1978-05-16-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.prt,|»..iuiiijm»u.rjmjn(3«inil l nlBfna
WHII^EHORSE — Kaaiada p5h-
Japiiiikonnas olev Yukõni tem-toörium
tahab Uaada Kanada
(Algus Ihk. 1)
asuda teatud eriainellse üurimT^-
töö (kallale, feii; ÄÄBŠ suiudab
qtma üksikuid uurijaid kantrolli-da
ja rangelt teaduslikku^ tesöt
säüifcada (ilmtingimaita M e b vM^^
i m pw)vinfeiks j ^ öm^ tida , •rnik'' Ä i m i s t eesti M -
kraatliku omavalitsiLse örgainisee-rimise
õigusta Kohalikud
ütlevad, et Yukon ei saa
enam sellega, et neiJide asju aija-vad
Ottawa bürokraadid, kes on
tuhandete miilide!' kaugusel lega-üunne
tõelist olukorda. .
I^TEW YORK New YoiTgi
neegrist linnanõunik Samuel D.
Wright, kes altkäemaksu võtmise
pärast kohtus süüdi mõisteti, ütles
ajalki^janilÄ^,^MaeaIam^ ei
saa aru, kas see on (Ameerika või
žhitte! Minu büroost käivad läbi
miljonilised tehingud ja nüiid te.
haikse kära. selle 5000 dollari pärast!
Endastmõistetavalt kae-:
ban edasi/^^ ;
:: a N.
Ludu satelliit, seekord mittekiir-gavat
tiiüpi, põles äri Ä e ikui
ta jõudis maakera atmosfääri iku.
sagil Atlandi ookeani lõuna osas,
kinnitatakse Nörth American Air
Defence Command ' aimetniku
poolt. Satelliit Cosmos 849 saa-i>
us maakera atmosfääri: möödu^
md pühapäeval. Lõuna-Aafrika
ja Lõuna-Ameerika kohal. Keegi
pole näinud selle alla langemist,^
.mistõttu oletatakse, et see juba
enne ära põles. ^ :,
NSW YORK — Alaeaaisi poisikesi
on hakatud pall^ama-mõrvaritena,
nagu selgub mitmest vii-m;
asest mõrvajühtumi^tl Äsja tabati
üks 13- ja teine Hraastane
poiss, kelledele oli „töõ" ©est l u -
b a M $500. Politsei teatel ön noo-nikid
tapnud isegi 50 dollari eest.
STOKHOLM — Rootsi peaminister
Fälldini protsess Aftonbiadeti
.vastu trükiseäduse rikkumise küsimuses
(AB avaldas jämedalt au-häavava
nn. satiiri peaministri
kohta, keda kujutati vaimuhaige-ha
jne.) lõppes kaotusega, kuna
sellistes protsessides esinev poHi-tüiselt
koostatud! AB vastutava
väljaandja vabastas vastutusest
ja leidis,, et trükisekdusest ei
ole iile astutud. Zhüriis OÜd 5 sotsiaaldemokraati
4 kodanliku erakonna
esindaja vastu. Aftonbladet
on sotsiaaldemokraatide
kandja.
de .jlaev'V vt. dr. Mariania P.
Olcott ,4 re-examlnation of
Tacitus' View 1 of Ancient .Dalts,
Part I, lk. 7), siis on AAÖSll väga
suur iteäduslik tulevik. On ju see
distsiplün vieel mitmeti pioneüri
ajajärgus. ^
Kui ehk eelnenust on tekkinud
mulje >nagu oleiksid AABS'j
teadlased ja uurijad eestlased,
lätlased või leedulased siis on see
e k s i t u s . \ ,
Balti-alaste uurimustega töötavad
küll eeskätt kolme Dalti
riigi päritoluga teadlased, kuid
peale nende ori hakanud selle
probleemi vastu huvi tundma
ka paljud teistest rahvustest
teadlased. .•
LONDON
musude eest
Säamatajäävate
- S15.000> Sellise
summa mõistis Londoni kõrgem
kohus 36-aastasele naisele, kellel
oli autoõnnetus ja kes seetõttu
ei tundnud enam mingit, lõbu
suudlemiisest. Kohuä^ aifvestas, et
10 aastat võinuks ta olla veel
„aktüvne musutaja" ning pärast
seda juhuslik musutajä. Võimalik,
^0t targad kohtunikud arvestasid
isegi välja, mitu\suudlust naisel
elus jääb saamata ja määrasid
iga saamata jäänud musu eest
teatava simima. Suur see hind ei
näi just olevat.
Saksalaste ja ameeriklaste kõrval
tulefes . esimesena mainida
jimte^ olgu need teadlased siis
päritolult Baltikumist või mitte.
Teemal „Baltikumi juudid" toimus
neli ettekannete sarja, kokku
Üheksa tundi. ; /,
Nendest esimene toimus konverentsi
esimesel päeval, kus esines
Ühe lektorina eestlane, prof. Tõnu
Paimng Marylandi üiikoolist. Ta
andis demograafilise, sotsiaalse,
ökonoomilise ja kultuurilise ülevaate
Eesti juutidest ajavahemikul
1918—1940. Referent leidis
lõppkokkuvõttes, et see kahe
maailmasõja vaheline ajajärk oli
eesti juutidele kahtlemata parimaid
aegu. Referent puudutas ka
juutide hävitamise küsimust Eestis
ja leidis, et eestlaste osa selles
on 1941—1944 olnud väga piiratud,
väljaarvatud, et võõmd on
juutide rahvamõrva toonud Eesti
territooriumile. Nendele eestlaste
vastu tõstetud' süüdistustele
vastukaaluks tõi Tõnu Parming
ette Dov Levini (Jeruusalemm)
uurimust,,,Baltikumi juutide osavõtt
natsivastasest võitlusest",
kus autor mainib, et juutide osavõttu
nõukogude 'häivituspataljo-nist
on arvuliselt suurendatud,
'arming 'ütles, et igal rahal ön
iaks külge ja selgitas kuulajaile
paari sõnaga hävituspataljoni
ülesannet. - ;
Ta ütles, et need i olid löögirüh-mad,
mis punaarmee Baltikumi
maha jättis sakslaste edasitungi
takistama.
nas 1927. aastal Eesti Vabariigile
tänutäheks annetas neile antud
rahvusliku j a 'kultuurse autonoomia
eest. Tunnistusel on eesti
keel€B> itrijikitud: ,>... tänutäheks
tema ajaloolise teo eest, mis on
esimene juuidi rahva ajaloos,
rahvus-kultuurüise autonoomia
kinkimise eest juudi vähemusrah^
vale Eestis.'* •
Tõnu Paimingü loengul peatusime
pikemalt šeepäiTäst,
et seEega avati .piisk balti juudiküsimuste
• loenguteseeria ' ning
et seEele järgnes Järgmisel päeval,
12. mail,,.Westem Michigan
üniversity .professor Ema-nuel
Nodeli loeng, , ^ . : "
miüline esialgses konverentsika-väs
lOli pealkirjastatud ,,Balti rahvaste
osa balti juutide hävitamise!"
(The Roie of the Baltic
Peoples in the Liquidatioh pf Baltic;
Jewry'0. Esimesel konverentsipäeval
välja antud uues kavas
oli see pealkiri, muudetud Balti
rahvaste TÖU'-. (The roie of -the
Baltic peoples").
HELSINGI — Soomelkaubalae-vastikku
kuulus märtsikuul 453
laeva, kogumahuga üle. 2.318.000
brattotonni. Aasta alasest on
kaubalaevastik suurenenud 43.550
bruttotonni võrra. Kaubalaevas-t
l l t o kuulub 120 reisijatelaeya,
51' ikülmutuslaeva, 211 kuivlasti-laeva
j a 71 muud laeva.
I^IQNG — Kima moodne Sõjaväeteenistus
nõuab paremat
väljaõpet, siis on kaitseväeteenis-tuse
aega Hiinas pikendatud aasta
võrra. Hiinas pole üldist väe-teenfetust,"
sõj^äiMce pääsevad
ainult need, kel on head tunnistused
ideoloogüisel-,polütilisel alal
Kogu Hiina sõjavägi on „a|nult"
neli aniljönlt suuj.
: NEW. Y<m - Tmitud TcTon.
to lätlasest pianist ÄrthuirOzo-lins
sai kaiks anonüümset ja sen
selgitamatuks jäänud ähvadrdus-oma
elu vastu niõned timnid enne
oma esinemist New York
Lincoln O^tre's kohnapäeval,. 5
aprillil. Politsei otsio kõik kont
serdüe tulijad läbi. Mingit selgitust
oma motiivides need telefo
ni teel lähvardajad ei andnud.
Hävituspataljonidel oli suur osa
mängida Nõukogude Liidu viimase
minuti tapmistes, talude, vEja-saagi,
sEdade, käitiste jne.; hävitamisel.
• ...C J:
Parming kinnitas^ et eestlaste
vaatevinklist 'olid hävituspataljonid
nõukogude režhiimi poliitilise
terrori instrumendid. Parmingu
loeng oli varusfcafud tabelite ja
allikmaterjalide loeteluga, mis
võttis oma alla samapalju lehe-ilgi
kui loeng ise. ühe loengu-lisana
oli ära toodud fotokoopia
Kuldraaimatu tunnistusest, müle
Juutide Rahvuslik Fond Palestü-
Tartust pärit prof. E.. Nodel,
kes räägib vabalt eesti keelt, mainis
oma ettekandes, et juudi küsimus
ei saa olla ainult akadeemiline
küsimus, kuna siia liitub
palju igasuguseid tegureid. Kõneleja
mainis, et salcslased üksi poleks
kunagi suutnud nü palju
juute häivtada kui teised rahvad
poleks sellele kaasa aidanud. E.
Nodel ütles oma arvusid esitades,
et enne saksa vägede kohale saabumist
tapeti Leedus umbes 600'
ja Lätis 500 juuiti^ faina Eestis
pole juutide mõrvamise kohta sel
perioodil andmeid. Ehkki suurem
osa Eesti juutidest evakueerusid
sakslaste saabumisel Venemaale,
mõrvati Eestis siiski saksa okupatsiooni
ajal umbes 1000 juuti
'; Professor -Gertrade Sctoeirfer
New Yorgist kõneles oma ettekandes
Riia getost.
Referent mainis, et juutidele rajasid
Ruga geto sakslased, kes
moodustasid selle linnaosa kohe
pärast Riiga saabumist 1941. aastal
Sügiseks oli juba geto valmis
ning niuustlineast eraldatud. Geto
valvemeeskondadesse rakendati
ka läti relva SS sõdureid. Referendi
/hinnangul viibis getos umbes
5000 töövõimelist juuti. Riia
lähedale Salacpilsi rajati hiljem
kontsentratsioonilaager, kuhu viidi
osa juute. Hiljem toodi Riia
getosse ka 5000 juuti Viinist., 1942,
aastast, alates toimus getos juutide
hävitamine. Puudutades Riia
geto sisemist 'korda, mainis prof
Schneider, et juutidel oli selles
linnaosas oma administratsioon
ning linnaelanikele anti hiljm võimalusi
isegi jalgpallivõistluste ja
kontsertide korraldamiseks. Riia
geto likvideeriti 1944. aasta juunis.
. l
ys@s fa
Konverentsil esile toodud juia-dlkiisimiise
kohta võttis kahel
komi- oma "veergudes sõna Toronto
suur hommikuleht „Gloll)e
and Mail". Esimene artikkel i l mus
reedel, 12. mail, kus proff. E,
Nodel kimiitas ajalehele, et tema
ettekande teema pealkirja m
mimidetud jä pehmendatud, mis
oli ilmselt timgitud sellest, et see
häiris leedulasi, ProL Nodiel ütles,
et, ta ei karda oma elu pärast
kuid mõned isikud võivad tema
ettekannet valesti tõlgendada ja
talle kallale tungida.
Prof. Nodeli > arvates kartsid
leedulased, et pärast filmi „Ho-locaust"
näitamist siinses Me-visiooiiis
hakatakse kogu Balti
ralivast süiidistama juutide mõr
vamises, kuna tegelikult võttis
sellest hävitustööst osa ainult väga
väike osa rahvastikust. .
: •• Laupäevale 13. mail avaldas sa-,
ma ajaleht artikli, milles toodi
üksikuid väljavõtteid pro£ G.
Schheideri ettekandest Riia getost.
Ajalehes kriipsutatakse eriti
alla, et getos ei olnud juutidele
ohtlikud saksa valvurid vaid
läti SS sõdurid, kes lasksid maha
igaühe, kes liikus pärast liiklus-keeldu.
Ta süüdistas läti sõdureid
vangistamises ja , sissemurdmis-tes.
Getos oli selle rajamisel
33.000 i n i n i e s t , I q ^ 1944. aasta
juidis oli Riias alles ainult mnhes
60 juuti, mainib „Globe and Mail"
prof. Schneideri andmete põhjal.
Konverentsile saatis oma repor?
tfereid ka Toronto Global televisiooni
saatejaam, kes tegi intervjuu
prof. E. Nodeliga. .
Torontos tähistas hiljuti oma kuldpulmi žibieliapaar lulius Jp. E©-
leenä iPahapiU. Perekondliku suursündmuse puhuks olid teiste
õnnesoovide hulgas saabunud tervitustelegrammid ka Kanada
kindralkubernerilt. Kanada peaministrilt PierreTrude^ult^
tario peamimstrüt William Davis'elt ja Ontario valitsuselt. Julius'
Ja Heleene Fahapiirid on põlised saarlased ning neil on neli poega
ja. üks tütar ning; 14. lastelast,
seoses tekkis pai:
ju küsimusi. Prof. I. Ivask oma
sõnavõtus mainis, et esitatud ettekanded
on ainult aikadeemiliseö
arutelud. Kui meie esitame aga
mitmesuguseid arvusid, siis peavad
need baseeruma, faktidele.
• Möödunud neljapäeva õhtul Toronto
raekojas AABS'i konverentsiga
seoses toimunud vastuvõtt kujunes
esinduslikuks konverentsil
ettekannetega esinevate õppejõudude
ja Toronto eesti, läti ja leedu
rahvusgruppide esindajate vaheliseks
kokkutulekuks. Ligemale
paaritunnilise koosviibimise keste]
leidus võimalusi üle kogu vaba
maailma kokku kogunenud teadlastega
vestlemiseks j vanade tutvuste
. ja sõprussidemete uuendamiseks
ning uute sõhnimisieks.
Kokkutulnud, rahvahulka tervitas
Toronto konverentsi peaorganisaator
lätlanna Ilze Kalnins ning oma
poolsed tervitused andis edasi ka
AÄBS'i president Valter NpUen
dorfs, kes eriti tõstis esile Toronto
linna ilu ja mitmepalgelist ühiskonda
. Toronto linnavalitsuse nimel
tervitas linnanõunik Elizabeth
Eayrs, kes rõhutas konverentsi
rahvusvahelist ulatust, kuna Torontosse
Balti teadlaste konverentsile
on saabunud õppejõud igast
maailmakaarest. Kõneleja puudu
tas ka oma sidemeid balti rahvus-gruppidega
ja mainis, et tema suu
remate sõprade hulka 'kuuluvad
lätlased.
Koosviibimise korraldamist Ttoe-tasid
Toronto ülikool, Toronto linn
ja Ontario Mitmekultuuri Ajaloo
ühing.
Kõik arvasid, et Jumal oli Antsu
ja Liisi paari pannud, kui pruutpaar
rõõmust säravate silmadega
Ja põksiivate südametega kiriku
ukse ees seadis end Õnnitlusi vastu
võtma. Kõik olid nende vastastikuse
valikuga täiesti rahul, isegi kriitilisemad
vigade otsijad ei saamid
ül]ie§tki i-tipust midagi halba öelda.
Pealegi oli noorpaar täiesti eesti
sugu, niiöelda rahvuslikule pere-konnäkaljule
kindlalt püsima rajatud.
Ainult Kxirat vaatas asjale teisest
küljest. Ta oli kannatlikult oodanud,
et. Lüsi jõuaks tanu alla ja
alles siis hakkas neid võrke seadma,
kuhu naise sisemised ihad ja
meeletud tahtmised kalamaimudena
siplema jäänuksid. Km-at mõistis,
et pole miilgi vägitegu tänapäeval
üht tütarlast kergemeelsel-le
ja rikutuiks peetavaile tegude-e
hukutada. Pealegi on see nii tavaline,
et sageli on Juba Jäänud
16. mail dr. Hain Re-
.bas'e referaat Tartu, Col!ege'js algusega
kl. 7.30 õ.
19.--22. ma! 5,Trent
'?8« Trenti Ülikoolis.
8. apr.'- tähistati Petersonis, Minn.
Richard ja Elfriede Seimide kuld-iilma.
Piduliku õhtusöögi korraldasid
nende lapsed, kes olid selleks
uhuks kokku tulnud Ohiost, Texasest
ja Mmnesotast. Külaliste
hulgas oli omakseid ja sõpru lo-wast,
Illinoist ning Kanadast. Ka ® Kolmapäeval, 24. mai, kell 8
rohkeid ameeriMastest sõpru oli õhtul Peetri kirikus Cantate Do-piduhste
hulgas. ^nino laulude õhtu. « a t ab
Eriti palju elevust ja rõõmu vai- .(Charles Kipper,
ihistasid pidulistele juubilaride laste
lapsed, keda neil on kokku 15.
Neist oli kohal 11 lasi
Richard ja Elfriede Seim pärinevad
Orava vallast Võrumaalt, kus
neil oli talu. Suurelj põgenemise
ajal kommunistide eest 1944. a. sügisel
pääsesid nad Saksamaale, viibisid
Augsburgi põgenikelaagris,
kust tulid. 1949. a. jaanuaris Ameerikasse.
Abielupaaril on 4 tütart ja
• Äga ka Antsu ja Liisi arusaamine
nende ühtekuuluvusest polnudki nii
absoluutne, kui neil eitedel, kes kiriku
tagapoolseis pinkides olid sentimentaalsusest
nõretavaina sündmust
jälginud. Ants Ja Liisi olid
kogu sündmusele lähenenud realiteeditundega,
vanatestamentliku
tõdemisega, et kõiges on süüdi
šiisM õun, mis peagi saab kokku-hoidlikunialtki
süües otsa. , '
Kui Kurat oli lasknud esimesed
vähesed kuud mööduda, siis leidis
Liisi, et pagana üksluine on sama
sorti õuna süüa. Naabriaias, mida
lõiina-eurooplasest aednik suure
hoolega viljeles, olid hoopis huvitavamad
viljad. Kurat naeratas
cmaette. Ta nägi, et esimene
samm võrkujäämise suunas oi!
selle mõttega juba astutud. Kui
kala hakkab huvi tundma õnge
vastu, siis ei saa ta enam end.hoida
seda neelamast.
kehtima arvamine, et Kuradile on See oligi huvitavaim osai Kuradi
meelevald antud kogu maailma j tegevuses, ülejäänud loos tä
nooruse ihade revolutsiooniliseks
rakendamiseks, kui mitte riigikordade
kukutamiseks, siis seda rohkem
senise moraalse maailmapildi
purustamiseks.
Kurat aga mõtles, et tänapäeval
on ta ainus ihaldatuim eesmärk
sellise kindlale kaljule rajatud
abieluhoohe purustamine või vähemalt
selle puhtuse solkimine. Ta
naeris ainult oma pulstunud habemesse,
sügas pesematuid, sasitud
õlale langevaid Juukseid Ja muigas:.:-
:
—• Las Jumal paneb nad paari,
las inimesed kiidavad nende sobivust,
alles mina tean, kus on need
nupud millele vajutamisel avaneb
inimhingede tõelisuse
paiga- eest eesriie. '
tundnudki end enam kaastegelasena.
Lüsi taktist maitsta naabri vilja,
aga selle maitsemine teda siiski
ei rahuldanud, sest kohe selle
Järel Jäid ta pilgud peatuma ülejärgmise
naabri viljapuul, kus viljad
näisid hoopis meelitavamad.
Seegi samm oli astutud ja nii
oligi Lüsi libisenud selleit kindlalt
perekondlikult kaljult, kus kõik
leidsid, et Jumal ise on neid paari
pannud. Ent mis sai Antsust? Ants
hakkas ise aednikuks Ja kasvatab
nüüd nii magusa Ja meeldiva 'näoga
puuvUJu, millele Juba terve lim-naosa
naiste pOgud on peatunia
Jäänud. Isegi Liis on neid märkama
hakanud.
JUTUJUIS
Igasugused ÄLUM. TÖÖD;
, UKSED,; AKNAD J.m.-:
, SISEMISED PUUTÖÖD
Tel. 422-0783—Lic. B 876
.1'
Las Vegases tqimus ameerika
tantsustuudiote • — D-O-R- —
omavaheline võistlus. 3-päevase
pingelise töö iulemusena osutusid
1. kohale tulnuteks kõik kolm
esinejat Buffalo stuudiost, kellele
ajiti trofeed, üllatusena sai komisjoni
: otsusel sümapaistvate
saavutuste eest ka nende treenerõpetaja
Malle Mai Sohuster suure
kuldcarika vastava graveeringuga,
kui 1. koha ^vääriliseks tunnustatud
õpetaja.
Ta töötab tantsuõpetajate tree'-
ner-õpetajana ja programmi juhina
A. Muirray stuudios ja taotleb
magistrikraadi kohalikus üllkoo-
Jaan Tõnisson armastas noorematele
öelda, et „mis teie noormees
ka kõnelete", ühel koosolekul
Tartumaal ütles samuti vahel-hüüde'peale,
et mis teie noormees
. . . jne. Seal tõuseb püsti vana ha^
bemega mees ja sõnab:„No mina
endale noormees ikka ka ütelda ei
lase. Mina olen nii vana, et võik-sm
teilegi võibolla isaks olla."
Tõnisson kohkub ära ega oska
midagi öelda Siis kogub end ja
sõnab, et tema polevat mõelnud
sugugi seda vanahärrat, vaid
noormeest selle kõrval. Samas
kargab noormees püsti:
,,No mis te lAinust tahate, mina
pole suudki praotanud..."
Koosoleku mõju mokas!.
. • .'. • ' •
Sotsialist Mihkel Martna pidas
koosolekut enne valünisi.
õhkkond on palav. Vastasleer oli
mobiliseermud omad mehed, et
igasuguste Võtetega Martna koosolekut
hihta ajada/
Kui Martna.surmatõsise näoga
seletab mingit küsimust, ja asi
hakkab juba rahvale natukene igä-
Hollywoodis toimunud Florida
Margi Klubi aastanäitusel \,Stam-pede"
esines uudse väljapanekuga,
niis eriti selleks näituseks,
koostatud, margiveteran Ädolph
Lell T4 margikogu oli esitatud
nime all „Tallinn-'E9tonia. Ajutised
templid 1918—1919". Kohtvi-riike
kogu hindas A. Lelle väljapaneku
.ühel häälel hindega: „Kõi-ge
parem pösti-ajaloo esindus",
määrates sellele Colonel John F.
Rideri eriauhinna.
vaks minema, hõikab Wp. keegi
tagumisest reast rahva lõbustamiseks
vahele:
„Härra Martna, mücs teü nii punane
nina on?"
Martna peatub. Vaatab hüüdja
poole ja sõnab: '
„0n olemas mitmesuguseid ninasid.
On siniseid, bn punaseid ja j
on ka tattnijiasid. Küsija kuulub'
kahtlemata viünaste hulka."
Mürisev aplaus ja Martna on
korrapealt koosolekul ,,tehtud
mees". Tabav vastus miõjus enam •
MpiMcfeõiie.'
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 16, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-05-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780516 |
Description
| Title | 1978-05-16-08 |
| OCR text |
.prt,|»..iuiiijm»u.rjmjn(3«inil l nlBfna
WHII^EHORSE — Kaaiada p5h-
Japiiiikonnas olev Yukõni tem-toörium
tahab Uaada Kanada
(Algus Ihk. 1)
asuda teatud eriainellse üurimT^-
töö (kallale, feii; ÄÄBŠ suiudab
qtma üksikuid uurijaid kantrolli-da
ja rangelt teaduslikku^ tesöt
säüifcada (ilmtingimaita M e b vM^^
i m pw)vinfeiks j ^ öm^ tida , •rnik'' Ä i m i s t eesti M -
kraatliku omavalitsiLse örgainisee-rimise
õigusta Kohalikud
ütlevad, et Yukon ei saa
enam sellega, et neiJide asju aija-vad
Ottawa bürokraadid, kes on
tuhandete miilide!' kaugusel lega-üunne
tõelist olukorda. .
I^TEW YORK New YoiTgi
neegrist linnanõunik Samuel D.
Wright, kes altkäemaksu võtmise
pärast kohtus süüdi mõisteti, ütles
ajalki^janilÄ^,^MaeaIam^ ei
saa aru, kas see on (Ameerika või
žhitte! Minu büroost käivad läbi
miljonilised tehingud ja nüiid te.
haikse kära. selle 5000 dollari pärast!
Endastmõistetavalt kae-:
ban edasi/^^ ;
:: a N.
Ludu satelliit, seekord mittekiir-gavat
tiiüpi, põles äri Ä e ikui
ta jõudis maakera atmosfääri iku.
sagil Atlandi ookeani lõuna osas,
kinnitatakse Nörth American Air
Defence Command ' aimetniku
poolt. Satelliit Cosmos 849 saa-i>
us maakera atmosfääri: möödu^
md pühapäeval. Lõuna-Aafrika
ja Lõuna-Ameerika kohal. Keegi
pole näinud selle alla langemist,^
.mistõttu oletatakse, et see juba
enne ära põles. ^ :,
NSW YORK — Alaeaaisi poisikesi
on hakatud pall^ama-mõrvaritena,
nagu selgub mitmest vii-m;
asest mõrvajühtumi^tl Äsja tabati
üks 13- ja teine Hraastane
poiss, kelledele oli „töõ" ©est l u -
b a M $500. Politsei teatel ön noo-nikid
tapnud isegi 50 dollari eest.
STOKHOLM — Rootsi peaminister
Fälldini protsess Aftonbiadeti
.vastu trükiseäduse rikkumise küsimuses
(AB avaldas jämedalt au-häavava
nn. satiiri peaministri
kohta, keda kujutati vaimuhaige-ha
jne.) lõppes kaotusega, kuna
sellistes protsessides esinev poHi-tüiselt
koostatud! AB vastutava
väljaandja vabastas vastutusest
ja leidis,, et trükisekdusest ei
ole iile astutud. Zhüriis OÜd 5 sotsiaaldemokraati
4 kodanliku erakonna
esindaja vastu. Aftonbladet
on sotsiaaldemokraatide
kandja.
de .jlaev'V vt. dr. Mariania P.
Olcott ,4 re-examlnation of
Tacitus' View 1 of Ancient .Dalts,
Part I, lk. 7), siis on AAÖSll väga
suur iteäduslik tulevik. On ju see
distsiplün vieel mitmeti pioneüri
ajajärgus. ^
Kui ehk eelnenust on tekkinud
mulje >nagu oleiksid AABS'j
teadlased ja uurijad eestlased,
lätlased või leedulased siis on see
e k s i t u s . \ ,
Balti-alaste uurimustega töötavad
küll eeskätt kolme Dalti
riigi päritoluga teadlased, kuid
peale nende ori hakanud selle
probleemi vastu huvi tundma
ka paljud teistest rahvustest
teadlased. .•
LONDON
musude eest
Säamatajäävate
- S15.000> Sellise
summa mõistis Londoni kõrgem
kohus 36-aastasele naisele, kellel
oli autoõnnetus ja kes seetõttu
ei tundnud enam mingit, lõbu
suudlemiisest. Kohuä^ aifvestas, et
10 aastat võinuks ta olla veel
„aktüvne musutaja" ning pärast
seda juhuslik musutajä. Võimalik,
^0t targad kohtunikud arvestasid
isegi välja, mitu\suudlust naisel
elus jääb saamata ja määrasid
iga saamata jäänud musu eest
teatava simima. Suur see hind ei
näi just olevat.
Saksalaste ja ameeriklaste kõrval
tulefes . esimesena mainida
jimte^ olgu need teadlased siis
päritolult Baltikumist või mitte.
Teemal „Baltikumi juudid" toimus
neli ettekannete sarja, kokku
Üheksa tundi. ; /,
Nendest esimene toimus konverentsi
esimesel päeval, kus esines
Ühe lektorina eestlane, prof. Tõnu
Paimng Marylandi üiikoolist. Ta
andis demograafilise, sotsiaalse,
ökonoomilise ja kultuurilise ülevaate
Eesti juutidest ajavahemikul
1918—1940. Referent leidis
lõppkokkuvõttes, et see kahe
maailmasõja vaheline ajajärk oli
eesti juutidele kahtlemata parimaid
aegu. Referent puudutas ka
juutide hävitamise küsimust Eestis
ja leidis, et eestlaste osa selles
on 1941—1944 olnud väga piiratud,
väljaarvatud, et võõmd on
juutide rahvamõrva toonud Eesti
territooriumile. Nendele eestlaste
vastu tõstetud' süüdistustele
vastukaaluks tõi Tõnu Parming
ette Dov Levini (Jeruusalemm)
uurimust,,,Baltikumi juutide osavõtt
natsivastasest võitlusest",
kus autor mainib, et juutide osavõttu
nõukogude 'häivituspataljo-nist
on arvuliselt suurendatud,
'arming 'ütles, et igal rahal ön
iaks külge ja selgitas kuulajaile
paari sõnaga hävituspataljoni
ülesannet. - ;
Ta ütles, et need i olid löögirüh-mad,
mis punaarmee Baltikumi
maha jättis sakslaste edasitungi
takistama.
nas 1927. aastal Eesti Vabariigile
tänutäheks annetas neile antud
rahvusliku j a 'kultuurse autonoomia
eest. Tunnistusel on eesti
keel€B> itrijikitud: ,>... tänutäheks
tema ajaloolise teo eest, mis on
esimene juuidi rahva ajaloos,
rahvus-kultuurüise autonoomia
kinkimise eest juudi vähemusrah^
vale Eestis.'* •
Tõnu Paimingü loengul peatusime
pikemalt šeepäiTäst,
et seEega avati .piisk balti juudiküsimuste
• loenguteseeria ' ning
et seEele järgnes Järgmisel päeval,
12. mail,,.Westem Michigan
üniversity .professor Ema-nuel
Nodeli loeng, , ^ . : "
miüline esialgses konverentsika-väs
lOli pealkirjastatud ,,Balti rahvaste
osa balti juutide hävitamise!"
(The Roie of the Baltic
Peoples in the Liquidatioh pf Baltic;
Jewry'0. Esimesel konverentsipäeval
välja antud uues kavas
oli see pealkiri, muudetud Balti
rahvaste TÖU'-. (The roie of -the
Baltic peoples").
HELSINGI — Soomelkaubalae-vastikku
kuulus märtsikuul 453
laeva, kogumahuga üle. 2.318.000
brattotonni. Aasta alasest on
kaubalaevastik suurenenud 43.550
bruttotonni võrra. Kaubalaevas-t
l l t o kuulub 120 reisijatelaeya,
51' ikülmutuslaeva, 211 kuivlasti-laeva
j a 71 muud laeva.
I^IQNG — Kima moodne Sõjaväeteenistus
nõuab paremat
väljaõpet, siis on kaitseväeteenis-tuse
aega Hiinas pikendatud aasta
võrra. Hiinas pole üldist väe-teenfetust,"
sõj^äiMce pääsevad
ainult need, kel on head tunnistused
ideoloogüisel-,polütilisel alal
Kogu Hiina sõjavägi on „a|nult"
neli aniljönlt suuj.
: NEW. Y |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-05-16-08
