™T5aOöniaea¥ j-jkaani keelte monumenti Paarlis, tuse Neemel paigas, kus India ja On huvitav, kuis kaljud eriliste oma taevani kerkivate sam- Atlandi Ookean uhtuvad. Rohkem, moodustistena taevapoole tõusevad mastega sümboliseerib „meie kul- Endel Ruberg oma töödega ühel varajasemal näituseSb Möödunud nädalalõpul toimus Peetri kiriku alumistes saaUdesT^E. kui midagi muud, on imeüetav ja neile mäemüräkaüe mitmel tuuriüse ja kasvamise imet'' ja Naisseltsi korraldusel Montrealis elava eesti^k^^ neemeotsalt avanev võrratu vaate- pool ka vastavalt iseloomulikud ni- viitab mitmesuguste ermevate kee- kunstinäitus. E. Ruberg on obiud alaliseks rah\nasükufe kasvatajaks pilt aUa kõrgelt kaljutipult merele; med on leitud, nagu Lion Head^ legruppide koostööle L.,-Aafrikas.. T.E. Naisseltsi poolt korraldatavas Jõekääru: lastešuyekodus,/^ Sinna üles viib „Flying Dutchmän" Camel Rock, Table Top, Deviis Monumendi ehitamiseks kulus 2 näituse korraldamisega nii eelmistel kordadel, kul^^^k^^^^ nimeline helesinine mmibuss ja ka- Peak j.t. ' - aastat, peasammas on 56 m kõrge tud tänu avaldada noortele rahvuslikku tunnet sis^^ he ookeani eraldumist märkab vaid ,,kas te teadsite, et Kaplinn on Ja valmis sai kogu konstruktsioon Näitusel oli välja pandud 76 tööd, neiräe hulgas mõni ta kunagi-erilisestvvärvivahest: India Ookean L.-Aafrika vanim linn, asutatud a. aastall968.- sest nahavoolmise perioodil tehtud,seeriast Enam^^ on tumesinine, AtiandiOokeänaga 1652 ja hotentotid siinsed esimesed ^ ^ - * E. Rubergüe omases kmmutustehnikas/miHes «rfi^^^^ rahkemhamkas. Veetemperatuurilt elanikud?" küsitakse ja siis selgub, "«^^^ i nemisi. on Kapineemel India Ookeani pool- kui palju on kõike s«ia, mida me mcaitse . o o " " Avatseremoonia avas T.E. Nais- ses akvarellid ihna tormi ja dra- - ne vesi 5-10 kraadi soojem Atlandi senini ei teadnud, eriti muuseume y^^^^. seltsi esinaine Heljo Novek, misjä- maatilisuseta. Tema tehnika on ai- Yoffkdale Place, 1 Yorkdale Road, Ookeam omast 3a suplemiseks sobi- pidi liikudes. Aga kas koike suudab hiügTvXCrtu^^^^^^ tdihub ^^^^ ^ee andis ülevaate E. Ru- nulaadne. Akvarellis rakendab end ' M U iXehfle meelde üli- ^ ^ V Winery's. KWV oh veinival- loomM seda diapositiivi- looduse jõu kujundamisele^f^^^^^^^^ " ^ mi«t«iDio iiv.4o^^rt^«ionfoinr,« o«,^*o delt näidustades. ' lisis kulmu.tusmustireis, mida tuleb m^ejäävah, vahdduv. Algab see kooli haigla tutv^staMsel see, et ^ ^ ^ ^ B l f ^ S ^ b käesolev oU E . Kubergi 25. m.jm:m^:,m4k,^ sudahnnast koigi sõdades langenu- siin tegi kuulus dr. Ch. Barnard masõda, „ _ , „ vües Parlamendihoonest ja vani- on ta kätes nüüd reuma ja ta töö- f äb eriti meelde tohutu hulk ol^muqp.t ku. on mast kirUcust (- a. 1703), miUe jä- tab ülikooli juuras loenguid pida- ^"^e f^ri veinivaate, tehtud P^a- ^ ^ ^ ^ reie üsna varsti jõuame aatomjõu- des. Kuuldavasti sürduvat ta edas- ^^^elt tammepuust 3a mõned neist TÕNU T O O i . A . S € e « LLB« ADVOKAAT - NOTAE Süite 207 Toronto/ Ont. M6A 3Ä1 Telefon 781-5556, 789-7579, kodus 489-6709 varn. Reis ise Kapineeme tippu TOOI^AS ÕUNAPUU B.A., BJP.E., LL.B. ADVOKAAT «^"NOTAR 55 Queen St. East, Ste. 1403 Toronto, Ont. M5C 1R6 Tei. 364-6761 iöiiiKgi-Aafrikcis analüüsimisel on vajalik ära tunda isikupärane loomingufilosoo-fia, mille kujundavad kunstnikule isikupärased „sõrmejäljed". cnna Johannes Järvdt B.A.SC., LL.B. AÖVOKAAT—: RAAMATUPIDAJAD ehartered Acconntaad S5 Uni^ersiry- Ave.. Sfc®. IM Tei. 862-7ia§ •: Tor.oiflto.vOnt. .M5i STO jaamani, mis alles ehitamisel ja pidi poliitika alale, jutustatakse ^adu aastaid vanad. Vamm vaat ^^^^^^te'^^^^ valmis peaks saama 1985. aastaks, meüe kerge muigega edasi, viida- a. 1688, neid kasutatakse veini ,7'^^^^^^^ tes kuulsa doktori karjääri- ja hiil hoidmiseks enne pudeleisse villi- PaaevaiKs. gushimülisele elukäigule. mist veel praegugi, vam^^^^ Muidugi tuleb igal turistü teha ^abrikiis:^a Et sõit köisraudteel ka kuulsale mäe- ^^^^ ^^^"^^a kaalub 225 tonni ja Mereäärsed linnaosad on eriti nimega Table Top, mis tõepoo- ^^^^^^^ aastaks, kui kaunid, 9-korruseline vanadekodu- iggi- kaugelt vaadatuna näib lame- Päevas üks liiter Veini kasutada, gi on vaatega mere. suunas ja vai- lauaplaadi moodi millel õige- niuidugi ääretult imponeeriv ja geliivalistele laiadele plaazhidele õige sageü hõljub pilvevina nagu P^^^a silmagagi vaatamisel on sel- Rubergil on neid kolm: 1) respekt järgneb mereadruline rand, kus pealeasetatud laudlina, üles jõudes S®' ujumisoskuseta inimene J» austus looduse vastu; 2) respekt vees pesitseb nii palju vähke, et poi^ ta küll kaugeltki sileda laua- ^^^^^^^ ^^^^is otsemaid ära upuks: Jumala Inii loodusejõudude organi-neid. suurel hulgal Lõuna-Ameeri- pia^di taoline vaid hoopis künkli- ^^"lengi, kuis keegi oma kaaslast ^^^^^^^ ^'^stu, mis väljendub Juma-kasse ja Euroopassegi eksportimi- aga kõrgelt avanev vaade iin- ^Petab: la tunnetuses ja looduse hinge otseks jätkub. nale on ületamatu. ^ "^aata, et sa end lolli moodi täis hingus; 3) suur uhkus ja truudus Hästihoolitsetud metsade ja puu- ei joo, ega suurde veinitanki ära ei rahvusele ja kaaskannatamine Kyi kaugeD on Tallinn? ^ P " ' Laku tügad vaadi kraani alt ^ahva saatusele. Need kolm sula-on algselt kohale toodud ja istuta- - ka ära, ega see vist keelatud ole!" ^ad üheks loomingufüosbofiaks. tud paljudest erimaadest, nagu Köisraudteega, mis avati juba Veinimaitsmiseks on omaette S^«^erg algas praktüise tarbe- Austraaliast eukalüptused, L.- 1^29. a., pääseb üles lühikese aja vastav saal toolide ja laudadega, kunstnikuna, kelle materjaliks oli Ameerikast troopikataimed j.m., 3^ ^^^rge vaevaga, ent sinna on või- mahutab 100 inimese ümber ja iga- ^äks sellest edasi uute kuns-aga meie rõõmuks ei jää ka Kana- ^^'^^ radasid pidi ka ronida. Hil- le on 5 sorti veini valmis pandud, ^i^iste vormide kujundamisele. Ju- . da mainimata, sest siit on pärit Jem jutustas üks sakslasist õdede- õpetatakse veinimaitsmise tehni- tarbekunstis oli objektiks läbi-männipuud, mis väärikaina taeva- P^^^' vanuselt kindlasti juba üle kat: „Vaata, nuusuta, maitse!" mõeldud sümboolika. Tema loomin-poole kerkivad. Näib, et süa endi- keskea, kuis nad toUel aasta kõige koos väljahmgamise ja ninakrimp- guobjektideks kõigil materjalidel s^e lagemaüe on iga maa oma kuumemal päeval j u s t selle mäkke sutamise tehnikaga ja tehakse tea- maastikud, juuri ajanud ja metsade korrasta- ronimise 'ette võtsid. Tavaliselt- tavaks veinimaitsmise kõige suu- Rubergi stiü on kõige lähem'al mise ning järelkasvu eest hoolise- nõudvat see 2V2 tundi aega, neil rem tõde: . realismüe, kus on kaks suunda: takse L.'-Aafrikas teadlikult ja häs- kulus seUeks tervelt 6 väsitavat ^^Hea vein on see, mis sulle kõi- D mõnokroomne impressionism ja ti. päikeselõõma-tundi.^^ ^ ge enam maitseb." Mõni vein võib 2) sümbolistlik sürrealistliku kalla- Erilise elamuse annab poolel teel »Niemals wieder," on õeste iihi- guUe meenutada õuna, mõni ema kuga looming. Rubergi sürrealism korraldatud paadisõit Duikar Islan- o^sus, kuigi, nad muidu mäeroni- tehtud maasikamoosi, mõni õits- on siiski tagasihoidlik ja reaalsuse-düe, kus elab tohutul hulgal hül- "^^st harrastanud on. Ma nõustun vaid mii ja üsna hiljuti nimetas le põhinev, geid; On neid ka kaljusaarekestel "^õtfen: üks veinimaitsja, et ,,see kollakas otse üksteise otsas päikesepaistel . ^Turist võib ette võtta uskuma- vein tuletab meelde mulle mu ko-tuid asju, ta teeb ootamatuid ja ru- dust koera." - maläid Qtsuseid ja on alles tagant- NÜ me siis maitseme ja proovi^ järele tark, aga seda kõike tean ma me ja hindame. Lõpuks selgub, et omastkäestki imehästi." kõige kallim vein proovitust sisal- , 247 Danforth , ! ! ™ ^'"^^ ^^ige enam kaloreid ja ta gruppi. Esimeses nahatööd ja tei- A v ^ T o m t o ^ ^^^kan samas nooli, mis valmistamine nõuab kõige enam Ave.. lorofflTO, näitavad kaugusi paljudesse maail- aefia Ont. M4K 1N2 _ , ctc^ci. Vaatlusele järgnes mõnikümmend diapositiivi mitmesugusest loomingujärkudest. Pärast ettekannet pakkusid T E . Naisseltsi perenaised kohvi ja või- A. Lee seletas, et loomingu täitel tehti juba kohe pea-le avamist rida ostusid. Eelistatud praktjkaalad: Tulumalksnd jt. riigimaksult Testamente, hooldusi Ja pärsnäi» de kohta antakse seletus, et need tompe - Üldpraktika öSitutl: (416) 757-919® Päeviti: (416) 967-6660 VABA EESTLANE V/) Z) X a3 .,Vaba Eestlase" toimetuse ja RATAS ©FTIK Ruberg otsib heroilist, püsivaid inimvääriusi ja näeb Jumalat avaruses ning valguse kürgavu-ses. Tema looming jaguneb kahte M i l l l C Tel-465-6251 ma paikadesse. Jätaii oma märk- geji^ie järgnenud kuulsa ia aia-mikku neist mälestuseks: Table loolise Ihina Stellenboschi külasta- KyrtUUrimärkilllk DOCTOR OF CHIROPRAGTI€ 212 Binnick C F . Tel. 489-0562 Topist New Yorki.12.562 km, Mont- . . ^ • ^ . i , - , .h... veinimaitsmise var]u,^ent reah 12.758 km 3a Moskvasse 10.141 i^o^an, et lõuna-aafriWased Soome ajakiri Uusi ^^N^^ km. Aga kui kaugel on küll Tal- j^^lie selle, ettetuhiud olukordades ^^^l^^s oma möödunud aasta vii- SOOVITAME PRILLE PARIMAS l i M i . . . arusaadavail põhjusil andes- ^^««^ numbris (nr. 12) Asta Põld- Samas jookseb üsna mu jalge tada suvatsevad ^äe jutustuse „Metsmesüane" juurde väike pruun loom, on päris ' (Kimaläinen) Maire Peltola tõlkes, taltsake ja kohapealseilt sölgust otsides öeldakse: KVALITEEDIS KÄEKELLADE MÜÜK JÄ PARANDUSTÖÖD TÄIDAME KODUMAISEID - PRILLIDE RETSEPTE • , • • — Ajakiri ,i,Pamasso" avaldas oma ® Thirimere Eesti Seltsi Naisringi möödunud aasta kaheksandas OPTOMETRIST (OPTIK) Tel. 531-4251 412 RONCESVALLES AVE. AT HOWARD PARK See juda^sie ehk kahanes j - ^ ^ ^ ^ ^.^^^^ ^^^^^^^j.^ mimbris; Ella Kivikkato (Rock Rabbit - Procavia capen-. j^g^jtöö- ja rakenduskunsti näitus- « u t eesti luuletaja SIS)." Jänese moodi ta pole, valja- ^.^t. Nii on Luise Enno mitmel molt,M. Raualt, A.Rammolt, E . arvatud vaid ehk suunise poolest, j^^.^al korraldanud Camdeni seal- kudult, V. Luigelt ja J . Kaplinsküt. O P T I C A L S T U B I O Ltd. .tal on tulukesed nopskorvad, saba ^^^^.^ ^^^.^ ^ ^ ^ . ^ ^ ^ R. SCHMID, saksa optik ^i]"^' ^^.evato, on uks eripärane j^panekuid, samuti Pictonis igaaas- Soomes, Jyväskylä Linnateatris Suur valik euroopa prilliraame: ^^^^^^^^J"^ ^^^^ esmakordselt ^^^^^ ^^^^ ^^^^^^ pidustusel, toimus 26. veebruaril A.H. Tamm- 2eiss, Rodenstock, Metzler 1980. a. novembris sai Hüja Lip- saare' komööda „Kuningal on Spetsiallsccrnnud contact lenslde ^©igiifögsl-ys©^ P^"S. seal oma piiutatud linase külm" esietendus. Lavastajaks oli aSal ' iC«9ö'l!nn(f3i iffafeScl»©!! ^^""^^ linakese eest esimese au- Kalju Komissarov Eestist, lavaku- 11586 BLOOR ST. W. 1 tänav Jääiae " ^ ^ P ^ ^ " " ^ iCSIliSTea hinna ja kõrgema tunnustuse, junduse tegi Tisto Nykänen, kos-pool D«ndas'e subway'd Kaplinna lähistel asuvad soodsast Austraallaste suur huvi ja imetlus tüümid Regina Pesonen. Kuninga TELEFON 535-6252 kliimast ja maapinna omadusist eestipärase töötehnika vastu /on osa mägis Eino Airo, narri Tarmo tingituna suured viinamarja kasva-.märgatav igal näitusel. Laitinen, TOIMETUS JA TALITUi^ avatud esmaspäe\last reedeni kella 9--4-ni. Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675 Tomietajad kodis väljaspool tööaega: Karl Arro 482-0242 Hannes Oja 481-5316 - Kuulutusi võetakse vastu: nädala esimesse ajalehte kuDi esmäsp. homm. kella 11-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella ll-ni KUUI.UTAMINE VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialÖMe leviku tõttu. Kuulutuste hinnad: üks tolli ühel veerul . f3.50 esiküljel M-— tagaküljel ^.75 , KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1. Vaba Eestlase talitas 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70. Stn. C. Toronto, Ont. M6 J 3M7 Talitus väljaspool tööaega: . Helmi Liivandi 251-6495 2. Mrs Leida Marley Ajutine aadress: 37 Mann Ave. Toronto, Ont. M4S 2Y2 Telefon: 483-2588 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-04-09-07
