1979-07-26-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 56 Nr. 56, ?ABÄ EESHAKE neljapäeval, 26. juulil - Thursday, M y 26,1979
lidas ÜhendriiM-iii
populaarsus
iva veeloiguna
sedamööda muü>
partei telgita-ijate
pilk vüha
hakkab Xlai*-
^tsimiseks vilkalt
ana kui see tun-
|kraatliku parte!
Laadina 1980; aas-
Imistdcs esiplaa-inaator
Edward
ird Kennedy on
le aastat ta*
1 oma seltskonna-
)hendrükide ida-
Chappaquiddic»
siUalt autoga
>ääses kummaii-
/ast autost välja
ii istunud noor
fopechne uppus.
>olekš nii suurt
lEdward Kenne^
id pärast õnne-letult
ning pole!
päeval teata-loiitseile,
Kenne-letuse
10. aasadele
õnnetuse
lilles ta mainis,
|iise järele „vas-iiid
et ta võtab
|s süü oma ar-draamast
OIU
Joiid paljud õn-linivad,
et ter-on
jäänud vee!
leid ei ole aval-
,^ad ka Mary Jo
li, kes said Ken-llndlustusseltsiltl;
lill „valuraha"
tuid vanemad
i ole „kogu lu-ig
et vastavad
sid õnnetuse
ja asjatund-
Lopecbne vane-
[vad ka paljud
väidavad, et
[litseivpimud ja
oma uurimi-senaatör
Ken-las
enda süüdi
ja keda
kahe kuulise
ausi, määrates
itseaja.
konstateerisid
lyäailejad ja
Uise elu ana-iquiddicki
õn-
Kennedy kar-
IgasHöögi ning
[kunagi kandi-ja.
Nüüd
^udes on need
id ja Edward
id ühe kindla^
^ kandi-mtlipärija
köie
ei eita enam
ei kandidee-le
aasta
te tema kar-iitada.
Kennedy oli
itane küpses-
5; Kui ta käi-sõnade
järele
— kuidas
et ta käitub
48. aasta-laitustundega,
)onil nagu se-
|>it jalges Ma-vi
on tõesti
nii vaesed, et
^idendikohale
^Kennedy nl-kõla,
et Val-tasuguse
taga-teisest
kogu
et täMepa-rsündmusest
e aastat. See
tal kui ast-ong
pani esi-a
jala Kuu
suur triumf
le ja maalija
suureks
ijrestüzhikao-elie
mahajää-ole
võimalda-id
komplit-e
sooritada.
sõidule järg-
Kuüle, mille-rakendatud
(Järg lk. 3>
1-';
s4:
I
li'-
28. Ja 29.
461-0912.
'dr.. T.Sauks, t(BL
Arhitekt Erik Uluots saavutas
'500O kr. (ca $1300.-^-) autasu arhitektide
võistlusel hconestiku kohta
lihel ehitusalal Lundi linnas.
Uus hoonestik sisaldab elamuid,
kontori- ja äriruume ning üle 1000
autokoha. Läbi ehitjusala on kord
läinud osa Lundi vanast ajaloolisest
linnamüürist.
Võistlusele oli esitatud 43 kavandit.
Erik Uluotsa kaivandi kohta
ütles auhitmafe<^is3on muuhulgas
järgmist:
„Esitattid lahendus kontoriehi-tustega
kui mürabarjäär suure äu-tclüMusega
tänava vastu 01 huvitav.
Kavandi seletav kü-jeldus on
poeetiline ja näitab kavandisse sisseelamist."
1
© Eesti Teaduslüs Instituut Rootsis
pidas aastakoosoleku, mülel juhatusse
' tagasi valiti esimehekis
Gustav Ränk, mäjan(Jusjuhatajaks
Meemo Mäelo, aseesimehe|ks õppetegevuse
alal Dnlar^Arens, selie-täriHs
Taavi Papp, kes vübib stipendiaadina
Spomes, kust tagasi
tuleb peatselt Stokhöhni. Seniseks
asetäitjaks on Üdo Kiimiapas. Teaduskondade
esindajateks on Teo-dor
Künnapäs ja Hehnut Hagar
ning kontaktipidajaks E. Teadusliku
Seltsiga aseesimees
Arens.
1 ps
^^nEfEFOI^I 4 6 6 - 1 1 3 5
JV.
Insurance
[ Agericy
23 TOSTMORE Dr., Süite 200
RexdalcOnt. MS>V 3Y7
Tel. 7454622
Lätlased koondasM äsja Gotlandü toimunud lätlaste siiih^idustustele kogu maailmasU; lauljaid ja mm-dustasid
600 jiikMeMsevõiÄ Visbys;
Toimetust külastas majandusteadlane Feliks Tarn m koos abikaasaga. Nad on jätnud selja taha
autoteekoima ühenMikideidarannilml, sõites
aastast poega Jõekääru laste suvekodusse. Kaugelt tulnud külalistega areneb „Vaba Eestlase" toimetuses
pikesa jutuajamiiie eestlaste elust WasliiiigtOKiš ning ühendiüldde praegusest §Is©
korrast, eriti seoses president Cairteri uue energiaprogrammiga
Feliks Tamme jutust selgub, et Tcwüjakiis on langenud paiguti lusvahendeid ning nendel sõitmine
ta on magistrikraadiga majandus- väga madalale tasemele ning see ] on väga tülikas ja aeganõudev.
teadlane, kes alustas oma õpin-kuid
juba Saksamaal Frankfurdis.
DP laagritest tJhendriikidesše saa-ei
jäta mpju avaldamata produktiivsusele.
Kuid mida arvata president Gar^
bunült saavutas ta majandusteadu- teri uuest energiapoliitikast? „Ras-se
alal magistrikraadi Nebraska
ülikoolis ning täiendas end hiljem
Golumbia ülikoolis.
; (Algusik.2) •
maailmaruumi uurimine
mõõdustifcus nirig maailmaraumi-lenmiki
programm, mis kavatsetakse
lõplikult ..välja ..arendada
1980-nendate aastate kestel. Selle
programmi raamides saadetakse
raketi abil maakera orbiiti mootorita
lennuk, mis saabub liuglen-nus
purilennukina maapinnale
iagasi pärast oma ülesannete soo-
:ritamist...- Tundub, • ^t , praegmie
eneriga kriis ja majanduslikud
probleeinid on vähendanud tunduvalt
huvi maaümaruumilendu-
: Ta . OM juba;pikema.. aja teistel;
. Washingtonis. Ülienfcikide.kaubandusministeeriumi
teenistuses
ning ori praegu üks kord kuus ilmuva
suurekaustalise 118 leheküljelise
majandusliku eriajakirja-
„Business ,Coiniditlon§ Bigest"
toimetajaks,
juhtides ligemale 20 inimese tööd.
tjhtlasi antakse samas välja nelja-leheküljelist
perioodilist bülletääni
„Ünited States ; Department of
Commerce News". Neid publikatsioone
peetakse väga :kompetent-seteks
ja olulisteks ühendriikide
majandusliku olukorra kujunemise
analüüsijateks ning neid tsiteerivad
pidevalt kõik tJhendriikide
suuremad ajalehed nagu ,,New
York Times''• ,.Washington Post"
j.t..:;-:-;-;\;;,;.,--:;-::,^.;::;.^^
Rääkides ühendriikides üldiselt
valitsevast olukorrast mainib Feliks
Tamm, M ameeriklased oh
loomulikult energiakriisi tõttu suures
mures oma tuleviku pärast;
Feliks
ke ütelda", arvab Feliks Tamm,
kuid ta väidab, et selle programmi
rakendamine on väga raske ülesanne,
kuna sellega kaasub väga
palju probleeme. Programmi õnnestumine
oleneb suurel määral ka
president Carteri võimetest, kuid
võib ütelda, et ameeriklased ei ole
Carteriga sugugi rahul ning peavad
teda üldiselt nõrgaks presi-
Rääkides oma isiklikust elust
mainivad Feliks Tamm ja i ta abikaasa,
et nad elavad Washingtoni
äärelinnas Pt. Washingtonis, kust
seni oti lihtne autoga tööle sõita.
Nüüd bensiinipuuduse ajajärgul
tuleb aga kasutada avalikke lük-
Washiugtonis on väike eestlaste
koloonia, kuid üldiselt peetakse
...siiski; üsna tifiedat omavalielist
• ; sidet,; : • •• • .
Lähem suurem eestlaste keskus
asub Baltimores, kuhu on rajatud
ka Eesti ':Täienduskool. Sinna on
Feliks Tamm ja tema abikaasa
viinud kord nädalas eesti keelt õp-pihiÄ
ka oma poja, kuigi neil selleks
igal nädalal maha tuleb sõita
120 miüi:
Ja Toronto — mida arva):e meie
provintsi pealinnast? „Ilus Imn,'
kuid kuidagi ei öska siin autot par-kkla.
Alati saame politseilt parki-mismääruste
, rikkumise
„tieketeid" ja neid on ko
juba üsna hea hulk", lõpetab oma
vestluse ühendriikidest tulnud kü^
ialine.
de vastu ning need ei ole enam Tamm isiklikult arvamisel, et
Ühendriigid lähevad vastu majanduskriisile.
sellisel määral huvi tsentrumiks
kui kümmekond aastat tagasi
Kuid maailmauurijate Mgas
leidub ikka veel mehi, kes unistavad
suurtest projektidest — kui
ainult oleks raha nende teostamiseks!
Ühendriikide tuntud astronoom
Gari Sagan näiteks kalkuleerib,
et maailmaniumi linnuteel
võil) leiduda vähemalt uks iriil-jon
tehnoloogilist tsivilisatsioon!
ja kui maakera inimkond avastaks
ühe sellise \ tsivilisatsiooni,
siis oleks see kõige suuremaks
sündmuseks inimkonna ajaloos.
Frincetoni ülikooli füüsik Gerald
K. 0'jNeill unistab omakorda maailmaruumi
koloniseerimisest, kuid
tema kõige suuremaks * proMee-miks
on selleks vajalikkudö summade
leidmine. Ning need summad
on kalkuleeritud võrdlemisi
suurtena, vähemalt 50 i miljardi
dollarit ainult starÄapitaliks. -
üle paarisaja inimese jälgis möödunud laupäeval noorte lõkke-õhtu-
ettekandeid suvekodu haljasalaL Kuivõrd suurt tööd on tehtaä
Eesti Laste suvekodus ja millise suure hoole ja armastusega Toronto
Eesti Naisseltsi juhatus eesotsas esmaise H. Novekuga, suvekodu
juhataja Ja kasvatajatega meie noortega tegelevad, selles võisifi
veenduda ne^d lastevanemad ja nöörte sõbrad, kes jälgisid noorsoo
ettekandeid Jõekääru õhtMl.' ^
mäe, Toomas Kolli, Sven Reitav,
Vüli Lomax, Paul Pisa ja Paul Ka-ko.
Ujumises Mai Kreemi eksamineerimisel
õiendasid Punase Risti
eksamid järgmised; algklassi algar
jad: Ingi Ropsud, Liisa Kukk, Kalev-
Kaup, Chris Kadai, Madis Saks
ja Maia Linask. Algajate klassis:
Monica Heinmaa, Helvi Kiik, Kadri
Linask, Ele Pallumä^, Kai Rap-nik.
Noorte klassis: Hugo Atte-mann,
Rein Ättemann, Andrus
Küng, Linda Norheim, Alaric
Nurmr Andres Nurm, Ä Oi-v#
ja Ülo Väiiibniäe.
Laskmises on^ E. Ruberg oma
tulevaste „maaUmameistritega"
tõhusat tööd teinud.
Nii saavutas Toomas Koli hõbedasse
märgi ja pronksi said järgmised
laskurid.: Ülo. Vainomäe Saksamaalt,
Rein Lomax ja Indrek Lu-sik.
Mauno Palumäe (12 a.) laskis
100 võimalikust 100.
Lõkkevanaks ja teadustajaks
Paul Kako, kes.omaoSaga suurepäraselt
toime tuli. Ettekanded algasid
lõkketule süütamisega. Kui
lõklcetuli oli lõkkele löönud, algasid
ettekanded tarede kaupa. Noored
oma ettel^annetega kutsusid
esüe rõkkavat naeru jä kestvat
aplausi. Kell 10 õhtul pakuti lastele
viinivorste saia ja joogiga, külalistel
oli võimalik kohvi ja selle kõrvalist
saada välipuhvetist, kus
„puhvetipreüidena" toimisid Naisseltsi
esinaine H. Novek ja majan-dušala
juhataja H. Valter.
Lõkkeõhtu viin^aseks numb^
riks oli näidend katkend „Ke-vadest",
mis oli nauding vaadata
ja kuulata ning mis sai suure
aplausi osaliseks.' .',
õhtu lõppes lauluga: „Nüüd Uni
tule rutuga, et -magama me
jääks"..'-- ^
Möödunud nädaL möödus laste
suvekodus spordi, matkamise ja
mängude tähe all. ,,Jõekääru Teatajast",
müle väljaandjateks on
suured tüdrukud, leiame järgmist:
Kesknädal väijašõit ja selle kirjeldus.
Sport — mängiti jalgpalli kus
paremad, mängijad olid Ülo Vaino-
Käesolev nädal algas suvekodus
jumalateenistusega, millme toinius
peamaja ees põlispuude varjus.
Jutlustas Toronto Vani Andrese
[use^õpetam A.:Taul. ';•
J. S-gi:
Maksab Kanadsis:
Hamburgis ilmuv „Der'
tuhanded miütseeritud**aatomtetastroofist, mis leidnud aset 1S58
. N. Liidus mimg katsutud hoüa saladuses:
; m . "
$10..
Põhjuseid,: selleks on mitmeid,
näiteks õlihlndade kiire tÕus,
toormaterjali kallinemine ja
Ühendriikides üldiselt maad
hoolekande mentaliteet.
Kuid kes paneb praegu
sellised suured suminad utoopiliste
ideede teostamiseks kui inimesed
seisavad bensünisabades ja
peavad jmõfSema, kas nad saavad
eeloleval talvel toad soojaks või
peavad kuude kaupa külmetama.
Ajad on muutunud viimase küsia-ne
aasta jooksul ja need on tootnud
muudaitusi ka msasllmaruuml
MSI
KÕIKIDEKS
KI.NJDLÜSTÜSTEKS
1482. Bathurst St,. 4 korij
(Bathurst-Sfc Clau")
TöiefoB 'kontons S53-7815 Ja:
: • \ S53-781S' ; ^
„ Suurim . reaiktori-k:aitastroof.
leidis aset :N; liidus. Vaevalt
omavad nõukogudte reaktorid selliseid
ikindlustusšeadeldisi nagU:
Iäänern'ki{^ omad," kuna. Moskva
peab neid ülearuseks ning tahab
aatomienergiat odava/lt produtseerida.'"
••;'; v •;/
Rumeenia ja Mgoslaavia; ostsii
oma reaktorid USÄ-st.
„See oli nagu Kuu peal: polnud
külasid, linnu ega inimesi. Püsti
olid vaid pnrustaitud majade
korstnad." Nii kirjeldab praegu ning põhjustasid plaihyatuse. Pä-
. kaks^päeva
Tuimerman meenutab: kuude kaupa
olid teed suletud: Hüjem seisid
teede ääres hiiglaslikud hoiatussildid
autosõitjatele: aknad
sulgeda ja kiiresti ^õita. Kõik külad
ja asulad selles pürkonnaš
lõhuti ametivõimude korraldusel,
et takistada elaniikkonniäl tagasi-,
pöördumist.
; Nõukogude • nuikelaarjäätmete
depoos kuuimenesid laostumisel
gaaside tekkimise tõttu jäätmed
l E i r 0ŠTIQA
Kanadast ÜSA-®'.
30.
Iisraelis elav nõukogude füüsik
Lew Tumeiiman aatomikat
fiv tagajärgi päralt plahvaitust
1958.
Tumerman tõendas söUega nõukogude
biokeemik Zhora Medve-devi
raporti. Medvedev on selgitanud,
et nukleaarsete jäätmete
hooletu ladustamine üihtedepo^o^
se Tsheljabinslki ja Sverdlovski
vahel põhjustas vulkaanitaoilise
ESTO MUTÜÄL FÜND, -LTD.;
Aktsia hind 20. juulü $8.92
145 King m.W., Room
Tcffonto, Gnt. .M5H; 1J8.
Telefon päeval 3M-liSl
õhtul 925-6812
m
rast seda valgus radioaktüvne püv
ida suunas ning saastas ühe põl-iumajandu&
piirkxMa- Saarimaa
(2568 ruutkilomeetrit) suuruses.
Looduse öikoloogüine tasakaal hävitati.-:';
\:;'••^
Tairned, loomad ja. muHabakte-rid
said geneetilisi vigastusi;
.terved liigid surid välja.
Aastaid ei kasva sellel vist ain-plabvatuse.
Medvedev ütleb, et sai regioonil, Amiilel .tsiviilne aasajad
inimesed ©aid surma, iküm-- tomikätastroof seljataga, rohtu
ned tuhanded Mitseäöritiradio- ega tefe^^ — võib-oUa
aiktlivsest (kiirgusest. Medvedevi veel aasifcakümnedd."
$15.
LENNUPOSTIGA iilemere-iaaadesse:
$69,---, poolaastas $34^^^ veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 40 centi. ü^^
Eanaöa aadressidele pätuiae märMto ,>OStÄL CODE" J®
USA aadressidele ..ZIPCODE"
või posti rahakaart kirjutada
Free Estonian Publishers lümele.
. i.
P.©. I©5J 10, Pestal Stn. C,
sulast on selle katastroofi koihta
ilmunud fca ra;amat (pealkirjaga
„Bericht und Analyse der bMier
gefoeimgeihateien Atonikatast-roph^
in der ÜSŠR". Raamiat on
ilmunud HJpf fonann und Campe
kirjastuseil Hamburgis.
ViõiboHa tingituna sellest katastroofist
soovitab nõukogude
professor Mihaü Störikovitsh
lasta nuMeaarjäätmed rakettidega
kosmosesse. Aga kes garanteerib,
et nad sealt aula ei tule ruagu
nõukogude tehiskaaslane Kana-
Pahin nmlle saata VABA EESTLANE aastate /
veerandaastaks — tavalise / kiripc^iga alates „ .
- / teUimise katteks lisan $
ii
m — sün juures
rahas /
Ninu
Aadress
ai®'
Kürutatud piirkonnast olevat das ja lamearMaste Bk^l&h India
eEanikkönd evakiiieeriftud
liiillliBHillilMii^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 26, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-07-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790726 |
Description
| Title | 1979-07-26-03 |
| OCR text | Nr. 56 Nr. 56, ?ABÄ EESHAKE neljapäeval, 26. juulil - Thursday, M y 26,1979 lidas ÜhendriiM-iii populaarsus iva veeloiguna sedamööda muü> partei telgita-ijate pilk vüha hakkab Xlai*- ^tsimiseks vilkalt ana kui see tun- |kraatliku parte! Laadina 1980; aas- Imistdcs esiplaa-inaator Edward ird Kennedy on le aastat ta* 1 oma seltskonna- )hendrükide ida- Chappaquiddic» siUalt autoga >ääses kummaii- /ast autost välja ii istunud noor fopechne uppus. >olekš nii suurt lEdward Kenne^ id pärast õnne-letult ning pole! päeval teata-loiitseile, Kenne-letuse 10. aasadele õnnetuse lilles ta mainis, |iise järele „vas-iiid et ta võtab |s süü oma ar-draamast OIU Joiid paljud õn-linivad, et ter-on jäänud vee! leid ei ole aval- ,^ad ka Mary Jo li, kes said Ken-llndlustusseltsiltl; lill „valuraha" tuid vanemad i ole „kogu lu-ig et vastavad sid õnnetuse ja asjatund- Lopecbne vane- [vad ka paljud väidavad, et [litseivpimud ja oma uurimi-senaatör Ken-las enda süüdi ja keda kahe kuulise ausi, määrates itseaja. konstateerisid lyäailejad ja Uise elu ana-iquiddicki õn- Kennedy kar- IgasHöögi ning [kunagi kandi-ja. Nüüd ^udes on need id ja Edward id ühe kindla^ ^ kandi-mtlipärija köie ei eita enam ei kandidee-le aasta te tema kar-iitada. Kennedy oli itane küpses- 5; Kui ta käi-sõnade järele — kuidas et ta käitub 48. aasta-laitustundega, )onil nagu se- |>it jalges Ma-vi on tõesti nii vaesed, et ^idendikohale ^Kennedy nl-kõla, et Val-tasuguse taga-teisest kogu et täMepa-rsündmusest e aastat. See tal kui ast-ong pani esi-a jala Kuu suur triumf le ja maalija suureks ijrestüzhikao-elie mahajää-ole võimalda-id komplit-e sooritada. sõidule järg- Kuüle, mille-rakendatud (Järg lk. 3> 1-'; s4: I li'- 28. Ja 29. 461-0912. 'dr.. T.Sauks, t(BL Arhitekt Erik Uluots saavutas '500O kr. (ca $1300.-^-) autasu arhitektide võistlusel hconestiku kohta lihel ehitusalal Lundi linnas. Uus hoonestik sisaldab elamuid, kontori- ja äriruume ning üle 1000 autokoha. Läbi ehitjusala on kord läinud osa Lundi vanast ajaloolisest linnamüürist. Võistlusele oli esitatud 43 kavandit. Erik Uluotsa kaivandi kohta ütles auhitmafe<^is3on muuhulgas järgmist: „Esitattid lahendus kontoriehi-tustega kui mürabarjäär suure äu-tclüMusega tänava vastu 01 huvitav. Kavandi seletav kü-jeldus on poeetiline ja näitab kavandisse sisseelamist." 1 © Eesti Teaduslüs Instituut Rootsis pidas aastakoosoleku, mülel juhatusse ' tagasi valiti esimehekis Gustav Ränk, mäjan(Jusjuhatajaks Meemo Mäelo, aseesimehe|ks õppetegevuse alal Dnlar^Arens, selie-täriHs Taavi Papp, kes vübib stipendiaadina Spomes, kust tagasi tuleb peatselt Stokhöhni. Seniseks asetäitjaks on Üdo Kiimiapas. Teaduskondade esindajateks on Teo-dor Künnapäs ja Hehnut Hagar ning kontaktipidajaks E. Teadusliku Seltsiga aseesimees Arens. 1 ps ^^nEfEFOI^I 4 6 6 - 1 1 3 5 JV. Insurance [ Agericy 23 TOSTMORE Dr., Süite 200 RexdalcOnt. MS>V 3Y7 Tel. 7454622 Lätlased koondasM äsja Gotlandü toimunud lätlaste siiih^idustustele kogu maailmasU; lauljaid ja mm-dustasid 600 jiikMeMsevõiÄ Visbys; Toimetust külastas majandusteadlane Feliks Tarn m koos abikaasaga. Nad on jätnud selja taha autoteekoima ühenMikideidarannilml, sõites aastast poega Jõekääru laste suvekodusse. Kaugelt tulnud külalistega areneb „Vaba Eestlase" toimetuses pikesa jutuajamiiie eestlaste elust WasliiiigtOKiš ning ühendiüldde praegusest §Is© korrast, eriti seoses president Cairteri uue energiaprogrammiga Feliks Tamme jutust selgub, et Tcwüjakiis on langenud paiguti lusvahendeid ning nendel sõitmine ta on magistrikraadiga majandus- väga madalale tasemele ning see ] on väga tülikas ja aeganõudev. teadlane, kes alustas oma õpin-kuid juba Saksamaal Frankfurdis. DP laagritest tJhendriikidesše saa-ei jäta mpju avaldamata produktiivsusele. Kuid mida arvata president Gar^ bunült saavutas ta majandusteadu- teri uuest energiapoliitikast? „Ras-se alal magistrikraadi Nebraska ülikoolis ning täiendas end hiljem Golumbia ülikoolis. ; (Algusik.2) • maailmaruumi uurimine mõõdustifcus nirig maailmaraumi-lenmiki programm, mis kavatsetakse lõplikult ..välja ..arendada 1980-nendate aastate kestel. Selle programmi raamides saadetakse raketi abil maakera orbiiti mootorita lennuk, mis saabub liuglen-nus purilennukina maapinnale iagasi pärast oma ülesannete soo- :ritamist...- Tundub, • ^t , praegmie eneriga kriis ja majanduslikud probleeinid on vähendanud tunduvalt huvi maaümaruumilendu- : Ta . OM juba;pikema.. aja teistel; . Washingtonis. Ülienfcikide.kaubandusministeeriumi teenistuses ning ori praegu üks kord kuus ilmuva suurekaustalise 118 leheküljelise majandusliku eriajakirja- „Business ,Coiniditlon§ Bigest" toimetajaks, juhtides ligemale 20 inimese tööd. tjhtlasi antakse samas välja nelja-leheküljelist perioodilist bülletääni „Ünited States ; Department of Commerce News". Neid publikatsioone peetakse väga :kompetent-seteks ja olulisteks ühendriikide majandusliku olukorra kujunemise analüüsijateks ning neid tsiteerivad pidevalt kõik tJhendriikide suuremad ajalehed nagu ,,New York Times''• ,.Washington Post" j.t..:;-:-;-;\;;,;.,--:;-::,^.;::;.^^ Rääkides ühendriikides üldiselt valitsevast olukorrast mainib Feliks Tamm, M ameeriklased oh loomulikult energiakriisi tõttu suures mures oma tuleviku pärast; Feliks ke ütelda", arvab Feliks Tamm, kuid ta väidab, et selle programmi rakendamine on väga raske ülesanne, kuna sellega kaasub väga palju probleeme. Programmi õnnestumine oleneb suurel määral ka president Carteri võimetest, kuid võib ütelda, et ameeriklased ei ole Carteriga sugugi rahul ning peavad teda üldiselt nõrgaks presi- Rääkides oma isiklikust elust mainivad Feliks Tamm ja i ta abikaasa, et nad elavad Washingtoni äärelinnas Pt. Washingtonis, kust seni oti lihtne autoga tööle sõita. Nüüd bensiinipuuduse ajajärgul tuleb aga kasutada avalikke lük- Washiugtonis on väike eestlaste koloonia, kuid üldiselt peetakse ...siiski; üsna tifiedat omavalielist • ; sidet,; : • •• • . Lähem suurem eestlaste keskus asub Baltimores, kuhu on rajatud ka Eesti ':Täienduskool. Sinna on Feliks Tamm ja tema abikaasa viinud kord nädalas eesti keelt õp-pihiÄ ka oma poja, kuigi neil selleks igal nädalal maha tuleb sõita 120 miüi: Ja Toronto — mida arva):e meie provintsi pealinnast? „Ilus Imn,' kuid kuidagi ei öska siin autot par-kkla. Alati saame politseilt parki-mismääruste , rikkumise „tieketeid" ja neid on ko juba üsna hea hulk", lõpetab oma vestluse ühendriikidest tulnud kü^ ialine. de vastu ning need ei ole enam Tamm isiklikult arvamisel, et Ühendriigid lähevad vastu majanduskriisile. sellisel määral huvi tsentrumiks kui kümmekond aastat tagasi Kuid maailmauurijate Mgas leidub ikka veel mehi, kes unistavad suurtest projektidest — kui ainult oleks raha nende teostamiseks! Ühendriikide tuntud astronoom Gari Sagan näiteks kalkuleerib, et maailmaniumi linnuteel võil) leiduda vähemalt uks iriil-jon tehnoloogilist tsivilisatsioon! ja kui maakera inimkond avastaks ühe sellise \ tsivilisatsiooni, siis oleks see kõige suuremaks sündmuseks inimkonna ajaloos. Frincetoni ülikooli füüsik Gerald K. 0'jNeill unistab omakorda maailmaruumi koloniseerimisest, kuid tema kõige suuremaks * proMee-miks on selleks vajalikkudö summade leidmine. Ning need summad on kalkuleeritud võrdlemisi suurtena, vähemalt 50 i miljardi dollarit ainult starÄapitaliks. - üle paarisaja inimese jälgis möödunud laupäeval noorte lõkke-õhtu- ettekandeid suvekodu haljasalaL Kuivõrd suurt tööd on tehtaä Eesti Laste suvekodus ja millise suure hoole ja armastusega Toronto Eesti Naisseltsi juhatus eesotsas esmaise H. Novekuga, suvekodu juhataja Ja kasvatajatega meie noortega tegelevad, selles võisifi veenduda ne^d lastevanemad ja nöörte sõbrad, kes jälgisid noorsoo ettekandeid Jõekääru õhtMl.' ^ mäe, Toomas Kolli, Sven Reitav, Vüli Lomax, Paul Pisa ja Paul Ka-ko. Ujumises Mai Kreemi eksamineerimisel õiendasid Punase Risti eksamid järgmised; algklassi algar jad: Ingi Ropsud, Liisa Kukk, Kalev- Kaup, Chris Kadai, Madis Saks ja Maia Linask. Algajate klassis: Monica Heinmaa, Helvi Kiik, Kadri Linask, Ele Pallumä^, Kai Rap-nik. Noorte klassis: Hugo Atte-mann, Rein Ättemann, Andrus Küng, Linda Norheim, Alaric Nurmr Andres Nurm, Ä Oi-v# ja Ülo Väiiibniäe. Laskmises on^ E. Ruberg oma tulevaste „maaUmameistritega" tõhusat tööd teinud. Nii saavutas Toomas Koli hõbedasse märgi ja pronksi said järgmised laskurid.: Ülo. Vainomäe Saksamaalt, Rein Lomax ja Indrek Lu-sik. Mauno Palumäe (12 a.) laskis 100 võimalikust 100. Lõkkevanaks ja teadustajaks Paul Kako, kes.omaoSaga suurepäraselt toime tuli. Ettekanded algasid lõkketule süütamisega. Kui lõklcetuli oli lõkkele löönud, algasid ettekanded tarede kaupa. Noored oma ettel^annetega kutsusid esüe rõkkavat naeru jä kestvat aplausi. Kell 10 õhtul pakuti lastele viinivorste saia ja joogiga, külalistel oli võimalik kohvi ja selle kõrvalist saada välipuhvetist, kus „puhvetipreüidena" toimisid Naisseltsi esinaine H. Novek ja majan-dušala juhataja H. Valter. Lõkkeõhtu viin^aseks numb^ riks oli näidend katkend „Ke-vadest", mis oli nauding vaadata ja kuulata ning mis sai suure aplausi osaliseks.' .', õhtu lõppes lauluga: „Nüüd Uni tule rutuga, et -magama me jääks"..'-- ^ Möödunud nädaL möödus laste suvekodus spordi, matkamise ja mängude tähe all. ,,Jõekääru Teatajast", müle väljaandjateks on suured tüdrukud, leiame järgmist: Kesknädal väijašõit ja selle kirjeldus. Sport — mängiti jalgpalli kus paremad, mängijad olid Ülo Vaino- Käesolev nädal algas suvekodus jumalateenistusega, millme toinius peamaja ees põlispuude varjus. Jutlustas Toronto Vani Andrese [use^õpetam A.:Taul. ';• J. S-gi: Maksab Kanadsis: Hamburgis ilmuv „Der' tuhanded miütseeritud**aatomtetastroofist, mis leidnud aset 1S58 . N. Liidus mimg katsutud hoüa saladuses: ; m . " $10.. Põhjuseid,: selleks on mitmeid, näiteks õlihlndade kiire tÕus, toormaterjali kallinemine ja Ühendriikides üldiselt maad hoolekande mentaliteet. Kuid kes paneb praegu sellised suured suminad utoopiliste ideede teostamiseks kui inimesed seisavad bensünisabades ja peavad jmõfSema, kas nad saavad eeloleval talvel toad soojaks või peavad kuude kaupa külmetama. Ajad on muutunud viimase küsia-ne aasta jooksul ja need on tootnud muudaitusi ka msasllmaruuml MSI KÕIKIDEKS KI.NJDLÜSTÜSTEKS 1482. Bathurst St,. 4 korij (Bathurst-Sfc Clau") TöiefoB 'kontons S53-7815 Ja: : • \ S53-781S' ; ^ „ Suurim . reaiktori-k:aitastroof. leidis aset :N; liidus. Vaevalt omavad nõukogudte reaktorid selliseid ikindlustusšeadeldisi nagU: Iäänern'ki{^ omad," kuna. Moskva peab neid ülearuseks ning tahab aatomienergiat odava/lt produtseerida.'" ••;'; v •;/ Rumeenia ja Mgoslaavia; ostsii oma reaktorid USÄ-st. „See oli nagu Kuu peal: polnud külasid, linnu ega inimesi. Püsti olid vaid pnrustaitud majade korstnad." Nii kirjeldab praegu ning põhjustasid plaihyatuse. Pä- . kaks^päeva Tuimerman meenutab: kuude kaupa olid teed suletud: Hüjem seisid teede ääres hiiglaslikud hoiatussildid autosõitjatele: aknad sulgeda ja kiiresti ^õita. Kõik külad ja asulad selles pürkonnaš lõhuti ametivõimude korraldusel, et takistada elaniikkonniäl tagasi-, pöördumist. ; Nõukogude • nuikelaarjäätmete depoos kuuimenesid laostumisel gaaside tekkimise tõttu jäätmed l E i r 0ŠTIQA Kanadast ÜSA-®'. 30. Iisraelis elav nõukogude füüsik Lew Tumeiiman aatomikat fiv tagajärgi päralt plahvaitust 1958. Tumerman tõendas söUega nõukogude biokeemik Zhora Medve-devi raporti. Medvedev on selgitanud, et nukleaarsete jäätmete hooletu ladustamine üihtedepo^o^ se Tsheljabinslki ja Sverdlovski vahel põhjustas vulkaanitaoilise ESTO MUTÜÄL FÜND, -LTD.; Aktsia hind 20. juulü $8.92 145 King m.W., Room Tcffonto, Gnt. .M5H; 1J8. Telefon päeval 3M-liSl õhtul 925-6812 m rast seda valgus radioaktüvne püv ida suunas ning saastas ühe põl-iumajandu& piirkxMa- Saarimaa (2568 ruutkilomeetrit) suuruses. Looduse öikoloogüine tasakaal hävitati.-:'; \:;'••^ Tairned, loomad ja. muHabakte-rid said geneetilisi vigastusi; .terved liigid surid välja. Aastaid ei kasva sellel vist ain-plabvatuse. Medvedev ütleb, et sai regioonil, Amiilel .tsiviilne aasajad inimesed ©aid surma, iküm-- tomikätastroof seljataga, rohtu ned tuhanded Mitseäöritiradio- ega tefe^^ — võib-oUa aiktlivsest (kiirgusest. Medvedevi veel aasifcakümnedd." $15. LENNUPOSTIGA iilemere-iaaadesse: $69,---, poolaastas $34^^^ veerandaastas $18.— Aadressi muudatus 40 centi. ü^^ Eanaöa aadressidele pätuiae märMto ,>OStÄL CODE" J® USA aadressidele ..ZIPCODE" või posti rahakaart kirjutada Free Estonian Publishers lümele. . i. P.©. I©5J 10, Pestal Stn. C, sulast on selle katastroofi koihta ilmunud fca ra;amat (pealkirjaga „Bericht und Analyse der bMier gefoeimgeihateien Atonikatast-roph^ in der ÜSŠR". Raamiat on ilmunud HJpf fonann und Campe kirjastuseil Hamburgis. ViõiboHa tingituna sellest katastroofist soovitab nõukogude professor Mihaü Störikovitsh lasta nuMeaarjäätmed rakettidega kosmosesse. Aga kes garanteerib, et nad sealt aula ei tule ruagu nõukogude tehiskaaslane Kana- Pahin nmlle saata VABA EESTLANE aastate / veerandaastaks — tavalise / kiripc^iga alates „ . - / teUimise katteks lisan $ ii m — sün juures rahas / Ninu Aadress ai®' Kürutatud piirkonnast olevat das ja lamearMaste Bk^l&h India eEanikkönd evakiiieeriftud liiillliBHillilMii^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-07-26-03
